Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13537
Tsiviilasi
XX (X) hagi AS-i Y vastu artikli eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Elmer Muna Kostja AS Y (registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv Karmen Turk ja adv Maarja Pild
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX (X) taotlus piirata jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus ja asendada jõustunud kohtumääruses menetlusosaliste nimed, isiku- ja registrikoodid ning aadressid initsiaalide või tähemärkidega.
2.Harju Maakohtu 28.06.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 25.09.2017 otsusega hagi kostja vastu artikli eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2018 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 1/10 ulatuses kostja kanda ja 9/10 ulatuses hageja kanda. Riigikohtu 11.04.2018 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Hageja menetluskulud maakohtus koosnevad lepingulise esindaja kulust 9392.50 eurot (esindaja ajakulu 72,25h x tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta)) ja riigilõivust 600 eurot. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad lepingulise esindaja kulust 4683.50 eurot (esindaja ajakulu 28h 45min järgmiselt: 28,25h x tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) + 0,5h x tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) + kohtuistungiga seotud kulud 6h x 130 eurot + käibemaks) ja riigilõivust 650 eurot.
3.Kostja menetluskulud maakohtus koosnevad kostja lepingulise esindaja kulust koondtasu kokkuleppe alusel 4500 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnihinnaks kujuneks kostja arvutuste kohaselt 78.83 eurot (käibemaksuta) ja toimingute ajakuluks 57h 5min. Kostja selgitas, et teda esindava advokaadibüroo tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest on 150 eurot + käibemaks. Seega käesolevas asjas kujunes tunnitasu menetluse suure mahu tõttu tavapärasest oluliselt väiksemaks (ja väiksemaks, kui on peetud mõistlikuks Riigikohtu praktika kohaselt) ning kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, palus kostja kohtul n-ö järelejäänud töötunnid arvestada tunnitasuga 150 eurot + käibemaks. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad lepingulise esindaja kulust koondtasu kokkuleppe alusel 3500 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnihinnaks on 150 eurot (käibemaksuta) ja toimingute ajakuluks 23h 20min. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
4.Mõlemad menetlusosalised palusid kohtul kontrollida vastaspoole menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetseid vastuväiteid esitamata. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus määras 28.06.2018 määrusega hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 805 eurot ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 1080.50 eurot. Samuti määras maakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 7425 eurot ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 6682.50 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistis hagejalt kostjale välja 5602 eurot koos viivisega. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.
6.Esmalt hindas kohus hageja menetluskulusid. TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 139 lõike 2 järgi on põhjendatud tasutud riigilõiv hagiavalduselt 600 eurot ja apellatsioonkaebuselt 650 eurot, kokku 1250 eurot.
7.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h (käibemaksuta) ja istungiga seonduvalt 156 eurot/h (käibemaksuga) pidas kohus vaidluse asjaolusid ja keerukust arvestades vandeadvokaadi puhul põhjendatuks.
