V J hagi E M vastu lepingu täitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 181,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V J (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja: E M (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada V J hagi E M vastu osaliselt. Mõista E M`lt (isikukood xxxx) V J`i (isikukood xxxx) kasuks välja põhivõlg 3500 eurot, viivis alates 11.04.2018 kuni 04.07.2018 summas 70,90 eurot ja viivis alates 05.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
Jätta rahuldamata hagi sissenõudmiskulude nõude osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Menetluskulud jätta 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda.
4.2.Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1373,6 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 1263,7 eurot.
4.3.Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1320 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 105,6 eurot.
2-18-10168 Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista E Mlt (isikukood xxxx) V J (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu 1158,1 eurot. Kohustada E Mt (isikukood xxxx) resolutsiooni punktis 4.4 väljamõistetud menetluskuludelt tasuma V J (isikukood xxxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja seisukohad
1.V J (hageja) esitas hagi E M (kostja) vastu lepingu täitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 3500 eurot, sissenõudmiskulu 306 eurot, viivist alates 11.04.2018 kuni hagi esitamiseni summas 70,90 eurot ja edasiulatuvat viivist seaduses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kostjale kuulub xxxx asuvas korruselamus korteriomand nr xxxx. Hagejale kuulub samas majas ja samas trepikojas korteriomand nr xxxx/xxxx.
4.Hageja korter sai veekahjustusi tulenevalt kostja korteris tekkinud veeavariist. Parkettpõrandad ja ukselengid tursusid üles, mööbel ja valgustid koos trafodega muutusid osaliselt kasutuskõlbmatuks; korteri viimistlus sai olulisi kahjustusi. Kahju hindas hageja 8870 eurole.
5.24.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kahju korvata. Kostja vastas 20.11.2017 e-kirjaga saadetud ettepanekule, et pakub kahju hüvitamise summaks 3000 eurot. Hageja vastas 21.11.2017 kostja ettepanekule, et pakub tasuda koheselt 3000 euro suurune osa hüvitisest ja ülejäänud osa 24 kuu jooksul 260 euro suuruste maksetega.
6.17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku 8000 eurot tähtajaga 10.01.2020. a ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500 eurot. Hageja võttis pakkumise vastu.
7.Pärast hageja poolt kostja tehtud pakkumise vastuvõtmist lõpetas kostja hagejaga suhtlemise, kõnedele ja kirjadele enam ei vastanud. Kokku lepitud esimest osa tasumisele kuuluvast summas kostja samuti ei tasunud.
8.Hageja esindaja teatas 04.04.2018 kostjale, et kostja pakkumine hüvitada kahju summas 8000 eurot oli hageja poolt vastu võetud ja andis osamakse (3500.-) tasumiseks täiendava tähtaja 10.04.2018.
9.Kostja ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul oma lepingust tulenevat rahalist kohustust.
10.Hageja sõlmis oma lepingulise esindajaga õigusabilepingu. Hageja esindaja tööst on tekkinud hagejal kostja vastu sissenõudmiskulu nõue summas 306 eurot.
2 (8)
2-18-10168 Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja väitel ei ole hagejal sedavõrd suures summas kahju tekkinud. Kostja on nõus hagejale tasuma 3500 eurot.
13.Poolte vahel peeti läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning kostja tegi 17.01.2018 hagejale sms-i teel ettepaneku võimalikust kompromissist. Hageja edastas samal päeval smsga kostjale vastuse, et see sobib ning kompromiss vormistatakse nädala pärast, kui hageja on tagasi. Seega hageja sms-st tulenevalt oli kompromiss vaja veel vormistada. See on ka selge, kuna lahtiseks olid jäänud olulised tingimused. Nimelt, millal tasutakse esimene osamakse, mis suuruses ja millal ning kui suurtes osades tasutakse teised osamaksed. Samuti ei olnud teada kuhu tuleb tasuda maksed. Seega ei olnud kokku lepitud olulistes tingimustes, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks olnud lepingu sõlmimisega. Samuti tähendab väljend „ära vormistada“, arusaama, et kokkulepe tuli vormistada vähemalt kirjalikult, mida aga ei tehtud. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud kompromissilepingut ning sellele tugineda ei saa.
