Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.H. H. esitas 08.02.2018.a Harju Maakohtule hagi T. M. vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid H. H. ja T. M. 04.10.2017.a müügilepingu sõiduauto VAZ 2103, registreerimismärgiga xxx, võõrandamiseks. Hageja tasus kostjale 3 500 eurot ning kostja andis üle sõiduki koos vajalike dokumentidega. Hageja tutvus kostja lisatud sõiduauto müügikuulutusega portaalis www.auto24.ee. Müügikuulutuse kohaselt on tegemist heas originaalkorras sõidukiga, mis on olnud ühe omaniku kasutuses. Sõiduauto on hooldatud ja tehtud parandusi, enamikus katab kere pinda originaalvärv. Ülevaatus kehtib kuni 03.2018.a. Sõiduautol olevad puudused avastas hageja esmakordselt olles sõitnud sõidukiga ligikaudu 10 km.
2.Hageja tellis pärast puudustest teavitamist müügilepingu esemeks oleva sõiduauto tehnilise ülevaatuse. Ülevaatuse teostas riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehniline ekspert R. P.. Visuaalsel ülevaatusel tuvastati alljärgnevad puudused, mis ei vasta müügikuulutuses olevatele andmetele: - sõiduki kerel esineb läbiv korrosioon (pakiruumipõhi); - sõiduki kere parem külg nähtavate avariiliste vigastuste kõrvaldamise jälgedega. Esineb kõrvaldamata jääkdeformatsioon, mistõttu parempoolsete uste vahed pole ühtlased ning hermeetilised. Parempoolse tagatiiva deformatsioon on kõrvaldamata, pinnadeformatsioonid on tasandatud plastiliiniga; - õlileke mootorist, tõenäoliselt lekib mootoriõli väntvõlli otsasimmerlingi vahelt; - puudub klaasipesuvedeliku paak; - jahutusradiaatori elektriventilaatori automaatika pole töökorras. Ventilaatorit on võimalik sisse ja välja lülitada käsitsi, mistõttu on oht mootori ülekuumenemisele või alajahtumisele; - salongi läbiva jahutusvedeliku kraan on kinni kiilunud, salongi temperatuuri pole võimalik reguleerida; - sõiduki akupatarei tühjeneb kiiresti ning vajab vahetust. Ekspert teostas 28.11.2017. a täiendava ülevaatuse, et mõõta indikaatorvahendiga sõiduki detailide värvkatte paksust ja tuvastada keredetailidel avariiliste vigastuste kõrvaldamise jälgi (lisa 5 eksperdi II ülevaatus). Täiendaval ülevaatusel tuvastati alljärgnevad avariilistele vigastustele viitavad asjaolud: - parempoolsel esiuksel esineb kogu pinna ulatuses kõrvaldamata deformatsioon; - parempoolsete uste alaosa värvkatte paksus viitab värvi all olevale pahtlikihile; - parempoolse tagatiiva pinnadeformatsioon on kõrvaldamata, ebatasasus on täidetud plastiliiniga; - parempoolse tagaukse ja tagatiiva vahe on ebaloomulikult väike.
Täiendaval ülevaatusel tuvastati, et müügilepingu esemeks oleva sõiduauto kere paremal küljel on teostatud kere parandustöid. Antud parandustööd on ulatuslikumad, kui pelgalt korrosioonikahjustuste kõrvaldamine sõiduauto kere alaosas. Ülevaatuse tulemusel on selge, et müügilepinguga võõrandatud sõiduauto on avariiline. Hageja, sõiduauto soetamisel, oli arvestanud sõiduki kere alaosas teostatud parandamistöödega, mis on tehtud korrosioonikahjustuste kõrvaldamise eesmärgil. Teistest eksperdi avastatud puudustest hageja teadlik ei olnud.
