lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3858/2

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-3858/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-3858

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Kohtujurist

Piret Raik Jelena Golovenko

Kohtuasi

S. A.i pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Avaldaja:

S. A. (IK xxx, elukoht: xxx tel xxx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda S. A.i pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale.

Saata kohtumäärus avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.S. A. esitas 13.03.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajal võlgu ca 17 400 eurot, millele lisanduvad täiendavalt viivised ja kohtutäiturite tasud. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnevused seoses juhilubade peatamisega avarii tagajärjel, kõige suurem võlgnevus on firma E. C. R. OÜ ees, kust avaldaja võttis auto rendile ja ei tea, kuhu auto sai. Avaldaja saab Eesti Töötukassast töövõimetushüvitist (pensioni) summas 178 eurot, elab üürikorteris, on maksejõuetu. Avalduses taotleb S. A. pärast pankrotimenetlust algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud dokumentidega, keeldub avalduse menetlusse võtmisest.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Esmalt rõhutab kohus, et Töötukassas arvele võtmine ning töövõimetushüvitise saamine ei tähenda automaatselt püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse tähenduses. Kõik töötukassasse pöördujad ei ole püsivalt maksejõuetud ning ei ole eluliselt usutav, et raskused kohustuste täitmisel tekivad enamusel samadel asjaoludel (osaline töövõimetus, jne).
5.S. A.ei avalduse kohaselt on avaldajal täitmata kohustusi ca 17 400 eurot, millele lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. Väidetavalt tekkisid võlgnevused seoses juhilubade peatamisega avarii tagajärjel, kõige suurem võlgnevus on firma E. C. R. OÜ ees 8 308, 51 eurot ja hulgaliselt politsei trahvid, sundrahad jne. Avaldaja on esitanud maakohtule ka taotluse pankrotimenetluses täitamata kohustustest vabastamiseks vastavalt PankrS § 169 ja § 171. Avaldaja pankrotiavalduse esitamise eesmärk on läbi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et pankrotiseaduses sätestatud võimalus pärast pankrotimenetlust kohustustest vabastamiseks ei tähenda automaatselt seda, et võlgnik vabaneb oma kohustustest.
6.Vastavalt PankrS § 176 lg 2 ei vabane võlgnik nt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgnik ei vabane ka täitekulude ega politsei trahvide tasumisest. Avaldaja märgib, et suurim kohustis on tal OÜ E. C. R. ees ja ta ei tea kuhu auto sai. Kohus soovitab siinkohal avaldajal meenutada sõiduki saatust Harju Maakohtu 25.01.2012 kohtuotsusest kriminaalasjas 1-10-16217 (...S. A. sõlmis OÜ-ga E. C. R. rendilepingu, olles teadlik, et peale sõiduauto Opel Astra reg nr xxx enda kätte saamist ta sõiduautot OÜ-le E. C. R. rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi realiseerimiseks kolmandatele isikutele. Kolmandad isikud sõitsid antud autoga Leedu vabariiki, kus auto oli müüdud tuvastamata isikule...). Nimetatud kohtulahendiga on S. A. on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning avaldajalt on välja mõistetud solidaarselt A. Ž. ja V. K. õigusvastaselt tekitatud kahju (tsiviilhagi) 8 308, 51 eurot OÜ E C.R. asy kasuks.
7.Pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus. Üldjuhul tasutakse ajutise halduri ja pankrotihalduri kulud pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara ei ole, saab taotleda kulude kandmist riigi vahenditest. Kohtu hinnangul ei pea aga riik kandma kulu menetluse eest, mille eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja käesoleva avalduse puhul ei vabane võlgnik oma kohustustest.

8.Kohus selgitab, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja (so nelja aasta jooksul väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest) jooksul. Riik ei saa tsiviilmenetluses (pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu) vabastada riigi enda poolt kriminaal- ja/või väärteomenetluses karistusena määratud trahvide tasumisest.
9.PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, § 176 lg 2 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja