Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-11017
Tsiviilasi
XXX hagi Rimi Eesti Food AS vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja võla nõudes hagi hind 3248,21 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikoolo tn 8, Tartu 51003; telefon: 4844000; e-post: [email protected]); Kostja: Rimi Eesti Food AS (registrikood 10263574, Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald 75301 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]). Menetluse liik
Jaanika
Jürimäe
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Rimi Eesti Food AS-lt (registrikood 10263574) hageja XXX (isikukood XXX) kasuks õigeksvõtu alusel välja 7,61 eurot.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 3000 eurot ja viivise antud summalt alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras kuni kahju hüvitise tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 7,61 eurot ja viivise antud summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt külastas hageja 28.06.2018 hommikul Tallinnas asuvat Telliskivi Rimi Supermarketit. Oma ostude eest tasumiseks kasutas hageja iseteeninduskassat, kus tasus teostatud ostude eest pangakaardiga summas 7,61 eurot. Pärast iseteeninduskassade alalt lahkumist pidas poe turvatöötaja hageja kinni. Turvatöötaja pani kerget füüsilist jõudu kasutades hagejal käed raudu, nimetas teda mitmeid kordi valjuhäälselt vargaks ja kinnitas hageja käeraudadega poe sissepääsu juures asuva metallposti külge. Iseteeninduskassa, kus hageja maksis, andis nimelt punase tulega märku, et makset ei ole teostatud.
3.Hageja oli metallposti külge kinnitatud umbes 30 minutit, kuni sündmuskohale saabus politsei. Hageja selline seismine oli kõigile poekülastajatele näha. Rimi turvatöötaja ei olnud nõus esialgu tõmbama hagejale ette varjavat kardinat, kuid mõne aja möödudes tegi seda siiski. Rimi turvatöötaja võttis hagejalt ära ostetud asjad ja hageja isiklikud esemed, mistõttu ei saanud hageja helistada oma vennale, kes ootas hageja naasmist koju.
4.Pärast politsei saabumist vabastas turvatöötaja hageja käeraudadest, kuid ostetud esemeid hagejale ei tagastatud. Lisaks sellele ei ole hagejale tagastatud ostusummat 7,61 eurot. Hageja pöördumistele kostja adekvaatselt ei reageerinud. Kostja pakkus hagejale läbielamiste leevenduseks väikest kingitust ja 100 eurost kinkekaarti, mida hageja ei pidanud õiglaseks lahenduseks.
5.Hageja viitas VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 punktile 3. Turvatöötaja tegu oli õigusvastane, sest kahju tekitati hagejalt vabaduse võtmisega. Hagejalt vabaduse võtmine ei olnud õigustatud. Ostja peab tegema kõik selleks, et ostetud kauba eest tasuda, kuid ta ei pea jälgima, kas iseteeninduskassa juures olev märgutuli annab makse sooritamisest õigesti märku või mitte.
6.Hageja arveldusarvelt oli maha läinud makstud summa 7,61, kuid iseteeninduskassa näitas, et makset ei tehtud. Hageja leidis, et järelikult ei olnud kassa töökorras. Poes asuvate tehniliste vahendite korrashoid on poe omaniku vastutus. Poe külastaja ei pea kassade korrashoius veenduma. Kostja turvatöötaja oleks pidanud kontrollima, kas makse sai tehtud või mitte. Seda tegemata pidas turvatöötaja kinni isiku, kes tegelikult ei olnud süütegu toime pannud.
7.Hageja leidis, et tema suhtes käeraudade kasutamine oli lubamatu turvaseaduse § 40 alusel. Hageja ei proovinud kordagi põgeneda või turvatöötajale vastu hakata, mistõttu oli tema käeraudadega posti külge aheldamine arusaamatu ja õigusvastane tegu. Kui turvatöötaja ei oleks hagejat käeraudadega metallposti külge kinnitanud, ei oleks hageja saanud läbielatud sündmusest
hingelist valu ja kannatusi.
8.Hageja viitas VÕS § 1050 lõikele 1 ja § 104 lõikele 2, samuti VÕS § 1054 lõikele 1 ja TsÜS §-le 132. Kostja vastutab turvatöötaja tegevuse eest, sest ta kasutab turvatöötajat oma majandusja kutsetegevuses. Hagejale tekkis mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 alusel. Telliskivi Rimi turvatöötaja põhjustas hagejale hingelist valu ning kannatusi sellega, et süüdistas teda alusetult varguses ja kohtles teda kui süüteo toime pannud isikut, pannes tal jõhkralt käed käeraudadega kinni ja kinnitades ta teiste poekülastajate nähes posti külge pikaks ajaks, võttes alusetult vabaduse.
