lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-3-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 23.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-3-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 384 lg 1, 2Välismaa äriühingu filiaalÄS § 385 lg 2Filiaali juhatajaVÕS § 146 lg 2, 3Võlausaldaja teatamiskohustusTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisusVÕS § 142 lg 1Käenduse mõisteVÕS § 143Tarbijakäendusleping

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-22-10480/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.10.20222-17-107129/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.04.20192-16-767/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.20172-15-126359/19Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.11.20162-15-122768/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.01.20162-14-21710/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-3-10 Tartu, 23. veebruar 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve UAB Baltik Vairas hagi Ege Hirve vastu võla, viivise ja leppetrahvi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2009. a otsus asjas nr 205-274 Ege Hirve kassatsioonkaebus 50 545 krooni Hageja UAB Baltik Vairas (registrikood 1105499930, Tilzes 74, Ðiauliai, Leedu) UAB Baltik Vairas Eesti filiaali (registrikood 10528179) kaudu, esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja Ege Hirv (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule 1. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2009. a otsus asjas nr 2-05-274 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Ege Hirve kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.UAB Baltik Vairas Eesti filiaal (hageja) esitas 31. jaanuaril 2005 Harju Maakohtule hagi, milles palus Ege Hirvelt (kostja I) välja mõista 50 545 krooni 98 sendi suurune põhivõlg, viivis 50 546 krooni ja 12 000 krooni suurune leppetrahv. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Reactive 22. aprillil 2004 müügilepingu. Müügilepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjaga I samal päeval käenduslepingu. Kuna OÜ Reactive ei tasunud saadud kauba eest, tekkis 50 545 krooni 98 sendi suurune võlg. OÜ Reactive ei reageerinud hageja kirjadele. Hageja tugines hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 142 lg-le 1 ja § 145 lg-tele 1 ja 2. Müügilepingus leppisid pooled kokku viivise, mille määraks on 0,5% tasumata summast päevas. Hageja vähendas menetluse kestel viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hageja nõudis lisaks ka leppetrahvi lepingu punkti 6.3 järgi, kuna ostja ei täitnud oma kohustust esitada igal kuul müüjale nimekiri müümata jalgratastest. Hageja leidis, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga tähenduses, kuna kostja I oli käenduslepingu sõlmimisel OÜ Reactive rattapoe juhataja ja tal oli otsene huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Kostja I ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks.
VÕS § 145 lg 2Käendaja vastutus
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
2-14-16542/27
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
19.09.2014
2-13-36006/40Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.04.2014
2-13-20331/16Tallinna Ringkonnakohus05.09.2013
2-13-20331/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.06.2013
2-12-20102/5Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.09.2012
2-10-37121/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2012
3-2-1-98-10Riigikohus21.10.2010
VÕS § 143
2.Harju Maakohus kaasas 16. mai 2006. a määrusega menetlusse kostjana OÜ Reactive (kostja II).
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Ta leidis, et hagejal puudub tsiviilprotsessiõigusvõime, kuna filiaal ei

ole juriidiline isik ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 24 ja äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-tele 1 ja 2 tuginedes ei saa ta olla asjas hagejaks. Samuti ei olnud hagejal õigusvõimet, kui ta sõlmis käenduslepingu. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Filiaal on välismaa äriühingu osa, kes teeb tehinguid välismaa äriühingu nimel ja volitusel. Viis aastat hiljem antud heakskiit ei saa teha filiaali juhatajat esindusõigusega isikuks ega muuda filiaali sõlmitud lepingut UAB Baltik Vairase lepinguks. Lisaks leiab kostja I, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi. Kostjale kui füüsilisele isikule laienevad tarbijakäenduslepingut reguleerivad sätted. Harju Maakohus jättis 27. juuni 2007. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et käendusleping on tühine, kuna sellega on rikutud tarbijakäenduslepingule ettenähtud tingimusi. Filiaali ja äriühingu käsitamine erinevate isikutena on kohtu arvates meelevaldne.

