lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13537/44

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13537/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-13537

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13537

Tsiviilasi

XX hagi AS Y vastu artikli eemaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

14 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Y (registrikood

XXXXXXXX),

tehingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild

Kohtuistungi toimumise aeg

12.01.2017.a

Istungil osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna ja kostja tehingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 25.09.2017.a otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldatakse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kohustada kostjat täiendama kostja hallatavatel veebilehekülgedel XXX ja YYY artiklit „CC kuulab oma naise sõna“ järgneva pealdisega:

1(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537

„Ebaõige on väide „CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“; ebaõige on väide „Võitle! Ära anna pankadele alla, soovitab suurärimehele tema finantsnõustajast elukaaslane“; ebaõige on väide „Y teada kasutasid nördinud pankurid seda kord isegi ära ja nõudsid tema eemaldamist läbirääkimistelt“.“ Välja mõista AS-lt Y XX kasuks 500 eurot. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Taotlus jõustunud kohtuotsuse avaldamisel poolte nimede initsiaalidega asendamiseks ja poolte isiku- ja registrikoodi, sünniaja ja aadressi avaldamata jätmiseks rahuldada. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 1/10 ulatuses kostja kanda ja 9/10 ulatuses hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.07.09.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat eemaldama kõigilt tema hallatavatelt veebilehekülgedelt (sh XXX ja YYY) artikkel CC kuulab oma naise sõna“ ja kohustada kostjat esitama palve otsingumootorite www.google.com ja www.bing.com haldajatele viidatud artikli eemaldamiseks otsingumootorite puhvermälust. Täiendavalt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 7500 eurot, millele lisandub 10% 24.08.2016.a ilmunud ajalehe „E“ müügitulust ja 10% 22.08.2016.a 28.08.2016.a veebilehe YYY müügitulust. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni ning hageja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt saatis väljaande E ajakirjanik SV 23.08.2016.a kell 10.02 on hagejale ekirja, milles on hagejat teavitanud, et kostja kavatseb 24.08.2016.a ilmuvas Y avaldada kostja ja tema elukaaslase CC eraelulisi andmeid sisaldava artikli. Samuti teatas kostja, et kavatseb artikli trükki saata sama päeva pärastlõunal. Hageja viibis samal päeval kodust eemal Tartus, kliinikus E operatsioonil. Tulenevalt kostja poolt antud ebamõistlikult lühikesest reageerimisajast (u neli tundi), ei antud hagejale seega sisulist võimalust artikli sisu kommenteerida või selles sisalduvaid faktiväiteid ümber lükata. 23.08.2016.a saatis hageja artiklit puudutava info CC-le, kes võttis koheselt, s.o 23.08.2016 kell 11.09 ühendust kostjaga ja juhtis tema tähelepanu artiklis sisalduvatele ebaõigetele väidetele. Ka palus CC kostjal tema elukaaslast puudutavat artiklit mitte avaldada. SV vastas CC-le, et 1 tund ja 7 minutit pärast kostja esialgset e-kirja oli ajalehe esileht juba trükikotta saadetud, mistõttu ilmub artikkel igal juhul. 24.08.2016.a ilmunud Y trükiväljaandes ja samal kuupäeval YYY veebikeskkonna vahendusel on kostja artikli avaldanud. Kostja on artiklis avaldanud mh järgnevad väited: 1) CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“; 2) „Võitle! Ära anna pankadele alla, soovitab suurärimehele tema finantsnõustajast elukaaslane“; 3) „C „saatuslikuks naiseks“ on tema elukaaslane ning tegelik finantsnõustaja XX (42), koduse hüüdnimega F“; 4) XX „teab,

2(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 kellel läheb parajasti väga hästi ja kellel mitte“; 5) XX teeb „kõikvõimalikke kombinatsioone. Piimatootjad on närvis, sest nad pole lubatud raha kätte saanud. Pankurid usuvad, et naine ei soovitanud C-l Teret kiiresti müüa“; 6) „Endise pankiirina teab X väga hästi, mida tema kolleegid saavad ja võivad teha ja mida ei tohi“; 7) „Y teada kasutasid nördinud pankurid seda kord isegi ära ja nõudsid tema eemaldamist läbirääkimistelt“; 8) Y paberväljaande reklaamimisel esitati ka väide „C teeb, mida naine ütleb“. Nii Y paberväljaandes, veebilehel kui ka reklaamides avaldati ka hageja pilt. Kostja tegevus artikli avaldamisel oli õigusvastane. Kostja rikkus hageja eraelu puutumatust. Eelkõige seisneb kostja rikkumine artiklis hageja nime, vanuse ja pildi avaldamises ning avaldatud väites, mille kohaselt on hageja kodune hüüdnimi „F“. Sellega on kostja rikkunud hageja eraelu puutumatust ja tema õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Hageja puhul ei ole tegemist ka avaliku elu tegelasega. Kostja on rikkunud ka hageja õigust sõnale. Hageja ei ole oma tegevusega põhjustanud mistahes moel kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Kostja on teotanud hageja au. Kostja väitis artiklis, et hageja teeb „kõikvõimalikke kombinatsioone. Piimatootjad on närvis, sest nad pole lubatud raha kätte saanud. Pankurid usuvad, et naine ei soovitanud C-l Teret kiiresti müüa“. Termin „kombinatsioonide tegemine“ omab ärilises kontekstis negatiivset tähendust. Sellele järgnevalt on kostja väitnud, et hageja ajas oma „kombinatsioonidega“ närvi piimatootjad, jättes nad ilma rahast. Kostja lõpetas mõttekäigu spekulatsiooniga hageja väidetava mõju osas TERE aktsiaseltsile. Seeläbi on kostja eesmärk olnud üheselt hageja ebaõigete faktide avaldamise teel negatiivsesse valgusesse asetamine ja tema au teotamine. Hageja näol on tegemist finantssektoris pikaajaliselt tipptasemel töötanud isikuga (AS-i SEB VARAHALDUS nõukogu liige ja SEB privaatpanganduse osakonna juht). Arvestades krediidiasutuste seaduses ja muudes seadustes finantsteenuseid osutava äriühingu juhtkonna liikmetele kehtestatud laitmatu maine nõuet, tuleb au teotamise puhul lugeda hageja talumislävi tavaisikuga võrreldes madalamaks. Kostja süüdistused võivad kahjustada hageja võimalust töötada tulevikus finantssektoris, kuivõrd antud süüdistuste taustal võib Finantsinspektsioonil esineda piisav alus seada kahtluse alla hageja laitmatu maine. Hageja näol ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, kellest avaldatava halvustava persooniloo suhtes esineks ülekaalukas avalik huvi. Samuti on kostja tegevus artikli avaldamisel vastuolus ajakirjanduseetika põhimõtetega (Eesti ajakirjanduseetika koodeksi artiklid 1.4, 4.2, 4.9). Hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusvastase tegevuse lõpetamist. Artikkel on jätkuvalt kättesaadav kostja veebilehel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja poolt taotletud mittevaralise kahju hüvitis on kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades, et hageja õiguste rikkumine on olnud mitmekülgne, samuti asjaolu, et kostja oli artikli avaldamisel teadlik selles sisalduvatest ebaõigetest andmetest, on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Mittevaralise kahju hüvitis on õigustatud ka arvestades rikkumise raskust ja ulatust. Hagejat on süüdistatud suure loetavusega massimeediakanali vahendusel kombinatsioonide tegemises ning varjatult ettevõtte võlausaldajate kahjustamises. Tegemist on hagejat eriti halvustavate väidetega, mille puhul tuleb eeldada, et hageja mainet on olulisel määral kahjustatud. Täiendavalt nõudis hageja talle tekitatud kahju hüvitamist ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 6 alusel. Käesoleval juhul esineb vajadus mõjutada kostja käitumist, pidades silmas kostjaks oleva meediaväljaande teadlikku ja tahtlikku rikkumist, sh otsust avaldada artikkel hoolimata CC poolt väljendatud selgesõnalisest palvest seda mitte teha. Jättes kohaldamata VÕS § 134 lg-e 6, jääb kostjale selge motivatsioon panna toime edasisi rikkumisi, kuna sellest saadav tulu ületab olulisel määral rikkumise eest Eesti senise kohtupraktika järgi tasutavat kahjuhüvitist. Kostja mõjutamiseks on sobiv meede kahjuhüvitise väljamõistmine selliselt, et kahjuhüvitis seatakse sõltuvusse rikkumisest saadud kasuga. Kostja on hageja kujutist kasutatud prominentselt nii füüsilistel reklaamkandjatel kui ka Y

