XX hagi Rimi Eesti Food AS-i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 7 euro 61 sendi tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja (vastustaja) Rimi Eesti Food AS (registrikood 10263574; asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald, Harjumaa), lepinguline esindaja Jaanika Jürimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XX 11. aprilli 2019. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-11017 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Rimi Eesti Food AS-il ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid kulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-18-11017 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 20. juulil 2018 Harju Maakohtule Rimi Eesti Food AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja õigusvastase teoga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni sellest seadusjärgses määras viivise. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja müügilepingu alusel saadud 7 eurot 61 senti ja ka sellelt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 28. juunil 2018 Tallinnas Telliskivi Rimi Supermarketis (kauplus) kaupu ning tasus iseteeninduskassas nende eest pangakaardiga 7 eurot 61 senti. Hoolimata sellest andis iseteeninduskassa punase tulega märku, et kaupade eest ei tasutud. Ilmselt ei olnud iseteeninduskassa töökorras. Kuna turvatöötaja hinnangul ei tasunud hageja kaupade eest, pani turvatöötaja füüsilist jõudu kasutades hagejal käed raudu, nimetas teda mitmeid kordi valjuhäälselt vargaks ja kinnitas hageja käeraudadega poe sissepääsu juures asuva metallposti külge. Pärast politsei saabumist hageja vabastati käeraudadest, kuid ostetud asju talle üle ei antud. Hagejat põhjendamatult 30 minutit kinni pidades ning tema vastu füüsilist jõudu ja käeraudu kasutades tekkis hagejale mittevaraline kahju. Hageja oli metallposti külge kinnitatuna enamus aega kõigile poekülastajatele nähtav. Lisaks nimetas turvatöötaja hagejat avalikult mitu korda vargaks, millega kaasnes häbitunne ja hingeline trauma. Läbielamised häirisid hagejat ka veel sündmusele järgnenud tööpäeval. Juhul kui turvatöötaja ei oleks sel viisil käitunud, ei oleks hagejale tekkinud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagejale tekitatud kahju eest vastutab kostja, sest ta kasutas turvatöötaja teenuseid oma igapäevases majandustegevuses. Lisaks tuleb kostjal tagastada hagejale müügilepingu alusel saadud raha, sest kostja ei andnud hagejale kaupu üle, kuigi hageja makse oli teostatud. Sellega rikkus kostja müügilepingut ning hageja taganes lepingust. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas hageja müügilepingu alusel saadud raha tagastamise nõuet, kuid vaidles muus osas hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, sest ta on teinud hagejale korduvalt kompromissiettepanekuid. Kostja väitel ei vastuta ta turvatöötaja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest, kuna viimane ei ole kostja töötaja, vaid kostja lepingupartneri töötaja. Samas ei ole turvatöötaja ei käitunud õigusvastaselt, sest tal tekkis iseteeninduskassas punase tule süttimisel hageja käitumise alusel põhjendatud kahtlus, et hageja soovib lahkuda kaupade eest tasumata ja enne
2-18-11017 asjaolude väljaselgitamist. Asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aeg ei olnud ebamõistlikult pikk (30 minutit). Hageja kinnitati käeraudadega selleks kaupluses ettenähtud kohta, kus hageja ei olnud teistele poekülastajatele nähtav, kuna kardin tõmmati kohe ette. Hageja ei ole põhistanud, et tal tekkis sellest juhtumist mittevaraline kahju. Isegi juhul, kui käeraudade kasutamise olnud lubamatu, ei ole 3000 euro suuruse hüvitise nõudmine kooskõlas asjaolude ja kohtupraktikaga. Kostja on pakkunud hagejale 100 euro väärtuses hüvitist ja soovinud hagejale raha tagastada, kuid hageja ei ole teatanud oma pangakonto andmeid ega võtnud kostjaga ühendust. Seega ei olnud raha tagastamine kostjale võimalik hagejast tulenevatel põhjustel, mistõttu ei ole selle haginõude osas kostja viivisenõue ja õigusabikulude nõue põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 11. märtsi 2019. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7 eurot 61 senti. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1.Maakohtu tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja külastas 28. juunil 2018 hommikul Tallinnas Telliskivi Rimi Supermarketit; - hageja kasutas kaupluses asuvat iseteeninduskassat, kus süttis punane tuli; - kaupluse turvatöötaja pidas hageja kinni ning kasutas tema suhtes käeraudu; - hagejat peeti kaupluses kinni kuni politsei saabumiseni; - hagejalt võeti ära tema ostetud kaubad.
