Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

Võlgniku vara

Kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Kinnistusregistri andmete kohaselt võlgnikule kinnistuid kuulunud ei ole. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Uus tn 2 Jõhvi linnas omanikuks on OÜ xxx Äriregistri andmetel ühingu juhtorgani liikmed ei ole seotud MTÜ-ga. Tegemist on eelduslikult ärimajaga, mille omaniku tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. MTÜ juhatuse büroo asus xxx. Kinnistusregistri kohaselt Suur- Ameerika 18A aadressi ei nähtu. Ajutine haldur tuvastas, et perioodil 2016-2018 on MTÜ tasunud igakuiselt rendimakseid I Rile. Mille alusel rendimakseid tasuti juhatuse liikmele jäigi ajutisele haldurile selgusetuks. Mingit lepingut selle makse alusena ei ole esitatud. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et võlgnikule kinnisvara ei kuulu.

Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid

Sõidukid

Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ega jette.

Muu vallasvara (käibevara, põhivara)

Muud vara ei ole ajutine haldur registrites tuvastanud. Juhatuse liikme kinnitusel on ühingu ainukeseks varaks sülearvuti Lenovo U41-70, bilansilise jääkmaksumusega 429 eurot. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikule ei kuulu käesoleval ajal põhija vallasvara või ei oma realiseerimisväärtust.

Rahalised vahendid

Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel avatud alljärgnevad arvelduskontod: 

arvelduskonto Swedbank nr xxx, saldo 2,50 eurot.

MTÜ-l oli avatud Swedbankis veel kaks kontot, kuid need on suletud 20.09.2018. a. Ajutine haldur on teostanud pangakontode osas lühianalüüsi. Ajutisel halduril pole kasutada olnud kogu raamatupidamise algdokumentatsiooni, seega on raske täie veendumusega kinnitada, et kõik teostatud maksed on olnud seotud ühingu tegevusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et laekumised on olnud erinevatelt asutustelt projektide ettemaksetena või ka juba teostatud tööde eest ning tasutud on samuti projektidele viidates nendega seotud arveid (koolitused, nõustamised, konsultatsioonid) ning töötasude väljamaksed. Ajutisele haldurile jäi arusaamatuks rendimaksete teostamine ühele juhatuse liikmetest. Samuti on silmatorkav, et kontolt on teostatud üsna suures mahus väljamakseid OÜ-le xxx, xxx OÜ-le, xxx OÜ-le. Äriregistri kohaselt ükski nendest ettevõtetest ei ole juhtorganite liikmete kaudu seotud võlgniku juhatusega. Võlgniku esindaja kinnitusel oli tegemist erinevate projektide raames läbiviidud koolitustega (näiteks Koostöö Eesti Töötukassaga – töötutele erinevate teenuste osutamine). Samas ei tuvastanud ajutine haldur viimase kahe aasta jooksul sularaha väljavõtmist kontolt. Võlgnik on kinnitanud, et kassa puudus, s.t. rahaliste vahenditega arveldati ainult kontodel ja mitte sularahas.

Seosed muude äriühingutega

Swedbankis oli võlgnikule avatud väärtpaberikonto nr xxx, millele oli hoiustatud xxx OÜ osa. Juhatuse liikme selgituste kohaselt oli OÜ xxx MTÜ Eesti Abikeskused tütarettevõte. 2017. aasta septembris on teostatud xxx AS poolt xxx OÜ väärtuse hindamine. Kokkuvõtvalt leidis hindaja oma dokumendis, et ettevõtte väärtuseks ehk tuleviku vabade rahavoogude nüüdisväärtuseks oli 0 eurot. Seega võõrandas MTÜ väärtusetu osa xxx OÜ-le. Vaatamata sellele, et ettevõte osutus väärtusetuks, sõlmiti 21.11.2017. a ühinemisleping, mille kohaselt OÜ xxx ühendas xxx OÜ ja xxx OÜ. Seega ilma likvideerimismenetluseta loeti lõppenud xxx OÜ ja xxx OÜ tegevus. Täiendavalt on võlgniku esindaja selgitanud, et seoses 2017. a tulumaksuseaduse muutmisega (võimalik tulumaksukohustus tütarettevõtetele emaettevõttele laenu andmisest) oli vajalik maksimaalne laenusumma vähendamine, milleks oli MTÜ liikmete üldkoosoleku poolt tehtud otsus tütarettevõtte väärtuse hindamiseks ja seejärel selle müük 2017. a sügisel.