9.Hageja pidi 30 minutit posti külge aheldatuna taluma möödakäijate pilke ja turvatöötaja suhtumist temasse kui kurjategijasse, mis tekitas hagejale hingelise trauma. Hageja oli korrektselt kaupade eest tasunud, kuid poe turvatöötaja võttis temalt ilma selgitusteta vabaduse ega pidanudki vajalikuks selgeks teha, kas hageja on ka tegelikult süüteo toime pannud. Vahejuhtumi tõttu oli häiritud hageja edasine ja järgmine tööpäev, ta tundis end häbistatuna ega suutnud tööl korrektselt keskenduda. Hageja viitas VÕS § 134 lõigetele 2 ja 5.
10.Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 3000 eurot, mida hageja pidas mõistlikuks. Alusetu vabaduse võtmisega kaasnes hagejale häbitunne ja hingeline valu tulenevalt asjaolust, et turvatöötaja nimetas teda mitmeid kordi vargaks, seda kuulsid ja tema kinnipidamist nägid ka poes viibivad inimesed.
11.Kostja ei ole hagejale siiani tagastanud ostetud kaupa ega arveldusarvelt võetud 7,61 eurot, kuigi hageja on seda palunud. Hageja ja kostja sõlmisid VÕS § 208 lg 1 mõttes müügilepingu, kus hageja oli tarbijaks. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale ostuhind ja kostjal oli kohustus anda hagejale üle ostetud kaubad. Hageja on küll ostuhinna tasunud, kuid ostetud kaupa ta saanud ei ole. Kuna hageja kaupu ei saanud, taganes ta VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust. Kostja rikkus lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 2 mõistes. Hageja viitas VÕS § 189 lõikele 1 ja palus tagastada saadud 7,61 eurot. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagejale tekkis mittevaraline kahju, mis hõlmas füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Telliskivi Rimi turvatöötaja põhjustas hagejale hingelist valu ning kannatusi sellega, et süüdistas teda alusetult varguses ja kohtles teda kui süüteo toime pannud isikut, pannes tal jõhkralt käed käeraudadega kinni ja kinnitades ta teiste poekülastajate nähes posti külge pikaks ajaks, võttes seega alusetult hageja vabaduse.
13.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei olnud teistele poekülastajatele nähtav, kuivõrd turvatöötaja tõmbas koheselt ette kardina. Turvatöötaja ei lubanud esialgu hagejale kardinat ette tõmmata põhjendusega, et peab hagejat jälgima nagu ’’eluohtlikku kriminaali’’. Alles hiljem, kui turvatöötaja tuju mõnevõrra paranes, tõmbas ta hagejale kardina ette. Hageja pidi 30 minutit posti külge aheldatuna taluma möödakäijate pilke ja turvatöötaja suhtumist temasse kui kurjategijasse, mis tekitas hagejale hingelise trauma.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et turvatöötaja käitus hageja kinnipidamisel õiguspäraselt. Hageja tõepoolest möönis turvatöötajale, et tal võis jääda ostude eest tasumata. Hageja arvas, et makse ei läinud läbi ning ta ei pannud seda tähele. Küll aga ei olnud hagejal soovi kauplusest põgeneda ja sellest pidi turvatöötaja aru saama. Kui turvatöötaja oleks hagejale selgitanud, miks punane tuli põlema läks, oleks hageja saanud koos turvatöötajaga vaadata näiteks panga väljavõtet, mis oleks näidanud, et makse on läbi läinud.
15.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et iseteeninduskassa süsteem oli töökorras. Süsteem ei olnud töökorras, sest hageja tasus kaupade eest, kuid kassas süttis punane tuli. Poe
külastaja ei pea kassade korrashoius veenduma. Turvatöötaja oleks pidanud kontrollima, kas makse tehti või mitte. Turvatöötaja pidas kinni isiku, kes tegelikult ei olnud süütegu toime pannud ning selle kontrollimine oli lihtne, kuid turvatöötaja seda tegema ei vaevunud.
16.Hagejalt võeti ära kõik tema isiklikud asjad, mistõttu ei saanud ta helistada oma vennale, kes teda kodus murelikult ootas. Pärast politsei saabumist pidi hageja asjaolude selgitamiseks veetma veel ligi poolteist tundi aega politseibussis. Hageja pidas ilmselgeks, et tema kui kliendiga korrektselt ei käitutud. Kostja on tunnistanud seda oma kirjades pärast vahejuhtumit.