3.2.Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi hageja 7 euro 61 sendi tagastamise nõude, tuginedes kostja õigeksvõtule. Hageja viivisenõude sellelt summalt jättis maakohus rahuldamata, sest hageja oli vastuvõtuviivituses (sh kohtumenetluse ajal).
3.3.Kuigi kostja vastutab turvatöötaja mistahes tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 1 alusel, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et turvatöötaja pidas teda kinni alusetult ja kasutas käeraudu õigusvastaselt. VÕS § 1045 lg 2 p 1 sätestab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. Turvatöötaja õigus isikult ajutiselt vabaduse võtmiseks, õigus tema asjade ajutiselt äravõtmiseks, samuti õigus kasutada tema suhtes käeraudu tuleneb turvaseaduse (TurvaS) § 32 lg 1 p-dest 2 ja p 4 ja § 40 lg-st 4. Turvatöötajal on seadusest tulenevalt õigus pidada kinni isik, keda ta põhjendatult kahtlustab süüteo toimepanemises, ning kasutada käeraudu mh juhul, kui tal on alust arvata, et isik põgeneb. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta peeti kinni alusetult ning et tema suhtes kasutati alusetult käeraudu. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid alandavast kohtlemisest kinnipidamisel, s.o kaupluse külastajate kuuldes vargaks nimetamisest ja avalikult nähtaval kohal käeraudadega fikseerimist. Kohus selgitas hagejale 8. novembri 2018. a kirjas, et hageja ei ole piisavalt tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti seda, et kohus ei saa lugeda asjaolusid tõendatuks üksnes hageja seletuse alusel, sest kostja on esitanud oma vastuväidete kinnituseks tõendeid. Vaatamata kohtu selgitusele ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid.
2-18-11017
Hageja pangakonto väljavõte ei tõenda, et kaupluse iseteeninduskassa oli rikkis. Turvatöötaja ettekandest nähtub, et tema pidi jälgima sel hommikul iseteeninduskassade juures toimuvat. Iseteeninduskassa tuled süttivad üksnes juhul, kui tegu on loetamatu kaardiga, kaardil ei ole vabu vahendeid või makset ei ole toimunud. Kui klient lahkub iseteeninduskassa juurest punase tulega, tuleb turvatöötajal reageerida. Seetõttu tekkis turvatöötajal põhjendatud kahtlus, et hageja on toime pannud varavastase süüteo ja üritab põgeneda. Seejuures on ka hageja menetluses ja kostjale saadetud 29. juuni 2018. a e-kirjas nõustunud võimalusega, et kaupluses jäi makse tegemata ning kinnitanud seda asjaolu ajalehes Õhtuleht 13. juulil 2018 ilmunud artiklis. Lisaks on turvatöötaja ettekandes märgitud, et iseteeninduskassast tehtud video järgi pidi hagejale olema mõistetav, et selle kasutamisel tekkis probleem. Hoolimata sellest ei jäänud hageja kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ning osutas turvatöötajale füüsilist vastupanu. Turvatöötaja ettekande kohaselt teostati hagejale kinnipidamisel kardinaga varjatud ruumis kontroll, mille käigus tehti talle ettepanek taskutest asjad välja võtta. Samuti esitas kostja kardinaga varjatud ruumist tõendina pildi. Turvatöötaja ettekande kohaselt puudus saalis viibijatel võimalus hagejat turvakontrolli käigus jälgida. Arvestades turvatöötaja ettekandes esitatud asjaolusid, viis turvatöötaja põhjendatult läbi turvakontrolli ning fikseeris hageja käeraudadega metallposti külge. Põhjendatud ega tõendatud ei ole hageja väide, et probleem oli tingitud iseteeninduskassa rikkest, mille eest vastutab kostja. Turvatöötaja ettekande kohaselt võis punane tüli süttida kostjast sõltumatutel põhjustel. Seejuures oleks hageja pidanud asjaolude väljaselgitamiseks tegema koostööd turvatöötajaga sõltumata sellest, mis põhjusel iseteeninduskassas punane tuli süttis. Seetõttu oli turvatöötaja tegevus seotud hageja enda käitumisega, kes olukorda selgitamata soovis kauplusest lahkuda ning keda turvatöötajal sõnade abil peatada ei õnnestunud. Arvestades, et hageja möönis võimalust, et kaupluses jäi kaupade eest tasumata, on arusaamatu, miks soovis hageja sealt lahkuda koos ostudega enne olukorra selgitamist ja vaatamata turvatöötaja ettepanekule. Neil põhjendustel ei ole hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt nõutud viivis põhjendatud ning need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Lisaks oleks hageja nõutud mittevaralise kahju hüvitise suurus (3000 eurot) olnud ebamõistlik, kuna see ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga ning tekkinud mittevaraline kahju tulnuks lugeda heastatuks kostja korduvate katsetega juhtumit heastada. Hageja on kompromissiettepanekutest põhjendamatult keeldunud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks.
