Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-13062
Kohtuasi
A.R-i hagi Maaküte OÜ vastu lepingu tagasitäitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.R-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
20 166,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja A.R (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jana Tudelep ja advokaat Harles Veersalu Kostja Maaküte OÜ (registrikood 11468373), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.A.R-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-23-13062 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.R (hageja) esitas 14.09.2023 Harju Maakohtule Maaküte OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 18 583,65 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 11 745,60 eurolt kuni hagi esitamiseni 173,77 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja tegi 28.04.2019 hagejale pakkumise nr 10278 maaküttesüsteemi ehitamiseks ja paigaldamiseks hageja kinnisasjale Vana- 2/11 Kopli talus Tuula külas Saue vallas. Süsteemi ehitus- ja paigaldustööd tervikuna hõlmasid muuhulgas maasoojuspumba Thermia Diplomat Optimum G3 8kW tarnimist ja paigaldamist, puuraukude puurimist, maakontuuri isoleerimist ning söödutoru ehitamist majani ja tagasi. Kostja pakkumisest oli näha, et maaküttesüsteemiga on võimalik paralleelselt maja kütmisega toota ka sooja tarbevett. Hageja nõustus pakkumise tingimustega. Selliselt sõlmiti leping pakkumises toodud tingimustel. 16.12.2019 lõpetas kostja töö ning töö üleandmine ja vastuvõtmine fikseeriti vastava aktiga.
3.2022. aasta novembris ilmnesid probleemid maaküttesüsteemi töös. Põrandaküte lülitus välja ning süsteem kuvas toa- ja tarbeveetemperatuure valesti. Hageja pöördus kostja poole seoses maaküttesüsteemi probleemidega 08.01.2023, 16.01.2023, 17.01.2023 ja 27.01.2023. Vaatamata sellele, et kostja käis korduvalt maaküttesüsteemi üle vaatamas, probleemid kordusid. 16.01.2023 hoolduse jätkutööde käigus märgiti, et 3T ventiil oli vales asendis, see keerati õigesse asendisse. Nõuetekohast temperatuuri tarbevesi enam ei saavutanud. 27.01.2023 väljakutse alusel teostatud ülevaatuse aktis märgitakse, et kehva puurkaevu vee kvaliteedi tõttu on HWG soojusvaheti ummistunud ning kütte delta sooja vee tootmisel paigast ära; probleemi lahenduseks tuleks teostada kogu küttesüsteemi läbipesu ja soovituslikult teostada tagasitäide küttevee standardi VDI2035 nõuetekohase veega. 27.01.2023 teostatud tööde aktis kirjeldatakse muu hulgas, miks tehnikute hinnangul vea tuvastamine pole varem olnud võimalik. Seade on paigaldatud tehase komplektis ja tehases on 3D-ajam kokku pandud 90 kraadi vale nurga all. 06.03.2023 e-kirja kohaselt on maaküttesüsteemi probleemid tingitud kogu küttesüsteemi mittehooldamisest ja valest kütteveest, tegemist on ummistusega, mis on seotud vee kvaliteediga.
4.Hageja pöördus maaküttesüsteemi parandamiseks AS-i LHV Kindlustus poole, kes tellis probleemide põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi. Maasoojus OÜ spetsialisti 17.04.2023 ekspertiisaktist nähtub, et soojuspumbal on veateated ja et soojuspump ei tooda sooja tarbevett. Tegemist on tarbevee küttepoolse ummistusega kas soojuspumba vahetis või torustikus. Ekspertiisiaktis nimetatakse puudused töös, mis kõik on toonud endaga kaasa küttesüsteemi kahjustumise või mittenõuetekohase toimimise: maakontuuri nivoopaak on paigaldatud valele kõrgusele küttesüsteemis; on kasutatud valesid materjale (tsinki); küttesüsteemi paisupaak on kinnitatud valele; torule kompressoril puudub kinnituspolt. 04.04.2023 ekspertiisi teostamiseks tehtud ülevaatuse käigus võeti ka küttevee proov. Kuna küttevee koostis vastas tavalise kraanivee näitajatele, pH tulemus on 7,9, siis ekspertiisiakti
2
2-23-13062 järelduse kohaselt ei olnud kütteveele lisatud veepehmendit, sest veepehmendi olemasolu korral peaks pH näitaja olema suurem kui 10.