29.augusti 2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-274 lõpetas Harju Maakohus kostja II pankrotimenetluse raugemise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus lõpetas menetluse kostja II vastu, sest kostja II lõppes õigusjärgluseta. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hageja esitas alternatiivsed nõuded. Maakohus jättis tuvastamata põhiõigussuhte, kuigi võttis seisukoha käenduse tühisuse kohta. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.
1.juulil 2008 esitatud täiendatud hagiavalduses leidis hageja, et kuna tal ei ole võimalik esitada nõuet põhivõlgniku vastu, vastutab käendaja VÕS § 145 lg 2 järgi kogu käendatava kohustuse eest.
4.Harju Maakohus rahuldas 27. veebruari 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I välja 50 545 krooni 98 senti. Viivise ja leppetrahvi nõude jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et välismaa äriühingu filiaalil, olenemata sellest, et ta kantakse äriregistrisse, ei ole juriidilise isiku õigusi ja tema tegevusest tulenevate kohustustuste eest vastutab välismaa äriühing, kelleks on praegusel juhul UAB Baltik Vairas (varem AB Baltik Vairas). Seega sai 31. jaanuaril 2005 hagi esitada üksnes UAB Baltik Vairas. Tähtis on aga see, et 14. novembril 2005 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, millest nähtub, et UAB Baltik Vairas esitas hagi UAB Baltik Vairas Eesti filiaali kaudu. Sellest tulenevalt tuleb lugeda hagejaks välismaine äriühing ehk UAB Baltik Vairas, kellel on tsiviilprotsessiõigusvõime ja kellel on hagi esitamise õigus.
22.aprillil 2004. a sõlmitud müügilepingu ja käenduslepingu kohta leidis maakohus, et vaidlusaluseid tehinguid tehes tegutses UAB Baltik Vairas Eesti filiaal, kui UAB Baltik Vairas kaupu ja teenuseid pakkuv isik UAB Baltik Vairas majandustegevuses ja tehingud on selle majandustegevusega seotud. Järelikult on need tehingud tehtud välismaise juriidilise isiku UAB Baltik Vairas nimel ja on kehtivad. Poolte sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping VÕS § 143 tähenduses, sest kostja I

tegutses käenduslepingu sõlmimisel kostja II rattapoe juhatajana ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Et kostja I ei sõlminud käenduslepingut tarbijana, kinnitavad muu hulgas kostja II 9. detsembri 2003. a ainuosaniku otsus ja kostja I notari juuresolekul kirjutatud allkirja näidis. VÕS § 142 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist kostjalt I kui käendajalt. 30. novembri 2004. a teatisega on tõendatud, et võlausaldaja teatas käendajale nõudest. Tasumata arvete järgi on põhivõlgniku võlaks 50 545 krooni 98 senti. Tõendatud ei ole, et kostja II oleks selles summas kaupa tagastanud või kauba eest tasunud. Hageja põhinõue on VÕS § 208 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Kohus nõustus kostjaga I, et ka hageja ise ei ole tundnud mitme kuu vältel huvi kauba vastu, mille omanik ta oli kuni tasumiseni. Lähtudes hea usu põhimõttest, ei pidanud kohus põhjendatuks käendaja kui võlgniku vastu esitatud viivise ja leppetrahvi nõude rahuldamist. Kohus nõustus hagejaga selles, et ta ei saanud oma nõuet esitada kostja II pankrotimenetluses. Kostja II pankrotimenetlus rauges pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel enne pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd käenduslepingu p 3.2.3 järgi pidi võlausaldaja käendajat teavitama ostja pankrotimenetlusest teadasaamisest, ei saa õigeks pidaja seisukohta, et kuna nõudeid ei olnud võimalik esitada, on ainetud ka kostja I väited, et talle ei teatatud pankrotimenetlusest. Lepingust ei tulene, et võlausaldaja peab teatama käendajale ostja pankrotist alles siis, kui ostja pankrot välja kuulutatakse. Seega oleks võlausaldaja pidanud käendajale ostja pankrotist teatama sellest teadasaamisel.