Lähtudes eeltoodust, on ajutisel halduril kahtlus OÜ xxx täieliku väärtusetuse suhtes, kuid kuna on selle kohta eksperthinnang, siis käesoleval juhul puuduvad ka muud tõendid vastupidise tõendamiseks.

Nõuded kolmandate isikute vastu Puuduvad andmed võimalike debitoorsete nõuete osas. Seisuga 31.12.2018. a esitatud bilansi kohaselt oli selles märgitud negatiivsena nõue xxx vastu summas 9 987,91 eurot. Pangakontolt nähtub, et 11.01.2018. a on võlgnik tasunud OÜ-le xxx 9 987,91 eurot selgitusega: arvete eest ettemaksu tagastus. Nõudeid ostjate vastu oli 14 808,54 eurot, kuid aasta jooksul on need laekunud. Lähtudes raamatupidamise poolt esitatud andmetest, puuduvad nõuded ostjate vastu. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur tuvastanud vara väärtusega 491 eurot, rahalised vahendid puuduvad. Andmed võlgniku kohustuste kohta Pandiga tagatud nõuded Kogutud andmete kohaselt pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata nõuded Täitemenetluste registris võlgniku kohta andmed puuduvad. MTÜ kohustuste kohta on esitanud andmed võlgnik. Ajutisele haldurile pole keegi võimalikest võlausaldajatest oma nõuetest teatanud. Võlgniku poolt esitatud kohustused. xxx OÜ – esitatud on laenuleping, mis on algselt koostatud 09.02.2011. a laenusummale 53 600 eurot. Edasi on lepingut muudetud 2012, 2013, 2014 aastatel ning igal aastal on laenusummad olnud märkimisväärsed, vastavalt 173 600 eurot, 250 000 eurot ja 140 000 eurot. Ajutisele haldurile jääbki arusaamatuks, kas igal aastal võeti vastav laenusumma juurde või siis fikseeriti algne võlasumma, millele lisati tähtaegselt tasumata laen ja intressid. Oma seletuskirjas selgitab võlgniku esindaja, et endine tütarettevõte on andnud laenu aastate jooksul, et katta käibevahendite puudust ja seisuga 30.10.2017. a oli see 290 000 eurot ilma intressita. Kuivõrd xxx OÜ tunnistati väärtusetuks, siis kandis viimane ilmselt maha ka MTÜ laenuvõla. Käesolevaks ajaks on seoses ühinemisega xxx üle läinud xxx OÜ laenukohustus summas 55 000 eurot. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et endisele seotud isikule xxx OÜ on hetkeseisuga kohustus summas 55 000 eurot põhinõudena.