17.Hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga, sest pakutud summa 500 eurot ei olnud piisav hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tegemist ei ole isegi poolega hagi nõudest. Hageja pidas kostja pakkumist ebamõistlikuks.
18.10.12.2018 seisukohtades ei olnud hageja jätkuvalt nõus kostja kompromissettepanekuga. Hageja kordas oma varasemaid väiteid. Kassasüsteemi riket moonid 13.07.2018 ajalehes Õhtuleht ilmunud artiklis Rimi pressiesindaja. Hageja leidis, et juba õigusvastaselt vabaduse võtmine tekitas hagejale kahju. Samuti tekitas kahju alandus, mida hageja tundis.
19.Hageja pidas põhjendamatuks kostja väidet, et viimane ei teadnud arvelduskonto numbrit, kuhu hagejale 7,61 eurot tagasi kanda. Kostjale oli teada see kontonumber, millelt hageja oma ostude eest tasus, kuivõrd makse läks kohe selle tegemisel läbi. Hageja avaldas, et ta on nõus sõlmima kostjaga kompromissi, kuid mitte kostja pakutud summas. Lisaks ei olnud hageja nõus, et kostja oli valmis hüvitama kompromissina hageja õigusabikuludest 360 eurot. Kui kostja oleks koheselt teinud hagejale mõistliku kompromissettepaneku, ei oleks hageja pidanud advokaadi poole pöörduma.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt. Kostja leidis, et hagi võla nõudes on põhjendatud. Kostja vaidles vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja on teinud hagejale korduvaid kompromissettepanekuid.
21.Juhtum, kus hageja oli kaupluses metallposti külge käeraudadega kinnitatud, toimus põhjusel, et turvatöötaja küsimuse peale, kas hageja on kaupade eest tasunud, vastas viimane, et pole selles kindel. Turvatöötaja palvele minna koos asja selgitama vaidles hageja vastu ja leidis, et ta ei saa kauplusesse jääda. Turvatöötajale tundus seetõttu, et hageja ei soovi koostööd teha ja hageja võib soovida lahkuda enne, kui asjaolud on selged.
22.Hageja oli kaupluses kinnitatud käeraudadega selleks spetsiaalselt ettenähtud kohta ning kardin tõmmati ette koheselt. Hageja ei olnud teistele kaupluse külastajatele nähtav. Kostja on hagejale korduvalt pakkunud nii kaupade kui nende eest tasutud raha tagastamist, ent hageja ei ole ilmunud kostja kauplusesse ega teatanud oma pangarekvisiite, millele oleks olnud võimalik raha tagastada.
23.Turvatöötaja näol oli tegemist OÜ Grifs töötajaga. OÜ Grifs on kostja lepinguline koostööpartner. Kostja ei ole enda tegevusega hagejale kahju tekitanud ega vastuta selle eest. ja Hageja oleks pidanud hagiga pöörduma OÜ Grifs poole. Samas selgitas kostja, miks tema arvates ei olnud turvatöötaja käitumine õigusvastane. Kuna hageja ise kinnitas, et pole makse teostamises kindel ja soovis kiiresti kauplusest lahkuda, tekkis turvatöötajal kahtlus, et hageja võib lahkuda enne asjaolude selgitamist.
24.Iseteeninduskassas, kus hageja kaupu sisse skaneeris, põles punane tuli hetkel, kui hageja
kassa juurest lahkus. See tekitas turvatöötajas kahtluse, et tegemist on lõpule viimata tehinguga. Punane tuli võis kassas põleda seetõttu, et klient tõstis asju kaalult ära liiga kiiresti ja makse polnud veel nö läbi läinud. Viipemaksega tasumisel tuleb kliendil enne kauplusest lahkumist veenduda, et makse on lõpule viidud. Iseteeninduskassa süsteem oli töökorras.
25.Turvatöötaja käitus korrektselt, kuna juhtumi asjaolude tõttu tekkis põhjendatud kahtlus, et tegu võib olla vargusega ja kahtlusalune soovib põgeneda. Kostja viitas TurvaS § 32 lg 1 punktidele 1, 2 ja 3. Kostja leidis, et hageja jaoks oli politsei kutsumine, tema võimalikult kiire vabastamine käeraudadest, väärteomenetluse lõpetamine, kostja korduvad vabandused ja enne kohtumenetlust pakutud hüvitised küllaldased õigusliku olukorra taastamiseks. 30 minutit ei ole taolise juhtumi puhul asjaolude väljaselgitamiseks ebamõistlikult pikk aeg.