8.Järgnevalt analüüsis kohus hageja lepingulise esindaja kulusid hageja näidatud kirjete kaupa, hinnates lühidalt kulu põhjendatust ja vajalikkust: Maakohtus 01.–03.09.2016 hagi koostamine ja 04.09.2016 õiguslik analüüs, kommunikatsioon seoses ebaõigete andmete ümberlükkamisega, ülevaade kliendile ning 07.09.2016 hagi täpsustamine – 3h 15min; tervikuna põhjendatud; 07.10.2016 kostja vastusega tutvumine, seisukoht kostja taotlustele ja õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine ning kommunikatsioon kliendiga – 2h; põhjendatud 1h, tegemist ei olnud kostja sisulise vastusega hagile, vaid taotlustega; 11.10.2016 tutvumine kostja täiendava seisukohaga, analüüs – 45min; vastaspoole seisukohaga tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu ei saa olla suurem kui 30min; 13.10.2016 kohtunõue ja kommunikatsioon kliendiga ning 17.10.2016 vastus kohtunõudele – 1h; kuna esindaja oli kostja taotlusega juba tutvunud ja seda analüüsinud, siis vähese sisulise mahuga vastuse koostamine on põhjendatud 30min ulatuses; 08.11.2016 tutvumine määrusega, kohtunõudega, kommunikatsioon kliendiga – 15min; tervikuna põhjendatud; 18.10.2016 tutvumine kostja vastusega, õiguslik analüüs, ülevaade kliendile, vastus kohtunõudele, 21.–23.11.2016 seisukoht kostja vastusele, 28.11.2016 kommunikatsioon kliendiga, dokumendi täiendamine, 28.11.2016 seisukoha täiendamine – kokku hageja vastus kostja hagivastusele 11h 15min; kulu põhjendatud; 09.12.2016 õiguslik analüüs seoses võimaliku kompromissiga, kohtunõudega tutvumine, vastuse koostamine, kommunikatsioon kliendiga, 09.12.2016 vastus kohtunõudele – 1h; põhjendatud 0,5h, kuna kohus andis kirjaga võimaluse teatada ebasobivatest istungiaegadest, kompromissi osas arvestatud istungi ja selleks ettevalmistamise kulu hulka, 12.12.2016 vastaspoole taotlusega tutvumine, kommunikatsioon kliendiga – 15min, põhjendatud; 02.02.2017 kostja seisukohaga tutvumine, õiguslik analüüs, kommentaar (kiri) kliendile, 05.–07.02.2017 seisukoha koostamine, 07.02.2017 õiguslik analüüs, seisukoha koostamine, kommunikatsioon kliendiga, 08.02.2017 seisukoha koostamine, 08.02.2017 tagasiside kliendilt, menetlusdokumendi täiendamine, kommunikatsioon kliendiga – kokku kostja 01.02.2017 menetlusdokumendile vastamine 13h 30min; mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks seisukoha koostamisele tervikuna saab olla 6h; 07.02.2017 menetluskulude nimekirja koostamine – 30min; Riigikohtu lahendi nr 3-21-77-14 punktis 12 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes; 09.02.2017 valmistumine istungiks, esindus istungil, ülevaate koostamine kliendile – 5h; põhjendatud; 10.02. ja 15.02.2017 hageja nõude täpsustus, 16.02.2017 õiguslik analüüs seoses
taotluse täpsustamisega, 16.02.2017 nõude täpsustus – 1h 30min; menetlusdokumendiga seonduv ajakulu ei ole 1h ületavas osas põhjendatud; 14.02.2017 tutvumine istungiprotokolliga, õiguslik analüüs – 30min; põhjendatud; 23.02.2017 tutvumine kostja seisukohaga, õiguslik analüüs, kommunikatsioon kliendiga, 27.02.2017 kiri kliendile, 01.03.2017 õiguslik analüüs, kommunikatsioon kliendiga, 02.03.2017 seisukoht kostja 22.02.2017 seisukohale, 03.03.2017 hageja seisukoha koostamine, 08.03.2017 kommunikatsioon kliendiga, lõppversiooni redigeerimine, esitamine kohtule – kokku 08.03.2017 menetlusdokumendiga seonduvalt 6h 45min; põhjendatud kuni 4h 45min; 28.03.2017 tunnistaja ülekuulamiseks valmistumine, 29.03.2017 kommunikatsioon seoses kostja taotlusega, valmistumine istungiks, 30.03.2017 õiguslik analüüs