Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 22.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-107620/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 820

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number

2-18-107620

Tsiviilasi

Eesti Vabariik, Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, hagi S G, A S ja A E vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

HAGEJA

Eesti Vabariik, Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, rk 70007340, lepinguline esindaja Elen Eigo-Aunbaum

KOSTJA

S G, ik xxxx A S, ik xxxx A E, ik xxxx

esindajad

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus Eesti Vabariik, Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, hagis S G, A S ja A E vastu võla nõudes seoses kompromissi kinnitamisega. Kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud alljärgnev kompromiss:

1.Õppelaenulepingu nr 05-047082-OL tulenev põhinõude jääk 15.03.2019 seisuga moodustab 1556,12 eurot.

2.S Gi, A Ei ja A S (S) kui punktis 1 nimetatud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise käendajatena vastutavad isikud tasuvad Eesti Vabariigile punktist 1 nimetatud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1556,12 eurot alloleva maksegraafiku järgi: -15.04.2019 61,12 eurot, edaspidi igakuuliselt 15-ndaks kuupäevaks, viimase maksena 15.03.2021, 65 eurot kuus kuni kogu nõudesumma 1556,12 eurot laekumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.19.07.2018, korrigeeritult 19.09.2018, esitatud hagi (tlk 98) kohaselt sõlmis I G 08.03.2005 õppelaenu saamiseks ASga Xxxx (nüüdne AS Xxxx) lepingu nr 05-047082-OL (tlk 60). Lepingu kohaselt laenas pank laenusaajale 110 000 (7030,55 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle viies osas: 27.03.2005. aastal 17500 krooni, 29.09.2005. aastal 12500 krooni, 25.09.2006. aastal 20000 krooni, 15.09.2008 aastal 30000 krooni ja 06.12.2009 aastal 30000 krooni. 27.08.2009 toimus riigisoodustuse alusel mahaarvestamine summas 40000 krooni (tlk 62). Kokku oli isiku laenukohustus peale riigisoodustuse arvestamist 4473,82 eurot. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummadelt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 ning kostjate ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostjad S G, A S, J L, A E (end. K) ja N G. Kostja S G sõlmis 09.03.2005, 05.09.2005, 18.08.2006, 08.09.2008 ja 04.12.2009 käenduslepingud (tlk 70-74) maksimumsummas 182 000 krooni (11632,36 eurot). Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Kostja A E sõlmis 18.08.2006 ja 08.09.2008 käenduslepingud (tlk 75-76) maksimumsummas 98000 krooni (6263,58 eurot). Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Kostja A S sõlmis 26.03.2005 käenduslepingu (tlk 77) maksimumsummas 24500 krooni (1565,89 eurot). Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. --18.03.2019 esitasid hageja ja S G, --19.03.2019 esitasid hageja ja A S ning --20.03.2019 esitasid hageja ja A E allkirjastatud kompromisslepingu koos taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks. Õiguslik põhistus ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi ei taotle hageja riigilõivu kostjatelt väljamõistmist. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine. Kohus leiab, et puudub menetlusökonoomiline vajadus kajastada määruse resolutsioonis iga kostja kohta eraldi sõlmitud kompromissi, kuivõrd nii teksti kui summade- graafiku osas on iga kostjaga eraldi allkirjastatud kompromissid identsed. Kompromissi korral kannavad pooled oma kulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt ise. Eesti Vabariik hagejana on riigilõivu tasumisest vabastatud TsMS § 145 alusel, seega hagejal kulusid ei ole.