5.Maaküttesüsteemi ummistus on lepingutingimustele mittevastava töö tagajärg. Maaküttesüsteemi paigaldamisel ei lisatud küttevette inhibiitorit (veepehmendi). Lepingu aluseks olevas pakkumises on inhibiitori CL1300 lisamine ette nähtud ja on selgitatud, et inhibiitor tagab süsteemi maksimaalse tööjõudluse ja pakub mitmekülgset kaitset küttesüsteemis kasutatud metallidele ja sulamitele. Kuna kostja pidi täitma kohustuse lisada vette inhibiitorit enne töö üleandmist, siis inhibiitori puudumine küttevees tähendab, et seda ei olnud küttevees juba töö üleandmise ajal ja puudus eksisteeris töö üleandmisel.
6.Kui maaküttesüsteemi ummistus oli tingitud vee karedusest, siis oleks seda saanud vältida, kui kostja oleks lisanud küttesüsteemi inhibiitorit. Töövõtja ei tundnud lepingu täitmise käigus huvi kostja kinnistul kasutatava vee kareduse vastu. Eelnevas majandustegevuses saadud kogemuse põhjal pidi kostjale olema hästi teada ka see, et vesi Eestis võib olla kare, mistõttu ilmselt oligi kavandatud inhibiitori lisamine kütteveele.
7.Kostja töö lepingutingimustele mittevastavus on põhjustatud kostja enda kohustuste rikkumisest. 08.05.2023 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis, et kostja kõrvaldaks maaküttesüsteemi puudused ja hüvitaks lepingu rikkumisest tuleneva kahju (õigusabikulud) hiljemalt 31.05.2023. Hageja märkis, et kui kostja parandamise nõudele ei vasta, loeb hageja ennast lepingust taganenuks ning nõuab lisaks kahju hüvitamisele töö eest makstud tasu tagastamist. Kostja vaidles 23.05.2023 kirjas hageja nõuetele vastu ning keeldus omal kulul puuduste kõrvaldamisest ja kahju hüvitamisest.
8.19.07.2023 selgitas hageja kostjale, et on lepingust taganenud ja nõudis kostjalt lepingu alusel saadu tagastamist. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 30.07.2023 lepingu alusel saadud tasu tagastamiseks ja kahju (õigusabikulud) hüvitamiseks ning teatas, et esitab hagiavalduse, kui kostja võlgnevust ei tasu. Kostja ei ole lepingu alusel saadut tagastanud ega kahju hüvitanud. Seoses õigusliku positsiooni kujundamisega ning 08.05.2023 nõudekirja ja 19.07.2023 hagihoiatuse koostamisega oli hageja sunnitud tegema kulutusi õigusabile kokku 3967,20 eurot. Seoses lepingust taganemisega on hagejal õigus nõuda lepingu tagasitäitmist. Lepingu tagasitäitmisega võlasuhtest tulenevalt hagejal on kostja vastu nõue summas 14 616,45 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Taganemine ei ole kehtiv ja seetõttu puudub hagejal nõudeõigus üleantu tagastamisele. Maasoojus OÜ ekspertiisiaktiga ei ole võimalik tõendada tegelikku maaküttesüsteemi ummistuse põhjust. Maasoojus OÜ on 23.05.2023 vastuses kostja esindaja 17.05.2023 ekirjale kinnitanud juba enda arvamuses toodut, et ummistuse põhjust ei ole võimalik tuvastada soojuspumba torustikku avamata ja on selgusetu, kas mõni ekspertiisiaktis märgitud vigadest on seotud ummistusega. Samas puudub Maasoojus OÜ-l ja akti allkirjastanud isikul pädevus ehitusauditite koostamiseks.