kohtupraktika ja poolte argumentide osas, valmistumine istungiks, esindus istungil, kommunikatsioon kliendiga – kõik kokku 11h 30min; istungiks ettevalmistamise kulu saab olla maksimaalselt 3h, sh arvestades, et hageja on istungiks valmistumise kulu märkinud topelt; kohus arvestas esindaja tasu hindamisel seda, et esindajal on vajadus end erialakirjanduse ja kohtupraktikaga kursis hoida, mis kajastub ka esindaja tunnitasus; koos istungil osalemisega põhjendatud seega 5h 15min; 04.04.2017 istungiprotokolliga tutvumine, tunnistaja ütluste analüüs, ülevaate koostamine seoses edasiste menetluslike võimalustega, kommunikatsioon kliendiga, 10.04.2017 tutvumine kliendi edastatud teabega, õiguslik analüüs, 13.04.2017 õiguslik analüüs, kommunikatsioon kliendiga, 17.04.2017 tutvumine kliendi tagasisidega, õiguslik analüüs, kommunikatsioon kliendiga, 17.04.2017 taotluse koostamine, 25.05.2017 kostja seisukohaga tutvumine, 17.–22.08.2018 teeside koostamine, kokkuvõtlike seisukohtade koostamine, 29.08.2017 õiguslik analüüs, teeside koostamine ja redigeerimine, kommunikatsioon kliendiga – kõik kokku 13h 15min; hageja 17.04.2017 taotlus jäi rahuldamata, kõik toimingud koos teesidega põhjendatud kokku 8h 15min; Ringkonnakohtus 25.09.2017 maakohtu otsuse analüüs, kommunikatsioon kliendiga, ülevaade kliendile – 2h; põhjendatud; 03.–25.10.2017 apellatsioonkaebuse koostamine, õiguslik analüüs, kommunikatsioon kliendiga, kaebuse täiendamine ja redigeerimine – kokku 15h 15min; ei ole põhjendatud enam kui 12h ulatuses; 02.11.2017 määrusega tutvumine, tagasiside kohtule, kommunikatsioon kliendiga – 15min; 28.11.2017 kostja vastusega tutvumine, ülevaade kliendile, 20.–21.12.2017 seisukoha koostamine, 22.12.2017 õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine, 03.01.2018 seisukoha täiendamine, 04.01.2018 õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine, kommunikatsioon kliendiga – kokku 04.01.2018 menetlusdokumendiga seonduvalt 11h 15min; põhjendatud kokku 5h, kuna suures osas on tegemist varasemate menetlusdokumentide kordamisega; 12.01.2018 istungiks ettevalmistamine 4h ja istungil osalemine 2h; istungiga seotud ajakulu, mh istungiks valmistumiseks, põhjendatuks 5h ulatuses;
9.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hageja lepingulise esindaja osutatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, kokku 72,5h ulatuses. Sellest maakohtus 48,25h tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 19,25h tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) ning 5h tunnihinnaga 156 eurot (s.o 130 eurot + käibemaks). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 10 805 eurot
(õigusabikulud 8775 eurot + riigilõiv 1250 eurot + ringkonnakohtu istungiga seotud kulu 780 eurot). Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jäi rahuldamata 4521 euro osas (15 326-10 805). Lähtuvalt menetluskulude jaotusest jäi kostja kanda 1/10 hageja põhjendatud menetluskuludest ja kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulu 1080.50 eurot.
10.Järgnevalt hindas kohus kostja menetluskulusid. Kostja on sõlminud esindajaga koondtasu kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lõike 1 tähenduses ja selleks, et õigusabikulude põhjendatust hinnata, tuleb menetlusosalisel kohtule esitada dokumendid, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (Riigikohtu lahendid nr 2-16-9415, punkt 28; nr 3-2-1-112-09, punkt 15). Kostja on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtuvad tehtud toimingud, nende ajakulu ja esindaja tunnitasu.
11.Kohus tõi järgnevalt välja kostja õigusabikulud tehtud toimingute kaupa, hinnates vajadusel lühidalt põhjendatust ja vajalikkust:
Maakohtus 30.09.2016 kostja vastuse koostamine; materjalide läbitöötamine; täpsustavate küsimuste koostamine, tõendite kogumine; positsiooni kirjapanemine vastavalt EIK ja RK praktikale; PS järelevalve taotluse koostamine – 8h; 06.10.2016 vastuse koostamine hagile, töö tõenditega ja tõendite kogumine (autokuulutused jmt) – 3h; 06.10.2016 tähtaja pikendamise taotluse ja vastuväidete koostamine, 10.10.2016 taotluse täiendamine – 1h 15min; 11.10.2016 kostja vastuse täiendamine, tõendite kogumine – 2h; 13.10.2016 kostja vastuse täiendamine vastavalt ajakirjaniku märkustele, täiendavate õiguslike argumentide ja tõendite lisamine – 9h; 09.12.2016 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine – 25min; 01.02.2017 seisukoha koostamine seoses hagi muutmisega ja täiendavad tõendid – 6h; 09.02.2017 istungil osalemine ja ettevalmistus – 3h 30min; 21.02.2017 kostja taotluse ja seisukoha koostamine – 6h; 24.03.2017 kohtumine ajakirjanikuga (V) – 1h 20min; 24.03.2017 kohtumine tunnistajaga enne kohtuistungit (V) – 1h 15min; 28.03.2017 kohtutoimikuga tutvumine ja istungiks korrastamine – 1h; 29.03.2017 istungiks ettevalmistumine – 1h; 30.03.2017 istungil osalemine 2h; 25.05.2017 seisukoha koostamine seoses eelmenetluse uuendamisega – 1h 20min; 31.08.2017 kostja lõpliku seisukoha koostamine – 10h.
Ringkonnakohtus 24.11.2017 kliendiga nõupidamine seoses hageja apellatsioonkaebusega ning sellele vastuse esitamisega, 27.11.2017 tutvumine hageja kaebusega, vastuse koostamine – apellatsioonkaebusele vastamisega seonduvalt kokku 17h 50min; põhjendatud 14h; 11.01.2018 ringkonnakohtu istungiks valmistumine ning istungil osalemine – kokku 5h 30min; tervikuna põhjendatuks, kuna kostjal tuli tutvuda ja arvestada ka hageja 04.01.2018 menetlusdokumendiga.
12.Kuna kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud maakohtus ületaksid summaarselt tunnitasu ja ajakulu põhjal arvestatuna kokkuleppelist koondtasu, on põhjendatud lähtuda maakohtu menetluskulude puhul koondtasu summast. Kohus arvestas seejuures, et hageja põhjendatud menetluskulud vandeadvokaadist lepingulisele esindajale oli maakohtus 6272.50 eurot, mistõttu kostja lepingulise esindaja koondtasu 4500 eurot (käibemaksuta) ei ole ülemäärane.
13.Sarnaselt hageja lepingulise esindaja tasumäärale pidas kohus kostja esindaja puhul tunnitasu 150 eurot/h (käibemaksuta) ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja menetluskulu ringkonnakohtus määras kohus kindlaks summas 2925 eurot (ajakulu 19,5h x tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta)). Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 7425 eurot (õigusabikulud maakohtus 4500 eurot ja ringkonnakohtus 2925 eurot). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jäi rahuldamata 575 euro osas (8000-7425). Lähtuvalt menetluskulude jaotusest jäi hageja kanda 9/10 kostja põhjendatud menetluskuludest ja kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 6682.50 eurot.
14.TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt 6682.50 eurot ja 1080.50 eurot, mille tulemusena mõistis hagejalt kostjale välja 5602 eurot.
15.Kostja esitas TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse, mistõttu märkis kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määras kostja taotlusel, et hageja kohustub kandma menetluskulude hüvitise Advokaadibüroo TRINITI OÜ a/a-le nr EE781010220192873229, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Määruskaebus
16.13.07.2018 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata suuremas ulatuses kui 1363.25 eurot. Samuti osas, milles kostja menetluskulud mõisteti hagejalt välja suuremas ulatuses kui 5332.50 eurot. Hageja palub teha uue lahendi, millega mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1363.25 eurot ja hagejalt välja kostja menetluskulud vastavalt nende vajalikkusele ja põhjendatusele, kuid mitte enam kui 5332.50 eurot. Hageja palub ka asendada lahendi jõustumisel poolte nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata nende isiku- ja registrikoodid, sünniaeg ja aadress.
