Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
19 märts 2019. a, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-18-17989
Kohtuasi Menetlustoiming
Menetlusosalised
Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus N. R. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes Pankrotimenetluse lõpetamine /ajutise halduri tasu määramine Avaldaja (pärija):
Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskalle 19 Kohtla-Järve, epost: [email protected] )
Ajutine haldur:
Hillar Villers (JeweLex, Advokaadibüroo OÜ Sompa 3, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected] Advokaadi tunnistus nr 651)
Võlgnik (pärandaja):
N. R. (IK xxx, surnud: xxx)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse N. R. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Viru Maakohtu 20.12.2018 määruseg võeti avaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers. Ajutine haldur esitas 11.01.2019 kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esitatud aruande kohaselt:
võimalikuks turuväärtuseks 200,00 eurot. Ajutine haldur nõustub avaldaja hinnanguga, kuid märgib, et korteriomandi turuväärtus selguks alles selle realiseerimisel pankrotimenetluses. Käesoleval ajal on korteriomand kinnistusraamatus registreeritud Kohtla-Järve linna nimele. Arvestades, et juhul, kui kuulutataks välja võlgniku pankrot, siis tuleks kanda ka majandamiskulud vastavalt PankrS § 461 ja need on massikohustus. Võlgniku vara koosseisus puuduvad vahendid nimetatud kohustuse täitmiseks ning arvestades kütteperioodi ja korteriomandi müügiaega (mitte alla 4 kuu), siis ilmselgelt ei kata võimalikust korteriomandi müügist saadav raha pankrotimenetluse kulusid. Nasdaq ja Pensioniregistri andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole ja ta ei ole liitunud ka kogumispensioniga. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole (Lisa 2).
Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks N. R. pärandvarasse korteriomandi võõrandamisest laekuv summa (eelduslikult 200,00 eurot), MTA ettemaksukontol olev raha summas 2,05 eurot ja kontol olev raha summas 3,22 eurot.
Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 349,24 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt.
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on surnud ja sellest johtuvalt ei saa täita oma kohustusi. Pärandvara koosseisus puudub ka vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks võlgniku surmaaeg (25.01.2018.a.). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
08.02.2019 ajutine pankrotihaldur esitas kohtule tõendi, et J.F. oli N. R. õde.
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et N. R. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Määrata ajutise pankrotihalduri Hillar Villers ́i tasuks 380 eurot, lisandub käibemaks summas 76 eurot ja kulutuste hüvitiseks 17 eurot, lisandub käibemaks summas 3,40 eurot kokku 476,40 eurot (sh käibemaks). Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu hüvitis riigi vahenditest summas 476,40 eurot (sh käibemaks), seega mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus N. R. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.