11.Thermia kütteseadmete tootejuhi TK ekspertarvamuses on öelnud, et HGW soojusvaheti ummistuse põhjuseks on katlakivi. Hageja väide, et inhibiitorit ei paigaldatud või et inhibiitori puudumine peale kolmeaastast soojuspumba kasutamist võis olla soojusvaheti ummistuse põhjuseks, on tõendamata. Kostja lisas soojuspumba paigaldamisel korrosiooni tõrjumiseks 3
2-23-13062 inhibiitorit, mida kinnitab hagejale alltöövõttu teinud Küttekutt OÜ juhatuse liige KS. Ainus inhibiitori puudumise põhjus võib olla see, et isik, kelle töövõttu kuulus majapoolse küttesüsteemi täitmine, pesi inhibiitori soojuspumba süsteemist välja. Kostja oli selleks ajaks, kui majapoolne küttesüsteem ühendati soojuspumbasüsteemiga ja majapoolne küttesüsteem täideti, oma tööd juba lõpetanud.
12.Kostja oli hea kliendisuhte säilimiseks nõus HGW soojusvaheti ummistuse põhjused likvideerima ja ta pakkus HGW soojusvaheti puhastamist ning süsteemi täitmist VDI2035 standardile vastava kütteveega. Hagejal ei olnud õigus lepingust taganeda olukorras, kus hagejale pakuti heastamist.
13.Kostja palus kohaldada hageja nõudele aegumist. Hageja nõue aegus 17.12.2022, s.o kolme aasta möödumisel tööde vastuvõtmisest 16.12.2019. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 22.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5037,50 eurot.
15.Maakohus tuvastas, et kostja tegi 28.04.2019 hagejale hinnapakkumise Thermia Diplomat Optimum G3 8kW integreeritud elektrikatla tarnimiseks ja maasoojuspumba paigaldamiseks kinnisasjale Vana-Kopli talu, Tuula küla, Saue vald. Seadmete ja töö hind kokku moodustasid 19 182 eurot (sh käibemaks). Hageja võttis 16.12.2019 koostatud akti alusel soojuspumba ja küttesüsteemi ehitustööd vastu. Hageja pöördus 08.01.2023 kostja poole sooviga teostada maasoojuspumba hooldus. Kostja teostas 12.01.2023 maasoojuspumba hoolduse. Hageja pöördus 16.01.2023 kostja poole, kuna küttesüsteemis on probleem. Kostja teostas 16.01.2023 seadme hoolduse. Kostja teostas 27.01.2023 küttesüsteemi hoolduse. Maasoojus OÜ väljastas 17.04.2023 AS LHV Kindlustus tellimusel kahjujuhtumit nr 23001562 puudutava ekspertiisiakti nr 277. Hageja esitas kostjale 08.05.2023 puuduste kõrvaldamise nõude. Kostja vaidles nõudekirjale vastu, kuid oli nõus soojusvaheti ummistuse likvideerima. Töö maksumus kokku 1130 eurot, lisandub käibemaks. Hageja esitas 19.07.2023 kostjale lepingust taganemise avalduse ja nõudis kostjalt 17 598,96 euro tasumist. Perioodil 10.10.2023 kuni 01.11.2023 toimusid küttesüsteemi ümberehitustööd ning Themia Diplomat Optimum G3 8kW katel asendati uue ja võimsamaga.
16.Pooled on sõlminud töövõtulepingu. Hageja on 16.12.2019 koostatud akti alusel soojuspumba ja küttesüsteemi ehitustööd kostjalt vastu võtnud, seega eelduslikult oli kostja töö lepingukohane ning hageja pidi tõendama vastupidist. Töö vastuvõtmine ei muuda põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Pooled ei vaielnud selle üle, et alates 16.12.2019 kuni 08.01.2023 puudusid hagejal pretensioonid nii seadmete kui kostja töö osas.
17.Hageja nõue kostja vastu on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1). Hageja on oma nõuet kostja vastu esitades tuginenud sellele, et ebakvaliteetselt teostatud töö tuli ümber teha ja mittetöötavad seadmed välja vahetada. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv.