17.Kohus on vähendanud hageja menetluskulusid olulises määras, jättes põhjendamata, miks mingit kulu vähendatud on. Selliselt on rikkunud kohus diskretsiooniõigust. Hageja vaidlustas 28.–30.03.2018 kulude 3h võrra vähendamise põhjusel, et hageja on istungiks valmistumise kulu märkinud topelt. Faktiliselt toimuski istungiks valmistumine kahel erineval päeval. Kohus ei arvestanud, et 30.03.2018 istungil kuulati mh üle tunnistaja, mistõttu pidi hageja valmistama ette küsimused tunnistajale. Samuti vaidlustas hageja 04.04.–29.08.2017 kulude 13h 15min üksnes 8h 15min osas põhjendatuks pidamise põhjendusel, et hageja 17.04.2017 taotlus jäi rahuldamata. Hageja kõnealuse taotlusega seotud ajakulu oli 45min, mistõttu ei saanud selle rahuldamata jätmine tuua kaasa menetluskulu vähendamist 5h võrra. Puudub alus
hageja menetluskulude vähendamiseks, seega palus hageja enda kasuks välja mõista täiendavalt 282.75 eurot, s.o kokku 1363.25 eurot.
18.Kohus on ebaõigesti määranud kindlaks kostja menetluskulud, jättes hindamata kulude vajalikkuse ja põhjendatuse toimingupõhiselt. Seeläbi on kohus jätnud diskretsiooniõiguse teostamata. Kui ka eeldada, et kostja menetluskulu on põhjendatud koondtasuna, ei tähenda see, et vajalik ja põhjendatud oleks iga menetlustoiming eraldivõetuna. Põhjendamatu on kostja käsitlus, justkui kostja tegevuste osaliselt ebavajalikuks või põhjendamatuks hindamise korral saaks tagantjärele suurendada kostjale tasutavat tunnitasu ja seeläbi saavutada koondtasu täielikku hüvitamist. Ringkonnakohtu menetlusega seotud kulusid hindas kohus toimingupõhiselt, kuigi ka nende kulude osas oli kostjal koondtasu kokkulepe. Seega on kohtulahend ka vastuoluline. Kohtul tuleb hinnata kostja menetluskulusid toimingupõhiselt. Seejuures tõi hageja esile, et kostja on taotlenud menetluskulu hüvitamist 3h ulatuses seoses 06.10.2016 tööga (vastuse koostamine hagile, töö tõenditega ja tõendite kogumine (autokuulutused jmt)). Jääb selgusetuks, milliste autokuulutuste kogumisega on kostja tegelenud, käesolevas asjas neid kohtule esitatud ei ole. Samuti oli vaidluse lahendamisel asjasse puutumatu kostja põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus. Sarnaselt on kostja esitanud põhjendamatud taotlused hagejalt täiendava riigilõivu nõudmiseks ja ühe nõude läbi vaatamata jätmiseks. Hageja rahuldamata jäänud taotluse kulu on kohus jätnud hageja enda kanda, sarnaselt peaks otsustama ka kostja rahuldamata jäänud taotlustega. Kostja on kulutanud kokku 1h 40min tähtaja pikendamise taotluste koostamiseks. Kuna tegemist on kostjast ja tema sisemisest töökorraldusest tuleneva kuluga, on selle välja mõistmine hagejalt põhjendamatu. Kostja menetluskulud on ebavajalikud ja põhjendamatud kokku summas 1500 eurot. Seega palus hageja temalt välja mõista mitte enam kui 5332.50 eurot. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.06.2018 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on hageja vaidlustanud määruse osas, milles tema menetluskulud jäid 1363.25 euro osas kindlaks määramata, samuti osas, milles kostja menetluskulud määrati kindlaks suuremas summas kui 5332.50 eurot. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hageja menetluskulud osaliselt kindlaks määrati, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagejale osutatud õigusabi mahu osas. Kohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb hageja esindamisel vajalikuks
ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi 72h 30min ulatuses, seega vähendades taotletavat ajakulu (107h) kokku 34h 30min võrra. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
23.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kohus on jätnud kaebuses viidatud maakohtu otsuse lk 3 alapunktides 1, 7, 10 ja 12 ning lk 4 alapunktides 2 ja 5 (ringkonnakohtu kulud) täielikult põhjendamata, miks mingit kulu vähendatud on. Viidatud alapunktides on kohus n-ö kobarkirjena hinnanud mingi põhilise menetlusdokumendi koostamisega seotud (sh vastaspoole dokumendiga tutvumise, kliendisuhtluse, analüüsi jms) ajakulu või menetlustoiminguga seotud ajakulu eelduslikult kõnealuste menetlusdokumentide (toimingute) sisu, mahtu ja põhjendatust arvestades. Seega võib järeldada, et kulu ongi vähendatud põhjusel, et konkreetsete menetlusdokumentide (toimingute) sisu, mahtu ja ka vajalikkust arvestades ei olnud hageja taotletav kulu täies mahus põhjendatud.