14.04.04.2018 esitatud kirjas ei väljendu poolte tahe. Pooled ei leppinud kokku, mis ajaks tuleks teha esimene osamakse. See, et hageja selle määrab ei ole poolte kokkulepe, mida kompromiss eeldab. Alles 04.04.2018 avaldas hageja esindaja, et rahalised vahendid tuleb kanda mitte hageja enda vaid E J kontole. Seega näitab ka nimetatud e-kiri, et 17.01.2018 ei sõlminud pooled kompromissi. Tegemist on hageja pakkumusega, mida kostja aga ei aktsepteerinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Hageja nõuab kostjalt lepingulise kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõuet võimalik lahendada VÕS § 108 lg 1 alusel.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Kostjale kuulub xxxx asuvas korruselamus korteriomand nr 101.
-
Hagejale kuulub samas majas ja samas trepikojas korteriomand nr 37/39.
-
Hageja korter sai veekahjustusi tulenevalt kostja korteris tekkinud veeavariist.
-
24.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kahju korvata.
-
Kostja vastas 20.11.2017 e-kirjaga saadetud ettepanekule, et pakub kahju hüvitamise summaks 3000 eurot.
-
Hageja vastas 21.11.2017 kostja ettepanekule, et pakub tasuda koheselt 3000 euro suurune osa hüvitisest ja ülejäänud osa 24 kuu jooksul 260 euro suuruste maksetega.
-
17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku 8000 eurot tähtajaga 10.01.2020 ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500 eurot.
3 (8)
2-18-10168 -
Hageja nõustus kostja pakkumisega ja kostja sai hageja nõustumise kätte.
Kostja ei vaidlusta kahju tekkimist summas 3500 eurot.
18.Vaidluse põhisisu on selles, kas pooled sõlmisid kostja poolt hagejale 17.01.2018 saadetud pakkumise tingimustel kompromissilepingu.
19.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellega nõustumisega ning ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavtanud kokkuleppe. Kohus nõustub hagejaga, et poolte tahteavaldused e-kirjade ja SMS-ide vormis on õiguslikult lubatavad ja nende vastastikusest vahetamisest on pooltele kindla õigusliku tagajärje kaasatoomise soov üheselt mõistetav: hageja soovis kahju hüvitamist summas 8000 eurot ja kostja soovis kohustust täita ositi, koheselt 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020. 17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku 8000 eurot tähtajaga 10.01.2020 ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500 eurot. (tl 8). Tegemist on kostja pakkumisega hagejale sõlmida antud tingimustel poolte vahel leping. Hageja vastas sellele 17.01.2018 järgmiselt: „Tere! See sobib. Olen tagasi järgmise nädala keskel. Siis saame ära vormistada. Parimat!“. (tl 8). Samuti on hageja esindaja saatnud kostjale 04.04.2018 e-kirja, milles teatab, et hageja võtab vastu kostja pakkumise tasuda 8000 eurot varakahju hüvitisena. (tl 5 pöördel). Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. (vt Riigikohtu 16. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10111). Hageja on vastuskirjaga väljendanud kostjale nõustumist kostja tahteavaldusega, märkides oma kirjas, et kostja märgitud tingimused sobivad hagejale. Riigikohus on VÕS § 8 ja 9 sätetest järeldanud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja 17.01.2018 saadetud nõustumise kätte saanud. Kohus leiab, et kostja sai hageja nõustumise kätte koheselt selle saatmise järgselt. Kohtu hinnangul on pooled seega vahetanud oma tahteavaldused ja lepingu saab lugeda poolte vahel sõlmituks 17.01.2018 tingimustel, et kostja tasub hagejale 8000 eurot, millest koheselt tasutakse 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.
20.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kirjas viidatud tekst „Siis saame ära vormistada“ tähendas seda, et pooled ei ole veel lepingut sõlminud. Kohtu hinnangul ei vaja lepingu sõlmituks lugemine seda, et lisaks tahteavalduste vahetamisele peaks selle täiendavalt mingil viisil vormistama, näiteks kirjaliku lepinguna.
21.Tegemist ei ole kohtu hinnangul lepingueelsete läbirääkimistega, kuna pooled saavutasid juba kokkuleppe lepingu sõlmimiseks tingimusel, et kostja tasub hagejale 8000 eurot, millest koheselt tasutakse 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.
22.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka eellepinguga. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Poolte tahteavaldustest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tulevikus lepingu sõlmimise. Hageja poolne viide sellele, et leping vormistatakse ei tähenda tulevikus lepingu sõlmimist.
23.Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole kokku leppinud lepingu olulisi tingimusi. Pooled leppisid kokku kostja poolt hagejale hüvitatava summa suuruses ning selle tasumise viisis ja tähtajas, mis on lepingu olulisteks tingimusteks.
