lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17779/7

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-17779/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-18-17779

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2019. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo JUlainen

Kohtuasi

Kohtla-Järve linna avaldus U T pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse määramine

Menetlusosalised

lõpetamine

/

ajutise

halduri

tasu

Avaldaja (pärija):

Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu, aadress: Keskallee 19, Kohtla-Järve, e-post: [email protected])

Võlgnik (pärandaja):

U T (isikukood xxx, surnud xxx. a) pärandvara

Ajutine haldur:

Eve Selberg, Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada U T (isikukood xxx, surnud xxx. a) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine haldur Eve Selberg ajutise halduri kohustuste täitmisest.
2.1.Määrata ja välja mõista Advokaadibüroo Heringson GLO (arveldusarve nr xxx ASis Swedbank) kasuks pärandvara arvelt: - ajutise halduri Eve Selbergi tasu 450 (nelisada viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Arvestades asjaolu, et vara halduri tasu ja kulude katmiseks puudub, hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, so summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

senti (koos käibemaksuga) Advokaadibüroo Heringson GLO (arveldusarve nr xxx AS-is Swedbank) kasuks riigi vahenditest.

3.Avaldada teade Ametlikes Teadaannetes.
4.Kohtumäärus saata avaldajale ja ajutisele haldurile ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Kohtla-Järve linn esitas linnavalitsuse kaudu 23.11.2018. a kohtule avalduse, milles palus algatada xxx. a surnud U T pärandvara pankrotimenetluse ja kuulutada välja pankrot. Avalduse kohaselt on avaldaja pärandaja pärija, selle kohta on välja antud pärimistunnistus. Pärandvara inventuuri andmetel ei kata pärandaja vara tema kohustusi. Seetõttu on avaldaja sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kohtu 06.12.2018. a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati ajutiseks halduriks Eve Selberg.
3.Ajutine haldur esitas 15.01.2019. a kohtule aruande ning taotluse kuulutada välja U T pärandvara pankrot üksnes tingimusel, et võlausaldaja või kolmas isik kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Juhul kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluste katteks deposiiti vähemalt 1 000 eurot, taotles ajutine haldur lõpetada pärandvara pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
4.Viru Maakohtu 12.02.2019. a määrusega määrati U T pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 1 000 (üks tuhat) eurot. Avaldajal, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel oli võimalus deposiit 1 000 eurot tasuda 28. veebruariks 2019. a. Teade avaldati 12.02.2019. a Ametlikes Teadaannetes.
5.Kohtute Infosüsteemi (KIS2) kohaselt ei ole määruse tegemise seisuga tasutud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.
6.Esitatud aruande kohaselt: Võlgniku vara Võlgnikul oli arvelduskonto xxx AS-is, seisuga 07.01.2017. a oli rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol null eurot.

Maanteeameti 31.12.2018. a vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et U T nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole ega ole olnud. Pensionikeskuse 04.01.2019. a vastuse kohaselt ei ole U T liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. U T päris abikaasa A Tilt (surnud xxx. a) 2- toalise korteri (registriosa nr xxx) Ida-Viru maakond, xxx, üldpind 43,1 m2. Pärandvara inventuuri kohaselt on nimetatud korteriomandi väärtuseks 300 eurot. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 21.11.2018. a on korteriomanikuna sisse kantud Kohtla-Järve linn. Võttes arvesse pärandvarasse kuuluva korteri asukohta, samuti asjaolu, et kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et registriossa nr 2710407 III jakku kanne nr 1 on kantud reaalkoormatis Eesti Vabariigi kasuks, korteriomandi reaalkoormatise võlgnevus moodustab 241,89 eurot, on korteriomandi realiseerimine problemaatiline. U Ti kasuks on seatud eelmärge hoonestusõiguse seadmise tagamiseks 1/6 mõttelises osas kinnistule registriosa nr xxx, asukohaga xxx. U T ja M K sõlmisid 19.12.2003. a kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks ja avalduse eelmärke kinnistamiseks. Kokkuleppe kohaselt kohustus M K seadma temale tagastatavale maale hoonestusõiguse sellel maal paiknevate ehitiste omanike U Ti ja iseenda kasuks 11 kuu jooksul arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Lepingu punktis 4.2 lepiti kokku, et hoonestajad kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu ei maksa. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et registriosa nr xxx avati 29.10.2004. a, peale U Ti surma. Kuivõrd lepiti kokku tasuta hoonestusõiguse seadmises 1/6 mõttelises osas kinnistule, siis puuduks ajutise halduri hinnangul sellel turuväärtus. U T päris xxx. a surnud abikaasa A Tilt rahalised vahendid xxx AS arvelduskontol nr xxx, mille saldo seisuga 15.11.2003. a oli 13 117,79 krooni ehk 838,38 eurot. AS xxx ajutisele haldurile andmeid pangakonto saldo kohta edastanud ei ole. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. Pärandvarasse kuuluva korteriomandi väärtuseks on ligikaudu 200 eurot. A Ti pangakontol rahalised vahendid 838,38 eurot. Võlgniku võlad Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt läbi viidud inventuuri kohaselt on U Ti pärandvara kohustused alljärgnevad:

Pankrotiavalduse kohaselt on pärandvara kohustusteks; 1) võlgnevus xxx ees 2 2376,76 eurot; 2) korteriomandi xxx reaalkoormatise võlgnevus 241,89 eurot. Muud kohustused U Til ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad U T pärandvara kohustused käesoleval hetkel kokku 2 479,65 eurot.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile U T pärandvara kohustused moodustavad kokku summas 2 479,65 eurot ja varaks on korteriomand turuväärtusega ligukaudu 200 eurot. Kohustuste maht ületab vara mitmekordselt. Kokkuvõte Pankrotiavalduse esitas Kohtla- Järve linn Linnavalitsuse kaudu ning pärandvara inventuuri teostas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova. Jõhvi notar Kristel Jänese poolt koostatud pärimistunnistuse kohaselt on U T pärijaks Kohtla- Järve linn. Avaldaja ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrs § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et U T maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, seoses võlgniku surmaga. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, kui selgub, et xx AS on rahalised vahendid A Ti arvelduskontol alles saab välja kuulutada pankroti. Rahaliste vahendite puudumisel palub ajutine haldur määrata kohtul pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel.
8.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.PankrS § 29 lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
10.Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara puudub sellises väärtuses, et täita kohustusi täies mahus. Pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril massikohustusena hakata täitma võlausaldajate ees kohustusi, samuti kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt nii ajutise halduri kui ka pankrotimenetluses halduri kulud. Pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada.
11.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23).
12.PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
13.Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja riigi vahenditest. Arvestades asjaolu, et puudub vara ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, palub haldur tasu ja kulud summas 476,40 eurot koos käibemaksuga hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus U T pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo JUlainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja