Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-14399
Tsiviilasi
Aktsiaselts FEB hagi E S vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
60 000 eurot Hageja aktsiaselts FEB (registrikood 10109270), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Sutherland Eversheds Ots & Co, e-post [email protected]) Kostja E S (registrikood xxx), lepinguline esindaja advokaat Henri Torop (Advokaadibüroo RASK, e-post [email protected])
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt E S hageja Aktsiaselts FEB kasuks põhivõlgnevus 59 032,75 eurot ja viivis 967,25 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta kostja E S kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehatava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluse käik
1.Hageja aktsiaselts FEB (edaspidi hageja) esitas 26.09.2018 Harju Maakohtule hagi kostja E S (edaspidi kostja) vastu võla saamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
2.26.09.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning määras seada hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 60 000 eurot hageja kasuks ning seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 150 eurot hageja kasuks.
3.26.09.2018 kohtumäärusega võttis kohus hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 20 päeva jooksul.
4.16.01.2019 kohtumäärusega määras kohus lahendada asi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Asjaolud ja hageja nõue
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 59 032,75 eurot ja viivise 967,25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Hageja ja Osaühing xxxx (edaspidi ostja) sõlmisid 05.12.2011 kaupade ostu-müügilepingu nr FOR0495S (edaspidi müügileping), mille objektiks oli hageja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupade müük. Hiljem on hageja ja ostja vahel sõlmitud müügilepingule ka lisad 1-4. Hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2018 käenduslepingu (edaspidi käendusleping), millega kostja käendas müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid, sh ka nõudeid, mis on juba tekkinud käenduslepingu sõlmimise ajaks. Käenduslepingu punkti 1.1.2 järgi oli kostja kui käendaja vastutuse piirmäär 60 000 eurot. Ostja on jätnud tasumata järgmised müügilepingu alusel väljastatud arved kogusummas 59 032,75 eurot. Hageja esitas 03.07.2018 kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks, millele kostja vastas 06.07.2018 enda lepingulise esindaja vahendusel, et kostja on nõus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Hageja vastas sellele 13.07.2018 e-kirjaga, milles palus kostjal teha ettepaneku maksegraafiku kohta. Kostja sellele kirjale ei vastanud. Müügilepingu punktis 6.3 tulenevalt tuli ostjal tasuda tasumata summadelt viivist määras 0,1% tasumata summalt päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal ostja vastu nõue kokku summas 65 843 eurot, sh viivis 6810,25 eurot.
7.Käenduslepingu punktidest 1.1 ja 3.1 tuleneb, et kui ostja ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on kostja kohustatud täitma müügilepingust tulenevad nõuded oma vara arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Sealhulgas tuleneb käenduslepingu punktist 1.1.1, et käenduskohustus laieneb ka enne käenduslpeingu sõlmimist müügilepingust tulenevate nõuete suhtes. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et kostja vastutaks üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet ostja vastu rahuldada. Seetõttu on hagejal õigus nõuda ostja kohustuste täitmist kostjalt. Kooskõlas käenduslepingu punktiga 1.1.2. vastutab kostja koos ostjaga kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 60 000 eurot. Kuna hageja saab nõuda kostjalt kui käendajalt võlgnevuse tasumist käenduskohustuse ulatuses, moodustab hageja nõue kostja vastu kokku summas 60 000 eurot, millest põhinõue on 59 032,75 eurot ning viivis 967,25 eurot.
8.Kostja vastusest tulenevalt leiab hageja, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Ostja ja kostja on erinevad isikud. Kuigi ostja on äriühing, milles kostja on ainuosanik ja ainus juhatuse liige, ei saa väita, et kostjal esines sellest tulenevalt erakorraline vajadus käenduslepingu
sõlmimiseks. Kostja ei ole välja toonud, et käendusleping sisaldaks kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad tingimusi. Samuti ei ole kostja väitnud või välja toonud põhjendusi, et poolte kohustused oleks tasakaalust väljas. Hageja on seisukohal, et käenduslepingu punkti 1.1.1 sõnastusest tuleneb, et käenduskohustus kohaldub nii müügilepingust tulenevatele nõuetele, mis on tekkinud nii enne käenduslepingu sõlmimist, kui ka nõuetele, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist. Kostja väide, et käenduslepingu kehtis üksnes olemasolevatele nõuetele, on vastuolus kostja enda väidetega faktiliste asjaolude kohta. Hageja leiab, et kostja möönab, et sõlmis käenduslepingu muuhulgas seetõttu, et ostja saaks müügilepingu alusel kaupa ka pärast käenduslepingu sõlmimist. Järelikult möönab ka kostja ise, et sai käenduslepingu sõlmimisel aru, et sellega käendab ta ka ostja kohustusi, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist. Kostja vastus
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
10.Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel. Samuti leiab kostja, et pooled ei ole leppinud kokku käenduskohustuse laienemises ka tulevastele nõuetele. Kostja on seisukohal, et käendusleping on sõlmitud kostja poolt tema erakorralisest vajadusest tulenevalt ning hageja oli sellest lepingu sõlmimise ajal teadlik. Kostja sõlmis käenduslepingu võimaldamaks täiendava krediidi andmist hageja poolt ostjale ning ostja majandustegevuse jätkamiseks. Käenduslepingu sõlmimise hetkel oli ostjal pooleli elektritööde teostamine xxxx OÜ-le. Ostja ja xxxx OÜ esialgse kokkuleppe kohaselt kohustus xxxx OÜ tasuma ostjale tehtud töö eest iga kahe nädala järel. xxxx OÜ seda kokkulepet ei täitnud, mistõttu ei olnud ostjal võimalik ka müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täita. Sellele vaatamata oli ostjal vaja lõpetada elektritööde tegemine xxxx OÜ-le, vältimaks xxxx OÜ poolt ostja vastu õiguskaitsevahendite kasutamist töövõtulepingus sätestatud kohustuse rikkumise tõttu ning täiendavate kulutuste tekkimist. Elektritööde lõpetamiseks vajas ostja aga ehitusmaterjale hagejalt. Ostjal oli tekkinud võlgnevus hageja ees ehitusmaterjalide tasumise eest ning ostja selleaegne krediidilimiit 30 000 eurot oli samuti ostja poolt täies ulatuses ära kasutatud. Hageja ja ostja pidasid läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas ning leppisid kokku krediidilimiidi suurendamises, mille tingimuseks seadis hageja käenduslepingu sõlmimise hageja ja kostja vahel. Arvestades tekkinud olukorda, ei olnud kostjal objektiivselt muud valikut, kui käendusleping sõlmida. Kostja on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on käendusleping sõlmitud kostja erakorralisest vajadusest tulenevalt TsÜS § 86 lg 2 p 1 mõttes.
11.Kostja on seisukohal, et pooled ei leppinud kokku käenduskohustuse läienemises ka tulevastele nõuetele. Käesoleval juhul on pärast käenduslepingu sõlmimist ostja suurendanud hilisemate tehingutega võlgnetavat rahasummat, ostes täiendavaid kaupu. Käendusleping sõlmiti 21.05.2018. Pärast seda kuupäeva ostja poolt tehtud tehingud ei laienda käendaja kohustus VÕS § 145 lg 4 kohaselt. Seega on arvete nr 180067848 summas 7139,93 eurot, nr 180067810 summas 5500,63, nr 180067806 summas 1355,51 eurot ning nr 180067803 summas 6143,68 eurot alusel nõude esitamine kostja vastu alusetu. Kokku on hageja nõue kostja vastu alusetu summas 20 139,75 eurot.
12.Käendusleping on sõlmitud hetkel, kui ostjal oli juba tekkinud võlgnevus hageja ees. Ostja poolt müügilepingu alusel tasumata kohustuste summaks oli 38 955,92 eurot, millest olid sissenõutavaks muutunud kohustused summas 6920,82 eurot. Seega sõlmiti käendusleping mitte juhuks, kui ostja oma kohustusi ei täida, vaid sisuliselt juba olemasoleva võlgnevuse sissenõudmiseks ostja asemel käendajalt. Käenduslepingus on kokku lepitud põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutus (lepingu p 1.1.2), mitte ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kokkuleppe tagajärjena on kogu majandus- ja kutsetegevuses tõusetuv finantsrisk pandud kostjale – eraisikule, kes on sudnolukorras käenduslepingule alla kirjutanud. Selle asemel, et lahendada vaidlus äriühingute vahel, on õigussuhte ringi kaasatud eraisik ning seda ulatuses, mis on talle selgelt üle jõu käiv.
Kostja leiab, et tegemist on kostja perspektiivist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu on see objektiivselt heade kommete vastane.
