Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ avaldus A L vastu võla nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende AVALDAJA Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ, rk 80114060, lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
PUUDUTATUD ISIK
A L, ik xxxx, elukoht xxxx
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista A Llt Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ kasuks perioodi september 2016 kuni detsember 2018 eest põhivõlgnevus summas 1381,99 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku A L kanda ning välja mõista A Llt Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ kasuks tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
4.Välja mõista A Llt Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ kasuks viivis menetluskuludelt (470 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tagastada Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ-le enamtasutud riigilõiv summas 150 eurot avaldaja arveldusarvele nr. EE852200221014188263. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 KÜ esitas 15.08.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning menetluse jätkumisel maakohtus 11.01.2019 /korrigeeritult 11.02.2019/ Viru Maakohtule avalduse A L vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud avalduse kohaselt kuulub kostjale A L’le kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnistusregistri registriosa nr xxxx korteriomand nr xxxx asukohaga xxxx.
3.Avaldaja nõuab käesolevaga puudutatud isikult kommunaaltasude tasumist perioodi eest september 2016 kuni detsember 2018 k.a. Avaldaja on puudutatud isikule edastanud arved pannes need korteriomandi postkasti, kuid nagu nähtub võlgnevuse arvestusest siis laekumised on väga ebaühtlased ning alates 2017 detsembrist ei ole puudutatud isik tasunud ühtegi arvet. Avaldaja poolt on puudutatud isikule edastatud tasumiseks alljärgnevad arved: Kuupäev 30.09.2016 31.10.2016 30.11.2016 31.12.2017 31.01.2017 28.02.2017 31.03.2017 30.04.2017 31.05.2017 30.06.2017 31.07.2017 31.08.2017 30.09.2017 31.10.2017 30.11.2017 31.12.2017 31.01.2018 28.02.2018 31.03.2018 30.04.2018 31.05.2018 30.06.2018 30.07.2018 31.08.2018 30.09.2018 31.10.2018 30.11.2018 30.12.2018
4.Puudutatud isikule esitatud arved kajastavad ka tema varasemaid võlgnevusi, kuid avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuste tasumist alates 20.10.2016 kuni 20.01.2019 kogusummas
1381,99 eurot. Avaldaja suurendab maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet (1262,38 eurot) 31.12.2018 esitatud arves nr. 687 toodud summa 119,61 võrra. Avaldaja selgitab, et laekumine arvestati maha eelmise kuu arvest, juhul, kui laekumine ületas arvele kantud summat arvestati see maha eelmistest võlgnevustest.
5.Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 3.2.7- maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
6.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida seadusest tuleneval alusel. Kuni 01.01.2018 kehinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Käesolevas vaidluses on seega avaldaja ja puudutatud isiku vahel tekkinud võlasuhe KÜS-st tuleneval alusel, seoses asjaoluga, et omandades korteriomandi aadressil xxxx, muutus puudutatud isik avaldaja liikmeks, millega kaasnesid seadusest ja avaldaja põhikirjast tulenevad õigused ning kohustused. Avaldaja arvestusest nähtub, et puudutatud isikul on võlgnevused avaldaja ees alates septembrist 2016. Mittetasudes avaldaja poolt esitatud arveid on puudutatud isik rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust ning tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 nõuab avaldaja puudutatud isikult kohustuse täitmist.
7.Arvestades eeltoodut palub avaldaja kohtul välja mõista A Llt Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 korteriühistu kasuks võlgnevus summas 1381,99 eurot perioodil 20.10.2016 kuni 20.01.2019. Menetluskulud palub avaldaja jätta A L kanda ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Samuti palub avaldaja tagastada enammakstud riigilõiv.
PUUDUTATUD ISIK
8.Puudutatud isikule A Lle on tsiviilasja materjalid isiklikult 05.03.2019 kätte toimetatud, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust avaldusele puudutatud isik esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
11.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 1381,99 eurot, mis on tekkinud perioodil september 2016 kuni detsember 2018. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne
01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.
14.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx, omanik (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 69 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi.
16.Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved perioodil september 2016, maksetähtajaga 20.10.2016 kuni detsember 2018, maksetähtajaga 20.01.2019, mille eest on tasumata 1381,99 eurot. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult, kes korteriomanikuna ei ole täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, avaldaja kasuks väljamõistmisele eelmärgitud majandamiskulude võlgnevus summas 1381,99 eurot.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses
osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
19.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud: -õigusabi kulu seoses hagiavalduse koostamisega, summa kokku 420 eurot, õigusteenuse maht 2,5 tundi, tunnitasu määr 140 eur/h +km ehk 168 eurot; -õigusabikulu seoses puuduste kõrvaldamisega sh. avalduse tervikteksti koostamisega, summa kokku 336 eurot, õigusteenuse maht 2 tundi, tunnitasu määr 140 eur/h+km ehk 168 eurot. Avaldaja palub summa välja mõista käibemaksuga, kuna avaldaja ei ole käibemaksukohuslane.
21.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
22.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva avalduse puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Samuti on kohus seisukohal, et puudutatud isik ei pea kandma seda riski, kui avaldaja ei suuda koheselt ning juba esimeses kohtule esitatavas menetlusdokumendis oma nõude kujunemist piisavalt selgelt esitada. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 420 eurot (käibemaksuga).
23.Avaldaja on maksnud menetluses riigilõivu kokku 200 eurot. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 150 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.