AS Morrison Invest hagi R P vastu käenduslepingust tulenevas rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
2700 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065), lepinguline esindaja Raivo Salumäe esindajad Kostja: R P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2019 Istungil osalenud isikud
Hageja isiklikult, hageja lepinguline esindaja Raivo Salumäe, kostja isiklikult, kostja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja, AS-i Morrison Invest (registrikood 10378065) hagi kostja, R Pi (isikukood xxxx) vastu. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2700 eurot. Jätta maakohtu menetluskulud hageja hagis kostja vastu kostja kanda.
Edasikaebamise ja menetluskulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 07.04.2017. a K Ii vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele K I esitas vastuväite ning mille tulemusel anti asi üle hagimenetlusse. Hageja esitatud 29.05.2017. a hagiavaldusele vaidles K I vastu. Hageja taotles kostja asendamist. Harju Maakohus asendas 17.08.2017. a määrusega senise kostja K Ii kostjaga R P.
2.Hageja nõuab 21.07.2017. a hagiavalduse kohaselt kostjalt käenduslepingust tulenevat võlgnevust 2700 eurot kas kohustuse täitmise nõudena või alternatiivselt kahju hüvitisena. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: hageja sõlmis 10.02.2016. a xxxx kinnistu omanikuna sellel asuva hoone nr 2 äripinna (75 m2) suhtes äriruumide üürilepingu Xxxx OÜ-ga (registrikood xxxx) tähtajaga kuni 10.02.2021.a, mille alusel andis üürnikule kasutada lepingu kehtivuse ajal äriruumi, parkimiskoha ja täiendava üüripinna; Üürilepinguga lepiti muuhulgas kokku kuuüür (p 3.3) 450 eurot (lisandub käibemaks) ja kommunaalkulud 2 eurot äripinna ruutmeetri kohta (p 3.4.), s.o 150 eurot kuus (lisandub käibemaks) ning täiendavalt pidi üürnik tasuma elektri ja vee eest vastavalt arvestinäitudele hiljemalt viiendaks kuupäevaks ette (p 3.5); 15.05.2016. a e-kirjaga teatas Xxxx OÜ soovist leping lõpetada järsult halvenenud finantsilise seisundi tõttu. Hageja käsitles seda lepingu ühepoolse lõpetamise avaldusena. Hageja teatas selle vastuseks 16.05.2016. a e-kirjaga, et üürilepingu p 7.6.2 kohaselt juhul kui üürnik esitab lepingu lõpetamise soovi kohta lepingu punkti 10.3 kohase teadaande, lõpeb leping 6 kuu möödudes. Sellele üürnik ei reageerinud. Üürileandja luges lepingu lõppemise ajaks 15.11.2016; Kostja oli solidaarselt K Iiga solidaarne käendaja lepingu p 5.17 alusel 2700 euro ulatuses. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja: hageja esitas 12.10.2016. a Pärnu Maakohtule nõude võlgniku Xxxx OÜ vastu, kes olles saanud hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 28.12.2016. a ka kohtumäärusega maksekäsu võlgnevuse tasumiseks koos viivistega, esitas eelpool märgitud pankrotiavalduse ja jättis selle abil äriühingut likvideerides jõustunud kohtulahendi täitmata. Harju Maakohus lõpetas Xxxx OÜ pankrotiavalduse menetluse 06.04.2017. a pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu põhjusel, et võlgnikul ei olnud vahendeid isegi mitte pankrotihaldurile tasumiseks.