3(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 veebiväljaande esikaanel. Artikkel ilmus paberväljaande kuuendal leheküljel, samas kui Y veebilehel oli pikalt tegemist ühe populaarseima artikliga. Selliselt on hageja isikuõiguste rikkumine olnud ajalehe müümisel kandvas rollis. Artikli prominentsust ja lehes sisalduvate lehekülgede hulka arvestades oli artikli osakaal 24.08.2016.a Y müügitulust umbes 10%. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale hüvitise, mis ulatub 10%-ni paberväljaande müügitulust ja 10% ühe nädala Y veebiväljaande (YYY) müügitulust (kasutajatasud, reklaamitulu), s.o 10% / 4,33 = 2,31% selle kuisest tulust. Samuti on kostja kohustatud hagejale hüvitama kahju ka kogu tulu ulatuses, mille kostja sai artikli lugemiseks ligipääsu ostmisel tehtud ühekordsetest maksetest (artikkel oli loetav vaid tellijatele või ühekordse tasu alusel). Kostja 2015.a majandusaasta käive oli 11 801 949 eurot ja kasum 1 392 108 eurot. Müügitulust 7 661 634 eurot moodustas reklaamitulu ja 3 316 564 eurot ajakirjanduse müügitulu. Kostjal oli majandusaasta lõpu seisuga käibevara kokku 18 607 216 euro ulatuses. Kõnealune artikkel avaldati neist X ja Y vahendusel. Seejuures kasutab X igakuiselt 82% Eesti internetikasutajatest, hoides sellega uudisteportaalide seas liidrikohta. 2016.a seisuga on Eestis 839 600 internetikasutajat. Seega on X portaalil igakuiselt 688 472 lugejat (839 600 × 0,82) ja kõnealusel artiklil oli ulatuslik levik. Y trükilehe tiraaž ulatus 2016.a kolmandas kvartalis ligi 30 000 eksemplarini, samas kui lugejate arv küündis ca 75 000 lugejani. Sellele lisaks oli Y-l umbes 10 000 digitaalse väljaande tellijat. Seega oli artiklil ulatuslik levik ka Y veebi- ja paberväljaande vahendusel. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kogu artikli eemaldamise nõuet ei ole hagejal võimalik esitada. Hagejal ei ole artikli otsingumootoritele viite eemaldamise avalduse esitamise nõuet, sh kuivõrd ei ole põhjendust, miks on selleks mõistlik kohustada just kostjat. Hagejal ei ole mittevaralise kahju nõuet, kuivõrd kosja ei ole avaldanud õigusvastaselt väiteid ega töödelnud õigusvastaselt isikuandmeid. Kostja poolt avaldatud väited: a) ei ole au teotavad; b) on kas tõendatavad või c) põhjendatud. Kostja on seadusega kooskõlas kasutanud artiklis hageja nime, vanust, hüüdnime ja pilti ning ei ole sellega isikuandmete töötlemise põhimõtteid rikkunud. Isegi kui kohus leiab, et teatud osas on kostja hageja isikuõigusi rikkunud, siis ümberlükkamise ei ole kostjal veel ka kumulatiivselt mittevaralise kahju hüvitist. Hageja ei ole ise kasutanud võimalust enne artikli avaldamist vastata ajakirjanike kommenteerimise palvetele. Hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist ega selle ulatust. VÕS § 134 lg 6 on põhiseadusega vastuolus. Hageja on töötanud SEB Eesti Ühispanga privaatpanganduse osakonna juhina vahemikus 2007.a – 2015.a ning hetkel on Eesti Finantsnõustajate Liidu juhatuse liige. Vaidluse all oleva foto on kostja ka varasemalt avaldanud 09.09.2015.a artikli „Nõuded karmimaks: liit tahab finantsnõustajaid maksustada“ hagejaga tehtud intervjuu juures ja hageja ei ole seda avaldust kunagi vaidlustanud. Mitmetes avalikest registritest ja veebilehekülgedelt tuleneb hageja vanus. Lisaks on hageja vanus vabalt kätte saadav „isikud.ee“ ja „teatmik.ee“ lehel. Kui trükkida nt Google’i otsingusse hageja nimi „XX“, siis ei tulene vaidlusalune artikkel, ega vaidlusalused artiklis avaldatud väited otsingust esimesel ega ka teisel otsingulehel välja. Kostja ajakirjanik kinnitas CC-le telefonis, et kostja on valmis ebaõiged väited parandama, kuid CC nõudis kogu artikli eemaldamist ning ei toonud välja ühtegi konkreetset väidet, mis oleks ebaõige. Ka siis kui kostja operatsioonilt naases ei teinud hageja mittemingisuguseid muudatusettepanekuid. Ajakirjaniku allikas ei ole nõus enda andmete avaldamisega. Väite 1, 2, 5 ja 6 näol on tegemist põhjendatud hinnanguga. Väide 1, 2, 5 ja 6 on põhjendatud hinnang, kuivõrd hageja on finantsmaailmas ja finantsalal väga kogenud isik. Lisaks põhineb hinnang kostja ajakirjaniku

4(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 allika suulistel ütlustel, keda aga ajakirjanikul ei ole võimalik kohtule avaldada. Väide 3 ei sisalda midagi ebakohast ega valeväited. Vastab tõele, et hageja hüüdnimi on F, tema nimi on XX ja et ta on 42 aastat vana. Selles osas ei ole hageja ka midagi vaidlustanud. Väljend „saatuslik naine“ ei ole esitatud negatiivses kontekstis. Igal juhul on „saatuslikuks naiseks“ nimetamine põhjendatud hinnang, kuivõrd ka hageja ei eita, et on CC elukaaslane. Elukaaslase mõju partnerile on raske alahinnata. Väite 4 puhul ei saa millelgi antud kontekstis „teadmist“ lugeda au teotavaks. Igal juhul on hinnang põhjendatud, kuivõrd ka hageja ise ei eita, et on töötanud pikalt SEB Eesti Ühispanga privaatpanganduse osakonna juhina ehk siis finantsmaailmas väga olulisel positsioonil ja ka hetkel on hageja Eesti Finantsnõustajate Liidu juhatuse liige. Hageja alustas oma karjääri pangandusmaailmas 1995.a. See teebki võimalikuks ning informeerib hagejat sellest, kellel läheb hästi ja kellel mitte. Väite 7 puhul on tegemist faktiväitega, kuna vastavalt kostja allika antud kinnitusele on hageja läbirääkimistelt eemaldamist varem nõutud. Väite 8 osas tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna see ei käi hageja, vaid CC kohta. Kostja ei ole avaldanud eraelu detaile, mis ei seondu kuidagi avaliku huviga. Avaldatud artikkel ja selle juuresolev pilt puudutab avalikkuse huvi pakkuvat teemat, annab infot ning ka pildi juures avaldatud väited vastavad kostja hinnangul kõik tõele või on põhjendatud. Avalik huvi antud juhul tuleneb muuhulgas CC tegemistest ning kõrgendatud tähelepanul, mis viimasel ajal on olnud põhjendatult suunatud CC-ga seotud äridele, makseraskustele jmt. Ajakirjandusel on õigus ja kohustus küsida, miks on CC teinud ühesuguseid või teistsuguseid otsuseid ettevõtjana. Kostja leidis, et ka kahju suurus ei vasta kohtupraktikale. Karistuslik kahju ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 25.09.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 4500 eurot ja mõistis nimetatud summa hagejalt välja koos viivisega määruse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohus nõustus hageja käsitlusega, et seda, kas keegi on kellelegi midagi soovitanud, on võimalik kontrollida ja seega tõendada selle väärus või tõesus. Soovitamine on konkreetne tegevus ja see kas on aset leidnud või mitte. Antud artikli lauses on viidatud konkreetselt soovitusele, mida hageja väidetavalt on andnud ja selleks on CC-le antud soovitus pankadele mitte maksta ning mitte alla anda. Millegi sellise väitmine saab tugineda konkreetsele informatsioonile ja seda on võimalik tõendada. Kohtu hinnangul ei olnud CC-le antud soovituse näol pankadele mitte maksta ning mitte alla anda, tegemist hageja au teotava faktiväitega. Kohus lähtus konkreetse artikli kontekstist, ega saanud lähtuda hageja subjektiivsest arusaamast faktiväite halvustava iseloomu osas. Kohus lähtus sellest, kuidas objektiivsele kõrvaltvaatajale (lugejale) konkreetne faktiväide tundub. Lähtudes artikli sisust, ei saanud kohtu hinnangul teha järeldust, et faktiväide oleks negatiivse iseloomuga. Artikli esimeses lõigus kirjutatakse, et CC sõdib Tere omanikuna kahe suurpanga ja piimatarnijatega. Eelpooltoodud lõikudest ja üheski teises artiklis esitatud lausest ei ole võimalik järeldada, et soovitused, mida hageja CC-le annab või on andnud, oleksid ebaseaduslikud või ebaeetilised. Kohus sai aru, et hageja poolne soovitus, mida ta CC-le on andnud seoses pankadega, on saneerimise alustamine. Saneerimise näeb ette saneerimisseadus. Seega ei saanud kohtu hinnangul väita, et hageja peaks seetõttu avalikkusele tunduma isikuna, kes julgustab CC õigusvastasele tegevusele. Seadusega kooskõlas oleva tegevuse soovitamine oli kohtu hinnangul positiivne tegevus. Kohus leidis, et antud juhul lasub kostjal kohustus tõendada, et faktiväide CC naine ei soovita pankadele maksta“, on tegelikkusele vastav.

5(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 Tunnistaja SV ütluste kohaselt põhineb väide, et CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“ allikate jutul ja laialt teadaoleval infol, et CC-l ja pankadel oli tüli. Ajakirjanikuprivileegi kasutamine tunnistaja poolt ei saa muuta tõendamiskoormust hageja kahjuks. Samas peab kohus tunnistaja ütlusi hinnates veenduma, kas allikas eksisteeris ja kuivõrd usutav on see, et ajakirjanik sai vastava info allikalt. Tunnistaja SV sõnul tundis ta allikaid ja need on inimesed, keda ta tunneb aastaid. Tunnistaja väidab, et kasutas kahte allikat, kes pole omavahel sõltuvuses. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused allikalt saadud informatsiooni osas on usaldusväärsed. Kohtul puudus alus kahelda tunnistaja ütlustes, et tunnistaja on kasutanud oma artikli kirjutamisel allikaid ja ei ole artiklisse kirjutatut ise välja mõelnud. Tunnistaja ütluste kohaselt põhinevad artiklis toodud väited ka artikli üldisel loogikal. Tunnistaja jaoks tundus loogiline, et kui CC elab finantsnõustajaga koos, küsib ta temalt nõu. Artiklis esitatud hinnangute ja väidete puhul oli kohtu hinnangul tegemist selliste hinnangute ja väidetega, mille aluseks olevate andmete saamiseks pidi ajakirjanik kasutama allikaid. Asjaolu välja mõtlemiseks, et hageja soovitas midagi CC-le, puudub kohtu hinnangul ka reaalne vajadus. Puudub loogiline põhjendus, miks peaks tunnistaja sellise asjaolu välja mõtlema. Kohus ei leidnud, et tunnistaja ütlused peaksid olema ebausaldusväärsed tulenevalt sellest, et ajakirjanik saab vastutada solidaarselt kostjaga. Kohus hindas kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leidis, et antud juhul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Kohus leidis, et menetlusosalist ei saa menetluses panna positsiooni, kus tal puudub tõendamise võimalus. Allikakaitse on seadusega tagatud ja ajakirjanik ei saa ilma allika nõusolekuta allikat avalikustada. Seega on ainuke võimalik tõend allikate kasutamisel allikat kasutanud ajakirjaniku ütlused. Kui väita, et alati on need ütlused ebausaldusväärsed, polegi menetlusosalisel muud võimalust oma väiteid tõendada. Seega leidis kohus, et kostja on tõendanud faktiväite CC naine ei soovita pankadele maksta“ tõele vastavuse. Hageja hinnangul sisaldus lauses 3 faktiväide, et hageja on CC “tegelik finantsnõustaja” ning hageja hüüdnimi on “F”. Kohus leidis, et hageja „tegelikuks finantsnõustajaks“ nimetamine on antud artikli kontekstis hagejale antud hinnang ja tegemist pole faktiväitega. Seda kinnitas kohtu hinnangul artiklis märgitud lõik: “Proua X kõige olulisem nõusaaja on aga tema elukaaslane. Just XX peetakse üheks olulisemaks jõuks, kes püüab CC finantsseisu päästa” ja kogu artikli kandev teema, et CC tugineb paljuski oma ettevõtmistes oma lähedaste nõuannetele ja üks selline nõuandja on tema elukaaslane, hageja. Artiklis on märgitud, et hageja on teinud panganduses karjääri, samuti on teda iseloomustatud nutika, targa ja tegusana. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on kirjeldatud hagejat kui CC tegelikku nõuandjat. Samuti leidis kohus, et artiklis ei ole hageja nimetamisega „tegelikuks finantsnõustajaks“ esitatud ebakohast väärtushinnangut. Eeltoodud kirjeldustel hageja nimetamine tegelikuks finantsnõustajaks on olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti ei saa sellest järeldada, et „tegelik finantsnõustaja“ oleks halvustav. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-43-09, p 16). Tegelikuks finantsnõustajaks nimetamine loob antud artikli kontekstis hagejast kuvandi kui targast ja nutikast naisest. Lisaks ei saa CC-le antud soovitusi (nõuandeid) artikli sisust tulenevalt pidada ebaeetilisteks või seadusega vastuolus olevateks. Pooled ei vaidle, et lauses 3 hageja nimetamisel hüüdnimega „F“ on tegemist faktiväitega. Kohus ei nõustunud hagejaga ja leidis, et isiku kohta märkimine, et tema kodune hüüdnimi on “F” ei oma negatiivset tähendust. Kohtu arvates oli artikkel kirjutatud hagejast positiivses võtmes. Domineerimine ja autoritaarsus ei saanud kohtu hinnangul tähendada negatiivsust. Samas ei nõustunud kohus hagejaga, et artiklis on hagejat näidatud domineeriva ja autoritaarsena. Asjaolu, et isik annab teisele isikule finantsalast nõu ja ajab tema äriasju, ei anna alust seda isikut pidada domineerivaks ega autoritaarseks. Kuna tegemist ei ole negatiivse