18.Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Taganemisõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Kostja on käesoleval juhul hageja lepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid taganemise materiaalne eeldus puudub, kuna puudub kostjapoolne lepingurikkumine.
4
2-23-13062
19.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud Maasoojus OÜ 17.04.2023 koostatud arvamuse, mille kohaselt tegemist on tarbevee küttepoolse ummistusega – kas soojuspumba soojusvahetis või siis torustikus endas. Tarbevee küttepoolse ummistuse põhjust ei ole võimalik ilma soojuspumba torustikku avamata tuvastada. Küttevee proovi analüüsi tulemustest selgus, et küttevee koostis vastab tavalise kraanivee näitajatele: pH näitaja tulemus 7,9, seega veepehmendit kütteveele lisatud ei ole (veepehmendi olemasolu korral peaks pH näitaja olema suurem kui 10).
20.Vastavalt hinnapakkumisele pidi kostja tarnima hageja objektile elektrikatla Themia Diplomat Optimum G3 8, kõik vajalikud torud, liitmikud, isolatsiooni jm materjalid, teostama paigaldustööd ja läbi viima kasutuskoolituse. Soojuspumba süsteemi paigaldus sisaldas maakontuuri täitmist 25% etanooliga ja õhutust, soojuspumba montaaži, soojuspumba liitmist soojusjagajaga, maakontuuri isolatsioonitöid, elektrikaabli ühendust soojuspumbaga, soojuspumba häälestust, vajalike soojusgraafikute koostamist ja kasutuskoolitust. Kostja ei paigaldanud põrandakütet ega ehitanud välja põrandaküttesüsteemi, kostja ei reguleerinud küttesüsteemi, ei paigaldanud tarbevee tsirkulatsioonipumpa, ei pidanud teostama küttesüsteemi läbipesu ega pidanud täitma küttesüsteemi glükooliga. Seega ei tõenda Maasoojus OÜ 17.04.2023 arvamus kostjapoolset olulist lepingurikkumist. Maasoojus OÜ arvamusest nähtub üksnes, et tegemist on ummistusega, mille tekkepõhjust ei ole tuvastatud.
21.Hageja on 27.11.2023 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et ummistuse põhjustas kostja, kuna ei lisanud kütteveele inhibiitorit. Hageja on tellinud täiendavalt Maasoojus OÜ-lt arvamuse, mille kohaselt oli küttevesi sogane ning mangaani sisaldus oli küttevees väga suur. Küttevee pH tulemus oli 7,7, seega veepehmendit kütteveele lisatud ei ole (inhibiitori olemasolu korral peaks pH näitaja olema suurem kui 10). Maakohtu hinnangul ei tõenda ka Maasoojus OÜ 21.11.2023 täiendavalt koostatud arvamus kostjapoolset olulist lepingurikkumist. Vastavalt hinnapakkumisele ei sisaldanud hinnapakkumine küttesüsteemi läbipesu. Puudub vaidlus, et majapoolset küttesüsteemi ei ühendanud soojuspumbaga kostja, vaid kolmas isik, kes teostas ka küttesüsteemi läbipesu. Hinnapakkumine ei sisaldanud ka küttesüsteemi täitmist glükooliga. Glükool on üldiselt teadaolevalt soojusülekandevedelik, millele tänapäeval lisatakse ka korrosiooniinhibiitorit. Hageja on esitanud koos Maasoojus OÜ arvamusega ka küttevee analüüsiakti, mille kohaselt on vee pH 7,7. Seega puudus glükool majapoolses küttevees. Hinnapakkumise kohaselt ei olnud selle lisamine majapoolsesse küttesüsteemi ka kostja kohustus. Kuivõrd veeanalüüsi kohaselt süsteemis inhibiitor puudus, pidas maakohus eluliselt usutavaks kostja töötaja selgitust selle kohta, et soojuspumba süsteemi oli inhibiitor kostja töötaja poolt lisatud, kuid soojuspumba süsteemi ühendamisel majapoolse küttesüsteemiga inhibiitor uhuti süsteemist välja. Vastasel juhul oleks maakohtu hinnangul pidanud süsteemis olema vähemalt see kogus glükooli, mis pidi sinna lisatama majapoolset küttesüsteemi soojuspumba süsteemiga ühendades. Majapoolse küttesüsteemi ühendamine soojuspumba süsteemiga toimus 16.12.2019, s.o pärast seda kui kostja oli 04.– 05.12.2019 oma tööd lõpetanud. Hageja esitatud foto soojuspumbast tõendab, et see on paigaldatud, toruotsad suletud ning süsteem oli maja küttesüsteemiga ühendamise valmiduses. Puudus vaidlus, et süsteemid ühendas ja küttesüsteemi läbipesu teostas kolmas isik. Ehituspäevikust nähtub, et kostja tööde juures ei viibinud. Kostja ei saa vastutada protsesside eest, mida tema ei kontrollinud.