3.Võõrandamistehingu sõlmimise eelselt teavitas kostja, et sõiduauto läbisõit on 115 000 km. Sõiduauto odomeeter ei võimalda kuuekohalise arvu näitamist, mistõttu odomeetri näit on läinud teisele ringile ja näitab sõiduauto läbisõiduks 15 000 km. Maanteeameti eteeninduse sõiduki taustakontrollist nähtub, et sõiduauto läbisõit on siiski oluliselt suurem. 2005.a on sõiduki läbisõiduks märgitud 92 000 km, 2006.a 56 000 km, 2007.a 98 928 km ja 2008.a 1366 km. Sõiduauto odomeetrit on kas keritud või sõiduauto läbisõit on vähemalt 215 000 km. Andmed sõiduki läbisõidu kohta enne 2005.a puuduvad, seega tegelik läbisõit võib osutuda veelgi suuremaks.
4.Hageja esitas 11.10.2017.a kostjale e-kirja teel teistkordse taganemisavalduse ning põhjendas seda koos eksperdi poolt teostatud sõiduauto tehnilisel ülevaatusel tuvastatuga. Hageja leidis, et müüdud sõiduauto ei vasta lepingutingimustele. 24.10.2017.a kostja keeldus 3 500 euro tagastamisest. Kostja leidis, et sõiduauto vastab lepingutingimustele ning sõiduk on oma vanuse ja läbisõidu kohta heas korras. Kostja muu hulgas ka möönis, et sõiduautol võivad olla eksperdi poolt nimetatud puudused.
5.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel 04.10.2017.a sõlmitud müügilepingu alusel üleantu summas 3 500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagi ei tunnista.
7.Kostjal on olemas tunnistaja, kes saab tõendada, et müügilepingu sõlmimisel ei andnud ostja müüjale üle mitte 3 500 vaid 2 500 eurot.
8.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja on rikkunud lepingu eseme kohta tõeste andmete esitamise kohustust ning teavitamiskohustust. Esimest korda tutvus hageja sõidukiga põhjalikult septembri lõpul kostja elukohas. Teist korda toimus sõiduki põhjalik ülevaatamine müügilepingu sõlmimise päeval enne lõpliku ostuotsustuse tegemist. Sõiduki ülevaatamisel tutvustas kostja hagejale mõlemal korral detailselt sõiduki seisukorda, vaadates seda põhjalikult koos ostjaga nii seest kui väljast. Isegi kui tegelik olukord erineks müügikuulutuses avaldatust, ei saaks hageja mittevastavustele tugineda kuna ta oli sõiduki enne lepingu sõlmimist kahel korral põhjalikult üle vaadanud, selle tehnilisest seisukorrast teadlik ning kindel oma soovis just sellist sõidukit osta. Pooled ei ole lepingueelsetel läbirääkimistel ega lepingus kokku leppinud veatu või täiesti uuele vastava kvaliteediga sõiduki müügis vaid üle 40 aasta vanuse kasutatud sõiduki müügis ning kõik sõiduauto tavapärasest kasutamisest tingitud puudused millele ta lepingu ülesütlemisel alusetult tugineb, olid või pidid olema talle nähtavad ja visuaalsel vaatlusel tuvastatavad ning ühtki varjatud puudust hagiavalduses esitatud ei ole. Hageja on
valdkonna asjatundja – talle kuulub ettevõte mis tegeleb kasutatud sõidukite müügieelse ülevaatuse ning neile eksperthinnangu andmisega ja samuti sõidukite tehnilise hoolduse ja remondiga.
