Capital Mill OÜ avaldus OÜ Mehhatroonikum pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Capital Mill OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja: Capital Mill OÜ (registrikood 11331881), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Ramon Rask Võlgnik: OÜ Mehhatroonikum (registrikood 12076592), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Marika Kütt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.11.2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Capital Mill OÜ kanda.
4.Välja mõista Capital Mill OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1147 eurot 50 senti OÜ Mehhatroonikum kasuks.
5.Capital Mill OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le Mehhatroonikum viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse § 5 lg 2, § 15 lg 5).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Pankrotiavaldus
1.Capital Mill OÜ esitas 28.09.2018 Harju Maakohtule avalduse OÜ Mehhatroonikum pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue 01.09.2012 võlausaldaja, võlgniku ja Direct Invest Group OÜ vahel sõlmitud juhtimisteenuse osutamise lepingust. Lepingu kohaselt kohustus võlausaldaja osutama võlgnikule Teaduspargi tee 8, Tallinn kinnistu majandamisega ja võõrandamisega seotud teenuseid. Võlgnik kohustus maksma lepingu alusel osutatava teenuse eest nii igakuist juhtimistasu kui eduka majandamise korral ka edukustasu. Võlausaldaja rajas võlgnikule sisuliselt nullist majandustegevuse ja tagas selle toimimise enam kui kuue aasta vältel. 2018. aasta alguses sai võlausaldajale teatavaks, et võlgnik ja võlgniku ainuosanik teevad ettevalmistusi selleks, et lõpetada ühepoolselt leping ja võtta kinnistu haldamine võlausaldajalt üle. 04.05.2018 edastas võlausaldaja võlgnikule ja tema ainuosanikule avalduse, milles juhtis tähelepanu, et olukorras, kus võlausaldaja esindajad on kutsutud tagasi võlgniku juhatusest, ei ole võimalik võlausaldajal täita lepinguga võetud ülesandeid. Võlausaldajal palus, et võlgnik ja tema ainuosanik lõpetaks lepingu rikkumise ja taastaks endise olukorra. Võlausaldaja andis võlgnikule 30 päeva aega rikkumise heastamiseks. Vaatamata korduvatele hoiatustele ja nõuetele lõpetada lepingu rikkumine võlgnik seda ei teinud, vaid jätkas tegevusi, mis olid suunatud sellele, et välistada võlausaldaja võimalus lepingu alusel teenust osutada. Võlausaldaja ütles 20.07.2018 seisuga lepingu üles ning esitas 25.07.2018 võlgnikule nõudevalduse, milles nõudis lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist summas 1 521 459,47 eurot. Võlausaldaja esitas 05.09.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud, kuid kohustust täitnud ei ole. Võlgnik võlgneb pankrotiavalduse kohaselt võlausaldajale juhtimisteenuse tasu summas 22 410,09 eurot (mai – juuli 2018 eest, milles sisalduvad viivised) ning edukustasu summas 1 516 686,20 eurot (sh põhivõlg ja viivised). Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited
3.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on kinnisvaraprojekti haldav äriühing, mille ainuosanik on Direct Invest Group OÜ. Võlausaldaja tegutses juhtimislepingu alusel vastava kinnisvaraprojekti arendamisega ning võlgniku juhtimine oli aastaid võlausaldaja kontrolli all. Võlausaldaja haldas samaaegselt mitmete teiste juhtimislepingute alusel teisi sarnaseid Direct Invest Group OÜ kinnisvaraprojekte. Võlausaldaja juhatuse liikmed olid seejuures läbivalt võlgniku ning teiste kinnisvaraprojekte haldavate äriühingute juhatuse liikmeteks.