24.Seoses kaebuse väidetega 29.–30.03.2017 (kaebuses ekslikult märgitud 2018) kulude vähendamisest leiab kolleegium, et arvestades, et menetluskulude nimekirjas on märgitud tunnistaja ülekuulamiseks valmistumiseks kokku 1h, oli kohtu poolt kokku istungiks ettevalmistamiseks põhjendatuks peetud 3h ka tunnistaja ülekuulamisega seonduvat arvestades (mh pidades silmas istungiprotokollist nähtuvat hageja küsimustega seotud ülekuulamise mahtu) mõistlik ajakulu. Menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks kokku 9h 15min (arvestades, et 30.03.2017 istungi protokolli järgi kestis istung 2h 15min) on selgelt ülepaisutatud ning vastaspoole poolt täies mahus mitte hüvitamisele kuuluv ajakulu. Sellises mahus ettevalmistumiseks kulunud aja puhul ei saa menetlusosaline eeldada, et see kuuluks täies ulatuses vastaspoole poolt hüvitamisele, arvestades ka tavapärast (keskmiselt) istungiks ettevalmistamiseks kuluvat aega. Lisaks tuleb arvestada, et alles 09.02.2017 oli toimunud eelmine istung, mille ettevalmistamise ajakulu pidas kohus täiel määral põhjendatuks. Seega oli hageja esindaja eelduslikult põhiliste asjaoludega kursis ja need vajasid üksnes meelde tuletamist.
25.Seoses 04.04.–29.08.2017 toimingute ajakulu 13h 15min vähendamisega 5h võrra märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole vähendanud ajakulu üksnes 17.04.2017 hageja rahuldamata jäänud taotlusega seonduva ajakulu tõttu, vaid nagu ka eelnevalt märgitud, eeldatavasti menetlustoimingute sisust, mahust ja vajalikkusest lähtuvalt. Lisaks on ekslik kaebuses märgitu, et kõnealuse taotlusega seotud ajakulu on üksnes 45min ehk selle koostamise aeg. Taotlusega seonduvaks ajakuluks saab pidada ka kostja seisukohaga taotlusele tutvumise ajakulu (15min), samuti taotluse esitamise eelselt kliendiga suhtlemisele ja õiguslikule analüüsile kulunud aega (1h 30min), s.o kokku 1h 45min, koos taotluse koostamisega kokku 2h 30min. Arvestades, et maakohus vähendas 04.04.–29.08.2017 toimingute ajakulu kokku 5h võrra, võib sellest 2h 30min võrra vähendamist pidada 17.04.2017 taotluse rahuldamata jätmisega seonduvaks. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et esindajal on kulunud
kokku 7h 45min teeside koostamiseks, millise menetlusdokumendi puhul ei ole tegemist kohustusliku dokumendiga (seda märkis ka maakohus 14.04.2017 määruses). Menetlusosalisel on kohustus esitada kõik väited ja vastuväited juba eelmenetluses ning teeside puhul saab pidada põhjendatud ja mõistlikuks kokkuvõtlikku menetlusdokumenti, mille koostamisele ei ole vajalik ülemäära aega kulutada. Seega isegi, kui pidada menetluskulude nimekirjas 04.04.2017 toiminguid (istungiprotokolliga tutvumine, tunnistaja ütluste analüüs, ülevaate koostamine, kliendisuhtlus – 3h) täies mahus põhjendatuks, ei saa eeltoodust tulenevalt teeside koostamise ajakulu vähendamist 2h 30min võrra pidada ülemääraseks.