9.Kuulutuse tekst „heas originaalkorras“ annab korrektselt edasi selle sõiduki peamist müügiväärtust – sõidukit ei ole oluliselt ümber ehitatud ega näiteks kerekonstruktsioone keevitamisega rikutud, salongi sisu on täielikult originaalne ja heas korras, sõiduki mootor on originaalne (tehases pandud) ning sõiduki kerevärv on valdavas ulatuses originaal. Sõiduki renoveerimisel on seega hõlpsasti ja mõistlike kulutustega võimalik saavutada 100% VAZ 2103 seisukord 1976. aasta versioonis. Et sõidukit on osaliselt värvitud, avaldas kostjsa juba müügikuulutuses ning näitas kohapeal veelkord ette. Osaliselt on värviparandused tehtud erinevat tooni värviga (parempoolsed uksed, vasak taganurk). Ka tavaisikule on arusaadav, et osalist värvimist ei võeta ette ilma põhjuseta ning seetõttu on väited hageja suurest üllatusest, et sõidukit on parandatud, alusetud ning pahausksed. Üle 40 aasta vanuse sõiduki müümisel ei saanud heas usus tegutsev kostja kuidagi ette näha, et hagejal on oluline ja äratuntav huvi sõiduki läbisõidu või avariilisuse puudumise vastu. Eriti kui ta seda ise sõiduki korduval ülevaatamisel ei küsinud ega lepingu sõlmimise eeltingimuseks ei seadnud. Ei ole eluliselt usutav või on lausa võimatu, et Eestis liikleb üle 40 aasta vanuseid sõidukeid mis ei ole läbinud ühtki avariid või millel poleks tehtud värviparandusi.
10.Kostja ei ole teadlik sõiduki tegelikust läbisõidust ega ole selliseid andmeid kunagi hagejale avaldanud ega müügiargumendina kasutanud. On teada, et sõiduauto VAZ läbisõidumõõdik võimaldab kuvada numbreid kuni 99 999 ja siis alustab mõõdik uuesti algusest. Tavavaatlejal ei ole kuidagi võimalik tuvastada sõiduki tegelikku läbisõitu. Seega on hageja väited müügieseme tegeliku läbisõidu kui lepingu olulise tingimuse kohta ning sellega seonduvalt kostja esitatud ebatõeste andmete kohta alusetud, teadlikult kohut eksitada püüdvad ning valed. Kui hageja tundis huvi sõiduki tegeliku läbisõidu kohta, oleks ta võinud kostjalt selliste andmete esitamist taotleda või hankida need enne lepingu sõlmimist Maanteameti andmebaasist, mitte tulla selliste väidetega lagedale alles hagi esitamisel.
11.Hageja eeldus, et sõiduk vastab ostu hetkel Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ning on liiklemiseks sobilik, oli müügilepingu sõlmimise ajal täidetud. Sõidukil oli müügikuulutuse avaldamisel, lepingueelsete läbirääkimiste ajal ja lepingu sõlmimisel kehtiv tehniline ülevaatus (kehtib kuni märts 2018).
12.Tavapärasel kasutamisel roostetasid VAZ mudelite pakiruumipõrandad summuti kohalt läbi juba mõne aastaga ning neid tuli keevitusega taastada. Akupatarei ei ole ka käsitletav sõiduki olulise osana ning hageja pole tõendanud, et ekspertiisi viidud sõidukil oli peal sama akupatarei mis müügilepingu sõlmimise hetkel. Kostja on valmis kompromissina selle puuduse oma kulul kõrvaldama – taastama jahutusradiaatori elektriventilaatori originaalse automaatse lülituse. Selle ainsa puuduse kõrvaldamine ei ole ebamõistlikult kulukas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: hageja ja kostja sõlmisid 04.10.2017.a müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt sõiduauto VAZ 2103, registreerimismärgiga xxx (tl 8); Hageja taganes 11.10.2017.a e-kirja teel 04.10.2017.a sõlmitud lepingust (tl 44). Kostja sai kätte taganemisavalduse hiljemalt 24.10.2017.a, mil kostja avaldusele vastas. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
15.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas ostja on õiguspäraselt lepingust taganenud; millises sõiduki ostuhinnas kokku lepiti ning milline summa üle anti.