26.Hagejale ei ole tekkinud füüsilist kahju. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud, milline oli mittevaraline kahju, mis talle tekkis ja kuidas on põhjendatud 3000 euro nõudmine. Isegi juhul, kui käeraudade kasutamine oleks olnud lubamatu, ei ole 3000 euro hüvitise nõudmine kooskõlas juhtumi asjaolude ja senise kohtupraktikaga. Kostja tõi näiteid kohtupraktikas välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste osas. Välja mõistetud hüvitiste puhul on sageli kannatanu jaoks koormav sündmus jõudnud paljude inimesteni läbi ajakirjanduslike väljaannete või teleülekannete või on tegu olnud füüsiliselt äärmiselt šokeeriva sündmusega.
27.Kostja on hagejale kohtuväliselt pakkunud ebameeldivuste kompenseerimiseks 100 eurost Rimi kinkekaarti või 100 euro kandmist hageja pangakontole juhul, kui viimane teatab oma pangakonto rekvisiidid. Hageja ei ole tänaseni neid andmeid kostjale esitanud. Hageja esindaja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjaga ühendust võtnud. Kostja võttis enne hagile vastamist hagejaga ise ühendust. Kostja pakkus hagejale kompromissi summaks 500 eurot, lisaks poole riigilõivu hüvitamist ja 60% ulatuses hageja õigusabikulude hüvitamist, s.o kokku summas 360 eurot, millele lisandub käibemaks.
28.Kostja on varasemalt pakkunud hagejale kaupade või ostusumma tagastamist, kuid hageja tegevusetuse tõttu ei ole see võimalik olnud. Hageja ei ole ilmunud kauplusesse kaupade või ostusumma tagastamiseks ega ole teatanud kostjale oma pangakonto rekvisiite. Kostja kinnitas, et nõustub hagejale tagastama müügilepingu alusel tasutud 7,61 eurot. Viivisenõuet pidas kostja alusetuks, sest kostja ei ole varasemalt keeldunud summa tagastamisest. Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, sest kostja oli valmis vabatahtlikult summa tagastama. Seetõttu ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud.
29.11.01.2019 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole endiselt tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikku seost tsiviilasjas kirjeldatud juhtumiga. Hageja väide, et turvatöötaja ei selgitanud, miks hageja kinni peeti või et turvatöötajal puudus alus isiku kinnipidamiseks, ei ole korrektne. Turvatöötaja küsimusele, kas kaupade eest on makstud, vastas hageja midagi ebamäärast ja püüdis kauplusest ära kiirustada, mis kinnistas turvatöötaja kahtlust, et klient võib olla käitunud seadusevastaselt.
30.Kaupluse tehnilised vahendid olid töökorras ja süsteemi riket hilisemal kontrollil kostja ei tuvastanud. Hageja poolt viidatud 13. juuli 2018 ajalehe artiklis esitatud info on ebatäpne. Kostja on varasemalt selgitanud ühte võimalikku versiooni, millest segadus kaupluses tekkida võis. Olukord võis olla hageja jaoks subjektiivselt ebameeldiv, kuid tagantjärgi pole võimalik kõiki asjaolusid nõnda täpselt hinnates jõuda järeldusele, kui palju oli sündmuste taoline käik hageja enda käitumisest tingitud. Aeg, mil hageja oli käeraudadega kostja kaupluses kinni, ei olnud ebamõistlikult pikk, kokku 30 minutit.
31.Lisaks selgitas kostja, et tal puudub teave hageja pangakonto numbri kohta, sest kaupade eest tasumisel sellist teavet kostja pangalt klientide kohta ei saa. Seetõttu oli tagasimakse saamiseks
hädavajalik, et hageja esitas kostjale oma pangakonto numbri või annaks märku, millisel muul viisil ta raha tagastamist soovib.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Hagi kuulub rahuldamisele nimelt osas, milles kostja võttis hageja nõude õigeks.
33.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja külastas 28.06.2018 hommikul Tallinnas Telliskivi linnakus asuvat kostja kauplust; 2) hageja kasutas kaupluses asuvat iseteeninduse kassat, millel süttis punane tuli; 3) kaupluse turvatöötaja pidas hageja kinni ning kasutas tema suhtes käeraudu; 4) hageja oli kaupluses kinni peetud kuni ajani, mil kohale saabus politsei; 5) hagejalt võeti ära kaubad, millised ta oli ostnud.
34.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale mittevaralise kahju ning tagastama kaupade eest tasutud summa.