6(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 tähendusega faktiväitega, lasub selle tõelevastavuse tõendamiskoormis kostjal. Tunnistaja SV ütluste kohaselt põhineb hüüdnimi F sellel, et tunnistajale on mitu inimest öelnud, et CC nimetab hagejat F-ks. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused allikalt saadud informatsiooni osas on usaldusväärsed. Kohtul puudus alus kahelda tunnistaja ütlustes, et tunnistaja on kasutanud oma artikli kirjutamisel allikaid ja ei ole artiklisse kirjutatut ise välja mõelnud. Puudub mõistlik alus järeldada, et tunnistaja on ise välja mõelnud, et hagejat kutsutakse hüüdnimega „F“. Kostja on piisavalt kontrollinud faktiväite tõelevastavust. Kohus leidis, et tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et CC oli artikliga enne selle avaldamist tutvunud. Tunnistaja ütlusi kinnitas SV 23.08.2016.a kell 10.02 hagejale saadetud e-kiri, millega saadeti hageja e-posti aadressile artikli tekst ja milles ajakirjanik märgib, et kavatseb teksti pärastlõunal trükki anda. Ajakirjanik märkis, et kui selles artiklis on midagi viltu, siis saaks ta selle ära parandada. CC-l oli seetõttu endal võimalus esitada parandus selle kohta, et tema elukaaslase hüüdnimi ei ole „F“. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et CC oleks sellele asjaolule vastu vaielnud. Seega leidis kohus, et kostja on tõendanud faktiväite, et hageja hüüdnimi on „F“ tõele vastavuse. Pooled ei vaielnud, et artiklis sisalduvas lauses 3 on väljendi „saatuslik naine“ puhul tegemist väärtushinnanguga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tegemist on halvustava ja mainet kahjustava väärtushinnanguga. Väljendil “saatuslik naine” ei ole tavapärases kõnepruugis tõlgendust, et tegemist oleks tingimata alati ohtliku või halva mõjuga naisega. Võõrsõnade leksikoni kohaselt on „saatuslik naine“ vastupandamatu naine, kes mõjub meestele hukutavalt. „Saatuslikku naist“ on kirjeldatud kui naist, kes võrgutades mehi, juhib neid selliselt ohtlikesse situatsioonidesse. Samas on „saatusliku naisena“ kirjeldatud ka kui lihtsalt naist, kes võrgutab mehi või omab oma välimuse, salapära ja aura tõttu mingit mõju meeste üle. Ka antud artikli konteksti arvestades ei järeldanud kohus, et silmas on peetud ohtlikku või halva mõjuga isikut. Hagejat on iseloomustatud nutika, targa ja tegusana ning isikuna, kes suudab äriasjades anda finantsalast nõu. SV ütluste kohaselt nimetas ta hagejat saatuslikuks naiseks seetõttu, et kui sul on hästi suur firma ja see on su elutöö ning sul võib see lihtsalt käest libiseda ja naine nõustab sind, et kuidas seda päästa ja oled pidevalt kuulanud tarku naisi, siis see naine sekkub ju saatusesse. Seega ei pidanud ajakirjanik artiklit kirjutades „saatusliku naise“ all silmas midagi halvustavat, vaid isikut, kes sekkub mingil viisil teise isiku saatusesse. Kohus leidis, et väljendi „hageja teab, kellel läheb hästi ja kellel mitte“ on antud artikli kontekstis hagejale antud hinnang ja tegemist pole faktiväitega. Tegemist on liitlausega, mille osad on alistuvusseoses. Kõrvallause ei saa tavaliselt iseseiseva lausena esineda. Asjaolu teadmine või mitteteadmine on iseenesest küll faktiküsimus, kuid kohus leidis, et ei ole võimalik kontrollida ega tõendada teadmist, kellel läheb parajasti hästi ja kellel mitte. Faktiväidet saaks sellest järeldada, kui oleks esitatud konkreetselt väide isiku teadmise kohta kellegi konkreetse isiku kohta. Kohus leidis, et lausega on antud hagejale hinnang selle kohta, et ta on tulenevalt oma endisest töökohast kursis Eesti koorekihti kuuluvate inimeste käekäiguga. See hinnang tuleb artikli teistes lausetes sisalduvast eeldusest, et hageja töötas kaua aega privaatpanganduse osakonna juhina. Seega pole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Tegemist ei ole halvustava ega solvava väärtushinnanguga, justkui oleks sellest võimalik järeldada, et hageja kasutaks finantssektoris omandatud teadmisi ära CC äriliste eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul oli teise isiku abistamise näol tegemist igati kohase käitumisega. Kohus leidis, et väite 5 puhul on tegemist hinnanguga. Kohtu hinnangul oli tegemist põhjendatud hinnanguga, kuivõrd artiklist nähtuvalt on hageja finantsmaailmas ja finantsalal kogenud isik. Kombinatsioonide tegemine antud kontekstis ei tähenda millegi halva tegemist.

7(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 Hageja poolne soovitus, mida ta CC-le on andnud seoses pankadega, on saneerimise alustamine, mis on seadusega kooskõlas ja positiivne tegevus. Hageja tehtud järeldus selle kohta, et hageja on isik, kes ajab piimatootjaid närvi, on liiga kaugele ulatuv. Artiklis on märgitud, et piimatootjad on närvis selle tõttu, et nad ei ole oma raha tagasi saanud, mitte selle tõttu, et hageja püüab CC finantsseisu päästa ja soovitab saneerimismenetlust alustada. Kuna sellist väärtushinnangut artiklis ei sisaldu, ei saanud kohus anda antud väärtushinnangule ka oma hinnangut. Kohus leidis, et väitega 8 on antud artikli kontekstis hagejale hinnang. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik kontrollida ega tõendada teadmist sellisel kujul nagu see on artiklis toodud. Antud juhul ei saa vaadelda teadmist või mitteteadmist eraldiseisvana, vaid koos kõrvallauses tooduga. Tegemist on hinnanguga selle kohta, et hageja näol on tegemist isikuga, kes tulenevalt panganduses töötamisest, teab, millised reeglid ja võimalused seal on. Sellele viitab ka artiklis lause magistritöö kohta. Kohus leidis, et hinnang on põhjendatud, kuivõrd artikli kohaselt on hagejal laialdane kogemus pangandusmaailmas, hageja on töötanud kaua aega privaatpanganduse osakonna juhina. Tegemist ei ole halvustava väärtushinnanguga, justkui üritatakse hagejast jätta muljet, et hageja kasutaks ära pangandussüsteemi kitsaskohti nn JOKK-skeemide abil kolmanda isiku varandusliku seisu parandamiseks. Kohus leidis, et hageja on antud väljendist teinud liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Artiklis ei sisaldu hagejale hinnangu andmist mingis õigusvastases või ebaeetilises tegevuses. Kohus leidis, et väite 7 puhul ei ole tegemist hageja au teotava faktiväitega. Eemaldamine läbirääkimistelt võib kaasneda mingi taunitava teo tulemusel, kuid antud juhul seda väita ei saa. Artiklist tulenevalt nõuti hageja eemaldamist, kuna tal puudus seos CC firmadega. Esindusõiguse puudumise tõttu läbirääkimistelt eemaldamine ei ole negatiivse tähendusega. Seega oli kohtu hinnangul tegemist neutraalse faktiväitega, mille tõendamiskoormus lasub hagejal endal. Samas leidis kohus, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et teda ei ole läbirääkimistelt eemaldatud ja selles osas pöördub tõendamiskoormus tagasi kostjale. Tunnistaja SV ütluste kohaselt põhineb väide, et Y teada kasutasid nördinud pankurid seda kord isegi ära ja nõudsid tema eemaldamist läbirääkimistelt“ vähemalt ühe allika kinnitusel. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused allikalt saadud informatsiooni osas on usaldusväärsed. Kohtul puudus alus kahelda tunnistaja ütlustes, et tunnistaja on kasutanud oma artikli kirjutamisel allikaid ja ei ole artiklisse kirjutatut ise välja mõelnud. Tunnistaja on piisavalt detailselt kirjeldanud pangas toimunut. Seega leidis kohus, et kostja on tõendanud faktiväite, et hageja eemaldati läbirääkimistelt, tõele vastavuse. Kohus leidis, et väitega 8 on antud artikli kontekstis hagejale hinnang selle kohta, et hageja näol on tegemist isikuga, kelle soovitusi ja nõuandeid CC järgib. Pole võimalik tõendada umbmäärast „millegi tegemist, mida keegi teine ütleb“. Väärtushinnanguna ei ole see ebakohane. Hagejat on kirjeldatud artiklis kui pikaajaliselt panganduses töötanud isikut, kes oskab anda äritegevuses vajalikku finantsalast nõu. Kohus leidis, et väite 8 puhul on silmas peetud CC poolset finantsalaste soovituste ja nõuannete kuulamist, mitte mingitele muudele korraldustele allumist. See ei ole taunimisväärne. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus kostja käitumises hageja isiklike õiguste rikkumist. Kohus leidis, et hüüdnimi ei saa olla käsitletav isikuandmete alla kuuluvana, kuna selle järgi ei ole isik üheselt tuvastatav. Hüüdnimi ei ole reeglina avalikult teadaolev ja seda teab ainult kindel isikute ring. Lisaks on hageja seisukohad vastuolulised. Hageja on esitanud väite, et kostja peab tõendama, et hageja hüüdnimi on „F“. Seega on hageja sisuliselt ise väitnud, et tegelikult ei ole hageja hüüdnimi „F“. Kohus märkis, et isiku nime ja foto avaldamine on üldjuhul lubatav üksnes isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks ning eeldusel, et isiku nime ja foto avaldamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi selle avaldamise vastu kaalub üles isiku huvi enda nime ja kujutise mittekasutamise vastu. Kohus leidis, et hagejast tehtud foto avaldamiseks ei olnud kostjal