16.Esmalt käsitleb kohus poolte vahelist lepingulist suhet ja lepingu rikkumist kostja poolt (I); seejärel annab kohus hinnangu hageja poolsele lepingust taganemisele ja hageja lepingu alusel üleantu tagastamise nõudele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III).
I Pooltevaheline lepinguline suhe ja eseme vastavus lepingu tingimustele
17.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 04.10.2017.a müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt sõiduauto VAZ 2103, registreerimismärgiga xxx.
18.Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled.
19.Hageja leiab, et sõiduk ei vasta poolte vahel kokkulepitule ning sel esinevad mitmed olulised puudused. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et sõidukil esinenud puudused ei olnud olulised ja hageja oli puudustest teadlik, kuivõrd tutvus sõidukiga põhjalikult enne asja üleandmist.
20.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
21.Poolte kokkulepete sisu või asjale tavapäraselt esitatavad nõuded ning nende rikkumise peab tõendama hageja, kes nendele väidetele tugineb. Pooled ei ole kohtu ette toonud erikokkuleppeid müügieseme kvaliteedi osas (v.a. müügikuulutuses avaldatu). Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuivõrd müügilepingust ei tulene, et pooled on sõlminud sõiduauto müügilepingu mõnel muul eesmärgil kui sõiduauto kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, tuleb eeldada, et sõiduauto peaks sobima tavaliseks kasutusviisiks (tl 3). Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja ligikaudu 40 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele.
22.Riigikohus on 15.11.2017.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõidukil müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. 03.05.2000.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kasutatud sõiduk vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, et tähenda see iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele.
23.Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, et müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
24.Kuna sõiduki lepingutingimustele mittevastavusele tugines hageja, oli TsMS § 230 lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ning puudused, mis olid kahju hüvitamise nõude aluseks, esinesid sõidukil juba temale üleandmise ajal. Hageja on esitanud kohtule tõendina asjatundja, riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika autotehnilise eksperdi R. P., arvamuse (tl 10) sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Ekspert on tuvastanud visuaalsel vaatlusel sõidukil esinevad järgmised puudused: sõiduki kerel esineb läbiv korrosioon (pakiruumipõhi); sõiduki kere parem külg nähtavate avariiliste vigastuste kõrvaldamise jälgedega; esineb kõrvaldamata jääkdeformatsioon, mistõttu parempoolsete uste vahed pole ühtlased ning hermeetilised. Parempoolse tagatiiva deformatsioon on kõrvaldamata, pinnadeformatsioonid on tasandatud plastiliiniga; õlileke mootorist, tõenäoliselt lekib mootoriõli väntvõlli otsasimmerlingi vahelt; puudub klaasipesuvedeliku paak; jahutusradiaatori elektriventilaatori automaatika pole töökorras. Ventilaatorit on võimalik sisse ja välja lülitada käsitsi, mistõttu on oht mootori ülekuumenemisele või alajahtumisele; salongi läbiva jahutusvedeliku kraan on kinni kiilunud, salongi temperatuuri pole võimalik reguleerida; sõiduki akupatarei tühjeneb kiiresti ning vajab vahetust. Lisaks on hageja
heitnud ette, et võõrandamistehingu sõlmimise eelselt teavitas kostja, et sõiduauto läbisõit on 115 000 km, kuid maanteeameti e-teeninduse sõiduki tasutakontrollist nähtub, et sõiduauto läbisõit on siiski oluliselt suurem. 2005.a on sõiduki läbisõiduks märgitud 92000 km, 2006.a 56000 km, 2007.a 98928 km ja 2008.a 1366 km. Sõiduauto odomeetrit on kas keritud või sõiduauto läbisõit on vähemalt 215000 km. Hageja on esitanud kohtule tõendina väljavõtte tehnoülevaatustel fikseeritud läbisõitudest (tl 43).