13.Kostja on seisukohal, et käendajale peab lepingu sõlmimisel olema arusaadav tema vastutuse ulatus, st milliste kohustuste osas ta käenduse annab. Kokkulepe, millega laiendatakse käendust ka tulevastele nõuetele, peab olema sõnaselgelt väljendatud. Käesoleal juhul ei tulene lepingu punktist 1.1.1, et pooled oleksid leppinud kokku käenduskohustuse läienemises ka tulevastele nõuetele. Maakohtu põhjendused
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1 ning poolte nõusolekust vaatab kohus asja läbi kirjalikus menetluses.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja ja Osaühing xxxx sõlmisid 05.12.2011 ostu-müügilepingu nr FOR0495S, mille objektiks oli hageja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupade müük (tl 6-7); • 23.12.2011, 11.02.2013, 06.10.2014 ja 14.06.2016 sõlmisid hageja ja Osaühing xxxx ostumüügilepingu nr FOR0495S lisad nr 1-4 (tl 7 pöördel-10); • Hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2018 käenduslepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt käendaja kohustus täitma müügilepingust tulenevad nõuded (seal hulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käesoleva Lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused (tl 12-13); • Käenduslepingu punkti 1.1.2 kohaselt vastutab käendaja (kostja) hageja ees koos ostjaga kui solidaarne võlgnik, kusjuures käendaja (kostja) vastutuse rahaline maksimumsuurus on 60 000 eurot; • Hageja on ostjale esitanud järgmised arved, millised ostja on jätnud tasumata: 1) arve nr 180026004 summas 1 625,17 eurot 2) arve nr 180026105 summas 74,35 eurot, millest tasumata 55,91 eurot; 3) arve nr 180040244 summas 54,73; 4) arve nr 180039862 summas 5178,79 eurot; 5) arve nr 180039584 summas 6,22 eurot; 6) arve nr 180055893 summas 651,83 eurot; 7) arve nr 180055865 summas 26,22 eurot; 8) arve nr 180055373 summas 10 164,83 eurot; 9) arve nr 180055371 summas 2081,81 eurot; 10) arve nr 180055359 summas 11 527,19 eurot; 11) arve nr 180055078 summas 928,20 eurot; 12) arve nr 180055053 summas 262,56 eurot; 13) arve nr 180054847 summas 6392,46 eurot; 14) arve nr 180067848 summas 7139,93 eurot; 15) arve nr 180067810 summas 5500,63 eurot; 16) arve nr 180067806 summas 1355,51 eurot; 17) arve nr 180067803 summas 6143,68 eurot; 18) arve nr 188000473 summas -41,39 eurot; 19) arve nr 18006487 summas 0 eurot, millest tasutud on 62,92 eurot. Kokku on ostjal tasumata
arveid summas 59 032,75 eurot. (tl 14 pöördel-48); • Müügilepingu lisa 1 p 6.3 kohaselt maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
18.Poolte vahel on vaidlus, kas käendusleping on TsÜS § 86 lg 2 alusel tühine. Kostja on seisukohal, et 21.05.2018 sõlmitud käendusleping on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine tulenevalt TsÜS § 86 lg 2. Kostja sõlmis lepingu tulenevalt erakorralisest vajadusest ning hageja oli sellest lepingu sõlmimisel teadlik. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole TsÜS § 86 lg 2 alusel tühine.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 alusel tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
20.Riigikohus on heade kommete vastasust puudutavas 13. veebruari 2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 märkinud järgmist: „Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8002, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Kolleegium nõustub eelnevate seisukohtadega.
21.Kostja on leidnud, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja tühine seetõttu, et hageja pani kostja ostja juhatuse liikmena sundolukorda, kuna käenduslepingu sõlmimata jätmisel ei oleks hageja enam andnud ostjale täiendavat krediiti, mille tulemusena ei oleks ostja saanud täita oma kohustus xxxx OÜ ees ja jätkata kostja majandustegevust.
22.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kohtule, et kostja viibis sundolukorras (erakorraline vajadus, sõltuvussuhe vms) ja, et hageja oli väidetavast sundolukorrast teadlik. TsÜS kommenteeritud väljaande (vt Varul, P. jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, lk 278 p 3.4.3.1 lg b) ja TsÜS õigusteaduse õpiku (vt Varul, P. jt, Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik, Tallinn 2012, lk 145-146, p 1) kohaselt erakorraline vajadus seondub eelkõige sellise olukorraga, kus eriline asjaolu tingib vajaduse teha kahjulik tehing § 86 lg 2 p 1 1 ja 2 mõttes. Erakorraline vajadus võib tuleneda isikust endast, aga ka kolmandatest isikutest, nagu näiteks perekonnaliikmetest. .... Tegemist peab olema erakorralise olukorraga ja erakorraliste vajadustega, kus ohus on eelkõige elu ja tervis, turuolukord ei saa tingida erakorralisi vajadusi lg 2 preambuli tähenduses.
