31. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-109881
Tsiviilasi
Ormikivi OÜ hagi E L vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1742,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Kostja Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Ormikivi OÜ (registrikood 12819171; asukoht: Kooli tn 5-17, Pärnu linn 80019, Pärnu maakond) Seaduslik esindaja S O (e-post: XXX) E L (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Lihtmenetlus. Poolte ärakuulamine telefonitsi 27.03.2019.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista E L (L , isikukood XXX) Ormikivi OÜ (registrikood 12819171) kasuks välja 1742,5 eurot (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).
6.Mõista E L (L, isikukood XXX) Ormikivi OÜ (registrikood 12819171) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 1 (4)
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Ormikivi OÜ (hageja) esitas 10.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E L (kostja) vastu 1700 euro nõudes. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule, tunnistades võlgnevust osaliselt summas 1000 eurot. 07.06.2018 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25.06.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab tasu töövõtulepingu alusel XXX 26.04.2018.a tehtud kivisillutise paigaldamise tööde eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1700 eurot ja viivis 42,5 eurot. Põhivõla kohta on hageja esitanud kostjale 04.05.2018 arve nr 2018002. Hageja väitel leppisid pooled algselt kokku, et sillutatava platsi pindala on 42 m2 ja töö maksumus 1700 eurot. Tööde käigus leppisid pooled esialgu kokku pindala suurendamise, kuid vähendasid seda järgnevalt kostja soovil pindale 55 m2. Hageja nõuab tasu esialgu kokkulepitud summas, vaatamata pindala suurenemisele.
3.21.08.2018 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses.
4.Kostja vastas hagile 14.09.2018 avaldusega. Kostja võttis hagi õigeks 1 000 euro põhinõude osas. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu põhjendusega, et sillutatud platsi pindala oli 55 m2, kuigi kokkulepitud pindala oli 63 m2.
5.11.10.2018 avalduses selgitas hageja, et pooled leppisid tööde tegemise ajal kokku sillutatava platsi lõplikud mõõtmed ning et pindalaks kujunes 55 m2. Hageja taotles tööde teostamisel osalenud A A ülekuulamist tunnistajana.
6.Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 13.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest ja kirjeldas menetluse seisu. Kohus kordas, et asja lahendatakse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata ja andis hagejale võimaluse esitada A A ütlused kirjaliku avaldusena. Kohus juhtis määruses kostja tähelepanu asjaolule, et toimikus oleva 02.05.2018 e-kirjaga andis ta ise hagejale juhise arve väljastamiseks just sellises summas, mis vastab hageja põhinõudele. Kohus teatas ka otsuse teatavakstegemise aja.
7.Tunnistaja A A ütlused esitati kohtule tema poolt omakäeliselt 04.03.2019 allkirjastatud kirjaliku avaldusega. 07.03.2019 kuulas kohus A A ära ka telefonitsi. Kohus teatas A A ütlustest pooltele 08.03.2019 ja teatas pooltele võimalusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Ühtlasi juhtis kohus hageja tähelepanu, et tõendamata on poolte kokkuleppe viivisemäära 2 (4)
0,05% päevas osas ning et kokkuleppe puudumisel saab viivist nõuda seadusjärgse määra alusel.
8.12.03.2019 teatas kostja soovist olla telefoni teel ära kuulatud. Kohus kuulas mõlemad pooled 27.03.2019 telefonikonverentsi teel ära.
Kohtu põhjendused
9.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
10.Hageja nõuab 1 700 eurot tasu töövõtulepingu alusel tehtud sillutustööde eest. Kostja nõustub tasuma 1 000 eurot, keeldudes ülejäänu tasumisest põhjendusega, et sillutatud plats oli kokkulepitust väiksem.
