Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
65,95 eurot Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja Kristjan Tuul (e-post: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Flagito OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 25,95 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 150 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) tuleb SmartLynx Airlines Estonia OÜ-l tasuda Flagito OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-112329 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.Flagito OÜ esitas 19.08.2018 hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu viivise 25,95 euro ning sissenõudmiskulude 40 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel M P ja K P (edaspidi ka reisijad) kinnitatud broneering lennule MYX611 lähtepunktiga Kreeka sihtpunktiga Eesti, mis pidi toimuma 13.06.2017. Lennuk hilines rohkem kui 4 tundi, jõudes Tallinna lennujaama 14.06.2017. M ja K P esitasid 15.01.2018 nõudekirja kostja vastu, milles nõudsid hilinemisest tulenevat kompensatsiooni 800 eurot. Reisijad loovutasid 22.02.2018 ja 28.02.2018 loovutamise lepingu alusel oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale nõudekirja 02.05.2018, milles nõudis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel kokku hüvitist 800 eurot. Kostja kirjadele ei vastanud. Hageja esitas 12.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 865,95 eurot. 13.06.2018 saabus hageja pangakontole kostja poolt 800 eurot. Hageja teavitas kohut, et nõue on osaliselt tasutud, kuid soovib menetluse jätkamist ülejäänud nõude osas. Kahjunõude tasumisega on kostja tunnistanud hageja nõuet. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast võrdsustatakse hilinenud lennu olukord lennu tühistamisega. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkt b sätestab, et kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul saavad reisijad hüvitist 400 eurot. Lennu MYX611 Kreeka (Preveza) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2297 km. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu MYX611 hilinemise tõttu hüvitist 800 eurot. Kuivõrd kostja on tunnistanud hageja nõuet ning teostanud pangaülekande summas 800 eurot, on hagejal endiselt õigus nõuda kostjalt viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamist, sest kostja pahauskse käitumisega on hagejale tekkinud kulutusi ning kulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 16.01.2018 kuni 10.06.2018 (so maksekäsu kiirmenetluse esitamise seisuga) summas 25,95 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja välja, et reisijad proovisid korduvalt enne nõude loovutamist lahendada asja kohtuväliselt, saates 15.01.2018 ja 12.02.2018 nõudekirja ja meeldetuletuse. Samuti proovis hageja enne hagi esitamist lahendada asja kohtuväliselt, saates 02.05.2018 nõudekirja ning juurde manusena dokumendid, millest nähtuvad reisija ja konkreetse lennu andmed ning hageja arveldusandmed. Kostja ei ole vastanud ei reisijatele ega hagejale enne kohtumenetlust. Kostjale on esitatud kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad nõude loovutamist. Hageja on edastanud reisijatele hüvitise, mille kostja maksis otse hageja pangakontole. Kuna kostja on teinud hüvitise maksmise ülekande otse hageja pangakontole, siis kinnitab kostja sellega, et ta on teadlik reisijate nõude loovutamise faktist hagejale ning on sellega tunnustanud reisijate ja hageja vahelist nõude loovutamist. Kostja on teadlikult esitanud tarbijatele (reisijad) puudulikku ja väära informatsiooni. Just kostja tahtlik pikaajaline käitumine põhjustas reisijatele ja hagejale vajaduse pöörduda enda õiguste 2 (6)
2-18-112329 kaitsmiseks kohtu poole ning kasutada selleks kvalifitseeritud õigusabi, mis on kaasa toonud lisaks riigilõivule õigusabikulud. Nimetatud vajadus juhtus otseselt asjaolust, et kostja ei aktsepteerinud reisijate endi poolt (s.t ilma juristide abita) saadetud kirju/nõudeid, milles nad nõudsid eeltoodud määruse alusel hüvitise maksmist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hageja ei ole tõendanud reisijate poolt nõude loovutamist. Kostjal on kahtlused nõude loovutamise lepingute autentsuses. Lepingute puhul on kasutatud mehhaanilisel teel allkirja jäljendamist. Kostja toob esile, et allkirja olulisust toob esile ka hageja hagi, kuivõrd punktides 12 ja 13 selgitab hageja, et esialgu esitas kostja vastuväite, millel puudus digiallkiri ning et hiljem esitati ka digiallkirjaga vastuväide. Seega on ka hageja ise allkirjaga seotud riskidest teadlik. Kostja tasus küll 800 eurot määrusest tulenevat kompensatsiooni, kuid selle tingis Kreeka Tsiviillennunduse Ameti (Hellenic Civil Aviation Authority) poolt saadetud nõue. Kostja ei ole kogu nõuet tunnustanud, nagu väidab hageja. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, nentides, et osa sellest oli kostja juba tasunud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole kordagi kohtueelselt ega ka käesoleva seisuga kohtumenetluses esitanud nõuetele vastava allkirjaga loovutamislepingut. Sellest tulenevalt ei ole kostja saanud olla kindel, et tegu ei ole võltsitud allkirjaga. Sellest tulenevalt on kohtusse pöördumise vajaduse ning ka käesoleva nõude tekkimise tinginud hageja enda tegevus. Teises asjas tehtud lahend ei ole käesolevas menetluses kohtule siduv ning lähtuvalt TsMS § 232 lgst 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on asunud digitaalallkirjastatud dokumente esitama alles menetluse kestel, väites, et mehhaaniliselt järgi tehtav allkiri on praktikas tavapärane, kuivõrd hageja seda kogu aeg kasutab. Kostja sellise lähenemisega ei nõustu – pelgalt asjaolu, et hageja mehhaanilist allkirja kasutab, ei tähenda, et see oleks praktikas tavapärane. Arvestades, et tegu oli nõude loovutamisega, oli vaja ka kostjale luua kindlus, et nõude loovutamine on tõepoolest toimunud ning hageja seda ei teinud. Seega on hageja ise tinginud olukorra, mis on hageja väidetava nõude loonud. Sellest tulenevalt on hagi rahuldamine põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, olles tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta 3 (6)
2-18-112329 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et M ja K Pil oli kinnitatud broneering lennule MYX611 lähtepunktiga Kreeka (Preveza) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi toimuma 13.06.2017. Lennuk hilines sihtkohta rohkem kui 4 tundi, jõudes Tallinna kuupäeval 14.06.2017.