Tsiviilasi nr 2-17-107129 Kui hageja sai teada võlgniku likvideerimisest, oli ta sunnitud uuesti pöörduma kohtu poole, seekord käenduse täitmise nõudes. Hageja ei esitanud enda nõuet Xxxx OÜ pankrotimenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: Xxxx OÜ on pankrotis; Antud asjas on õige kostja pankrotihaldur, kelle valduses on pankrotivara; Hagejal oli võimalus esitada nõue pankrotimenetluses, kuid ta ei teinud seda; PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel ei tohiks pärast pankroti väljakuulutamist enam küsida viiviseid; Kokkulepitud viivis ületas rohkem kui kolm korda seadusjärgset viivisemäära; Hageja ei ole selgitanud, mis ajast mis ajani ta viiviseid nõuab; Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kahju õigusvastaselt ja tema süü läbi. Kostja esitas vastuseks hageja seisukohtadele täiendavalt järgmised väited: Xxxx OÜ pankroti kohta pandi info ka Ametlikesse Teadaannetesse; See, et Xxxx OÜ-lt võla tasumist saada oli lootusetu, ei anna alust arvata, et füüsilise isiku käest oleks suurem võimalus võlga kätte saada; Xxxx OÜ pankroti tõttu on äriühing võlast vabastatud; Võlanõude oleks pidanud esitama pankrotihaldur, sest see esitati pärast pankroti väljakuulutamist; Hagi rahuldamine viiks kostja raskesse majanduslikku olukorda; Võlausaldajal tekib nõude esitamise õigus vastutava juhtorgani liikme vastu vaid juhul, kui ta ei saa oma nõuet juriidilise isiku vastu rahuldada juriidilise isiku vara arvelt. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude käenduslepingu alusel. Käenduslepingust tuleneva nõude puhul peab hageja väitma ja vaidluse korral tõendama esmalt asjaolusid seoses nõudega põhivõlgniku vastu. Hageja on hagis tuginenud nii äripinna üüritasu nõudele kui ka kommunaalkulude nõudele põhivõlgniku vastu. Täiendavalt on hageja tuginenud ka elektri- ja veekulude nõudele ning täiendava üüripinna ja autokoha tasu nõudele. Kohus käsitleb esmalt äripinna üüritasu ja kommunaalkulude nõuet, arvestades et nende summa ületab väidetava käenduskohustuse ülempiiri, võimaldades tuvastada kostja rahalise vastutuse haginõude summa ulatuses vastavate eelduste täitmise korral.
6.Kohus selgitab esmalt üldiselt, et hageja valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Olenemata õiguslikust kvalifikatsioonist, menetletakse TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230
Tsiviilasi nr 2-17-107129 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Hageja nõue üüritasu ja kommunaalkulude nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koostoimes üürilepingu p-ga 3.3. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271 lg 1). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
8.Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud: hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 10.02.2016. a üürilepingu xxxx kinnistu omanikuna sellel asuva hoone nr 2 äripinna (75 m2) suhtes äriruumide üürilepingu Xxxx OÜ-ga (registrikood xxxx) tähtajaga kuni 10.02.2021. Kostja ei vaielnud nimetatud asjaolule ka vastu ning kinnitas istungil, et üürilepingu sõlmimise osas vaidlust pole. Pooled ei vaielnud, et 15.05.2016. a e-kirjaga teatas Xxxx OÜ soovist leping lõpetada halvenenud finantsilise seisundi tõttu. Hagiavalduses tõi hageja välja, et leping kehtis kuni 15.11.2016 ehk kuus kuud pärast lepingu lõpetamise soovist teadaandmisest, sest pooled olid vastavalt lepingu p-le 7.6.2 selliselt kokku leppinud. Hageja poolt viidatud lepingu p 7.6.2 kohaselt loetakse leping lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele ette kuus kuud lepingu lõpetamise soovist. Hageja viitas lepingupunktile ka vastuseks kostja ülesütlemisteatele, mis nähtub ka esitatud e-kirjast (tl 70). Kostja ei esitanud vastavate asjaolude osas vastuväiteid ega omaksvõtvaid väiteid hagiavalduse vastuses ega järgnevates menetlusdokumentides. Istungil kohtu küsimustele vastuväidete puudumise kohta märkis kostja, et leping lõppes 2016. a mais, kuid leidis, et selleks õiguslikku alust pole. Kostja ei tuginenud enda argumentatsioonis ei asjaoludele ega ka õiguslikule alusele, sh lepingu punktile, millest võiks tuleneda kostja õigus leping viivitamatult ning erakorraliselt üles öelda ega ka seaduse sättele, mis kostjale sellise võimaluse annaks. Seega pole kohtul alust leida, et leping lõppes 15.05.2016. a seisuga ehk lõpetamise soovist teadaandmisega. Hageja on kohtu ette toonud väite ja see nähtub ka üürilepingust, et tegemist oli tähtajalise lepinguga tähtajaga kuni 10.02.2021. Isegi kui eeldada, et üürilepingus ei olnud pooled kokku leppinud ülesütlemisaluste ammendavas ning seaduses sätestatud aluseid välistavas loetelus (ehk mh hageja poolt väljatooduna õiguses öelda leping üles üksnes 6-kuulise etteteatamistähtajaga), ei oleks kostja poolt välja toodud raske majanduslik olukord ka seadusest tulenev ülesütlemise alus VÕS § 313 – 319 mõttes. VÕS § 319 annab üürniku raske majandusliku olukorra juhuks (pankroti olukorraks) hoopis üürileandjale õiguse nõuda tagatist ning selle täitmata jätmise puhul ülesütlemisõiguse. Seega saab kohus tuvastada, et hageja ja Xxxx OÜ üürileping lõppes 15.11.2016. a üürniku 15.05.2016. a ülesütlemisavalduse alusel kuue kuu möödudes. Sellest tuleneb, et perioodi eest, mille eest hageja nõuab arvete tasumist (2016. a mai – 15.11.2016) oli tegemist kehtiva lepinguga.