11.Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel paigaldas hageja XXX õuele kivisillutise; 2) tööd teostati 26.04.2018. Kostja viibis tööde teostamise juures ja vaatas tehtud tööd üle; 3) hageja tasunõude kohta 04.05.2018 väljastatud arve nr 2018002 (25.06.2018 hagiavalduse lisa 3, toimiku lk 24) on esitatud vaidlusaluse lepingu alusel. Arve tasumise tähtpäev oli 06.05.2018.
12.Kostja eitab kokkulepet sillutamisele kuulunud platsi pindala kohta. Samas ei eita kostja hageja väidet, et sillutamisele kuuluva platsi piirid lepiti osapoolte vahel koha peal kokku ning et hageja tegi tööd selle kokkuleppe kohaselt. Tööde tegemisel traktoristina osalenud A A kinnitas 04.03.2018 kirjalikus avalduses (toimiku lk 61) kohtule, et sillutatud plats märgiti maha kostja juhiste järgi ja tööd teostati sellele vastavalt. Sama kinnitas A A kohtule ka ärakuulamisel 07.03.2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 järgi on sellises vormis antud ütlused tõendina lubatavad, kohus teatas sellest pooltele 13.02.2019 määruses ja kumbki pool ei esitanud vastuväidet. Kohus loeb A A ütlustega tõendatuks, et vaidlusalused tööd tehti vastavalt kostja soovile.
13.Pooled pidasid mais 2018 e-kirjavahetust tööde eest tasumise üle (hageja 11.10.2018 avalduse lisad, toimik lk 45-49). Kostja tegi ettepaneku, et maksab tehtud tööde eest 1500. Ilmselt on peetud silmas eurosid. Hageja selgitas vastusena, miks ei peaks tööde tegemise käigus kokkulepitud muudatused tema arvates mõjutama esialgu kokkulepitud hinda 1700 eurot. Kostja vastas hagejale 02.05.2018 e-kirjaga, et „tee siis see 1700 arve ära [...]“ (toimik lk 47). Kohus järeldab sellest, et hageja poolt nõutud tasu vastab poolte kokkuleppele. Kohus võtab seejuures arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväidet, mille kohaselt algse kokkuleppe kohaselt pidanuks hageja tegema sama raha eest sillutustööd ära veelgi väiksemal platsil (42 m2).
14.Kostja poolt esitatud väited ja tõendid tema poolt materjalide ostuks tehtud kulutuste ning töödest ülejäänud materjali kohta ei oma asjas tähendust. Kostja ei ole esitanud hageja vastu käesolevas tsiviilasjas vastunõudeid ega ole teatanud kavatsusest neid esitada. 3 (4)
15.Kuna hageja tegi töövõtjana kokkulepitud töö, pidi kostja tellijana maksma hagejale kokkulepitud tasu (võlaõigusseaduse [VÕS] § 635 lg 1).
16.Hageja nõuab viivise tasumist summas 42,5 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates vaidlusaluse arve tasumise tähtpäevale (06.05.2018) järgnevast päevast määraga 0,05%. Kostja pole tasu sissenõutavaks muutumise päeva vaidlustanud ja seda arvestades loeb kohus arve tasumise tähtpäeva arvega tõendatuks. Kohus juhtis 07.03.2019 määruses hageja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid viivise määra kokkuleppe kohta. Hageja täiendavaid põhjendusi ega tõendeid ei esitanud. Kui viivise määra kokku ei lepitud, saab hageja siiski nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.06.2018. Vastav viivisemäär on kogu arvestusperioodi ajal olnud 8% aastas. Kohtuotsuse tegemise seisuga (31.03.2019) on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt summas 122,59 eurot (1700 eurot x 8% aastas ehk 0,021858% päevas x 329 päeva = 122,59 eurot). Kuna hageja on nõudnud viivise väljamõistmist väiksemas summas 42,5 eurot, siis mõistab kohus viivise välja hageja poolt nõutud ulatuses.
17.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 1 700 eurot ja viivise 42,5 eurot.
18.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt 51 eurot (toimiku lk 25) ja hagiavalduselt 174 eurot (toimiku lk 26). Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.