4 (8)
2-18-10168 Kohtu hinnangul võib 24.10.2017 hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast, milles hageja palus veekahjustustest tekkinud kahju korvata (tl 10) ning poolte edasisest kirjavahetusest järeldada poolte soovi sõlmida hagejale tekkinud kahju osas kompromissileping. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13; 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-10, p 13; 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11). Kohus leiab, et kahju tekitamise järgselt sõlmitava kompromissilepingu oluliseks tingimuseks on hüvitatava kahju suurus. Pooled on kahju suuruse osas kokkuleppe sõlminud. Lisaks on pooled sõlminud kokkuleppe kuidas ja milliseks tähtajaks kostja kahju hüvitab. Sellele, et pooled on olulistes tingimustes kokku leppinud tõendab ka kostja enda 17.01.2018 pakkumises hagejale pakutud tingimuste järel märgitu – „Jään ootama juhtnööre.“ Kohtu hinnangul on kostja sellega pidanud kostja pakutud tingimusi ammendavaks, et poolte vahel leping sõlmituks lugeda ja et seejärel sõlmitud lepingut täitma asuda.
24.Hageja leiab, et kostja pakkumus tasuda esimese võlgnetava osa ületav summa 4500 eurot omakorda osade kaupa kuid hiljemalt 10.01.2020, on VÕS § 26 lg 1 tähenduses lahtine tingimus, milles pooled kavatsesid kokku leppida tulevikus. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Pooled leppisid kokku, et 4500 eurot tasutakse nelja osamaksega hiljemalt 10.01.2020. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi tingimust antud juhul lahtiseks jäetud. Kohus järeldab poolte edastatud tahteavaldustest, et pooled ei ole leppinud kokku, et mingites lahtiseks jäetud tingimustes sõlmivad pooled tulevikus kokkuleppe. Hageja esindaja teatas 04.04.2018 kostjale, et kostja pakkumine hüvitada kahju summas 8000 eurot oli hageja poolt vastu võetud ja hageja andis osamakse (3500.-) tasumiseks täiendava tähtaja 10.04.2018. Kostja leiab, et pooled ei leppinud kokku, mis ajaks tuleks teha esimene osamakse. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole esimese makse tegemise tähtajas kokku leppinud. Kostja on edastanud hagejale pakkumise sõlmida leping tingimusel, et kostja tasub hagejale 8000 eurot, millest koheselt tasutakse 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020. Esitatud tingimuste järel on kostja märkinud „Jään ootama juhtnööre.“ Kohtu hinnangul on kostja poolsest avaldusest juhtnööride ootamise kohta üheselt järeldatav, et kostja jäi ootama hageja poolt summade tasumiseks antavaid juhiseid, nende üle edasiselt läbi rääkimata. Sealhulgas jäi kostja ootama juhiseid selle kohta, millal esimene makse summas 3500 eurot teha tuleb ja millal tuleb teha maksed 4500 eurost. VÕS § 26 lg 8 kohaselt kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupooltest, määrab ta tingimuse, tehes avalduse teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et kostja on oma avaldusega „Jään ootama juhtnööre.“ ja selle järgselt hageja nõustumisega leppinud kokku, et tasumise juhised määrab kindlaks hageja teatades sellest kostjale, kes kohustub hageja juhiseid järgima.
5 (8)
2-18-10168
25.Kohus leiab, et esimese makse osas on hageja kostjale juhise andnud 04.04.2018, mil hageja teatas kostjale, et esimene makse 3500 eurot tuleb teha 10.04.2018.
26.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, sealhulgas on kostjale kohustuslik teostada esimene makse summas 3500 eurot hiljemalt 10.04.2018.
27.Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus 3500 euro osas muutus sissenõutavaks 11.04.2018. Kostja on viivituses hagi esitamiseni olnud 85 päeva päeva ja viivise suurus on selleks hetkeks kokku 70,90 eurot.
28.Hageja nõuab viivise väljamõistmist VÕS § 113 sätestatud määras ka edasiulatuvalt kuni kohustuse tegeliku täitmiseni. Kohtu hinnangul võimaldab seda TsMS § 367.