Muud võlad on võlgniku poolt kirjeldatud seoses erinevate projektide rahastamisega: Nõude rahaliste vahendite tagastamiseks on esitanud xxx kes on esitanud nõude seoses partnerluse lõpetamisega. Tegemist oli projektiga „xxx“. xxx kirjast ilmneb, et võlgnik on tagastanud 7 500 eurot ning tagastamisele kuuluva summa suurus on veel 23 452 eurot. Projekt on üle antud xxx alluvusse. Võlgniku esindaja on kinnitanud, et nõue xxx on selge ja selles osas eelduslikult vaidlused puuduvad. Ülejäänud projektide osas on võlgniku esindaja selgitanud, et võlgnevusena on esitatud projektideks eraldatud summad või selle osamaksete suurus – projektid ei ole lõpparuandega kinnitatud ning seega pole veel võlgnikule isegi teada, milline osa projekti rahastusest tunnistatakse tellija/rahastaja poolt abikõlblikuks ning milline summa võib olla see, mida projekti rahastaja tõendatud kuluna ei tunnista ning esitab nõude rahaliste vahendite tagastamiseks. xxx – rahastuse suurus 99 427,57 eurot (sellest 25 177,65 eurot on tasutud projekti raames xxx osalenud projektipartneritele). Projekti sisuks oli xxx pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule. Projekti tegevusteks uuringud töötute seas ja nende järgnev koolitamine, uuringutulemuste põhjal tehtav analüüs ja käsiraamat, asjakohased konverentsid jms. Võlgniku esindaja kinnitusel käib veel xxx projekti lõpparuande kinnitamine. Euroopa Komisjon rahastas Eesti, Ungari, Slovakkia, Poola, Tšehhi, Itaalia ja Belgia ühisprojekti „xxx“ summas 69 371,99 eurot. Rahastamine toimus Rahandusministeeriumi kaudu. Projekti eesmärk, sisu oli seminaride, koolituste korraldamine tööturumeetmete, sotsiaalse ettevõtluse teemadel, ühisseminarid ja situatsiooni kaardistamine. xxx kaudu „Valgevene esmatasandi tervishoiusüsteemi e-teenuste arendamine, mis sisuks oli arstliku telefoninõustamise käivitamine Valgevenes. Vajaduste määratlemine, optimaalsete lahenduste leidmine, personali otsimine ja koolitamine, nõustamisalgoritmide tõlkimine jne. Rahastuse suurus 46 285 eurot. Eelnevalt esitatud projektide sisude lühikirjeldused on esitatud võlgniku esindaja poolt. Samas e-kirjas kinnitabki pankrotiavalduse esitaja, et projektide rahastuse ja kulude kinnitamise osas tegelik selgus puudub ning suure tõenäosusega tuleb need veel rahastajate/tellijate poolt kinnitada ning alles seejärel saab väita, millises osas võlgniku tehtud töö ja kulutused kinnitatakse ning millises osas esitatakse tagasinõue. Sama e-kirja lõpuosas jällegi on juhatuse liikmel uskumus, et kauaaegse tegevusega ühing võiks veel edasi tegutseda. Maksu- ja Tolliametile võlgnevus riigimaksete osas puudub.

Maakohtute andmetel puuduvad kohtutes käimasolevad hagimenetlused, mis oleks seotud võlgniku või tema varaga. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on MTÜ-l Eesti Abikeskused võimalikke kohustusi kokku summas 293 536,56 eurot. Siinkohal on oluline, et nendest sissenõutavaks muutunud võib olla vaid 78 452,00 eurot. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul väidetavalt puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgnikul puuduvad töötajad ning pooleliolevaid projekte ei ole, mistõttu puudub ka praegu perspektiiv, et läbi võlgniku majandustegevuse jätkumise oleks võimalik oma kohustusi täita. Võlgniku esindaja on oma selgituses väitnud, et 2017 .a koostati saneerimiskava, kuid seoses lastekaitse projekti lõpetamisega Sotsiaalministeeriumi poolt jäi võlgnik osa olulisest rahastusest. MTÜ pidi tasuta üle andma Sotsiaalkindlustusametile väljaõpetatud personali, nõustamisalgoritmid ja sellega kaasneva. Seega, osundab võlgnik, et puuduvad ka väljavaated ühingu saneerimiseks. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused MTÜ Eesti Abikeskused on eksisteerinud juba 20 aastat ning tegevusvaldkonnaks koos temaga seotud ettevõtetega (tütarettevõte xxx OÜ) ja teiste organisatsioonidega on olnud sotsiaal., tööja tervishoiuvaldkond. Tegutsetud on avalikes huvides ja edendatud kaugtööd ning paindlikke innovaatilisi vorme. Võlgniku esindaja on esitanud ülevaate MTÜ tegevusest, mis on hõlmanud erinevaid projekte ja ettevõtmisi: üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 teenuse osutamine; üleriigilise lasteabi infotelefoni 116 111 teenuse osutamine perioodil 2009 – 2017; erinevad tööhõive edendamise alased projektid; osalemine erinevates Euroopa Komisjoni poolt algatatud lastekaitsevaldkonna alastes ettevõtmistes. Aastate lõikes on osaletud erinevates DAPHNE programmides. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et MTÜ on tõesti pika tegevusaja vältel osalenud paljudes projektides ning paljud neist on olnud jätkusuutlikud ja täitnud selle projekti eesmärgid. Käesolevasse situatsiooni jõudis MTÜ juhatuse liikme selgitustele tuginevalt suuresti seetõttu, et töötajate hulgas tekkisid erimeelsused, paljud lõpetasid töösuhte, nende hulgas ka kvalifitseeritud projektide kirjutaja.