22.Hageja ja kostja vahel puudus erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendas kohtu hinnangul, et kostja teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Kuivõrd hageja on töö vastu võtnud, vastas see eelduslikult keskmisele kvaliteedile. Vastupidist pidi käesolevas menetluses tõendama hageja kui töö tellija. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
5
2-23-13062
23.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vaatamata kostjapoolse lepingurikkumise puudumisele on kostja teinud hagejale ettepaneku kõrvaldada ummistus. Selleks tuleks puhastada HGW soojusvaheti ja täita kogu süsteem VDI 2035 standardile vastava kütteveega ning töö maksumus on 1130 eurot, millele lisandub käibemaks.
24.Hagejal puudus huvi kostjapoolse lepingu täitmise ja ka puuduse kõrvaldamise vastu. 31.10.2023 demonteeriti hageja poolt paigaldatud soojuspump. Nimelt oli hageja jaoks selgunud, et küttesüsteemi võimsus (6–8 kW) ei vasta hoone tegelikule tarbimisvajadusele (11 kW). 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 5 selgitas hageja, et see on hagejale kaasa toonud täiendavaid kulutusi, ühtlasi paigaldati elamule uus soojuspump. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja uus koostööpartner uue ja võimsama küttesüsteemi ehitamisel on Maasoojus OÜ, kes on käesoleva menetluse tarbeks koostanud ka asjatundja arvamuse. Maasoojus OÜ reklaamib sotsiaalmeedias hagejat kui enda rahulolevat klienti, mistõttu annab see aluse kahelda Maasoojus OÜ 21.11.2023 koostatud arvamuse usaldusväärsuses.
25.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 3T ventiili vale asend, nivoopaagi vale kõrgus, paisupaagi asetsemine valel torul ja kinnituspoldi puudumine on sellised rikkumised, mis õigustavad lepingust taganemist. Maasoojus OÜ arvamustest ei nähtu, et nendel väidetavatel puudustel oleks mingi seos tarbevee küttepoolse ummistusega. Hageja kasutas kolm aastat soojuspumpa ning kordagi ei tekkinud tarbevee küttepoolset ummistust. Lepingust taganemise eelduseks on oluline lepingurikkumine. Kuivõrd 3T ventiili vale asend, nivoopaagi vale kõrgus, paisupaagi asetsemine valel torul, kinnituspoldi puudumine, isegi kui need puudused olemas oleksid, ei saanud tekitada tarbevee ummistust, ei saa tegemist olla ka kostjapoolse olulise lepingurikkumisega.
26.Kostja on tuginenud mh ka aegumise vastuväitele. Kostja paigaldas maasoojuspumba Thermia Diplomat Optimum G3 8 hageja elamusse, 16.12.2019 andis kostja hagejale seadme ja tööd üle. Vaidlusalune maasoojuspump ei ole ehitis, vaid toode. 31.10.2023 demonteeriti hageja poolt paigaldatud soojuspump. Kauba asendamise ja parandamise nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestatust tulenevalt kolme aasta jooksul. Hageja pöördus kohtusse 14.09.2023, kuid hageja nõue aegus 17.12.2022.