5.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus. Ta leidis, et hagejal ei olnud ei hagemisõigust ega ka õigust enda nimel lepinguid sõlmida. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 50 545 krooni 98 senti. Maakohus tuvastas õigesti, et 22. aprillil 2004 hageja filiaali juhataja Urmas Mädo ja kostja I vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv ning sellest on tekkinud õigused ja kohustused hagejale ja kostjale I. Maakohus on hageja nõudeõiguse aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud. ÄS § 384 lg 2 järgi vastutab äriühing filiaali tegevuse eest ja samuti tekivad filiaali tehtud tehingutest õigused välismaa äriühingule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtute otsused ja lõpetada asjas menetlus. Kaebuse kohaselt ei olnud U. Mädol filiaali juhatajana õigust sõlmida käenduslepingut Eesti filiaali nimel ja sellest tehingust ei tekkinud Leedu äriühingule UAB Baltik Vairas tsiviilõigusi ega kohustusi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja ainuüksi seetõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta selle, et UAB Baltik Vairas Eesti filiaal ei soovinud esitada nõuet

põhivõlgniku pankrotimenetluses, samuti ei informeerinud pankrotimenetlusest käendajat ja maakohus ei arvestanud, et hagi esitati solidaarselt nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Kostjalt I võeti ära võimalus esitada nõue põhivõlgniku vastu viimase pankrotimenetluses.

8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas U. Mädol oli filiaali juhatajana õigus sõlmida käenduslepingut UAB Baltik Vairas Eesti filiaali nimel ja kas sellest tehingust tekkis Leedu äriühingule UAB Baltik Vairas tsiviilõigusi ja kohustusi. Kolleegium selgitab, et Eesti Vabariik tunnustab välismaa äriühinguid ja nende tegevust Eestis. ÄS § 384 lg 1 kohaselt, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. ÄS § 385 lg-st 1 tuleneb välismaise äriühingu kohustus määrata filiaalile juhataja või juhatajad ning ÄS § 385 lg 2 järgi filiaali juhataja juhib ja esindab filiaali. Seega oli U. Mädol esindusõigus 22. aprilli 2004. a käenduslepingu sõlmimiseks filiaali nimel ja sellest lepingust tekkisid õigused ja kohustused hagejale.
11.Eksitav on kassatsioonkaebuse etteheide, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et UAB Baltik Vairas Eesti filiaal ei soovinud esitada nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses, ei informeerinud pankrotimenetlusest käendajat ja maakohus ei arvestanud, et hagi esitati solidaarselt nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu. Selliseid väiteid apellatsioonkaebuses ei esitatud ja TsMS § 651 lg 1 kohaselt puudus ringkonnakohtul alus selles osas maakohtu otsust kontrollida. Täiendavalt märgib kolleegium, et isegi kui hageja ei teavitanud kostjat I ostja pankrotimenetlusest ja kostja I pankrotimenetlusest ei teadnud, ei oleks see ei seaduse ega käenduslepingu järgi aluseks, et jätta hagi rahuldamata. VÕS § 146 lg 2 järgi peab võlausaldaja põhivõlgniku pankroti korral esitama oma nõude pankrotimenetluses. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata käendajale teatama. VÕS § 146 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuivõrd praeguses asjas lõppes põhivõlgniku pankrot raugemisega, siis pankrotimenetlusest teatamata jätmisega ei tekkinud käendajale E. Hirvele kahju.
12.Vastuses hagiavaldusele väitis kostja I, et tegemist on tarbijakäendusega. Harju Maakohus leidis, et tegemist ei ole tarbijakäendusega. Maakohus tegi selle järelduse, tuginedes muu hulgas OÜ Reactive 9. detsembri 2003. a ainuosaniku otsusele, millega E. Hirv määrati juhatuse liikmeks. Samuti rajas maakohus oma järelduse kostja I notari juuresolekul kirjutatud allkirja näidisele. Kuna kostja I ei vaidlustanud 23. aprilli 2009. a apellatsioonkaebuses ega vaidlusta kassatsioonkaebuses kohtute järeldust tarbijakäenduse kohta, ei anna Riigikohus hinnangut sellele, kas tegemist oli

tarbijakäendusega või mitte.

13.Kostja I kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.