Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

J vastu

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab 1 (2)

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus määrab menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide pinnalt TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas menetluses läbi viidud üksnes maksekäsu kiirmenetlus, mis lõpetati seoses asjaoluga, et maksekäsku ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, kuid kuna hageja ei ole kohtule esitanud kostja võimalikke kontakte, et menetlusdokumendid saaks kostjale kätte toimetada, ja ühtlasi esitas hageja taotluse hagist loobumiseks, siis ei ole käesolevas menetluses pidanud kostja tegema ühtegi menetlustoimingut, teda ei ole kohtus esindaja esindanud või pidanud tasuma riigilõivu. Eeltoodu alusel ei nähtu, et kostjal oleks käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulusid ja seega jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata, nende puudumise tõttu. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks hageja pangakontole nr XXX, Swedbank AS-is. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 30 eurot. Seega kuulub pool riigilõivust summas 15 eurot tagastamisele Creditreform Eesti OÜ pangakontole nr XXX Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.