Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Creditreform Eesti OÜ esitas hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja kostja võrgulepingu nr 8092593110, tarbimiskohaga xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Lääne-Virumaa. Kostja jättis võrguteenuste tasu eest tasumata arved ajavahemikus aprill 2014 kuni juuni 2016. Elektrileping lõpetati 13.11.2017. Eesti Energia AS loovutas kostja võlgnevuse hagejale 04.06.2018. Kostja võlgneb hagejale 123,55 eurot, sh põhivõlgnevus summas 73,17 eurot, 30 eurot sissenõudmiskulu ja 20,42 eurot viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 123,55 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 13.03.2019 tervishoiuasutuse töötaja kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte vastavalt TsMS § 322 lg 4, mis sätestab, et pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Lähtuvalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et ta on kostjale inkassomenetluses saatnud kolm meeldetuletuskirja. Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid meeldetuletuskirjade saatmise kohta, seega ei ole hageja tõendanud, et antud tsiviilasjas on kostja tekitanud hagejale sissenõudmiskulu. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 94, § 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 93,59 eurot, samuti alates 20.02.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (73,17 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 245 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hagiavalduse esitamisega seotud kulud 150 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 150 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Kohus võtab õigusabikulude väljamõistmisel arvesse ka seda, et samaaegselt käesoleva hagiga on hageja esitanud sama kostja vastu identse hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-127273) ainus erinevus on lepingu numbrid. Hagiavalduse lisadeks on täpselt samad arved, mis on nimetatud tsiviilasjas esitatud. Tsiviilasjas nr 2-18-127273 on hageja nõudeks elektrienergia võlgnevus, täpselt samade arvete alusel mis on antud tsiviilasjas esitatud võrguteenustasu võlgnevuse eest. Kohtule jääb arusaamatuks samadest arvetest tulenevate nõuete eraldi esitamine, millega hageja tekitab põhjendamatuid kulutusi kostjale nii riigilõivude kui ka õigusabikulude näol - mõlemas hagis moodustavad riigilõivud 75 eurot ja õigusabikulud 150+20 eurot, kahe hagi peale moodustab riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 340 eurot – kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist hageja poolse pahatahtliku, hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Kohtule jääb ebaselgeks, miks takistas hagejal nende arvete alusel esitada esialgselt üks maksekäsu kiirmenetluse avaldus, seejärel üks hagiavaldus, hoides sellega muuhulgas kokku ka menetluskulusid. Samuti märgib kohus, et hageja esindaja on põhjendamatult venitanud maakohtu käiguta jätmise määrus kättesaamise kinnitamisega. Kohus on teinud puuduste kõrvaldamise määruse 20.12.2018, hageja esindaja on kinnitanud määruse kättesaamist alles 06.02.2019! Kohtule tundub ebausutavana, et hageja esindaja ei ole ca kahe kuu jooksul kontrollinud oma menetlusposti, seega tundub hageja esindaja käitumine kohtumääruse kättesaamise kinnitamata jätmisena pahatahtlikuna ja menetluse tahtliku venitamisena. Kohus peab hageja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel vajalikuks lähtuda Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-143-11 p 14 väljendatud seisukohast, mille kohaselt, menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikuluks käesoleva menetluse raames (sh maksekäsu kiirmenetluses) on 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 125 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (125 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.