25.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esile toodud tehnilistele puudustele. Kostja on aga seisukohal, et puudused, millele hageja lepingu ülesütlemisel tugineb, olid tingitud sõiduauto tavapärasest kasutamisest ja pidid olema hagejale nähtavad visuaalsel vaatlusel (tl 56). Kostja on seisukohal, et hageja loetletud puudustest on vaid üks selline, mille kohta saaks öelda, et see ei ole tingitud sõiduauto pika eluea jooksul tavapärase kasutamise käigus tekkinud kulumisest – see on jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti ümberehitus. Kostja avaldas valmisolekut kompromissina selle puuduse oma kulul kõrvaldama (tl 59). Kostja on esitanud kohtule tõendina vanasõidukite asjatundja V. K. arvamuse sõiduki kvaliteedi ja hageja poolt esile toodud puuduste osas (tl 108). Asjatundja arvamuse kohaselt on autol esile toodud puudused tavalised. Pildil viidatud koht pagasiruumi põhjas ja sooja summuti kohal põhja all on üks esmaseid ja tüüpilisi kohti, kus ilmneb korrosioon. Põlle alaosa on kinnine karbik, mille moodustab väljastpoolt paistev põlleplekk ja selle tagant altservast kinnipunktituna pagasiruumi põhjaplekk. Kui selliseid kinnisi ruume ei ole lisana korrosioonivastast töötlust saanud või seda on harva ja halvasti tehtud, siis tihtipeale tekibki rooste just sealsamas karbis. Kuna konkreetsel sõidukil ei ole mujal (tiivaservad, küljekarbid) sellist roostet täheldatud, siis võib vanust ja võimalikku läbisõiduga arvestades hinnata kere seisukorda keskmiselt heaks. Selliseid deformatsioone, mis oleks kere moonutanud, ekspert sõiduki puhul ei tähelda. Uste ja kere vaheliste vahede ebaühtlus ei viita tingimata kere deformatsioonile. Piisab ka varuosa ukse paigaldusest, et vahed muutuvad ja ei saagi vahesid ühtlaseks reguleerida, kuna uksetoorik on mõõdust väljas või uksehingede kinnitused on ebatäpsed. Tegemist on pigem tavapärase Nõukogude Liidu toodangule iseloomuliku asjaoluga e. selle aja iseloomuliku kvaliteediga. Kokkuvõtvalt järeldab asjatundja, et tegemist on küllaltki keskmise kvaliteediga, vähemalt viimasel ajal vähe sõitnud (soojenduskraani kinnipaakumine on eelkõige seisva või vähesõitnud sõiduki tüüptunnus) sõidukiga. Keredetailide vahetamine endise Nõukoguse Liidu sõidukitoodetel oli tavapärane (ka tänapäeva sõidukitel vahetatakse keredetaile) ning detaili vahetamine kaubandusvõrgus saada oleva samale mudelile valmistatud varuosa vastu säilitab sõiduki originaalkomplektsuse.