29.Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist summas 306 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud Advokaadibüroo TGS Baltic AS 01.03.2018 arve nr 180319 kohaselt osutati hagejale õigusabiteenuseid summas 306 eurot, mis seisnes 27.02.2018 1,5 tunni ulatuses kliendi esitatud materjalide analüüsis, kindlustusjuhtumi dokumentide nõudmises ja kahju hüvitamise nõudmises. (tl 4-5). Hageja esindaja on saatnud kostjale 27.02.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi dokumentide nõudega (tl 7 pöördel), 07.03.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi dokumentide nõudega (tl 7), 21.03.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi dokumentide nõudega (tl 6) ja 04.04.2018 e-kirja kostja pakkumise vastuvõtmise kohta ning kostjale tähtaja määramise kohta (tl 5 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole osaliselt tegemist hageja lepingu täitmise nõudega seotud kulutustega. Kindlustusjuhtumi osas dokumentide nõude esitamine ei seondu kompromissilepingu täitmisega ega seoses sellega nõuete esitamisega.
30.Samuti ei nõustu kohus sellega, et 04.04.2018 hageja lepingulise esindaja poolt kostjale ekirja koostamine kostja pakkumise vastuvõtmise kohta ning kostjale tähtaja määramise kohta, oleks põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. (vt Riigikohtu 03. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-19-13, p 11). Kohus leiab, et 04.04.2018 e-kirja koostamine oleks olnud jõukohane ka hagejale endale. Tegemist on kahelauselise e-kirjaga, milles teatatakse kostja pakkumise vastuvõtmisest ning antakse teada tasumiseks pangakonto number ja tasumise tähtaeg. Pealegi on antud e-kirja näol tegemist mitte kahju hüvitamise nõude esitamisega, vaid hageja poolt kostjale kohustuse täitmise tähtaja määramisega. VÕS § 128 lg 3 mõttes ei ole võimalik hüvitada õigusabiteenuse kulusid, mida osutati abiks poolte kohustuste määratlemisel. 31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude kompromissilepingu täitmise osas summas 3500 eurot, samuti sellega seotud viiviste väljanõudmise osas. Rahuldamata jääb hagi sissenõudmiskulude osas summas 306 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6 (8)
2-18-10168
32.Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda. Kohus leiab, et hagi rahuldamise ulatus vastab antud juhul 92 %-le.
33.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 350 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu summas 7,20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 1570,80 eurot (käibemaksuga), kokku 1928 eurot. Kostja esitas menetluskuludena kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 1440 eurot ( käibemaksuga).
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks menetlustoiminguteks kulunud aeg: 03.07.2018 kliendi ärakuulamine ja hagiavalduse koostamine lepingu täitmise nõudes 4,5 tundi; 16.11.2018 kostja vastuväidetele vastuse koostamine 1,20 tundi; 28.01.2019 hageja seisukohtade koostamine vastavalt kohtu 24.01.2019 kirjale 2 tundi. Seega on põhjendatud kokku 7,7 tundi ajakulu hageja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele.
35.Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks menetlustoiminguteks kulunud aeg: 20.10.2018 tutvumine hagiavaldusega 3 tundi; 20.10.2018 nõupidamine kliendiga xxxx ja xxxx büroos ja hagiavalduses toodud nõuete analüüs 1 tund; 05.11.2018 vastuse koostamine hagiavaldusele 2 tundi; 20.11.2018 tutvumine hageja seisukohaga kostja vastusele 1 tund; 31.01.2019 tutvumine hageja seisukohaga kohtunõudele 1 tund; 08.02.2019 kostja vastuse koostamine kohtunõudele 2 tundi. Seega on põhjendatud kokku 10 tundi ajakulu kostja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele.
36.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kohus järeldab hageja menetluskulude nimekirjast, et hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 170 eurot (koos käibemaksuga 204 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele. Tegemist on vaidlusega selle üle, kas pooled on sõlminud kompromisslepingu või mitte. Asjas ei ole palju asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure tunnitasumäära. Samuti on tegemist asjaga, kus tõendite osakaal on väga väike. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja kohtupraktikast juhindudes, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks antud asjas on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot).
7 (8)
2-18-10168
37.Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1016,40 eurot. Koos riigilõivu ja kinnistusraamatu väljavõtte tasuga, moodustab hageja menetluskulu 1373,6 eurot.
38.Kohus järeldab kostja menetluskulude nimekirjast, et kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele. Eeltoodud põhjendustel on ka kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot).
39.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1320 eurot.
40.Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 8% kostja menetluskuludest ehk 105,6 eurot. Kostja poolt kuulub hagejale tasumisele 92% hageja menetluskuludest ehk 1263,7 eurot.
41.Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tulemusel kuulub kostjal hagejale tasumisele 1158,1 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.