2018. aasta alguses hakkasid Direct Invest Group OÜ ning võlausaldaja vahel tekkima erimeelsused, mis olid tingitud üldisest usalduse kaotusest võlausaldaja suhtes. Ilmnes, et võlausaldaja oli mitmete kinnisvaraprojektide kulude arvestusega manipuleerinud ning näidanud projekte tegelikust kasumlikumana. Erimeelsused kulmineerusid sellega, et Direct Invest Group OÜ ja võlgnik otsustasid lepingu lõpetada ning võlausaldaja nõustus lepingu lõpetamisega. Poolte ühist arusaama lepingu lõpetamisest hiljemalt 26.04.2018 kinnitab ka asjaolu, et võlausaldaja esitas 25.04.2018 võlgnikule edukustasu arve, mida saab seostada üksnes lepingu lõppemisega. Võlausaldaja on pärast lepingu kokkuleppelist lõpetamist oma seisukohti arusaamatult muutnud ning jätkanud võlgnikule juhtimistasu arvete esitamist. Samuti on võlausaldaja 20.07.2018 esitanud alusetult lepingu ülesütlemise avalduse. Kuna leping lõppes kokkuleppeliselt juba hiljemalt 26.04.2018, ei ole võlausaldajal õigust saada juhtimistasu lepingu lõpetamisele järgnenud perioodi eest. Isegi kui eeldada, et lepingut ei ole lõpetatud poolte kokkuleppel, on leping lõppenud Direct Invest Group OÜ ja võlgniku poolse ülesütlemisega. BB ja PP esitasid võlausaldajale mitmel korral tahteavaldused, millest nähtus soov lepingu lõpetamiseks, samuti on eraldi tahteavaldusena käsitatav võlausaldaja esindaja tagasikutsumine võlgniku juhatusest. Seega on juhtimisleping alternatiivselt lõppenud ülesütlemisega hiljemalt 26.04.2018. Võlgnik on seisukohal, et tal ning Direct Invest Group OÜ-l oli õigus leping korraliselt üles öelda ning juhtimisleping oleks ülesütlemise õiguse puudumise osas tühine. Võlgnik on lisaks seisukohal, et võlausaldajal ei ole edukustasu nõuet tekkinud, kuivõrd see sai tekkida üksnes juhul, kui võlausaldaja on öelnud lepingu võlgniku või Direct Invest Group OÜ olulise lepingurikkumise tõttu üles. Võlgnik leiab, et edukustasu nõue saaks lisaks eeltoodud asjaolule tekkida üksnes investeeringu realiseerimisega, mis aga aset leidnud ei ole. Võlausaldaja poolt esitatud edukustasu suurus põhineb võlausaldaja subjektiivsel hinnangul ning seda ei saa pidada õigeks. Nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine väljub pankrotimenetluse raamidest ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega tuleb jätta ajutine haldur nimetamata. Võlgnik ei oleks maksejõuetu ka pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete olemasolu korral. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 28.11.2018 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 3611,50 eurot ja kohustas avaldajat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Võlgniku vastuväidetest tulenevalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kelle poolt, millisel alusel ja millal on juhtimisleping lõpetatud ning kas sellest tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda juhtimistasu ja edukustasu ning millises summas. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Juhul kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Seega peab kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata.
6.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohtu hinnangul on võlgniku õigusabikulu põhjendatud 24,05 tunni ulatuses. Lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär on 150 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu tulemusel kujuneb võlgniku põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3607,50 eurot. Lisaks on põhjendatud menetluskulu äriregistri päringute saamise kulu 4 eurot. Põhjendatud kuluks ei ole printimiskulud 14,95 eurot. Määruskaebus
7.13.12.2018 esitas võlausaldaja Harju Maakohtu 28.11.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada võlausaldaja avaldus. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
8.Vaidlustatav lahend on ebaõige. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja seeläbi tegi ebaõige lahendi. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p-i 1. Mitte ükski võlgniku poolt pankrotiavaldusele esitatud vastuväidetest ei ole kvalifitseeritav nõudele põhjendatud vastuvaidlemisena PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes. Õiguslikult ilmselgelt perspektiivitud vastuväited ei tekita nõude olemasolus põhjendatud kahtlust ning ei luba kohtul jätta ajutist haldurit nimetamata. Lisaks PankrS § 15 lg 3 p 1 väärale kohaldamisele on maakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 1, kuna maakohus ei ole kohtumäärust piisavalt põhjendanud – maakohus on üldsõnaliselt deklareerinud, et poolte vahel on võlgniku esitatud vastuväidetest tulenevalt vaidlus, kuid põhjendusi selle kohta, miks ühte või teist võlgniku vastuväidet tuleb käsitleda põhjendatud vastuväitena, kohtulahendist ei selgu.