23.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja soovis endale kuuluva äriühingu majandustegevuse jätkamist ei näita kostja erakorralist vajadust käenduslepingu sõlmimiseks. Ettevõtlus on seotud riskidega ning ostja keeruline olukord tellijaga ei tähenda, et tegemist on erakorralise vajadusega. Tegemist ei saa olla erakorralise olukorraga, kui kostja äriühingu juhatuse liikmena on sõlminud tellijaga töövõtulepingu ning ostja ei ole suuteline seda ilma hageja poolt pakutava krediidita täitma. Kostja
on oma vastuses märkinud, et makseraskused põhjustas ostjale asjaolu, et xxxx OÜ, kellega ostja oli sõlminud töövõtulepingu, ei tasunud ostjale tehtud töö eest vastavalt poolte kokkuleppele (tl 75 pöördel, p 8). Kostja oli teadlik ostja majanduslikust olukorrast ja sõlmitud töövõtulepingust ning pidi aru saama enda majanduslikust olukorrast käenduslepingu sõlmimisel, mistõttu ei saa olla tegemist kostja sundolukorraga.
24.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik või pidi olema teadlik ostja ja kostja erakorralistest vajadustest. Asjaolu, et hageja on seoses ostja võlgnevusega ja sooviga täiendavat krediiti saada, küsinud lisatagatist ostjalt ostja juhatuse liikme käenduse näol, ei tähenda, et hageja oli teadlik ostja või kostja majanduslikust seisust. Lisaks ka kostja ise, andes olukorras, kus ostja oli võlgnik, isikliku käenduse ostu-müügilepingust tuleneva kohustuste tagamiseks, oli arvamusel, et ostja majanduslik seisund paraneb, mistõttu ei saa eeldada, et hageja oli või pidi olema teadlik kostja väidetavast sundolukorrast. Kohus nõustub hagejaga, et tavapärane on, et äriühing juhatuse liikmed tagavad isikliku käendusega äriühingu kohustusi.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kostja poolt esile toodud asjaoludel vastuolus heade kommetega ega tühine.
26.Kostja on leidnud, et pooled ei ole leppinud kokku käenduskohustuse laienemises tulevastele nõuetele ning pärast käenduslepingu sõlmimist on põhivõlgniku rahalisi kohustusi võlausaldaja vastu suurendatud. Juhul, kui kohus peaks leidma, et käendusleping on kehtiv, siis saaks hageja põhinõue kostja vastu olla kostja hinnangul maksimaalselt 38 955,90 eurot, mis vastab ostja poolt müügilepingu alusel võetud kohustuste summale käenduslepingu sõlmimise ajal. Hageja on leidnud, et käenduskohustus kohaldub müügilepingust tulenevatele nõuetele, mis on tekkinud nii enne kui ka pärast käenduslepingu sõlmimist.
27.VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletud. Käenduslepingu punkti 1.1.1 kohaselt kohustus käendaja täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käesoleva lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes võlausaldajale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepngu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus nõustub hagejaga, et käenduslepingu punkti 1.1.1 sõnastusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et käenduskohustus kohaldub müügilepingust tulenevatele nõuetele, mis on tekkinud nii enne kui ka pärast käenduslepingu sõlmimist. Kohus leiab ka, et eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus hageja suurendas ostja krediiti, oli poolte tahe sõlmida käendusleping üksnes olemasolevate kohustuste tagamiseks. Kohus leiab, et käenduslepingus on piisavalt täpselt määratletud, milliste tulevikus tekkivaid ostja kostusi kostja sõlmitud känduslepinguga tagab.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja sõlmis käenduslepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik. Seega ei ole käendusleping tühine TsÜS § 86 lg 2 alusel. Samuti on kohus seisukohal, et käenduslepingus on pooled kokku leppinud käenduskohustuse laienemises tulevastele nõuetele.
29.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Sama seaduse § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud
kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
30.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
31.Puudub vaidlus, et ostjal on hageja ees müügilepingust tulenev võlgnevus summas 59 032,75 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on vastava kohustuse täitnud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 59 032,75 eurot.
32.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu lisa 1 p 6.3 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,1% päevas, mille osas vaidlus puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 967,25 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
33.Juhindudes TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 on hagihind 60 000 eurot.
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
35.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist juhindudes TsMS § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.