26.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka kostjale hüvitatavate menetluskulude osas ning leiab, et kohtule ei saa kulude hindamisel ette heita diskretsioonipiiride rikkumist. Nõustuda ei saa kaebajaga, et lahend on vastuoluline, kuna kohus ringkonnakohtu menetlusega seonduvaid kulusid hindas toimingupõhiselt, maakohtu menetlusega seotud kulusid aga mitte. Kohus on määruses maakohtu kulude osas märkinud, et kuna kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud maakohtus ületaksid summaarselt tunnitasu ja ajakulu põhjal arvestatuna kokkuleppelist koondtasu, on põhjendatud lähtuda maakohtu menetluskulude puhul koondtasu summast. Eeltoodust võib järeldada, et kohus on tegelikkuses toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kontrollinud kulusid toimingupõhiselt, kuid jätnud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vastava kontrolli määruses kajastamata, kuna põhjendatud toimingute kulud niikuinii ületaksid koondtasuna nõutud summat. Seejuures on maakohus asjakohaselt viidanud, et hageja põhjendatud menetluskulud vandeadvokaadist lepingulisele esindajale olid maakohtus 6272.50 eurot, mistõttu ei saa kostja kulusid 4500 eurot pidada ebamõistlikuks. Ka ringkonnakohus möönab, et maakohtu järeldusega tuleb nõustuda – koondtasu maakohtus teostatud õigusabitoimingute eest mahus 57h 5min oli 4500 eurot ning arvestades kostja esindaja advokaadibüroo keskmist tunnihinda 150 eurot + käibemaks (mille osas maakohus leidis, et seda ei saa pidada ülemääraseks ning viidatud järeldust ei ole hageja ka vaidlustanud), tuleb koondtasuna taotletav summa kokku juba siis, kui pidada põhjendatuks õigusabitoiminguid 30 töötunni eest ehk sisuliselt üksnes 1⁄2 tegelikult kulunud töömahust. Arvestades maakohtu menetluse mahtu ning toimingute sisu ei saa sellises mahus tööd mingil juhul pidada ülemääraseks ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub seega vajadus tuua määruses välja analüüs iga menetlustoimingu kohta eraldi. Isegi kui võtta aluseks sama tunnitasu, nagu hageja esindajal oli maakohtus – 130 eurot, tuleks lugeda põhjendatuks õigusabitoimingud 34,62 töötunni eest, mida samuti ei saa pidada menetluse mahtu arvestades ülemääraseks. Seega tegelikkuses võib öelda, et kõnealune koondtasu kokkulepe on kokkuvõttes ka hagejale soodsam lahendus – kui kostja oleks taotlenud menetluskulude hüvitamist tavapärase toimingu- ja tunnitasupõhiselt, oleks kohus eelduslikult pidanud põhjendatuks toiminguid suuremas mahus ja summas kui kokkuleppeline koondtasu. Kolleegium lisab, et kostja esindajate maakohtus teostatud toimingutele tunnitasu 78.83 euro kohaldamine viiks ebamõistliku ja ebaõiglase tulemuseni ka põhjusel, et hagejal ei saanud olla õiguslikku ootust, et kostjat esindanud advokaadist ja vandeadvokaadist lepinguliste esindajate tunnitasu oleks turuhinnast sedavõrd madalam. Seega pidi (vähemalt) taotletavas summas menetluskulu olema hagejale ettenähtav.
27.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
28.Hageja esitas määruskaebuses taotluse asendada kohtulahendi jõustumisel poolte nimed initsiaalidega ning palus jätta avalikustamata nende isiku- ja registrikoodid, sünniaeg ja aadress. Nimetatud taotlus kuulub TsMS § 462 lõike 2 alusel (koosmõjus § 463 lõikega 2) rahuldamisele.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.