9.Nõude teise eelduse osas on hageja väitnud, et hageja ja Xxxx OÜ vahel oli Xxxx OÜle kasutamiseks üle antud 75 m2 äriruumi eest kokkuleppe igakuise üüri tasumises summas 450 eurot ja fikseeritud kommunaalkulude tasumises 2 eurot ruutmeetri kohta ehk kokku 150 eurot (75 m2 × 2). Eelnimetatud tasude kokkulepete ja Xxxx OÜ-l nimetatud tasude maksmise
Tsiviilasi nr 2-17-107129 kohustuse tekkimise osas ei esitanud kostja enda kirjalikes menetlusdokumentides vastuväiteid. Istungil, kui kohus palus hagejal täpsustada ruumide kasutusse andmist, tõi kostja esmakordselt välja, et hageja oli vahetanud lukud ning väitnud, et ruumidesse ei saa siseneda. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus selgitas, et kohus ei saa lähtuda üksnes kostja väidetest, vaid enda vastuväiteid tuleb kostjal tõendada. Kostja kinnitas arusaamist tõendamiskoormisest, kuid märkis, et nimetatud asjaolude osas tal tõendeid ei ole. Kostja märkis samas, et üürilepingu ülesütlemisel pärast võtmete tagastamist ei kasutatud ega soovitud kasutada (sh ei avaldatud soovi kasutada) ruume, kuna Xxxx OÜ oli pankrotis, mitte põhjusel, et ruumide kasutamist takistas üürileandja. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus leida, et tasukohustust ei tekkinud. Ruumide mittekasutamine võlgnikust endast tulenevatel asjaoludel ei vabasta üürnikku üürilepingust tulenevatest kohustustest. Üürileandjast tulenevaid asjaolusid ei ole kostja aga tõendanud. Fikseeritud kommunaalkulude nõudmine on kohtu hinnangul samuti kasutamisest olenemata põhjendatud, kui kommunaalkulude suurus ja kandmine ei sõltu sellest, kas ja kui palju üüripinda kasutatakse. Kommunaalkuludena arvestati üürilepingu p 3.4 kohaselt üldelektri-, üldvee-, üldkoristuse-, üldremondi-, prügiveo-, valvesignalisatsiooni-, haldus- ja hoolduskulusid, mille suurus ei sõltu eelduslikult üüripinna kasutamisest. Kuivõrd tegemist pole eluruumi üürilepinguga, on selline kokkulepe lubatav. Seega saab kohus tuvastada, et põhivõlgnikul oli kohustus tasuda hagejale äriruumi eest üüri 450 eurot kuus ja kommunaalkulusid 150 eurot kuus. Isegi kui leping öeldakse üles (mh majanduslike raskuste tõttu), tuleb lepingu lõppemiseni tekkinud lepingust tulenevad kohustused täita.
10.Nõude kolmanda eelduse osas tõi hageja välja, et üürilepingu p-s 3.5 oli kokku lepitud, et tasumised toimuvad 5. kuupäevaks ette. Samuti et Xxxx OÜ-le esitatud arvetel, kus oli välja toodud üür 75 m2 ruumi ja kommunaalkulude eest, oli märgitud maksetähtpäevana viies kuupäev. Kostja ei vaielnud maksetähtpäevale vastu, mistõttu saab kohus lugeda, et see on omaks võetud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega oli hagejal õigus nõuda üüritasu ja kommunaalkulude tasu maksmise kohustuse täitmist ning nõude kolmas eeldus on täidetud.