27.Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning kostjalt kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
29.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus olid pooled kokku leppinud, et kostja paigaldatav maasoojuspump peab võimaldama maja kütmist ning tootma seejuures sooja tarbevett. Maasoojus OÜ 17.04.2024 arvamusega on tõendatud, et soojuspump ei tee kumbagi. Järelikult töö ei vasta lepingutingimustele.
30.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei vastuta puuduse eest. Soojuspumba soojusvahetis tekkis ummistus, mille tõttu soojuspump ei suutnud enam maja kütta ega toota sooja vett. Ummistus oli põhjustatud kahe asjaolu koosmõjust – kostja ei lisanud maasoojuspumba süsteemi inhibiitorit ning soojuspumba 3T ventiil oli vales asendis. 6
2-23-13062 Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja lisas maasoojuspumba süsteemi inhibiitorit, kuid see uhuti maasoojuspumba ja hoone küttesüsteemi ühendamisel süsteemist välja. Maasoojuspumpa ei käivitatud enne maja küttesüsteemi ühendamist soojuspumba süsteemiga. Maaküttesüsteemile ei teostatud läbipesu, mistõttu ei saanud inhibiitorit selle täitmisel veega välja uhtuda. See ei ole ka eluliselt usutav. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata Maasoojus OÜ 21.11.2022 koostatud asjatundja arvamuse, mis tõendas, et kostja ei ole inhibiitorit maasoojuspumba süsteemi lisanud. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ega võimaldanud hagejal tõendada, et inhibiitorit ei uhutud maasoojuspumba süsteemist välja.
31.Maakohus jättis tähelepanuta, et isegi kui maasoojuspumba süsteemi lisati inhibiitorit ja see uhuti süsteemist välja, siis ei vabane kostja vastutusest. VÕS § 641 lg 4 sätestab, et tööna tehtud ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Eeldades kostja väidete õigsust, oleks kostja pidanud hoiatama, et maasoojuspumba ja hoone küttesüsteemi ühendamisel tuleb pöörata tähelepanu, et inhibiitorit süsteemist välja ei uhutaks. Selliselt andis kostja ebapiisavat teavet asja paigaldamise kohta ning tegu on lepingutingimusteele mittevastavusega.
32.Maakohus kohaldas ebaõigesti hageja nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega ja leidis ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõudele kui ehitise töövõtulepingust tulenevale nõudele tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-st 2 tulenevat viieaastast aegumistähtaega. Maaküttesüsteem on ehitise oluline osa TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, siis ringkonnakohus ei ole esitatud taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
35.Hageja esitas kostja vastu lepingu taganemisest tuleneva tagasitäitmise nõude. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud 28.04.2019 hinnapakkumise alusel töövõtuleping, mille kohaselt kostja paigaldas hageja kinnisasjale maaküttesüsteemi ja maasoojuspumba ning hageja tasus kostjale seadmete ja töö eest 19 128 eurot. Pooled ei vaielnud, et 16.12.2019 akti alusel võttis hageja maaküttesüsteemi (sh maasoojuspumba paigaldamise) ehitustööd vastu.
36.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.
2-23-13062 Taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema õigeaegselt esitatud taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lõige 1), sisulise eeldusena peab taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.
38.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja sai kätte hageja 08.05.2023 esitatud lepingust taganemise avalduse ning 19.07.2023 teate lepingust taganemise kohta. Seega pooled ei vaidle, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tegi puudusega töö (kokkulepitud tingimusele mittevastava töö, VÕS § 641 lg 1 p 1), mille parandamist oli hagejal õigus nõuda ning mille mittekõrvaldamisel oli hagejal õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda tagasitäitmist.
39.Hageja kui tellija lepingust taganemise õiguse tekkimine kostjapoolse töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel eeldab, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning et kostja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (RKTKo 24.11.2021, 218-13432, p 16). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist eelkõige VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega tuleb eelkõige välja selgitada, kas kostja teostatud töö vastab lepingutingimustele.