8(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 ülekaalukat avalikku huvi. Vaidlust ei ole selles, et CC näol on tegemist avalikkusele laialt tuntud isikuga, kelle tegemiste osas on avalikkusel huvi. Olukorras, kus avalikkusele tuntud isiku äritegevuse osas on probleeme, mis avalikkust puudutab (Tere võlgnevused), on avalikkus õigustatud saama infot sellise äritegevuse osas. Samuti oli kohtu hinnangul avalikkusel õigus saada teada, millist abi või kelle nõuandeid probleemidesse sattunud avaliku elu tegelane on kasutanud või kasutab. Seetõttu on kostjal kui ajakirjandusväljaandjal avalikkuse huvi seisukohalt ka kohustus sellist teavet jagada. Küll aga ei tohi selline info jagamine muutuda ülemääraseks. Antud juhul ei olnud kohtu hinnangul artiklis kajastatud teema käsitlemisel vajalik kasutada hagejast tehtud fotot. See ei anna loole midagi juurde ega ole seetõttu vajalik artiklis kajastatud teema kajastamiseks. Artiklis oleks piisanud ainult hageja tegevuse kirjeldusest ja tema nimest. Hageja nime kasutamiseks antud artiklis kajastatud teema raames oli kostjal avalik huvi olemas. Hagejast lugu kirjutades oleks sisuliselt mõeldamatu kasutada selleks initsiaale või varjates muud moodi tema isikut. Tegemist on sisuliselt persoonilooga. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kuna hagejast on varasemalt avaldatud foto, siis saab sellest automaatselt järeldada, et ka igasugune edaspidine foto avaldamine temast oleks alati lubatud. Varasemalt isikust tehtud foto avaldamiseks nõusoleku andmine ei tähendanud kohtu hinnangul selle isiku kaudset tahteavaldust foto avaldamiseks edaspidi, sõltumata, mis kontekstis või artikli juures seda fotot kasutatakse. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud tõenditest nähtub asjaolu, et hageja vanust on avalikult kättesaadavates allikates korduvalt kasutatud koos hageja nimega. Kohus leidis, et kostja ei olnud siiski õigustatud kasutama artiklis hageja vanust. Hageja ei ole oma vanuse avaldamiseks artiklis nõusolekut andnud. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja foto ja vanuse avaldamisega rikkunud ajakirjanduseetika põhimõtteid ja 24.08.2016.a artiklis hageja vanuse ja foto avaldamisel ei ole hagejat ülemääraselt kahjustatud. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja vanuse ja foto avaldamisega põhjustanud hagejale põhjendamatuid kannatusi. Olukorras, kus kostja oli õigustatud avaldama hageja nime, ei saa hageja vanus ja hagejast tehtud foto eraldiseisvalt mingit olulist tagajärge hageja jaoks kaasa tuua. Seejuures ei leidnud kohus, et hageja foto ja vanuse avaldamise tagajärg saaks olla negatiivne. Kohus põhjendas eelnevalt, et kohtu hinnangul oli tegemist hagejast positiivse loo kirjutamisega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja kuidagi hagejat ka ülemääraselt kahjustada. Kohus ei leidnud, et kostja oleks hageja hüüdnime käsitledes ülemääraselt hageja eraellu sekkunud. Kohus möönas, et artikli kontekstis see artiklile midagi juurde ei andnud ja teema kajastamisel hüüdnime avaldamine vajalik ei olnud, kuid tegemist on neutraalse (mitte halvustava) hüüdnimega, mistõttu selle lisamine artiklisse ei saanud hagejale mingeid kannatusi tuua. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist sõnavabaduse piiri ületamisega kostja poolt, kuna kostja poolt hageja eraeluliste andmete avaldamine ei ületanud lubatud piiri. Tegemist ei olnud sooviga hagejat kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja käitumises ei ole tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning §-de 1046 alusel hageja isiklike õiguste rikkumist. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet artikli eemaldamiseks. Samuti ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostja kohustamiseks esitama palve otsingumootoritele. Kuna kohus faktiväidete osas tuvastas nende õigsuse, ei ole võimalik rahuldada hageja alternatiivset nõuet pealdise avaldamiseks kohustamiseks. Kuna kohus kostja käitumises hageja isiklike õiguste rikkumist ei tuvastanud, jäi hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kostja poolt osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg. Kohus pidas kostja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks.

9(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palus hageja tühistada otsuse ja rahuldada hagi. Hageja palus asendada kohtulahendi jõustumisel poolte nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata nende isiku- ja registrikoodid, sünniaeg ja aadressid. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja viivise. Kohus kaldus SV ütluste hindamisel põhjendamatult kõrvale Riigikohtu poolt tsiviilasja nr 32-1-24-15 lahendis sedastatust. Kõnealuses kohtuasjas ei andnud sarnaselt käesolevaga väidetav allikas nõusolekut enda isiku avalikustamiseks, mistõttu ei saanud teda tunnistajana üle kuulata. Artikli autori poolt avaldatu kohta antavad ütlused jäävad paljasõnaliseks ja kontrollimatuks. Kohus ei ole selgitanud, kuidas neid väited kontrollida on võimalik. Seega järeldub kohtulahendist, et ajakirjanikul on võimalik väita ükskõik mida, andes hiljem ütluseid selle kohta, et väidetav „allikas“ olevat talle sellist informatsiooni edastanud. Samuti pole kohus selgitanud, miks peaks hageja menetluslik positsioon halvenema seoses sellega, et kostja soovib kaitsta enda väidetavate allikate usaldusväärsust. Hinnates vaid seda, kas SV-l oli põhjust enda allikate ja nende räägitud jutu väljamõtlemiseks, on kohus jätnud täielikult hindamata SV väidetavate allikate endi usaldusväärsuse, s.o küsimused sellest: (i) kas sellised allikad saavad üleüldse sellist teavet omada; (ii) kas väidetavad allikad on saanud teabe usaldusväärsest allikast või räägivad nad edasi kuulujutte; (iii) kas väidetavatel allikatel on isiklike suhete tõttu või muudel põhjustel motivatsioon esitada hageja kohta valeväiteid. Kohus on lahendi tegemisel lähtunud tõendamata seisukohtadest. Kohus on vaidlustatud lahendi p-s 39 asunud võõrsõnade leksikonile tuginedes seisukohale, et termini „saatuslik naine“ tähendus on „vastupandamatu naine, kes mõjub meestele hukutavalt“. Seejärel on kohus ilma enda allikaid avaldamata asunud erinevatele seisukohtadele, ilma et oleks viidanud ühelegi tõendile, millele tuginedes on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Eeltoodud põhjustel on kohus ebaõigesti sisustanud termini „saatuslik naine“ tähenduse, asudes ekslikult seisukohale, justkui tegemist ei oleks hagejat halvustava ja tema mainet kahjustava väärtushinnanguga. Kohus on täitmata jätnud eelmenetluse ülesanded. Kohus on selle kohustuse jätnud täitmata, nagu nähtub kohtu korduvatest viidetest talle arusaamatuks jäänud väidete kohta. Olukorras, kus kohtule jäid hageja faktilised ja õiguslikud väited arusaamatuks, pidanuks kohus eelmenetluse ülesannete täitmisel lähtuma enda selgitamiskohustusest tulenevast kohustusest ja andma hagejale võimaluse neid väiteid täpsustada, kuid kohus seda ei teinud. Hageja on esile toonud, et finantssektoris saadakse muu hulgas ligipääs pangasaladusele, mille ärakasutamine isiklikul eesmärgil on keelatud. Kui kostja on viidanud hagejale kui CC tegevust kontrollivale isikule, tekib kolmandatel isikutel sellest arusaam, et kostja omas kontrolli ka otsuste üle, mis puudutasid varem CC poolt juhitud TERE aktsiaseltsi ja sellega seonduvaid saneerimis-ja kriminaalmenetlust. Kohus on hagejale üllatuslikult käsitlenud CC hageja esindajana. Hageja on kinnitanud, et CC ei ole hageja esindaja. Sel põhjusel on kohus lahendis asunud ebaõigesti seisukohale, justkui oleks hagejale antud võimalus artiklis esitatud väiteid parandada. Kohus rikkus üllatusliku otsuse keeldu ka asudes teadmata ja menetluses käsitlemata allikatele tuginedes läbi viima termini „saatuslik naine“ lingvistilist analüüsi. Tegemist on faktilise asjaoluga ning see kuulub tõendamisesemesse, mille sisustamiseks ei saanud kohus koguda tõendeid iseseisvalt ja neid pooltega arutamata. Harju Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on ebaõigesti kohaldanud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg-t 2. Artikli puhul ei olnud tegemist persoonilooga. Artikli keskmes on TERE aktsiaseltsi ja CC tegemised, mitte hageja isik. Veelgi enam, on eluliselt ebausutav, et ajakirjanik pöördub persooniloo kirjutamisel käsitletava persooni poole