11.Nõude neljanda eelduse osas tõi hageja välja, et Xxxx OÜ-le esitatud arved on tasumata. Hagiavaldusele vastuseks esitatud menetlusdokumentides ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et arved võisid olla tasutud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal puudub teadmine, et arved oleks tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohus tuvastada, et hagiavalduse aluseks olevad arved on tasumata ehk Xxxx OÜ rikkus enda kohustusi üüritasu ja kommunaalkulude tasumise kohustuste täitmisel.
12.Kuna kohustuse rikkumine ei ole eeldatavasti vabandatav (VÕS § 103 lg 1 teine lause), oleks kostja pidanud kohtu ette tooma vääramatu jõu asjaolud, mille kohaselt saaks leida, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Halb majanduslik seisund ei ole vabandatavuse alus. Muid asjaolusid, mida kohus saaks käsitleda vabandatavusena, kohtu ette ei toonud, mistõttu ei saa leida, et Xxxx OÜ poolt enda kohustuste rikkumine oli vabandatav.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus nõuda Xxxx OÜ-lt üürilepingust tulenevalt äripinna ja kommunaalkulusid igakuiselt 600 eurot (sh 450 eurot äripinna eest ja 150 eurot kommunaalkulude eest) perioodil 2016. a mai kuni 15.11.2016 ehk 6,5 kuu ulatuses, mille eest kuulus tasumisele kokku 3900 eurot (6,5 × 600 eurot). Kuivõrd nimetatud summa ületab käendaja vastutuse ülempiiri, ei käsitle kohus menetlusökonoomia kaalutlusel küsimust sellest,
Tsiviilasi nr 2-17-107129 kas hagejal oli õigus nõuda ka käibemaksu, kuivõrd see ei mõjuta hagi rahuldamist. Samuti ei käsitle kohus samal põhjusel üürilepingust tulenevaid teisi nõudeid põhivõlgniku vastu, kuivõrd käendaja vastutuse ülempiiri ulatuses on põhivõlgniku kohustus tuvastatud. Kostja kui käendaja võiks eelnimetatud üüritasu ja kommunaalkulude tasu nõude eest vastutada VÕS § 108 lg 1 koostoimes üürilepingu p-ga 5.17. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega on hageja nõude eeldused ka järgmised: 1) hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping; 2) hageja on võlausaldaja; 3) kostja on käendaja; 4) käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks.
Hageja on tuginenud sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping, mille kohaselt käendas kostja isiklikult üürilepingu täitmist summas 2700 eurot enda isikliku varaga (üürilepingu p 5.17). Kostja on omaks võtnud, et kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt ta käendajana kohustus hageja kui Xxxx OÜ võlausaldaja ees käendama Xxxx OÜ kohustusi üürilepingust tulenevalt, seega puudub vajadus seda tõendada ning kohus saab selle tuvastada. Kuivõrd eespool on tuvastatud, et käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 2700 euro ulatuses, juhul kui kostja teised vastuväited ei osutu edukaks.