40.Maakohus on tuvastanud maakohtu otsuse p-s 54, missugused tööd pidi kostja vastavalt hinnapakkumisele tegema, kuid maakohus ei ole tuvastanud millistele tingimustele pidi kostja teostatav valmis töö vastama. Kuidas maakohtu tuvastatud tööd, mida kostja pidi tegema, ja tööd, mida kostja ei pidanud tegema, ning asjaolu, et maaküttesüsteemi oli inhibiitor lisatud, kuid see uhuti sealt välja ning tekkinud ummistus maaküttesüsteemis, on omavahel seotud, et jõuda järeldusele, et kostja tööd vastavad lepingutingimustele, ei ole järgitav. Kostja töö lepingule vastavuse või puuduste olemasolu üle ei ole võimalik otsustada, kui tuvastamata on lepingutingimused ja hindamata kostja lepingu täitmist puudutavad faktilised asjaolud võrdluses lepingu tingimustega.
41.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooltel ei ole kokku lepitud missugustele tingimustele kostja töö peab vastama, siis tuleb töö kvaliteedi osas lähtuda selle keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1 teises lauses sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
8
2-23-13062
42.Maakohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus hageja oli valmis töö kostjalt vastu võtnud, sai eeldada, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist pidi tõendama hageja (VÕS § 76 lg 4). Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette, et kostja paigaldatud maaküttesüsteem ja maasoojuspump ei võimalda hageja maja kütmist ning toota sooja tarbevett. Täpsemalt heidab hageja kostjale ette, et kostja lepingutingimustele mittevastav töö on põhjustanud ummistuse, mille tõttu ei tööta maaküttesüsteem ja maasoojuspump viisil, milleks hageja seda vajab. Kostja lepingutingimusele mittevastava tööna peab hageja silmas kostja poolt maaküttesüsteemi kütteveele inhibiitori lisamata jätmist ning maasoojuspumbal ventiili õigesse asendisse sättimata jätmist. Samuti heidab hageja kostjale ette, et kostja ei jälginud, et maaküttesüsteemi ja maja küttesüsteemi ühendamisel ei uhutaks maaküttesüsteemist välja sinna lisatud inhibiitorit. Kas kütteveele inhibiitori lisamine ja ventiili õigesse asendisse sättimine oli kostja lepingujärgseks kohustuseks, maakohtu otsusest ei selgu. Kas kütteveele inhibiitori lisamisega ja ventiili õigesse asendisse sättimisega on peetud silmas kostja töö kvaliteedile hinnangu andmist, ei ole samuti selge. Selliselt on maakohus olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude kogumi. Maakohus ei ole menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud ning eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud.
43.Kuigi käesoleval juhul pidi hageja tõendama vastuvõetud töö lepingutingimustele mittevastavust, siis on hageja esile toonud muuhulgas negatiivsed asjaolud, millega seotud tõendamise võimalused on hageja jaoks piiratud. Praegusel juhul tuleb arvestada, et ka kostja pidas võimalikuks, et maaküttesüsteemis on tekkinud ummistus. Kui inhibiitori lisamine ja ventiili õigesse asendisse seadmine olid kostja kohustusteks ning hageja on teinud usutavaks, et ummistus on tekkinud kostja puudustega tööst, siis läheb tõendamiskoormis üle kostjale ning kostja peab tõendama, et tema töö vastas nõuetele. Asjaolusid, et kostja on maaküttesüsteemi lisanud inhibiitorit või maasoojuspumba ventiil asus õiges asendis, tuleb tõendada kostjal. Kui kostjal oli kohustus lisada kütteveele inhibiitorit ning hageja on teinud usutavaks, et maaküttesüsteemis tekkinud ummistus on tekkinud põhjusel, et inhibiitorit ei lisatud ja ventiil oli vales asendis, siis võib eeldada, et ummistus ongi eeltoodud põhjustel tekkinud ning kostjal tuleb tõendada oma väiteid, et see nii ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Käesoleval juhul peab kostja tõendama, et tema ei ole oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning ummistus ei tulenenud kostja tehtud tööst.