26.Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt oli müügieseme näol tegemist 1976.a sõiduautoga, mille läbisõidumõõdiku näit oli 15 000 km. Sõiduki kirjelduses on märgitud, et sõiduk on heas originaalkorras. Enamikus originaalvärv, tehtud parandusi. Olnud üks omanik. Hooldus tehtud. Ülevaatus on kehtiv kuni 03.2018 (tl 9). Sõiduki müügikuulutuses avaldatut tuleb kohtu hinnangul käsitleda lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuna. VÕS § 14 lg-s 1 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
27.Kohus on seisukohal, et riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika autotehnilise eksperdi R. P. asjatundja arvamusele (tl 10) tuginedes on tõendatud, et sõiduki tehnilises seisukorras esines puudusi, mille olemasolu üle pooled ei vaidle. Vanasõidukite asjatundja V. K. arvamus (tl 108) sõiduki kvaliteedi ja hageja poolt esile toodud puuduste osas tõendab, et vaidlusalune sõiduk vastab sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sõiduki kerel esinev korrosioon, mootori õlileke, jahutusvedeliku kraani kinnikiilumine ja sõiduki akupatarei kiiresti tühjenemine on sellised puudused, mis võivad olla tingitud asja senisest tavapärasest kasutamisest. Asjatundja V. K. arvamusest tuleneb, et keredeformatsioonidele viitavaid tunnuseid asjatundja ei tähelda ning uksevahede ebaühtlus on iseloomulik tunnus ka tehasekomplekssuses olevatel sõidukitel. Seega võib asuda seisukohale, et eksperdi R. P. poolt viidatud uste deformatsioonid on taoliste sõidukite puhul tavapärased. Asjaolu, et sõidukile on tehtud värvitöid, nähtub ka müügikuulutusest, kus müüja avaldas, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ (tl 9). Hageja on kinnitanud, et sõiduauto soetamisel oli hageja arvestanud, et sõiduki kere alasosas on teostatud parandamistöid, mis on tehtud korrosioonikahjustuste kõrvaldamise eesmärgil (tl 2). Kuivõrd ostja oli teadlik, et sõiduki kerele on teostatud parandamistöid, vabaneb müüja selles osas vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel. Kohus möönab, et eksperdi R. Põder asjatundja arvamuses (tl 10) on esile toodud kaks puudust, mis kohtu hinnangul ei ole asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega kaasnenud puudused. Sõidukil puudub klaasipesuvedeliku paak ja jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti on ümber ehitatud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist selliste puudustega, mis takistaksid sõiduki eesmärgipärast kasutamist. Vähem tähtsam ei ole kohtu hinnangul seejuures asjaolu, et sõidukil oli lepingu sõlmimise ajal kehtiv ülevaatus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 77 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 1 lg 4 sätestab, et ülevaatuse eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine, sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine. Seega tõendab kehtiv ülevaatus, et sõiduki tehniline olukord vastas nõuetele ja sõiduk oli tavaliikluses liiklemiseks ohutu. Kuivõrd hageja soetas sõiduki kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, oli sõiduki eesmärgipärane kasutamine võimalik.
28.Lisaks tehnilistele puudustele on hageja viidanud, et sõiduauto tegelik läbisõit erineb müüja poolt ostjale avaldatust. Hageja on kohtule selgitanud, et sõiduauto odomeeter ei võimalda kuuekohalise arvu näitamist, mistõttu odomeetri näit on läinud teisele ringile ja näitab sõiduauto läbisõiduks 15000 km. Maanteeameti e-teeninduse sõiduki taustakontrollist nähtub, et sõiduauto läbisõit on siiski oluliselt suurem. 2005.a on sõiduki läbisõiduks märgitud 92000 km, 2006.a 56000 km, 2007.a 98928 km ja 2008.a 1366 km. Sõiduauto odomeetrit on kas keritud või sõiduauto läbisõit on vähemalt 215000 km. Andmed sõiduki läbisõidu kohta enne 2005.a puuduvad, seega tegelik läbisõit võib osutuda veelgi suuremaks. Kohus nõustub hagejaga, et tavavaatlejal ei ole kuidagi võimalik tuvastada sõiduki tegelikku läbisõitu. Maanteeameti andmed sõiduki läbisõidu kohta enne 2005.a puuduvad, samuti ei ole võimalik tuvastada sõiduki tegelikku läbisõitu odomeetrilt. Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt on läbisõidumõõdiku näit 15 000 km (tl 9). Ekspert R. P. poolt tehtud fotodest nähtuvalt on odomeetri näiduks 14 742 km (tl 19). Seega on kohtu hinnangul sõiduki läbisõidunäitu korrektselt esitletud.
29.Järgnevalt analüüsib kohus, kas lepingust taganemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused.
II Hageja poolne lepingust taganemine ja hageja lepingu alusel üleantu tagastamise nõue
30.VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
31.Hageja taganes 11.10.2017.a e-kirja teel 04.10.2017.a sõlmitud lepingust (tl 44). Kostja sai taganemisavalduse kätte hiljemalt 24.10.2017.a, mil kostja avaldusele vastas. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja lepingust taganemise avalduse kätte saanud, on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused. Järgnevalt analüüsib kohus materiaalseid eeldusi.