15.Kostja esitas hageja nõudele erinevaid käenduskohustusega seonduvaid vastuväiteid, mida kohus käsitleb järgnevalt. Kostja tugines enda kirjalikes menetlusdokumentides sellele, et võlanõude oleks pidanud esitama pankrotihaldur, selgitades istungil, et ta mõtles selle all seda, et hageja oleks pidanud esitama nõude pankrotimenetluses. Nimetatud vastuväite õiguslik alus on VÕS § 146 lg 2 esimene lause, mille kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Hageja võttis ka istungil omaks, et hageja enda nõuet pankrotimenetluses ei esitanud. VÕS § 146 lg 3 näeb sellise kohustuse rikkumise korral ette, et selle tulemusel väheneb nõue käendaja vastu üksnes selle kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Käesoleval juhul on hageja toonud kohtu ette asjaolu, et põhivõlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Kostja võttis selle asjaolu omaks. Seega saab kohus sellest lähtuda. Eeltoodust tulenevalt on välistatud käendajale kahju tekkimine VÕS § 146 lg-s 2 toodud kohustuse rikkumisest käesoleval juhul, sest võlausaldajal ei olnud võimalust enda nõuet pankrotimenetluses esitada raugemise tõttu. Ka Riigikohus on leidnud, et kui põhivõlgniku pankrot lõpeb raugemisega, ei saa tekkida VÕS § 146 lg-s 2 nimetatud kohustuste täitmata jätmisest kahju (RKTKo 3-2-1-113-06, p 13; 3-2-1-3-10, p 11). Seega ei saa leida, et pankrotimenetluses nõude esitamata jätmine annaks käendajale õiguse tugineda sellele, et käendajale tekkis selle kohustuse rikkumisest tulenevalt kahju, mille alusel kuuluks käenduskohustus vähendamisele. Samuti on kostja tuginenud sellele, et võlanõue on lõppenud Xxxx OÜ pankroti / lõppemise tõttu. Kohus selgitas kostjale, et üldjuhul ei saa VÕS § 149 lg 2 järgi käendaja sellist põhivõlgniku vastuväidet esitada, sest käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärk tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. VÕS § 149 lg 2 teise lause kohaselt ei või käendaja esitada põhivõlgniku kohustuse lõppemise vastuväidet. Käendaja saaks sellise vastuväite esitada võlausaldaja vastu üksnes siis, kui käenduslepingus oleksid pooled sellise vastuväite esitamise õiguses kokku leppinud (RKTKo 3-2-1-121-10, p 13 viimane lõige). Kostja ei ole väitnud, et tal oli hagejaga selline kokkulepe. Sellised asjaolud ja tõendid peab vastuväite esitamise korral tooma kohtu
Tsiviilasi nr 2-17-107129 ette käendaja. Käendaja seda teinud pole. Samuti ei tulene põhivõlgniku lõppemisest tema kõigi kohustuste lõppemine. Eelkõige ei lõppe sellised kohustused, mida saab täita ilma põhivõlgniku osavõtuta ja kohustuse täitmine oli tagatud, sest kohustuse täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on võimalik ka põhivõlgnikust juriidilise isikuta (RKTKo 3-2-1-100-06, p 14 ja 3-2-1-119-04, p 21 kolmas lõik). Järelikult ei lõppenud käesolevas asjas hagetav kohustus põhivõlgniku lõppemisega, sest see oli tagatud muu hulgas kostja käendusega ja selle täitmine on võimalik ilma põhivõlgnikuta. Samuti on kostja tuginenud sellele, et hageja oleks pidanud esmalt kasutama kõiki teisi võimalusi, sh täitemenetlust, teise käendaja vastu minemist, et saada rahuldust enda nõudele. Kohus märgib, et VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja ei ole väitnud, et tal oli hagejaga selline kokkulepe. Sellised asjaolud ja tõendid peab vastuväite esitamise korral tooma kohtu ette käendaja. Käendaja seda teinud pole. Solidaarse vastutuse korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ehk ise valida, kellelt ta kohustuse täitmist nõuab (VÕS § 65 lg 1) Kuivõrd eeltoodud kokkulepet poolte vahel ei olnud, ei oma asja lahendamisel tähendust ka hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud põhivõlgnikult võla sissenõudmise kohta. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka VÕS § 149 lg 5 kohaseid asjaolusid. Samuti tugines kostja sellele, et kostja varanduslik seisund ei võimaldaks hagi rahuldavat kohtuotsust täita. Kostja ei osanud viidata õiguslikule alusele, mis välistaks selle alusel kostja vastutuse. Kohus leiab, et kostja varanduslik seisund ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja on esitanud vastuväiteid ka põhikohustuse viivisenõude osas, kuid kuivõrd käesoleval juhul tuvastas kohus, et üüritasu ja kommunaalkulude nõue ületas käenduskohustuse piirmäära, ei ole vajalik kohtul hinnata viivisenõude põhjendatust. Samuti ei oma tähendust ka põhivõlgniku poolt tasutud tagatise (900 eurot) küsimus, sest isegi kui see tuvastatud põhivõlgnevusest (3900 eurot) maha arvutada, on võlgnevus siiski käenduskohustuse ülempiiri ületav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitanud selliseid asjaolusid ega vastuväiteid, mille alusel kohus võiks leida, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kuivõrd hageja nõue kuulub rahuldamisele kohustuse täitmise nõudena, puudub vajadus käsitleda hageja nõuet kahju hüvitise nõudena.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.