44.Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on nõuetekohaselt täitnud lepingut, s.o lisanud maaküttesüsteemi inhibiitorit ja seadnud maasoojuspumba ventiili õigesse asendisse, siis on vaidluse lahendamiseks esitatud asjaoludest tulenevalt oluline ka tuvastada, millal ja mis viisi pidi kostja oma kohustuse täitma. Kui kostja väidab, et maaküttesüsteemist on inhibiitor küttesüsteemi läbipesuga seoses välja uhutud, siis tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Samas on oluline välja selgitada asjaolud, kas ja kelle kohustuseks oli tagada, et inhibiitorit maaküttesüsteemist välja ei uhutaks. Kõik need asjaolud tuleb pooltega läbi arutada ja võimaldada pooltel esitada oma väidete kinnituseks tõendeid. Juhul, kui asjas leiab tuvastamist, et kostja on jätnud maaküttesüsteemi inhibiitori lisamata või kostja on jätnud kontrollimata ega kolmas isik pole maaküttesüsteemist inhibiitorit välja uhtnud, siis on hagi rahuldamiseks oluline tuvastada, kas see sai põhjustada maaküttesüsteemi ummistuse. Jättes pooltel täpsustamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja jagades tõendamiskoormise valesti võib maakohus olla ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning kohtuekspertiisi määramiseks. Kuna poolte esile toodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad ning need vajavad täpsustamist, siis võib maakohus olla ennatlikult asuda 9
2-23-13062 seisukohale, et asjas on esitatud piisavalt tõendid, mis vaidlusaluseid asjaolusid tõendaksid. Kui kohtul ei ole endal eriteadmisi mingi asjas tähtsa asjaolu selgitamiseks, siis võib käesolevas asjas olla põhjendatud ekspertiisi määramine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb vajadusel anda pooltele võimalus esitada selgitusi ja tõendeid (mh on võimalik taotleda TsMS § 293 lg 1 alusel ekspertiisi korraldamist).
45.Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.
46.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas käesoleval juhul on töövõtulepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat või TsÜS § 146 lg 2 järgi viis aastat. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja nõudele kohaldub kolmeaastane tähtaeg ning kui kostja andis hagejale üle maasoojuspumbaga seotud tööd 16.12.2019, siis aegus hageja nõue 17.12.2022.
47.Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida aegumistähtaja arvutamisega seoses, et kui hageja kolmeaastase nõude aegumistähtaja alguseks on 16.12.2019, siis möödub aegumistähtaeg kolmeaastast aegumistähtaega arvestades 16.12.2022, s.o kolme aasta möödudes (TsÜS § 147 lg 1, § 136 lg-d 2 ja 8).
48.Töövõtulepingust kui tehingust tulenevad nõuded aeguvad üldjuhul TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul. Erandiks on TsÜS § 146 lg 2, mis sätestab, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Kohtupraktika kohaselt kohaldub ehitise töövõtulepingust tuleneva nõude viieaastane aegumistähtaeg ka juhul, kui töövõtulepingu esemeks on mõni kindel ehitusetapp – näiteks tehnosüsteemi paigaldus (RKTKo 06.06.2023, 2-18-18020, p-d 11–15). Kolleegium nõustub hagejaga, et maaküttesüsteem on ehitise oluliseks osaks, mis on vajalik tehnosüsteem ehitise eesmärgipäraseks kasutamiseks, mistõttu ei saa seda ehitisest eemaldada ehitist oluliselt kahjustamata (TsÜS § 55 lg 1). Kuivõrd töövõtulepingu esemeks on maaküttesüsteemi, sh maasoojuspumba paigaldamine, mis on seotud ehitisega ja ühendatud ehitise küttesüsteemiga, siis on põhjendatud järeldada, et maaküttesüsteem, maasoojuspump ja selle paigaldamine on ehitisega seotud töö üheks ehitusetapiks. Seega kohaldub käesoleval juhul hageja nõudele viieaastane aegumistähtaeg.
49.Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Samuti on maakohus ebapiisavalt selgitanud tõendamiskoormist.
50.Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjast nähtuvalt on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas 10
2-23-13062 tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
51.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega nõude aluseks olevaid asjaolusid ning anda võimalus esitada uusi tõendeid. Menetluskulude jaotus
52.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.