35.Hageja leidis, et kostja võttis temalt alusetult vabaduse, mille tõttu ta palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 3000 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Kuna kostja võttis hagejalt ostetud kaubad ära, taganes hageja lepingust ja palus kostjalt seetõttu välja mõista kaupade eest makstud summa 7,61 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest.
36.Hageja oli käeraudadega kinnitatud metallposti külge umbes 30 minutit. Hageja seismine oli näha kõigile külastajatele ja turvatöötaja nõustus varjava kardina ette tõmbama alles mõne aja pärast. Hagejalt võeti ära isiklikud asjad ja ostetud esemed, mida ei tagastatud. Hagejalt vabaduse võtmine ei olnud õigustatud. Hageja arveldusarvelt läks ostetud summa maha. Kuna iseteeninduskassas süttis punane tuli, ei olnud kassa töökorras ning see eest vastutab kostja. Hagejal käeraudade kasutamine oli lubamatu. Kostja vastutab oma turvatöötaja tegevuse eest. Hageja sai hingelise trauma, sest ta oli kinni aheldatud ja turvatöötaja nimetas teda poe külastajate ees mitmeid kordi vargaks. Hageja pidas mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 3000 eurot. Samas möönis hageja, et ta võis turvatöötajale avaldada, et makse jäi tegemata. Hageja ei soovinud kauplusest põgeneda ja turvatöötaja oleks pidanud välja selgitama, kas makse läks läbi. Kostja kompromissettepanekuid ei pidanud hageja mõistlikuks ja leidis, et kuna kostjale pidi tema konto number olema makselt näha, oleks kostja pidanud hagejale ise tasutud kaupade eest makstud summa talle üle kandma.
37.Kostja võttis hageja nõude õigeks kaupade eest tasutud summa 7,61 euro osas. Kuna hageja ei tulnud ise kauplusesse kaupade tagastamiseks ega teatanud kostjale oma pangakonto andmeid, ei saanud kostja kohtuväliselt hagejale summat tagastada. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et talle pidi konto number olema teada, sest pank ei edasta kauplusele sellist teavet. Kuna hageja ei avaldanud kostjale oma konto numbrit, pidas kostja alusetuks hageja viivisenõuet. Kostja ei ole keeldunud summa tagastamisest.
38.Hageja mittevaralise kahju nõuet pidas kostja alusetuks. Hageja peeti kaupluses kinni ja tema suhtes kasutati käeraudu, sest iseteeninduskassas süttis punane tuli ning hageja möönis, et võis jätta kaupade eest tasumata, kuid soovis seejuures asjaolusid selgitamata kauplusest lahkuda. Seetõttu leidis turvatöötaja põhjendatult, et hageja soovib lahkuda. Hageja peeti kinni kohas, kus
ta oli kardinaga eraldatud ega olnud kaupluse külastajatele nähtav. Lisaks leidis kostja, et ta ei vastuta turvatöötaja tegevuse eest, sest tegemist ei ole mitte kostja, vaid OÜ Grifs töötajaga. Turvatöötaja käitus õiguspäraselt, sest tal tekkis põhjendatud kahtlus. Iseteeninduskassas ei esinenud riket, vaid punane tuli võis süttida põhjusel, et hageja võttis kaubad kaalualuselt liiga vara ära. Isegi juhul, kui hageja õigusi oleks rikutud, ei ole tema soovitud mittevaralise kahju hüvitis kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kostja kompromissettepanekuid eiras hageja alusetult.
39.Esmalt leiab kohus, et osas, milles kostja võttis hageja nõude õigeks ehk summas 7,61 eurot tuleb hagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7,61 eurot.
40.Kohus ei pea samas võimalikuks välja mõista kostjalt viivist antud summalt alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samas tuleneb VÕS § 113 lõikest 4, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
41.Kohus leiab, et enne kohtumenetluse algust ei saanud kostja tagastada hagejale kaupade eest makstud summat põhjusel, et hageja ei teatanud kostjale oma konto numbrit. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitis, et ta ei pidanudki kostjale konto numbrit teatama, sest see oli kostjale teada. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole põhistanud väidet, miks tema hinnangul pidi makse tegemisel makseterminali vahendusel kauplusele olema nähtav makset teinud tarbija konto number.
42.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. aasta juunis ja juulis (toimiku lk 29-31) nähtub, et kostja palus hagejal pöörduda kauplusesse, kus talle tagastatakse ostetud asjad või teatada oma konto number, et kostja saaks hagejale üle kanda makstud summa ja pakutud hüvitise. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu ning hageja ka ei väida, et ta oleks oma konto numbri kostjale avaldanud. Asjaolu, et kostjale ei olnud erinevalt hageja ekslikust eeldusest tarbija konto number teada, pidi viidatud kirjavahetusest olema hagejale arusaadav. Seega sattus hageja summa tagastamisel vastuvõtuviivitusse, mistõttu ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele.