10(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 alles artikli avaldamisele eelneval päeval juba valmiskirjutatud artikliga. Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud ülekaalukat avalikku huvi hageja foto kasutamiseks ja vanuse avaldamiseks. Sellest hoolimata kohus IKS § 11 lg 2 rikkumist ei tuvastanud. Ka hageja väidetava hüüdnime artiklis kasutamise osas on kohus märkinud, et tegemist ei ole sõnavabaduse piiri ületamisega ja kostja soov ei olnud hagejat kahjustada. See on vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKTKo 2-15-16007, p 16). Olukorras, kus kohus on tuvastanud ülekaaluka avaliku huvi puudumise hageja isikuandmete avalikustamisel, on seega täitmata IKS § 11 lg 2 kohaldamise eeldused. Seetõttu polnud kostjal õigust hageja isikuandmeid töödelda. Samas ei nõustunud hageja ka maakohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud ajakirjanduseetika nõudeid. Sisulist võimalust ära kuulamiseks hagejale aga ei antud. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Kohus märkis, et kostja koodeksit rikkunud ei ole, jättes samas täielikult käsitlemata koodeksi artiklite 1.4 ja 4.2 rikkumised. Kohus jättis tähelepanuta, et koodeksi artikli 4.9 eesmärk on kaitsta isikut tema elu sundkommertsialiseerimise eest, mida on oluliseks kaitstavaks huviks pidanud ka Riigikohus (3-2-1-18-13, p 28). Koodeksi artikli 4.9 käsitlemisel on ebaõige arvestada rikkumise mõju kannatanule. Samas on ebaõige ka esimese astme kohtu järeldus, justkui poleks hagejale põhjustatud ülemääraseid kannatusi. Hageja tõi esile, et artikli potentsiaalne tagajärg on hageja laitmatu maine kahjustamine sellises ulatuses, et vastutaval kohal finantssektoris töötamine võib tema jaoks edaspidi võimatuks osutuda. Kohus on ebaõigesti jaganud väited faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Kohus asus seisukohale, et hageja nimetamine CC „tegelikuks finantsnõustajaks“ on artikli kontekstis väärtushinnang ilma seda sisuliselt põhjendamata. Põhjendamatu on kohtu hinnang, et seda kinnitab artiklis märgitud lõik ja artiklit kandev teema, et CC tugines paljuski oma lähedaste nõuannetele. On kontrollitav, kas isik annab teisele isikule finantsnõu. Kuivõrd hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa hagejat kohustada tõendama asjaolu puudumist, pidanuks hageja väidetavat tegevust CC finantsnõustajana tõendama kostja. Kostja seda ei teinud. Põhjendamatu ja arusaamatu on kohtu järeldus, et väide 4 on hagejale antud hinnang, kuivõrd tegemist on liitlausega, mille osad on alistuvusseoses. Ei ole oluline, kas saab kontrollida, kellel läheb hästi ja kellel mitte, vaid kas hageja on teadlik talle omistatud väitest või mitte. Seoses enda teadmiste kasutamisega elukaaslase äriliste eesmärkide saavutamiseks märkis hageja, et pangandussektoris omandatud pangasaladuse ärakasutamine isiklikel eesmärkidel on keelatud. Maakohus ei ole seda hinnanud. Artiklis mainitud väidetavate kombinatsioonide sisu on avatud väidetega, mille kohaselt ei soovita hageja väidetavalt pankadele maksta, CC-l Teret müüa ja ajas makseviivitustega närvi piimatootjad. Seejuures ei saa faktiväidet käsitleda väärtushinnanguna ainuüksi põhjusel, et lauses väidetu sisu on avaldatud teises, kuid samas artiklis sisalduvas lauses või lõigus. Ka väite 6 puhul on tegemist faktiväitega, kuna hagejale omistatud teadmine saab olla vaid faktiväide. Seda ei muuda väärtushinnanguks kostja tegevus, millega on sellise teadmise täpne sisu jäetud defineerimata. Ka isikule väärtushinnangu omistamine on faktiväide. Kohus luges ebaõigesti väärtushinnanguks ka artiklis esitatud väite

8.Teiste isikute soovituste ja nõuannete järgimine on kontrollitav tegevus, mida on väite esindajal võimalik ka tõendada. Kohus leidis ekslikult, et kostja väited on positiivsed või neutraalsed. Artikkel ei käsitlenud sisuliselt saneerimismenetlust ja selle seaduslikkust. Selle asemel kasutati hageja suhtes termineid nagu „kombinatsioonide tegemine“, „ei maksa pankadele“, „saatuslik naine“ jmt. Tegemist on negatiivsete terminitega, mis jätsid artikli lugejatele hagejast negatiivse mulje. Hageja on negatiivsust ka tõendanud, esitades kohtule tõenditena lugejate kommentaarid. Nii küsis kommentaator kostja Facebooki lehel avaldatud kommentaaris, et: „Kas naine on siis kuriteo kaasosaline või isegi tellija aga vaene mees täideviija?“. Kostja veebilehel avaldatud kommentaaris märkis aga kommentaator, et: „no jah nüüd tuleb välja, et naine süüdi kõigis

11(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 pettustes“. Sellest nähtuvalt asusid objektiivsed kolmandad isikud artikli põhjal seisukohale, et hageja on toime pannud kuritegusid ja „kõiki“ petnud. Maakohus neid tõendeid ei hinnanud. Isiku mistahes põhjusel läbirääkimistelt eemaldamine on negatiivse tähendusega, viidates et ta ei oleks pidanud sellistel läbirääkimistel osalema. Läbirääkimistelt eemaldamine mis tahes põhjusel ei ole igapäevane olukord ning sellel on negatiivne tähendus. Kohus on ebaõigesti kohaldanud deliktiõiguse regulatsiooni. Kohus jättis võtmata seisukoha küsimuses, kas avaldatud väited on hageja au teotavad. Kohus järeldas ebaõigesti, et tegemist on positiivsete väidetega. Isegi kui väidete puhul oleks tegemist väärtushinnangutega, on need ebakohased. Pankadele kohustuste tasumata jätmine ei ole soovitus, mis tuleneks sellest, et isik on finantsalal kogenud. Tegemist on halvustava väärtushinnanguga, kuna selle kohaselt soovitab hageja tegutseda õigusvastaselt. Artiklis on jäetud mulje, justkui esineks põhjuslik seos hageja väidetava soovituse ja artikli avaldamise ajal kajastamist leidnud TERE aktsiaseltsi makseraskuste vahel. Väljendi „Saatuslik naine“ puhul on tegemist ühiskondlikult hukkamõistetava väärtushinnanguga, mis on hagejat solvav ja tema mainet kahjustav. Artiklis jäetakse mulje, justkui hageja kasutaks finantssektoris omandatud teadmisi (pangasaladust) ära CC ärieesmärkide saavutamiseks. Kuna selline info ärakasutamine on keelatud, on ka väärtushinnang, mis viitab keelu rikkumise, ebakohane ja halvustav. Väidetav „kombinatsioonide tegemine“ on halvustav väärtushinnang. Kombinatsioonide all peetakse ühiskondlikus diskursuses silmas kaheldava õiguspärasuse ja eetikaga nn JOKK-skeemide läbiviimist. Väidetav piimatootjate „närvi ajamine“ neile tasumata jätmisega on samuti ebakohane väärtushinnang. Kohtupoolne kirjeldus ei nähtu artiklis. Isiku seostamine TERE aktsiaseltsi võlausaldajatele tasumata jätmisega on tema suhtes halvustav, kuna kohustuste täitmata jätmine on üldjuhul ja eelduslikult õigusvastane tegevus. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtupoolse tõendite hindamisega. Tõendite teistsuguse hindamise tulemusena ei saa kostja poolt avaldatud osade faktiväidete tõele vastavust tõendatuks lugeda. Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt avaldatud faktiväidete õigsust peab tõendama kostja.
8.Maakohus leidis õigesti, et faktiväideteks tuleb lugeda kostja poolt avaldatud väited: „CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“ ja väidet: „Võitle! Ära anna pankadele alla, soovitab suurärimehele tema finantsnõustajast elukaaslane“. Maakohus luges need faktiväited kostja poolt taotletud tunnistaja ütlustega tõendatuks. Ringkonnakohus selles osas maakohtuga nõustuda ei saa. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et artikli avaldanud ajakirjaniku ütlused võivad olla käsitletavad tunnistaja ütlustena ja nendele tuginedes on põhimõtteliselt võimalik faktiväidete õigsust tõendada. Samas tuleb ka käesoleval juhul hinnata tunnistaja ütlusi samamoodi nagu ka kõikide teistegi tsiviilasjade puhul. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleval juhul ei viita mitte miski sellele, et ütlusi andnud ajakirjanik oleks võinud valetada või anda ebausaldusväärseid ütlusi, kuid tõendite hindamisel saab siiski arvestada üksnes seda, mida tunnistaja avaldas. Olukorras, kus menetlusosaline peab tõendama mingi asjaolu esinemise,

12(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 tuleb menetlusosalisel kohtu ette tuua piisavalt täpsed ja konkreetsed faktiväited, mis võimaldavad kohtul teha faktiväidete tõendatuks lugemise korral järelduse, et mingi eluline asjaolu aset leidis. Samuti tuleb esitada konkreetsed tõendid, mille pinnalt saab asjaolu esinemist järeldada kohus. Käesoleval juhul nähtub tunnistaja ütlustest selgesti see, et tunnistaja jõudis kindlale veendumusele, et need faktiväited ja väärtushinnangud, mida ta hageja suhtes artiklis kirjutas, vastavad tegelikkusele. Kuid hagilises tsiviilkohtumenetluses lasub asjaolude tuvastamise kohustus kohtul. See tähendab, et kohus on see, kes peab menetlusosalise poolt kohtu ette toodud asjaolude ja asjaolude tõendamiseks esitatud tõendite pinnalt saama jõuda veendumusele, et tõendamisele kuuluv eluline asjaolu esines. Eespool viidatud faktiväidete järeldamist kostja poolt kohtu ette toodud faktilised asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid kohtul ei võimalda. Seda isegi olukorras, kus eeldada tunnistaja ütluste õigsust.

9.Tunnistaja avaldas kohtule (vt t II kd lk 80 jj), et CC rääkis tunnistajale, et CC ümbritsevad targad naised ja et CC on nende naiste nõu kuulanud. Sellest ei saa iseenesest järeldada, et keegi tark naine oleks CC-le andnud eespool viidatud konkreetsed soovitused. Väite: „Võitle! Ära anna pankadele alla, soovitab suurärimehele tema finantsnõustajast elukaaslane“ osas märkis ka tunnistaja, et tegemist on kirjandusliku kokkuvõttega loost, see ei väida tunnistaja hinnangul mitte midagi, vaid see kutsub üksnes artiklit lugema. Samas luges maakohus selle õigesti faktiväiteks, millega väidetakse, et hageja on CC-le midagi konkreetset soovitanud. Ajakirjanduses ei saa avaldada faktiväiteid, mille tõelevastavust ei suudeta tõendada. Seda ka mitte juhul, kui seda tehakse n.ö kirjandusliku kokkuvõttena loost, mida kirjutatakse inimeste lugema ärgitamise eesmärgil. Rasvases kirjas esile toodavad artikli osad paistavad eriliselt silma ja nende puhul ei saa järeldada, et nendes sisalduvad väited ei pea tegelikkusele vastama. See, kui artikli kirjutanud ajakirjanik kinnitas, et viimati nimetatud väitega ei soovitud mitte midagi väita, on iseenesest piisav, et lugeda, et vastava väite tõele vastavus on tõendamata.
10.Sellele lisaks rõhutab ringkonnakohus, et vastavat väidet ei saa tõendatuks lugeda ka apellatsioonimenetluses toimikusse võetud kostja poolt esitatud tõendite alusel. 31.01.2017.a e-kirjas vastas väidetav anonüümsena kohtule esitatud allikas kostja poolt kohtumenetluse tarbeks küsimusele, et seda, et selline väide tõele vastab, tuleb järeldada sellest, et „PAK“ ütles, et X kujutluses on laenu tagasinõudmine panga poolt firmat kahjustav tegevus. Teine kostja poolt kohtumenetluse tarbeks küsitletud ja anonüümsena esitletud allikas vastas sama küsimuse peale lakooniliselt „Cn väga tõenäoline“. Ringkonnakohus rõhutab, et konkreetses kontekstis tuli kostjal tõendada seda, et hageja soovitas CC-l võidelda ja pankadele mitte alla anda. See, kui anonüümsena esitletud allikas esitab paljasõnalise ja täielikult konkretiseerimata järelduse, et tema hinnangul on see väga tõenäoline, on kohtu jaoks liiga vähene, et samale järeldusele jõuda. Eespool selgitas ringkonnakohus, et selleks, et kohus saaks mingi asjaolu tõendatuks lugeda, tuleb menetlusosalistel kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saab kohus ise veendumuse kujundada. Kohtu veendumus ei saa faktiliste asjaolude tuvastamisel põhineda pelgalt sellel, et kellelgi teisel on mingi veendumus kujunenud. Kostja ei ole vähimalgi määral avanud seda, mille alusel tema poolt kasutatud allikatel põhinev veendumus kujunes.
11.31.01.2017.a e-kirjas esitatud vastusest nähtub, et keegi „PAK“ ütles, et hageja kujutluses on laenu tagasinõudmine panga poolt firmat kahjustav tegevus. Esiteks ei ole teada, kelle hinnangul hagejal sellised kujutlused on. Juhul, kui kostja poolt kasutatud allika hinnangul on see mingi panga hinnang, siis ei ole teada, millist panka allikas silmas pidas. Panga puhul on tegemist juriidilise isikuga, kes ei ole ilmselt hageja kujutlusi hinnanud. Seda võisid teha mingi panga mingid töötajad. Kui viidata abstraktselt mingi panga hinnangule küsimuses, mille puhul pank tavaliselt hinnanguid ei kujunda, ilma, et oleks esile toodud, kes konkreetselt mingis

