Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2078
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 15. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus YY vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
XX kaebuse hind 3500 eurot YY kaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2019 otsus muutmata.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Määrata kindlaks YY-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 480 eurot.
6.Kohustada XX tasuma väljamõistetud menetluskuludelt YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi
vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 8. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. oktoobril 2017 müügilepingu sõiduauto VAZ 2103 registreerimismärgiga XXXXXX võõrandamiseks. Hageja tasus kostjale 3500 eurot ning kostja andis üle sõiduki koos vajalike dokumentidega. Sõiduauto müügikuulutuse (portaalis www.auto24.ee) kohaselt oli tegemist heas originaalkorras sõiduautoga, mis on olnud ühe omaniku kasutuses. Sõiduautot on hooldatud ja parandatud, kuid suures osas katab kere pinda originaalvärv. Sõiduautol oli kehtiv ülevaatus kuni 3. märtsini 2018. Sõiduauto esmased puudused avastas hageja, kui oli sõitnud autoga umbes 10 km. Hageja teavitas koheselt kostjat puudustest ning soovist sõiduauto tagastada. Hageja tellis müügilepingu esemeks olevale sõiduautole tehnilise ülevaatuse, mille käigus avastati palju puudusi, muu hulgas see, et tegemist on avariilise sõiduautoga. Hageja esitas 11. oktoobril 2017 kostjale e-kirja teel müügilepingust taganemise avalduse, põhjendades seda sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusega. 24. oktoobril 2017 kostja oma vastuses keeldus ostuhinna tagastamisest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Esmalt väitis kostja, et hageja tasus talle sõiduauto eest 2500 eurot mitte 3500 eurot. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja rikkus lepingu eseme kohta tõeste andmete esitamise ja teavitamise kohustust. Hageja sai sõiduauto üle vaadata kahel korral. Pooled leppisid kokku üle 40 aasta vanuse kasutatud sõiduki müügis ning kõik sõiduauto tavapärasest kasutamisest tingitud puudused, millele hageja lepingust taganemisel tugineb, olid või pidid olema nähtavad ja visuaalsel vaatlusel tuvastatavad. Kuulutuse tekstis väidetu, et sõiduauto on „heas originaalkorras“, viitas kostja sõnul sellele, et sõiduautot ei ole oluliselt ümber ehitatud ning kere värv on valdavas osas originaal. Et sõiduautot on osaliselt värvitud, avaldas kostja juba müügikuulutuses ning näitas hagejale ka enne müüki. Hageja eeldus, et sõiduauto vastab ostu hetkel kehtivatele nõuetele ning on liiklemiseks sobilik, oli müügilepingu sõlmimise ajal täidetud. Sõiduautol oli kehtiv tehniline ülevaatus. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 15. märtsi 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ning menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1554 eurot. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Pooled sõlmisid 4. oktoobril 2017 müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt sõiduauto VAZ 2103; 2) Hageja taganes 11. oktoobril 2017 sõlmitud lepingust. Kostja sai taganemisavalduse kätte hiljemalt 24. oktoobril 2017, mil kostja avaldusele vastas. 2 (7)
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja. Samuti on üleval küsimus, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, kas siis esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid ning kas hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud. Samuti vaidlevad pooled sõiduauto ostuhinna ning selle eest makstud tasu üle. Maakohus tugines ennekõike võlaõigusseaduse (VÕS) § 77 lg-le 1, § 217 lg-le 1, lg 2 p-le 1, § 218 lg-tele 1 ja 4. Maakohus oli seisukohal, et pooled ei ole tõendanud kokkulepet müügieseme kvaliteedi kohta (v.a müügikuulutuses avaldatu). Seega pidi sõiduauto vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Maakohus asus kohtupraktikale tuginedes seisukohale, et kasutatud sõiduauto müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist siis, kui sõiduautol on selliseid puudusi, mille tõttu seda ei ole võimalik ohutult liikluses kasutada. Kui kasutatud sõiduauto vajab kulumise tõttu remonti, ei tähenda see iseenesest seda, et sõiduauto ei vasta lepingutingimustele. Kuna hageja tugines sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusele, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi hageja tõendama, et sõiduauto ei vastanud tingimustele. Maakohus tuvastas, et hageja esitatud ekspertarvamusega on tõendatud, et sõiduauto tehnilises seisukorras on puudusi, mille olemasolu üle pooled ei vaidle. Puudused võivad olla tingitud asja senisest tavapärasest kasutamisest. Kuna hageja oli teadlik sõiduauto kerele teostatud parandustöödest, vabaneb kostja selles osas vastutusest (VÕS § 218 lg 4). Maakohus rõhutas, et kuna sõiduautol oli kehtiv ülevaatus, oli selle tehniline olukord nõuetele vastav ning sõiduauto oli tavaliikluses kasutamiseks ohutu. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja omandas lepingutingimustele vastava sõiduauto. Maakohus hindas VÕS § 116 lg-le 1 tuginedes, kas lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Maakohus tuvastas, et hageja taganes 11. oktoobril 2017 e-kirja teel poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja sai hageja lepingust taganemise avalduse kätte hiljemalt 24. oktoobril 2017. Lepingust taganemise formaalsed eeldused olid täidetud. Hageja saadetud lepingust taganemise avaldusest ei nähtunud, millisele puudusele tuginedes hageja taganemise õigust kasutas. 20. veebruari 2019 kohtuistungil avaldas hageja, et taganes lepingust sõiduauto avariilisuse tõttu. Hageja leidis, et tal oli õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna sõiduauto avariilisust pole võimalik kõrvaldada. Maakohus tuvastas, et pooltel ei olnud kokkulepet, et müügilepingu ese peab olema avariivaba. Maakohus ei hinnanud, kas sõiduautol esinenud muud puudused oleksid andnud aluse lepingust taganemiseks, kuna hageja viitas taganemise alusena üksnes avariilisusele. Kuna sõiduauto avariilisuse kohta puudus pooltel kokkulepe, ei olnud sel alusel lepingust taganemine põhjendatud. Seega järeldas maakohus, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid täitmata. Maakohus leidis, et kuna hageja ei saanud lepingust taganemisele tugineda, siis ei ole tal õigust nõuda tasutud ostuhinna tagastamist ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist 20,95 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kogusummas 2514 eurot. Hageja taotles menetluskulude vähendamist, leides, et need ei ole põhjendatud. Maakohus pidas vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (12,95 tundi x 120 eurot) 1554 eurot. Maakohtu hinnangul pole põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtuistungiks valmistumise ja teeside koostamise kulu 11 tunni eest, vaid põhjendatud on 3 tundi. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3 (7)
Esiteks leiab hageja, et maakohus tuvastas valesti müügilepingu kokkuleppe sisu. Hageja vaidlustas maakohtu seisukoha, et sõiduauto pidi vastama vaid sama vanale sõiduautole üldiselt esitatavatele nõuetele. Sõiduauto pidi vastama keskmisest kvaliteedist kõrgemale kvaliteedile võrreldes teiste samalaadi autodega. Üks sõiduautol avastatud tehniline puudus (kõrvaldamata jääkdeformatsioon) viitab sõiduauto avariilisusele. Seetõttu ei saa väita, et sõiduauto on heas originaalkorras. Teiseks märgib hageja, et maakohus tegi valed järeldused sõiduautol esinevate puuduste kohta. Hageja arvates ei tohiks tehniliselt heas korras ja hooldatud sõiduautol olla eksperdi poolt välja toodud puudusi. Kostja asjatundja esitas oma seisukoha üksnes sõiduki pilte uurides ning ei vaadanud sõidukit reaalselt üle. Kolmandaks leiab hageja, et maakohus asus ebaõigesti järeldusele, et kostja vabanes vastutusest sõiduki kerele teostatud kõikide parandustööde osas. Neljandaks ei hinnanud maakohus hageja arvates õigesti tuvastatud asjaoludel lepingust taganemise lubatavust. Hageja viitab, et poolte vahel sõlmitud müügilepingusse ei lisatud mitte ühtegi tingimust ega kokkulepet sõiduauto kvaliteedi kohta. Seega ei saa asjaolule, et müügilepingus ei lepitud kokku avariivaba sõiduauto müügis, omistada tähendust kui kokkuleppe puudumisele. Sõiduauto avariilisus on oluline teave, mille suhtes sõiduauto ostjal on äratuntav huvi, et teda sellest lepingueelsete läbirääkimiste käigus teavitatakse tulenevalt VÕS § 14 lg-st 2. Kui puudub kokkulepe või muud poolte tehtud avaldused sõiduauto avariilisuse kohta, tuleb eeldada, et sõiduauto on avariivaba. Eelkõige on sõiduauto avariilisus tähtis, kui avarii tagajärjed ei ole kergesti kõrvaldatavad. Sõiduautol tuvastatud jääkdeformatsioonide kõrvaldamine ning kerekonstruktsioonide parandamine hõlmab endas märkimisväärseid kulutusi, mille kandmist ei saa hagejalt mõistlikult oodata. Seega on hageja jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta müügilepingu alusel lootis saada. Viiendaks heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud kõnelindistuse tõendina kõrvalejätmist. Telefonikõnega on tõendatud kostja avaldatud faktilised asjaolud lepingueseme kvaliteedi kohta, kostja vastutusest vabastamise välistamine puudustest teavitamata jätmise tõttu, sõiduauto müügihind ning kostja käitumine pärast müügilepingu sõlmimist. Vastuapellatsioonkaebus
5.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1554 eurot (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kogu menetluses kantud menetluskulud 2514 euro ulatuses. Kostja leidis, et maakohus on valesti hinnanud kostja lepingulise esindaja menetlusdokumentide läbitöötamiseks kulunud aega. Kõik apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastused kaebustele
6.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
8.Esmalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
4 (7)
Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (TsMS § 654 lg 6).