9.PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtteks on, et nõue tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust eelkõige siis, kui poolte vahel on vaidlus faktiliste asjaolude üle ning asjaolude kindlaks tegemiseks tuleb koguda ulatuslikult tõendeid. Kui vaadata vaidlusaluste küsimuste ringi käesolevas asjas, siis nähtub, et pooltel ei ole tegelikult vaidlust faktiliste asjaolude üle ning peamiselt on seisukohtade lahknevus selles, kas lepingu lõpetamine toimus kokkuleppel, kas käsunduslepingus tähtajalise lepingu puhul korralise ülesütlemise õiguse puudumine on lubatud ning kuidas tõlgendada lepingu punkti 9.1. Need on kõik õiguslikud küsimused, mille osas seisukoha võtmine jääb pankrotimenetluse raamidesse.
10.Võlausaldaja õigus nimetatud tasudele põhineb juhtimislepingus kokkulepitud punktidele, mille kehtivust ei ole kumbki pool vaidlustanud. Edukustasu nõue muutus sissenõutavaks võlausaldaja poolt juhtimislepingu erakorralisel ülesütlemisel ning juhtimistasu nõue muutus sissenõutavaks vastavalt võlgnikule esitatud arvetes märgitud tähtaegadele. Võlgniku vastuväited on otsitud ja perspektiivitud. Vastus määruskaebusele
11.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 28.11.2018 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus
maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue on ebaselge. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-02 p-st 10 tuleneb, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
15.Juhtimislepingu p 5.3 kohaselt pidi võlausaldaja saama igakuist juhtimistasu. Lepingu p 5.2 järgi oli võlausaldajal õigus saada selles sätestatud tingimustel edukustasu, kui kinnisvara või äriühingu osad võõrandatakse. Lepingu p 9.4 kohaselt oli võlausaldajal õigus saada edukustasu ka juhul, kui võlausaldaja ütleb lepingu üles võlgniku või võlgniku osaniku olulise lepingurikkumise tõttu.
16.Käesoleval juhul on pooltel sisuline vaidlus juhtimislepingu üle. Pooled vaidlevad nõude olemasolu üle, sh on vaidlus selle üle, millal ja kuidas leping lõppes (kas leping öeldi üles või lõpetati kokkuleppel, samuti kas lepingu ütles üles avaldaja või võlgnik). Võlgnik on seisukohal, et kuna juhtimisleping on poolte kokkuleppel lõppenud 2018.a aprillis, siis ei ole võlausaldajal õigus nõuda juhtimistasu 2018.a mai-juuli eest. Samuti ei ole võlgniku hinnangul võlausaldajal tekkinud edukustasu nõuet, kuna juhtimisleping ei lõppenud võlausaldaja ülesütlemise tõttu, samuti ei ole toimunud investeeringu realiseerimist. Võlgnik on esitanud menetluses tõendid, mis tema hinnangul kinnitavad juhtimislepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Lisaks vaidlevad pooled edukustasu suuruse üle.
17.Eeltoodust tulenevalt on vaidlus nii nõude olemasolu, selle sissenõutavuse, kui ka nõude suuruse üle. Kolleegium leiab, et nende asjaolude kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
18.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
19.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
20.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta samuti avaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik palus avaldajalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1512 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt.
21.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulistel esindajatel kulunud kohtumääruse analüüsile 0,2 tundi, kohtumäärusega tutvumisele ja kliendiga arutelule 0,25 tundi, määruse jõustumise kontrollile 0,1 tundi, määruskaebusele vastamisele 6,2 tundi,
kohtu kirjaga tutvumisele ja kliendi informeerimisele 0,1 tundi, täiendava tõendi esitamisele kohtule 0,6 tundi, avaldaja 06.02.2019 seisukohaga tutvumisele 0,2 tundi. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 180-220 eurot. Avaldaja ei esitanud võlgniku menetluskulude nimekirjale seisukohta.
22.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning määruskaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus võlgniku esindajate poolt määruskaebuse menetluses tehtud toimingute ajakulu 7,65 tundi kogu ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on esindajate tunnihind põhjendamatult kõrge ja peab põhjendatuks tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1147,50 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.