13(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 pangas mingi seisukoha kujundas, ja mille alusel ta seda tegi, ei ole kostja poolt soovitud järelduse tegemine võimalik. Ringkonnakohus rõhutab veel ka seda, et isegi siis, kui hagejal olekski mingi veendumus, et pankadele maksmine võiks firmale kahju tekitada, ei saa sellest veel järeldada, et hageja oleks CC-le soovitanud võidelda ja mitte alla anda.

12.Väidet, et „CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“ ei saa käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel tõendatuks lugeda. Kuigi tunnistaja väitis, et see faktiväide põhineb allikate jutul, ei avaldanud tunnistaja konkreetsemalt, mida täpselt mingi allikas talle sellega seoses avaldas. Tunnistaja väitis, et lisaks põhineb see faktiväide ka laialt teada oleval infol, et CC-l ja pankadel oli tüli ja ta vaidles pankadega laenutingimuste üle, et hageja on finantsnõustaja, et hageja elab CC-ga koos ja on hästi loogiline, et kui finantsnõustaja elab CC-ga koos, siis CC küsib temalt nõu. Ringkonnakohus märgib, et selline järeldus ei tarvitse olla ebaloogiline, kuid konkreetsel juhul tuli kostjal tõendada faktiväidet, et CC ei maksnud pankadele just selle tõttu, et hageja seda ei soovitanud. Praegusel juhul tõi kostja ja kostja poolt kutsutud tunnistaja esile üksnes loogilise konteksti, et CC võis loogiliselt võttes finantsnõustajast hagejalt nõu küsida. Sellest, et hageja on finantsnõustaja ja hageja elab CCga koos ei saa aga järeldada, et kõik need otsustused või kõik olulisemad otsustused, mida CC teeb, teeb ta selle pärast, et hageja talle seda soovitas. Kostja poolt soovitud järeldust ei saa teha ka kostja poolt apellatsioonimenetluses anonüümsena kohtumenetluse tarbeks koostatud ekirjadest. Üks allikatest väitis 31.01.2017.a e-kirjas, et tema teada mõjutas just hageja karm käsi halba. Sellisest avaldusest ei saa teha järeldust selle kohta mida täpselt hageja CC-le soovitas ja kas CC just hageja soovituse tõttu mingil kindlal viisil toimis. 14.10.2016.a e- kirjas otsesõnu sellele küsimusele ei vastata. Vastatakse seoses pankadele alla andmise väitega, et sellise soovituse andmine hageja poolt CC-le oli väga tõenäoline. Eespool käsitles ringkonnakohus seda, et mingi ühe anonüümse inimese jaoks väga tõenäoliseks peetud järeldust ei saa kohus ilma täiendavate asjaoludeta tõendatuks lugeda.
13.Maakohus leidis õigesti, et lauses „C „saatuslikuks naiseks“ on tema elukaaslane ning tegelik finantsnõustaja XX (42), koduse hüüdnimega „F““ sisaldab hinnangut, et hageja on CC tegelik finantsnõustaja ja faktiväidet, et hageja hüüdnimi on „F“. Maakohus leidis õigesti, et hageja CC tegelikuks finantsnõustajaks pidamist ei saa käsitleda ebakohase väärtushinnanguna. Käesoleva tsiviilasja raames on kohtu ette toodud piisavalt faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis annavad aluse sellise järelduse tegemiseks. Siin ei piirdu järelduse tegemist võimaldavad asjaolud ainuüksi sellega, et hageja on finantsnõustamisega tegelev isik, et hageja ja CC elavad koos ja et CC vajas finantsnõu. Kohtus üle kuulatud tunnistaja viitas asjaoludele, mille kohaselt kinnitasid allikad talle, et hageja on CC-le andnud finantsnõu.
14.Maakohus leidis õigesti, et väide, et hageja hüüdnimi on „F“, on kvalifitseeritav faktiväitena. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel, kui leidis, et selle faktiväite tõele vastavus on käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditega tõendatud. Tunnistaja andis maakohtus selles osas selgeid, konkreetseid ja üheseid järeldusi võimaldavaid ütlusi. Tunnistaja ütluste kohaselt on mitu inimest talle kinnitanud, et CC nimetab XX „F-ks“. Ringkonnakohtul ei ole põhjust järeldada, et tunnistaja annaks tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Kui mitu inimest kinnitasid tunnistajale, et nad on vahetult kogenud seda, et CC oma elukaaslast selliselt kutsub, saab konkreetse tunnistaja ütluste alusel selle tõendatuks lugeda. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi poolt esitatud kriitikaga, mille kohaselt on täielikult välistatud see, et tunnistaja ütluste alusel tõendatuks lugeda midagi sellist, mida tunnistaja ei ole küll ise kogenud aga mida on keegi kolmas isik tunnistajale kinnitanud. Ringkonnakohus leiab, et sellise tõendi väärtus on vahetult kogetust vaieldamatult väiksem, kuid selliste ütluste igal juhul täielikult kõrvale jätmiseks alati alust ei ole. Käesoleval juhul andis ajakirjanik tunnistajana selged ja konkreetsed

14(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 ütlused, millest nähtus, et konkreetsed allikad andsid talle selge faktiväite hageja hüüdnime osas. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et CC kasutab seda hüüdnime hageja suhtes mitte üksnes kodus, vaid ka tuttavate inimeste seltskonnas. Selle faktiväite tõendatuks lugemise kontekstis ei ole ka hageja olukorras, et ta ei saaks kostja poolt esitatud ja tõendatud väidet ümber lükata, nagu hageja esindaja seda apellatsioonkaebuses väidab. Selle faktiväite osas oleks hageja saanud taotleda kohtult mõne CC ja hagejaga lähedalt suhtleva inimese ülekuulamist, kes saanuks kinnitada, et ta viibib tihti nende inimeste seltskonnas ja ta ei ole mitte kunagi kuulnud, et CC oleks oma elukaaslast sellisel viisil kutsunud, vaid on kuulnud, et CC kutsub enda elukaaslast teisiti. Hageja sellise tunnistaja ülekuulamist ei taotlenud ning hageja ei teinud seda ka mitte apellatsioonkaebuses, s.o peale seda, kui maakohus oli kõnealuse faktiväite tõendatuks lugenud.

15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldatud väärtushinnang, mille raames käsitletakse hagejat CC „saatusliku naisena“, ei ole halvustav ega hageja mainet kahjustav väärtushinnang. Maakohus sisustas „saatusliku naise“ tähenduse konkreetse artikli kontekstis õigesti ja kohaselt. Ringkonnakohus ei jaga seejuures hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud kriitikat. Kohus võib tuvastada asjaolusid ka sellel alusel, et tegemist on üldteada asjaoludega. Avaldatud väärtushinnangutele tuleb kohtul anda hinnang. Kohus saab ja peab hindama väärtushinnanguid mitte üksnes siis, kui konkreetse väljendi osas on keele seletavas sõnaraamatus antud sõnaseletus ja mitte selle järgi nagu mingis seletavas sõnaraamatus selle autor on mingi seletuse andnud, vaid selle järgi, kuidas on kohane väärtushinnangut hinnata. Väärtushinnangute kvalifitseerimisel tuleb kohtul lähtuda sellest, kuidas keskmine lugeja väärtushinnangut tajuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kõnealuse väärtushinnangu puhul oli tegemist ka kohase hinnanguga, sest hageja on CC elukaaslane, kellel on finantsnõustaja oskused ja teadmised ning kostja poolt esitatud tõendite alusel on ta andnud CC-le finantsalast nõu CC majandustegevust puudutavates küsimustes ajal ja olukorras, kus CC majandustegevus oli kriitilises seisus.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja poolt publitseeritud avaldust „XX teab, kellel läheb parajasti väga hästi ja kellel mitte“ tuleb käsitleda väärtushinnanguna ja mitte faktiväitena. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et vastavast avaldusest saaks kuidagi või mingil viisil välja lugeda või järeldada seda, et artiklis väidetaks, et XX on avaldanud pangasaladust või pangasaladust ära kasutanud. Kohtul tuleb hinnata seda, kuidas võis ja sai lehelugeja artiklit mõista. Selle hindamisel ei saa kohus arvesse võtta muud, kui artiklis avaldatut ja üldist konteksti, milles artikkel avaldati. Artiklis avaldatust pangasaladuse ärakasutamist või avaldamist ei nähtu ei otseselt ega ka kaudselt. Samuti ei ole pooled käesoleva tsiviilasja raames esitanud kohtule asjaolusid ega ka tõendeid, et hageja oleks mingitel juhtudel pangasaladusega lubamatult ringi käinud. Sellist asjaolu ei saa pidada ka üldteada asjaoluks.
17.Maakohus leidis õigesti, et avaldust selle kohta, et hageja teeb kõikvõimalikke kombinatsioone, tuleb käsitleda hinnanguna. Maakohus luges selle hinnangu õigesti põhjendatud hinnanguks. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kombinatsioonide tegemine seisneb finantsnõu andmises. See, et finantsnõustaja kogemuse ja pädevusega CC elukaaslane on andnud CC-le finantsnõu, on tõendatud nii tunnistaja ütlustega, kui ka apellatsioonimenetluses juurde võetud dokumentaalsete tõenditega. Maakohus leidis õigesti, et artiklis seostatakse kombinatsioonide tegemist saneerimise algatamise soovitamisena. Maakohus leidis õigesti, et saneerimismenetluse algatamise soovitamist ei saa iseenesest pidada millekski negatiivseks või taunitavaks. Selliseid asjaolusid, et saneerimine oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu ja majanduslikus mõttes ettenähtavalt perspektiivitu, ei ole artiklis ega ka käesoleva tsiviilasja raames menetlusosaliste poolt esitatud väidete raames esile toodud.