Samuti ilmneb kokkuvõtvalt, et juhatusel puudus pika perioodi vältel üldse teave ja arusaam ning seetõttu ka kontroll erinevate projektide rahastuse ja nende arvelt tehtavate kulutuste osas. Suuresti seetõttu on käesoleval ajal ka teadmata, millised võivad ühingu vastu olla esitatavad lõplikud nõuded erinevate projektide raames. Võlgniku selgitusi aluseks võttes, tuleb maksejõuetuse tekkimise alguseks lugeda 2017. aastat ja põhjuseks likviidsete vahendite puudujääki. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid Pankrotiseadusest tulenevalt ning asub seisukohale, et käesolevaks ajaks teadaolevate andmete kohaselt need puuduvad. Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga.

Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et olukorras, kus suure osa võlanõuete osas on summad esilagselt hüpoteetilised, siis oleks tegelikult vajalik nende nõuete täpne väljaselgitamine. Käesoleval ajal võib olla tekkinud olukord, kus maksejõuetus ei ole mitte veel alalise iseloomuga, vaid pigem on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimemetluse läbiviimiseks.

Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või muu huvitatud isik soovivad pankrotimenetluse täismahus läbiviimist, siis on vajalik tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 5 000 eurot. Ajutine haldur peab vajalikuks, et võlgniku raamatupidamises ja tegevuses tuleks läbi viia täielik auditeerimine vähemalt nende projektide osas, mille osas võlgnik on esitanud võimalikud nõudeõigused rahastajate poolt. Kuivõrd sellised andmed puuduvad, siis pole võimalik käesoleval ajal ka öelda, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla juhtorganite liikmete tegevus. Kui pankrotti välja ei kuulutata ja see lõpeb raugemisega, siis puudub edaspidi võlausaldajatel igasugune võimalus oma nõuete maksma panekuks võlgniku suhtes. Sellisel juhul näiteks väljaspool Eestit asuvad võlausaldajad saadavad veel mitme aasta jooksul ajutisele haldurile nõudeid võla tasumiseks. Kuna pankroti puhul on võimalik võlausaldajate nõuded välja selgitada ainult pankrotimenetluses, siis võiks olla alternatiiviks võlgnikule likvideerimismenetluse

läbiviimine, mille käigus on võlausaldajad kohustatud likvideerijale oma nõuded esitama ning seejärel on likvideerija päedvuses juba pankrotiavalduse esitamine või ka tegevuse jätkumine, kui selgub, et nõudeid ei esitata.

Võlgniku enda esitatud vastuolulised väited tegevuse lõpetamise ja „võib-olla uuesti jätkamise osas“ on tekitanud segadust tema tegelikus ja lõplikus tahteavalduses.

Lähtudes eeltoodust, peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik võiks käesoleval ajal veel kaaluda ka avaldusest loobumist, kui ei esine täiendavalt lõplikke tõendeid väljakujunenud maksejõuetuse osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutise halduri tasu

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.