4.1.Maakohus hindas asjas vääralt tõendeid ja jättis seetõttu põhjendamatult hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu järeldused põhinevad suures osas turvatöötaja ettekandel ja kostja selgitustel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas asjas kostja selgitusi olulisemaks ja usaldusväärsemaks, kui hageja omi. Maakohus luges kostja paljasõnaliste selgituste kohaselt tõendatuks, et iseteeninduskassas tule süttimise ajal oli see töökorras ja pani vastupidise tõendamiskoormuse valesti hagejale.
4.2.Maakohtu lõppjäreldus kahjuhüvitise nõude kohta on arusaamatu, sest maakohus pidas menetluse ajal (8. novembril 2018 pooltele tehtud kompromissi ettepanekus) hageja
2-18-11017 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (3000 eurot) vähemalt osaliselt põhjendatuks, kuid jättis otsusega selle siiski täielikult rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu lõppjäreldustega kahju hüvitamise nõude kohta eelkõige seetõttu, et maakohus tugines otsust tehes turvatöötaja ettekandele ja kostja paljasõnalistele selgitustele, jättes arvestamata hageja selgitused. Hageja jätab aga arvestamata asjaolu, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtumenetluses tõendanud, kuigi maakohus oli selgelt juhtinud hageja tähelepanu nende asjaolude tõendamise vajadusele. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja esitas kostja vastu õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamise nõude, pidi hageja ka tõendama, et kostja on pannud tema vastu sellise teo toime ja et selle tagajärjelt tekkis hagejale mittevaraline kahju. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et ta oleks esitanud maakohtule neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid, mille maakohus jättis tähelepanuta või mida maakohus hindas vääralt. Hageja heidab maakohtule ette üksnes seda, et maakohus ei arvestanud tema selgitusi (seletusi). Poole tavapärane seletus ei ole aga hagimenetluses tõend, v.a juhul, kui see on antud vande all (TsMS § 229 lg 2 ja § 267 jj) või kui kohus loeb selle tõendiks lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1 p 5). Lisaks heidab hageja maakohtule ette vastuolulist käitumist seoses sellega, et maakohus tegi pooltele kompromissiettepaneku, mille järgi pidanuks kostja hüvitama hagejale osaliselt mittevaralise kahju, kuid jättis sellest hoolimata hagi rahuldamata. Kolleegium selgitab, et kohus peab TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Mh võib kohus teha sellise ettepaneku juhul, kui menetluses napib tõendeid hagi rahuldamiseks, kuid kostja on kompromissi korras nõus hagejale õigusrahu saavutamise või oma maine hoidmise huvides mingi summa maksma. Seejuures ei tähenda pooltele kompromissiettepaneku tegemine seda, et kohus peab pakutud ulatuses hagi
2-18-11017 põhjendatuks. Seda arvestades ei ole midagi arusaamatut maakohtu pooltele tehtud ettepanekus lahendada vaidlus kokkuleppel. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
8.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (300 eurot).
9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.