43.Hageja mittevaralise kahju nõuet peab kohus alusetuks. Esmalt nõustub kohus siiski hageja väitega, et kostja vastutab kaupluses tegutsenud turvatöötaja eest sõltumata sellest, et tegemist ei olnud mitte kostja, vaid turvaettevõtte töötajaga. VÕS § 1054 lg 1 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja kasutas turvaettevõtet ja selle töötajaid kaupluste turvamisel ning seega oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega vastutas kostja turvatöötaja võimaliku õigusvastase tegevuse eest. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest turvatöötaja tegevus ei olnud õigusvastane.
44.VÕS § 1045 lg 1 p 3 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanult vabaduse võtmisega. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Samas tuleneb VÕS § 1045 lõike 2 punktist 1, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest.
45.VÕS § 134 lg 2 sätestab küll, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas ei kuulu isikule vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele juhul, kui õigus isik ajutiselt kinni pidada ning tema suhtes käeraudu kasutada tuleneb seadusest.
46.Turvaseaduse (TurvaS) § 4 lg 1 p 2 järgi on turvateenuseks muuhulgas vallas- või kinnisvara valve ning kaitse. TurvaS § 7 lg 2 järgi on mehitatud valveks turvaülesannet täitva isiku tegevus valveobjekti puutumatuse tagamiseks. TurvaS § 21 lg 1 p 3 kohaselt on turvatöötajaks turvaseaduse järgi turvaettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb valveobjekti vahetult.
47.TurvaS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. TurvaS § 32 lg 1 p 4 järgi on turvatöötajal õigus isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla. Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile. Seega on turvatöötajal seadusest tulenev õigus kinni pidada isik, keda ta põhjendatult kahtlustab süüteo toimepanemises. Kinni peetud isiku suhtes on turvatöötajal õigus läbi viia turvakontroll, et kindlustada ohutus. Lisaks näeb TurvaS § 40 lg 4 ette, et isiku kinnipidamisel on lubatud kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Seega juhul, kui kinni peetud isik soovib põgeneda või annab turvatöötajale alust arvata, et ta põgeneb, võib tema suhtes kasutada käeraudu.
48.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta peeti kinni alusetult ning tema suhtes kasutati õigusvastaselt käeraudu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid alandavast kohtlemisest kinnipidamisel ehk kaupluse külastajate kuuldes vargaks nimetamisest ning avalikult nähtaval kohal käeraudadega fikseerimist.
49.Kohus selgitas hagejale 08.11.2018 pöördumises (toimiku lk 44) vajadust täiendavalt põhistada ja tõendada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et ei saa lugeda asjaolusid tõendatuks ainult hageja seletuse alusel, sest kostja on oma väidete tõendamiseks esitatud tõendeid. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid.
50.Hageja konto väljavõttest (toimiku lk 7) nähtub, et 28.06.2018 kasutas hageja Telliskivi Rimis pangakaarti ning tema kontolt läks kaks päeva hiljem ehk 30.06.2018 maha 7,61 eurot. Ainuüksi pangakonto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, miks on makse summa läinud kontolt maha kaks päeva hiljem. Viivitust ei ole tõendi kohaselt kohtu hinnangul võimalik seostada iseteeninduskassa võimaliku rikkega.
51.Turvatöötaja Tarmo Tõrukese ettekandest (toimiku lk 32-34) nähtub, et tegemist oli turvatöötajaga, kelle kohustuseks oli jälgida kaupluses 28.06.2018 hommikul iseteeninduskassade juures toimuvat. Ettekande kohaselt ei lähe iseteeninduskassas ükski tuli põlema siis, kui makse teostatakse edukalt. Kui süttib punane tuli, on tegu loetamatu kaardiga, kaardil pole vabu vahendeid või makset ei ole toimunud. Kui klient lahkub kassa juurest punase tulega, tuleb turvatöötajal reageerida.