32.Hageja leiab, et tal tekkis õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna rikkumine oli oluline (ta jäi enda hinnangul ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis ning lepingu täitmine oleks olnud proportsionaalselt liialt kulukas võrreldes sõiduki hinnaga). 11.10.2017.a lepingust taganemise avaldusest ei nähtu, millisele puudusele tuginedes hageja taganemise õigust kasutas. 20.02.2019.a kohtuistungil avaldas hageja, et sõiduki avariilisus oli see, mille pärast oli ainuõige õiguskaitsevahend lepingust taganemine. Sõiduki avariilisust pole võimalik kõrvaldada täiendava tähtaja andmisega (tl 123). Kohus on seisukohal, et pooled ei ole kokku leppinud, et müügilepingu ese pidi olema avariivaba. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väited sõiduki avariilisuse osas tuginevad peamiselt ekspert R. P. arvamusele, mis põhineb ukseavade ebaühtlusel ja värvikihi paksusel. Asjatundja V. K. arvamusest tuleneb, et keredeformatsioonidele viitavaid tunnuseid asjatundja ei tähelda ning uksevahede ebaühtlus on iseloomulik tunnus ka tehasekomplekssuses olevatel sõidukitel. Asjaolu, et sõidukile on tehtud värvitöid, nähtub ka müügikuulutusest, kus müüja avaldas, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ (tl 9). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud ei see, et pooled oleksid kokku leppinud avarii vaba auto müügis ega ka asjaolu, et auto oleks avariiline. Kuivõrd kohus lahendab hagi poolte esitatu alusel, ei ole kohtul võimalik anda hinnangut, kas sõidukil esinenud muud puudused (sh klaasipesuvedeliku paagi puudumine, jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti ümberehitus) olnuks kohaseks materiaalseks aluseks lepingust taganemiseks. Hageja ei ole taganemise õigust kasutades nendele asjaoludele tuginenud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et taganemise
materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd lepingupool ei ole taganenud lepingust teise lepingupoole lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu.
33.Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole toimunud õiguspäraselt (taganemise materiaalseid eeldusi ei esinenud), mistõttu ei kuulu müügilepingu alusel tasutud müügihind VÕS § 189 lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 137), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 2 514 eurot. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 20,95 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude osas (tl 146). Hageja viitab, et lisas 1 esitatud spetsifikatsioonist ilmneb, et kui kogu õigusabi maht kostjal on 20,95 tundi, siis sellest 11 tundi moodustab kliendi nõustamine seoses toimuva kohtuistungiga (1 h), esindaja valmistumine kohtuistungiks, sh seniste menetlusdokumentide kokkuvõttev analüüs lõppteeside jaoks ja kirjalike kohtuvaidluse teeside koostamine ja vormistamine (sh kliendi kokkuvõtte vormiline redigeerimine). Hageja on seisukohal, et kostja on menetluskulude suurendamiseks koostanud dokumendi, mida kohus ei ole pidanud vajalikuks ja pooled ei ole kohtuvaidluste teeside esitamise osas ka kokku leppinud. Kostja on kohtuvaidluse kirjalikus tekstis tuginenud korduvalt uutele asjaoludele ja väidetele, mida ei olnud asja sisulisel arutamisel käsitletud.
39.Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi ajakulu 20,95 h ulatuses aga põhjendatud. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega – tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda
tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et õigusabi olnuks vajalik osutada kokku 20,95 h ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisele ja kohtuvaidluse teeside koostamisele 11 h ulatuses. Kohus, hinnates istungil avaldatut ja kohtuvaidluse teeside mahukust ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingu osas on 3 h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
40.Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 554 eurot (12,95 h x 120).
41.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.