15(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537

18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et artiklist ei saa järeldada, et seal oleks esitatud väide, et hageja on see, kes ajab piimatootjad närvi. Selles osas on kohased põhjendused esitanud maakohus oma otsuses ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
19.Maakohus leidis õigesti, et konkreetse artikli kontekstis tuleb avaldust „Endise pankiirina teab X väga hästi, mida tema kolleegid saavad ja võivad teha ja mida ei tohi“ käsitleda väärtushinnanguna, mitte faktiväitena. Maakohus rõhutas õigesti, et selle avalduse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse artikli kontekstist. Kohane on lähtuda asjaolust, et hageja on endine pangatöötaja ja sellest tehtud järeldusest, et ta teab selle tõttu piisavalt hästi ka praeguste pangatöötajate õigusi ja kohustusi. Faktiväide selles lauses on see, et hageja on endine pangatöötaja. Edasine selles lauses on sellest faktist tehtud hinnanguline järeldus. See on tekstist selgesti äratuntav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kõnealune väärtushinnang on põhjendatud ja kohane.
20.Maakohus luges avalduse, et „Y teada kasutasid nördinud pankurid seda kord isegi ära ja nõudsid tema eemaldamist läbirääkimistelt“ õigesti faktiväiteks. Kuid ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtuga selles, kuidas maakohus selle faktilise asjaolu tuvastamisel tõendeid hindas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite alusel sellist fakti tuvastada ei saa. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas seda üks allikas. Tunnistaja ega kostja ei avaldanud selgemaid ega konkreetsemaid asjaolusid selle kohta, millises pangas mingi nõupidamine toimus, millisel ajahetkel nõupidamine toimus (st kas väidetud sündmusi saab ajaliselt asetada artiklis väidetud konteksti), kes oli nõupidamise kokku kutsunud, kes ja millisel viisil oli määratlenud nõupidamise teema, mis oli nõupidamise teema või nõupidamisel arutlusel olnud küsimused, kas see oli mingi konkreetse panga esindaja, kes palus hagejal lahkuda, mida täpselt hagejalt nõuti jne. Tunnistaja ütlustest nähtub, et mingis pangas toimus mingi nõupidamine. Igat nõupidamist ei saa pidada läbirääkimisteks, eriti veel siis, kui ei ole teada ka see, kelle vahel mis küsimusi ja millal arutati. Eespool viidatud küsimused ei selgu ka apellatsioonimenetluses juurde võetud tõenditest. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et artikli avaldanud ajakirjanikule oleksid olnud eespool nimetatud üksikasjad teada. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja tunnistaja ütlustest võib järeldada ka seda, et ka tunnistajale endale oli teada vaid see allika poolt üldiselt esitatud väide, et ükskord ühelt pangas toimunud nõupidamiselt hageja lahkumist nõuti. Ringkonnakohus rõhutab, et selleks, et kohus saaks mingi faktilise asjaolu tuvastada, tuleb menetlusosalisel, kes seda soovib esmalt kohtu ette tuua piisavalt konkreetsed faktilised asjaolud ja seejärel esitada piisavad tõendid. Praegusel juhul on kohtu ette toodud äärmiselt üldine ja konkretiseerimata avaldus. Konkreetsuse puudumise tõttu ei ole võimalik, isegi eeldades tunnistaja ütluste õigsust, kostja poolt soovitud asjaolu tuvastada. Samas nõustub ringkonnakohus sellega, et tegemist ei ole hageja au teotava faktiväitega.
21.Maakohus leidis õigesti, et lauset „C teeb, mida naine ütleb“ tuleb käsitleda väärtushinnanguna ja mitte faktiväitena. Maakohtu järeldus, et väärtushinnanguna ei ole see ebakohane, on õige. Maakohus leidis seejuures õigesti, et artiklis omistati seeläbi hagejale finantstegevuse alaste nõuannete andmine. Maakohus leidis õigesti, et artiklist ei saa välja lugeda, et seal oleks väidetud, et hageja kontrollib C tegevust või et CC teeks kõike, mida naine soovitab.
22.Maakohus leidis õigesti, et hageja CC tegelikuks finantsnõustajaks pidamist tuleb käsitleda väärtushinnanguna. Ringkonnakohus nõustub, et seejuures ei ole oluline mitte see, kas hageja on CC-le finantsnõu andnud, vaid see, kas ja millisel määral CC hageja poolt antud nõuannetest lähtub.

16(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537

23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et inimese hüüdnime ei tule pidada isikuandmete hulka kuuluvaks. See, kas tegemist on isikuandmetega, ei sõltu sellest, kas andmed on avalikud või andmed on teada üksnes mingile kindlale isikute ringile. Isikuandmete kaitse seadus tunneb ka delikaatseid isikuandmeid, mis võivad olla teada üksnes väga kitsale ringile. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et inimese hüüdnimi ei ole isikuandmete hulka kuuluv seetõttu, et eraldivõetuna ei ole see konkreetse isikuga seostatav. Ka näiteks diagnoosid, kui need ei ole konkreetse isikuga seostatud, ei ole isikuandmed. Isikuandmeteks muutuvad need siis, kui need seostada konkreetse isikuga. Konkreetsel juhul seostati inimese hüüdnimi konkreetse isikuga, mille tõttu tuleb seda käsitleda isikuandmete hulka kuuluvana. Eespool asus kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide, et hageja hüüdnimi on „F“, on tõendatud.
24.Hageja heidab kostjale ette hageja nime, vanuse, pildi ja hüüdnime kui isikuandmete õigustamatut avaldamist. Hageja isikuandmete avaldamiseks kostjal hageja nõusolekut ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostjal ei olnud hageja isikuandmete avaldamiseks hageja nõusolekut, tuleb avaldamist hageja nime, vanuse ja pildi osas lugeda IKS § 11 lg-st 2 tulenevalt siiski lubatavaks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud isikuandmete avaldamiseks esines ülekaalukas avalik huvi. Ringkonnakohus nõustub sellega, et „Tere“ ettevõtete majandusliku käekäigu, sh „Tere“ ettevõtete juhtimisel tehtud otsustuste osas esineb ja esines eriti artikli avaldamise ajal ülekaalukas avalik huvi. „Tere“ ettevõtted ei olnud artikli avaldamise ajal mitte üksnes olulised tööandjad. „Tere“ ettevõtetes töödeldi ümber ja nende ettevõtete kaudu realiseeriti olulises ulatuses Eestis toodetavat toorpiima. „Tere“ ettevõtetes toodeti mitmeid olulisi, tarbijate poolt armastatud piimatooteid. „Tere“ ettevõtete majanduslik käekäik oli oluline ka seetõttu, et ühiskonnas oli põhjendatud huvi, mis seondus sellega, milline on Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti ettevõtetele ja kuidas sellega toime tullakse. Avalikkuse huvi „Tere“ ettevõtete suhtes oli artikli avaldamise ajal oluline seetõttu, et just tollel ajal esinesid ettevõtetel olulised majandusraskused, mille ületamiseks astuti erinevaid samme. Kuna „Tere“ ettevõtete osas tegi olulisi otsustusi OO, oli avalikkusel ülekaalukas avalik huvi teada, kes on need inimesed, kelle nõuannetele tuginedes CC „Tere“ ettevõtete majanduslikku käekäiku mõjutavaid olulisi otsustusi teeb. Selles kontekstis oli avalikkusel ülekaalukas avalik huvi teada CC nõuandja nime ja professionaalset tausta. Avalikkuse ülekaalukas huvi ei piirdunud mitte üksnes nime avaldamisega. Inimese vanus on oluline asjaolu, mis viitab inimese kogemusele jms. Inimese vanust avaldatakse inimeste iseloomustamisel väga tihti. Seetõttu oli lisaks hageja nimele avalikkusel ülekaalukas huvi ka hageja vanuse suhtes. Õigustatud oli ka hageja pildi avaldamine. Avalikkuse ülekaaluka huvi hindamisel tuleb arvestada mh ka seda, kuidas ja millisel viisil isikute kohta ajakirjanduses tavaliselt andmeid avaldatakse ja mida ajakirjanduse lugejaskond eeldab. Reeglina on täiesti tavaline, et nende isikute suhtes, kelle osas andmete avaldamisel esineb ülekaalukas avalik huvi, avaldatakse ka inimese pilt. Enamikul juhtudel tuleb selle avaldamist pidada õigustatuks ja põhjendatuks. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et erinevalt enamikest juhtudest oli küll hageja nime avaldamine õigustatud, kuid pildi avaldamine mitte.
25.Eelmises lõigus nimetatud isikuandmete avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tunnistaja ütluste alusel tuleb tõendatuks lugeda, et artikli koostanud ajakirjanik tegi pingutusi selleks, et kõikide võimalike avalikkusele teadaolevate kontaktandmete kaudu hagejaga ühendust saada. Ebaeetiliseks ei saa pidada olukorda, kus ajakirjanduses avaldatakse isikuandmeid sellise isiku suhtes, kellega kontakti saada ei õnnestu. Teiseks, artikli koostanud ajakirjanikul õnnestus artikkel hagejale saata. Selle asjaolu võttis käesolevas menetluses omaks ka hageja. Hageja väitis, et tal endal ei olnud

17(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 võimalik koheselt, artikli saamise päeval artiklit läbi töötada, sest ta viibis meditsiinilisel protseduuril. Määrav ei ole siinjuures see, kas hagejal oli objektiivselt võimalik isikuandmete avaldamise osas oma seisukohti esitada või mitte, vaid see, millise pingutuse ajakirjanik seejuures tegi. Ringkonnakohus ei nõustu hageja esindaja etteheidetega, et kuna ajakirjanik kirjutas hagejale, et artikli pealkiri oli juba trükki saadetud, ei saanud artiklis enam midagi muuta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kinnitas ajakirjanik hagejale, et kõike muud peale pealkirja on võimalik muuta. Oluline on mitte üksnes see, kas ajakirjanik pöördus isiku poole piisavalt vara, vaid ka see, kas isikul, kelle isikuandmeid avaldati, oli mingeid vastuväiteid või märkusi- parandusi, mida ta oleks saanud õigeaegse pöördumise korral esitada. Seda tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Juhul, kui esineb ülekaalukas avalik huvi isikuandmete avaldamiseks, ei saa isik välistada andmete avaldamise pelgalt seeläbi, et ta teatab, et tema enda isikuandmete avaldamist üleüldse ei taha. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sai OO, kes enne artikli avaldamist ajakirjanikuga suhtles, artikli XX-lt. Ajakirjanikule ei avaldatud seda, et XX sooviks artikli osas seisukohta avaldada, kuid ta ei saa seda teha mitte enne kuni mingil hilisemal, konkreetsel ajahetkel. Seega ei ole määrav, kas CC tegutses hageja esindajana enne artikli avaldamist ajakirjanikuga suheldes ja kas OO-l oli selleks esindusõigus või mitte.