52.Ettekande kohaselt süttis vaidlusalusel juhul iseteeninduskassas pärast makse tegemist punane tuli ning klient hakkas liikuma turvaväravate poole. Kui klient oli turvaväravad läbinud, lähenes turvatöötaja talle töötõendiga ja küsis, kas klient soovib lahkuda ilma maksmata, viidates
punasele tulele. Hageja oli turvatöötaja ettekande kohaselt seepeale nõustunud, et tal jäi vist maksmata, kuid ta jätkas liikumist väljapääsu poole. Turvatöötaja pidas hageja kinni ja selgitas talle, et kinnipidamine kestab kuni asjaolude selgumiseni. Hageja kinnipidamiseks tuli turvatöötajal kasutada füüsilist jõudu, sest hageja osutas turvatöötajale vastupanu ja avaldas, et tal pole aega oodata.
53.Turvatöötaja leidis, et kirjeldatud asjaoludel oli tal õigus kahtlustada, et hageja on toime pannud varavastase süüteo ja hageja üritas põgeneda. Turvatöötaja kahtlusi kinnitas hageja möönmine, et tal jäi maksmata. Kohus nõustub ettekandes tehtud järeldustega. Hageja on ise kinnitanud kohtumenetluses, et nõustus võimalusega, et makse jäi tegemata. Vaatamata sellele ei jäänud hageja kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ning osutas väljumise takistamisel turvatöötajale füüsilist vastupanu. Ettekandes kirjeldatud asjaolude pinnalt on alusetud hageja hagiavalduses toodud etteheited, et turvatöötaja oleks pidanud esmalt asuma kontrollima, kas makse läks läbi või mitte. Turvatöötajal ei ole võimalik kontrolli teha ega asjaolusid selgitada, kui klient on koos kaubaga kauplusest juba lahkunud. Seda, et hageja oleks olnud nõus jääma kauplusesse asjaolusid selgitama, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kohus ei saa tugineda ainuüksi hageja seletustele, kui need on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohtule esitatud ettekande kohaselt ei teinud hageja ettepanekuid probleemi lahendamiseks ega millegi kontrollimiseks ega selgitanud juhtunut.
54.Samast turvatöötaja ettekandest nähtub, et kinnipidamisel teostati hagejale kontroll, mille käigus tehti talle ettepanek taskutest asjad välja võtta. Ettekande kohaselt oli kinnipidamise kohas kardin kokku volditud olekus ehk umbes 0,5 m seinast kardina ääreni ja hageja oli varjatud kardinaga. Ettekande kohaselt puudus saalis viibijatel võimalus hagejat näha. Hiljem tõmbas hageja ise kardina täiendavalt 1,5 ulatuses ette. Lisaks selgitas turvatöötaja, et ta oli 28.06.2018 kassade juures üksinda koos naisteenindajaga. Müügisaalis ei viibinud ühtegi meestöötajat, kes oleks vajadusel saanud abi anda. Kuna hageja kinnipidamisel oli vaja kasutada jõudu ja hageja teatas, et tal ei ole aega oodata, oli turvatöötajal küllaldane alus eeldada, et hageja lahkub omavoliliselt. Ettekandest nähtuvate asjaolude tõttu leiab kohus, et turvatöötaja viis turvalisuse tagamiseks põhjendatult läbi turvakontrolli ning fikseeris hageja käeraudadega samuti põhjendatult, sest hageja üritas kauplusest lahkuda ega soovinud anda selgitusi. Ettekande kohaselt ei ole tõendatud hageja väited, et ta oli kinnipidamise asukohas kõigile kaupluse külastajatele nähtav ning turvatöötaja nimetas teda korduvalt avalikult vargaks. Kostja esitas ka foto Rimi kaupluse ruumidest, kust on nähtav kinnipidamise kohta varjav kardin (toimiku lk 37).
55.Lisaks on kohtule esitatud ettekandes märgitud, et iseteeninduskassast tehtud video järgi kasutas hageja terminali juures kahel korral viipekaarti, vaatas seejärel pikalt terminali poole, kuid tšekki printerist välja ei tulnud. Seejärel pani hageja asjad kotti. Kohus leiab, et järelikult pidi hagejale olema mõistetav, et iseteeninduskassa kasutamisega oli tekkinud probleem. Probleemi selgitamiseks hageja kauplusesse vabatahtlikult jääma ei nõustunud.
56.Kohus ei nõustu asjas kogutud tõendite kohaselt hageja väitega, et tema kinnipidamiseks puudus õiguslik alus, sest probleem oli tingitud iseteeninduskassa tehnilisest rikkest, mille eest hageja ei vastutanud. Hageja ei ole tõendanud, et probleem tekkis nimelt iseteeninduskassa rikke tõttu. Kohtule esitatud ettekande kohaselt tähendab kassas süttinud punane tuli kas makseviga või ebaõnnestunud makset või kaupade kaalualuselt maha võtmist enne nende eest tasumist. Seega võis punane tuli süttida kostjast sõltumatutel asjaoludel. Vaatamata sellele, millisel põhjusel punane tuli süttis, oleks hageja pidanud turvatöötaja liginemisel esitama omapoolse selgituse ning aitama vabatahtlikult kaasa olukorra lahendamisele, kuid hageja keeldus selgituste andmisest ja hakkas kauplusest lahkuma, takistades jõuga turvatöötaja sekkumist.