7.Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 13.06.2017 toimuma pidanud lennu MYX611 Tallinna lennujaama hilinemise tõttu on reisijatel määruse nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist 800 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on nimetatud kahjunõude hagejale tasunud 13.06.2018 panga ülekandega (t lk 18). Vaidlus on selle üle, kas reisijate poolt 22.02.2018 ja 28.02.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingud on kehtivad ning kas hageja on esitanud kostjale kõik hüvitise saamiseks nõutavad dokumendid. Lisaks on vaidlus selles, kas nõudekirjadele mittevastamisega tekitas kostja hagejale kahju sissenõudekulude näol ning kas on põhjendatud kohtumenetlusega seoses tekkinud menetluskulud.
9.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS §-s 170 on sätestatud, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
10.Määrusest nr 261/2004 ei tulene, et hüvitise väljamaksmise nõuet ei saaks loovutada. VÕS-is sisalduv nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud kohtule allkirjastatud nõuete loovutamise lepingud, mis kohtu hinnangul vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning nõude loovutamine tuleb lugeda õiguspäraseks. Lisaks nõustub kohus hageja seisukohaga, et kahjunõude ülekandmisega hageja kontole tunnistas kostja reisijate ja hageja vahel sõlmitud nõudeloovutamise õigsust.
11.Kostja viitab oma vastuväites, et tulenevalt määrusest nr 261/2004 tuleb hüvitise saamiseks esitada lennuettevõtjale nõude õigust tõendavad dokumendid. Hageja tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kostjale 02.05.2018 nõudekirja (tl 16, 17), millele lisatud dokumentidest on näha reisijate ja konkreetse lennu andmed. Kostja, kes on lennuettevõtja, omab informatsiooni enda reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Praegusel juhul on kostja kahjunõude tasunud hagejale. Kohtu hinnangul näitab see, et kostja teadis, kelle kontole ja milline summa kanda. 4 (6)
2-18-112329
12.Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 800 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast 16.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 12.06.2018 (st 148 päeva eest). Koht hinnangul on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 25,95 eurot põhjendatud, kuna kostja viivitas kahjuhüvitise tasumisega.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda, kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 25,95 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
18.Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu hagimenetluses 980 eurot, kokku 1075 eurot.
19.Vastuväites hageja menetluskulude nimekirjale leiab kostja, et need ei ole põhjendatud ja vajalikud, kostja palub kohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkus. Lisaks märgib kostja, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Seejuures on ka hageja ise selgitanud ja välja toonud, et on teises menetluses samasuguse hagi koostanud ja menetluse läbi teinud. Hageja on menetluskulud ning nõude tinginud oma tegevusega, jättes õigeaegselt vajalikud dokumendid esitamata.
20.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on 6. mai 2015. a määruses nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu 5 (6)
2-18-112329 suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. /---/ Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
21.Tuginedes eeltoodud lahendile on kohtu hinnangul õigusabikulu hagihinda 65,95 arvestades äärmiselt ebaproportsionaalne. Riigilõivu kulu 75 eurot ei oleks hageja hagimenetluses vältida saanud. Küll aega ei saa, arvestades et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka asjaga, olla õigusabikulu (nii maksekäsu- kui ka hagimenetluses kokku) põhjendatud enam, kui riigilõivuga samas suuruses. Kohus loeb eeltoodud lahendile tuginedes, et põhjendatud menetluskulu on hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta 150 eurot ületavad menetluskulud hageja enda kanda.
22.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 150 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu kohtumenetluses 75 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.