8.1.Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et sõiduauto pidi vastama vaid samale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele ning vaidluse all olevad tehnilised puudused on sellise sõiduauto puhul tavapärased. Maakohus leidis, et sõiduauto tehniline olukord vastas nõuetele ja seda oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja hinnangul on maakohus jätnud hindamata hageja väited, et sõiduautole omistatav kvaliteet peab olema keskmisest kõrgem. Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku sõiduauto konkreetsetes omadustes (v.a müügikuulutuses avaldatu), mistõttu kohaldas maakohus põhjendatult VÕS § 77 lg 1 teist lauset. Keskmine kvaliteet väljendab neid omadusi, mis vastaval asjal tavaliselt on (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 367). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et sõiduauto vastas sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et uste deformatsioonid on taoliste sõiduautode puhul tavapärased. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus ei saanud tugineda asjatundja VK arvamusele (tl-d 108–111). Kolleegium märgib, et nii RP kui ka VK arvamused on eriteadmistega isikute arvamused ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2, § 272 lg 2). Asjatundja VK arvamusega on kostja tõendanud väidet, et uste vahede ebaühtlus on sellistel sõidukitel sage olukord ka tehasekomplektsuses sõidukite puhul ning sellest ei saa järeldada kõrvaldamata jääkdeformatsioonide esinemist. Mõlemad asjatundjad on vaadelnud sama objekti (VK RP poolt tehtud fotosid). Samuti on maakohus sõiduki kerele teostatud parandamistööde osas põhjendatult kohaldanud VÕS § 218 lg 4 ja leidnud, et kostja ei vastuta selle puuduse eest. Sõiduauto müügikuulutuses oli avaldatud, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ ning kere parandamistööd olid näha ka visuaalsel vaatlusel (RP arvamus, tl 10). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.
8.2.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohtu seisukoht avariilisuse osas oli üllatuslik. Maakohus ei ole TsMS § 436 lg 3 sätet rikkunud. Maakohtu 20. veebruari 2019 kohtuistungil on sõiduauto avariilisuse asjaolu arutatud ning hageja esindaja täpsustas, et lepingust taganemise tingis sõiduauto avariilisus, sest nimetatud puudust ei saa täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada (tl 123). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Maakohus tuvastas, et sõiduauto ei olnud avariiline ning ka seda, et pooled ei leppinud kokku avariivaba sõiduauto müügis. Tegemist on maakohtu alternatiivse käsitlusega, et kummalgi juhul ei esinenud müügilepingust taganemiseks alust. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et kõik asjatundja RP poolt tuvastatud puudused kogumis annavad hagejale õiguse müügilepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kolleegium sellise hageja lepingust taganemise õiguse käsitlemisega ei nõustu, sest hageja nendele puudustele lepingust taganemisel ei tuginenud (vt maakohtu otsuse p 32). Maakohtu
20.veebruari 2019 kohtuistungil on hageja esindaja vastanud kostja esindaja küsimusele, et sõiduauto avariilisus oli see, mille tõttu lepingust taganeti (tl 123). Maakohus on põhjalikult käsitlenud lepingust taganemise õiguslikku regulatsiooni ning asjaolu, et hageja taganes lepingust täiendavat tähtaega andmata. Maakohus analüüsis kõiki hageja poolt kohtu ette toodud puudusi ja tegi järelduse, et sõiduautol esinevad kaks puudust, mis ei ole tingitud asja tavapärasest kasutamisest (sõidukil puudub klaasipesuvedeliku paak ja jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti on ümber ehitatud). Kolleegium märgib, et tegemist ei saaks olla oluliste puudustega, mis annaksid aluse täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. 5 (7)
8.3.Hageja heidab maakohtule ette TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist, sest maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud kõnelindistust (lindistuse stenogramm, tl-d 66–69 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, sest nimetatud tõend ei mõjuta asja lõppjäreldust. Pooltevaheline kõne on aset leidnud pärast müügilepingu sõlmimist ning kolleegiumi hinnangul ei tõenda lindistus väiteid, mille tõendamiseks on hageja selle esitatud. Tulenevalt lindistusest vaidleb kostja sõiduauto tagastamisele vastu.
9.Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise peale. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust menetluskulude osas maakohtu otsust tühistada. Vastupellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus menetluskulude osas muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks vastuapellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et vajalik ja põhjendatud ei ole kostja esindaja kulu kohtuistungiks valmistumiseks ja teeside koostamiseks 8 tunni ulatuses. Tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega ning teesides on kostja esindaja korranud varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti, mis annavad kohtule võimaluse hüvitist TsMS § 175 alusel vähendada (vt Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 16).
10.Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotust reguleerib TsMS § 178 lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Selle kaebusega seotud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Seega nõuab kostja hagejalt 480 euro menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud tulenesid apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ja asja keerukust, on kostja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.