57.Hageja esitas kohtule ajalehes Õhtuleht 13.07.2018 ilmunud artikli (toimiku lk 52-54), milles juhtunu asjaolusid on kirjeldatud hageja sõnade kaudu. Artiklis kinnitas hageja, et nägi
kaardimakse läbiminekut alles järgmisel päeval, mistõttu peab kohus võimalikuks, et iseteeninduskassas punase tule süttimine võis olla seotud mõne maksehäirega. Kohus ei nõustu aga hageja väitega, et kostja kinnitas artiklis iseteeninduskassa tehnilist riket. Kostja esindaja on artiklis avaldanud: „Iseteeninduskassal on üleval post, kus süttib punane tuli, kui tekib mingisugune tehniline rike või keegi jätab kauba eest maksmata“. Samuti on esindaja avaldanud: „Tehnika veab vahel ikka alt. Tagantjärele oleme tuvastanud, et makse läks läbi, aga süsteem millegipärast ei registreerinud seda“. Seega ei ole kostja kinnitanud, et punase tule süttimine oli tingitud iseteeninduskassa rikkest. Sõltumata sellest, millisel tehnilisel põhjusel tuli süttis, oli turvatöötaja tegevus seotud hageja enda käitumisega, kes olukorda selgitamata soovis kauplusest lahkuda ning keda turvatöötajal sõnade abil peatada ei õnnestunud.
58.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2018. aasta juunis ja juulis (toimiku lk 29-31) nähtub, et hageja saatis kostjale juhtunu kohta 29.06.2018 e-kirja ning kirjeldas toimunud sündmusi hagiavalduses kajastatud viisil. Samas e-kirjas kinnitas hageja, et arvas 28.06.2018 hommikul ise, et on unustanud makse teha. Makse teostamisest sai ta teada alles hiljem panga väljavõtet vaadates. Kohus leiab, et kui ka hageja enda arvates võis ta olla unustanud makse tegemise, ei ole mõistetav, miks soovis hageja kauplusest lahkuda koos ostudega enne olukorra selgitamist ja vaatamata turvatöötaja ettepanekutele.
59.Samast poolte e-kirjade vahetusest nähtub, et hageja soovis koheselt saada kostjalt mittevaralist hüvitist ega nõustunud kostja ettepanekutega. Kostja ja hageja esindaja e-kirjade vahetusest 2018. aasta oktoobris (toimiku lk 35-36) nähtub, et kostja pakkus hagejale kompromissina 500 euro ning täielikult riigilõivu tasumist, millest hageja esindaja keeldus, pidades pakutud hüvitist liialt väikeseks.
60.Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et hageja mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei olnud õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Kahju õigusvastast tekitamist ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja lühiajaline kinnipidamine ja tema suhtes käeraudade kasutamine oleks olnud alusetu ja õigusvastane, ei ole hageja nõutud mittevaralise kahju suurus mõistlik ega kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Riigikohus on rõhutanud, et kohtute välja mõistetavad hüvitised peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele ning arvestada tuleb senist kohtupraktikat (RK KKo 1-16-5540, p 31).
61.Kohus selgitas hagejale võimalust lahendada vaidlus kompromissi teel, kuid hageja on põhjendamatult keeldunud kostjaga kompromissi sõlmimisest kohtumenetluses ja kohtuväliselt. Kostja on hageja ees korduvalt vabandanud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja kinnipidamisel ja käeraudade kasutamisel oleks puudunud õiguslik alus, oleks hagejale tekkinud võimalik kahju tulnud lugeda hüvitatuks kostja korduvate katsetega juhtunut heastada. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude summas 3000 eurot, tuleb jätta rahuldamata ka vastava summa osas esitatud viivisenõue.
62.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata enamikus ulatuses, välja arvatud summas, milles kostja võttis hagi õigeks. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja ei andnud kaupade eest tasutud summa tagastamise osas hagejale põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.
63.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud kohtule rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude taotlust ning toimiku materjalist ei nähtu, et kostjal oleksid olnud rahaliselt hinnatavad menetluskulud. Eeltoodu tõttu ei määra kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.