26.Ringkonnakohus leiab, et eespool käsitletud isikuandmete avaldamine ei avaldanud hagejale ülemäära kahjustavat mõju. Kostja tõi kohtu ette asjaolud, mis viitavad sellele, et mõju hagejale ei saanud olla ülemäära kahjustav ning hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et eespool nimetatud andmete avaldamisest tekkinud mõju oleks hageja suhtes olnud siiski lubamatult suur. Maakohus leidis õigesti, et hagejat käsitleti artiklis positiivses võtmes. Negatiivseid hinnanguid hagejale sisuliselt ei antud. See, kui hagejale endale on seoses CC nõustamisega teada mingid asjaolud, mis võiksid hagejale negatiivset varju heita, ei saa mõjutada käesoleva asja lahendamist, sest kohus saab isikuandmete avaldamisest tekkivat mõju hinnata selle järgi, kuidas artiklist ja isikuandmete avaldamisest võisid aru saada artikli lugejad. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et lugejate arusaamist ja artikli tonaalsust saaks ja tuleks hinnata netikommentaatorite poolt avaldatud kommentaaride järgi. Paljudes kommentaarides sisalduvad väited, seosed ja hinnangud, mille peale keskmine mõistlik lehelugeja ei suudaks tulla.
27.Ringkonnakohus leiab siiski, et hageja koduse hüüdnime avaldamine ei olnud õigustatud. Eespool asus kohus seisukohale, et hüüdnime puhul on tegemist isikuandmetega. Kui avalikkusel oli ülekaalukas huvi teada, kellelt saab nõuandeid inimene, kes „Tere“ ettevõtete osas olulisi otsustusi teeb, ei seondunud hageja hüüdnimi vähimalgi määral „Tere“ ettevõtete osas nõustamisega. Hüüdnime avaldamise puhul oli tegemist õigustamatu sekkumisega hageja privaatsfääri. Ka kostja ei toonud käesoleva tsiviilasja menetluse raames esile asjaolusid, mis õigustanuks hageja hüüdnime avaldamist. Ringkonnakohus asus käesolevas otsuses seisukohale, et eespool nimetatud faktiväidete osas ei suutnud kostja tõendada nende tegelikkusele vastavust.
28.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmetena hageja hüüdnime ning avaldas hageja suhtes tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid ja avaldamisega pani toime isikuandmete kaitse seaduse §-de 10 ja 11 rikkumise, mille tagajärjel tekkis hagejal kostja suhtes VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevalt kahju hüvitamise kohustus ja isiklike õiguste rikkumise, mille tagajärjel tekkis kostjal hageja suhtes VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-st 4 koosmõjus §-ga 1046 tulenevalt kahju hüvitamise kohustus. Hüüdnime ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidete avaldamine ei olnud muid hüvesid arvestades õigustatud (VÕS § 1046). Ringkonnakohus leiab, et juhul,

18(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 kui ajakirjandus sekkub õigustamatult inimese eraellu ja avaldab tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid, põhjustab see eelduslikult alati inimesele üleelamisi, millega tekib mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine on kohtu kaalutlusotsustus. VÕS § 134 lg-test 5 ja 6 tulenevalt tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada seda, et avaldatud artikkel ei olnud hageja eraelu andmete avaldamisele üles ehitatud ning valdavas osas oli hageja isikuandmete avaldamine õiguspärane, samuti oli enamik avaldatud faktiväidetest õiged ja esitatud väärtushinnangutest kohased. Kostja käitumist ja kostja suhtumist hagejasse pärast artikli avaldamist iseloomustab see, et kostja, saades teada, peale artikli ilmumist, et artiklis avaldatu avaldamine hagejat siiski häiris (hageja ei võtnud kostjaga peale artikli avaldamist ühendust), pakkus kostja võimalust avaldada samas väljaandes enda seisukohti kajastav selgitav kirjutis. Koduse hüüdnime ja nende faktiväidete, mida kostja ei suutnud tõendada, eemaldamine artiklist ei oleks olnud võimalik ilma kogu artiklit eemaldamata. Seega ei esine hageja käitumises peale artikli avaldamist asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitise suurendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et tõenäoliselt asub kostja ka edaspidi seadusevastaselt kostja isikuandmeid või mittetõendatavaid faktiväiteid avaldama. Arvestades eespool toodut leiab ringkonnakohus, et kohane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hüüdnime kui isikuandmete ja mittetõendatud faktiväidete avaldamise eest on 500 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summa väljamõistmisega on kõnealuse rikkumisega hagejale põhjustatud kahju hüvitatud, mistõttu täiendavate summade väljamõistmine ei ole põhjendatud.

29.Seoses sellega, et kostja ei suutnud tõendada osade artiklis avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavust, on hageja õigustatud nõudma artiklis avaldatud ja mittetõendatud faktiväidete ümberlükkamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja esmane nõue, milles hageja nõuab kogu artikli eemaldamist, ei ole õigustatud, sest artikkel sisaldab mitmeid hinnanguid ja väiteid, mille avaldamine ei ole õigusvastane ning lubamatu. Ühelt poolt on hagejal õigus kaitsta ennast ebaõigete faktiväidete avaldamise eest ja seadusevastase isikuandmete avaldamise eest, kuid teiselt poolt tuleb arvestada ka sõnavabadust.
30.Eespool toodust tulenevalt tuleb rahuldada osaliselt hageja alternatiivnõue ja kohustada kostjat täiendama kostja hallatavatel veebilehekülgedel XXX ja YYY artiklit „CC kuulab oma naise sõna“ järgneva pealdisega: „Ebaõige on väide „CC ei maksa pankadele, sest naine ei soovita seda“; ebaõige on väide „Võitle! Ära anna pankadele alla, soovitab suurärimehele tema finantsnõustajast elukaaslane“; ebaõige on väide „Y teada kasutasid nördinud pankurid seda kord isegi ära ja nõudsid tema eemaldamist läbirääkimistelt“.“ Kohus saab kostjat kohustada konkreetsete veebilehtede osas. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema konkreetne ja üheselt mõistetav.
31.Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja palus kohustada kostjat esitada palve otsingumootorite haldajatele vaidlusaluse artikli eemaldamiseks otsingumootorite puhvermälust. Sellise palve saab hageja esitada otsingumootorite haldajatele ise. Hageja kinnitas 12.01.2018.a kohtuistungil, et ta seda teinud ei ole. Hageja ei ole usutavaks muutnud, et juhul, kui hageja ise vastava taotluse esitaks, siis seda palvet ei rahuldataks ja kostja poolt palve esitamise korral kuuluks palve rahuldamisele või hageja õigused oleksid kostja poolt palve esitamise korral paremini või efektiivsemalt kaitstud. Sellest tulenevalt ei ole hageja käesoleva kohtumenetluse raames tõendanud ega usutavaks muutnud, et selle nõude puhul oleks tegemist hageja õiguste kaitsmiseks vajaliku nõudega. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kõik artiklis avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud ei olnud tegelikkusele mittevastavad ja õigusvastased. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei pea kaasa aitama sellele,

19(20)

Tsiviilasi nr 2-16-13537 et otsingumootorite abil ei oleks võimalik vaidlusalust artiklit üleüldse leida. Kuna kostja ei ole kohustatud artiklit ka enda veebilehtedelt eemaldama, ei ole kostja kohustatud ka kaasa aitama sellele, et otsingumootorite haldajad artikli otsingumootorite vahemäludest eemaldaksid. Juhul, kui otsingumootorite haldajad seda hageja nõudmise peale teevad, ei saa kostja seda takistada, kuid kostjal ei ole kohustust sellele kaasa aidata.

32.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi osalise rahuldamise korral tuleb jaotada menetluskulud vastavalt ulatusele, mille osas hagi rahuldati. Käesoleva menetluse raames esitati mitmeid erinevaid nõudeid, millel ei ole üheselt hinnatavat või mõõdetavat kaalu. Selletõttu on menetluskulude jaotus käesolevas asjas kohtu diskretsiooniotsustus, mille tegemisel lähtub ringkonnakohus järgmistest asjaoludest: hageja primaarnõue jäetakse rahuldamata, hageja alternatiivnõue rahuldatakse osaliselt, kõikide avalduste, mida hageja faktiväidetena käsitles, faktiväidetena käsitlemiseks alust ei ole, kümnest hageja hinnangul ebaõigest faktiväitest saab ebaõigena käsitleda üksnes kolme, väärtushinnangutest, mille osas hageja kostjale etteheiteid tegi, mitte ühtegi ei saa käsitleda lubamatutena, hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõue (summas 7500 eurot) rahuldatakse üksnes osaliselt (summas 500 eurot), rahuldamata jäetakse täiendav mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille hageja palus välja mõista kohtu äranägemisel. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud peavad jääma 1/10 ulatuses kostja ja 9/10 ulatuses hageja kanda. See vastab ringkonnakohtu hinnangul rahuldamisele kuulunud nõuete ulatusele. Kuigi hageja poolt ette heidetud kümnest ebaõigest faktiväitest ei leidnud tõendamist kolm, ei saa mitte ühegi hageja poolt ette heidetud väärtushinnangu osas lugeda neid õigustamatuteks. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitatud ja rahuldatud proportsioon viitab sellele, et hagi ei saa enam kui 1/10 osas rahuldada. Rahuldamata jäetakse ka hageja nõue otsingumootorite haldajatele palve esitamise kohustamiseks.
33.Kuna menetluskulude kindlaksmääramine eeldab mõlema poole menetluskulude hindamist ja seda maakohus teinud ei ole, määrab nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist.
34.Hageja esitas kohtule taotluse asendada kohtulahendi jõustumisel poolte nimed initsiaalidega ja jätta avalikustamata poolte isiku- ja registrikoodid, sünniaeg ja aadressid. Ringkonnakohus rahuldab vastava taotluse (TsMS § 462 lg 2).

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja