Aktsiaseltsi FEB hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
60 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja aktsiaselts FEB (registrikood 10109270), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henri Torop
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus osas, milles maakohus mõistis XX-lt välja aktsiaseltsi FEB kasuks põhivõlgnevuse 55 000 eurot. Jätta aktsiaseltsi FEB hagi XX vastu põhivõla 55 000 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 08.03.2019 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta aktsiaseltsi FEB hagi XX vastu põhivõla 55 000 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata. 3.2 Ülejäänud osas hagi rahuldada. 3.3 Välja mõista kostjalt XX-lt hageja aktsiaseltsi FEB kasuks põhivõlgnevus 4032 eurot 75 senti ja viivis 967 eurot 25 senti. 3.4 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja XX kanda. 3.5 Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.
4.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 60 000 eurot aktsiaseltsi FEB kasuks.
5.Jätta Harju Maakohtu 26.09.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati XX-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr YYYYYYYY) kohtulik hüpoteek summas 2150 eurot aktsiaseltsi FEB kasuks, jõusse kohtuotsuse täitmis tagava abinõuna.
6.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts FEB (hageja) esitas 26.09.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 59 032,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 697,25 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus seada kostjale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasjale hageja kasuks hüpoteek summas 60 000 eurot ja kostjale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYYYY kantud kinnisasjale hageja kasuks hüpoteek summas 2150 eurot. Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse 26.09.2018 määrusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Osaühing Q (ostja) 05.12.2011 kaupade ostumüügilepingu nr FOR0495S, mille objektiks oli hageja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupade müük. Hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2018 käenduslepingu, millega kostja käendas müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid ostja vastu, sh ka nõudeid, mis olid juba tekkinud käenduslepingu sõlmimise ajaks. Käendaja vastutuse piirmäär oli 60 000 eurot. Ostja on jätnud tasumata müügilepingu alusel väljastatud arved summas 59 032,75 eurot. Müügilepingu punktist 6.3 tulenevalt tuli ostjal tasuda viivist määras 0,1% tasumata summalt päevas ning seisuga 26.09.2018 moodustab viivisenõue 6810,25 eurot. Kuna hageja saab nõuda kostjalt kui käendajalt võlgnevuse tasumist käenduskohustuse ulatuses, moodustab hageja nõue kostja vastu kokku summas 60 000 eurot, millest põhinõue on 59 032,75 eurot ning viivis 967,25 eurot.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja sõlmis käenduslepingu võimaldamaks täiendava krediidi andmist hagejalt ostjale ning ostja majandustegevuse jätkamist. Käenduslepingu sõlmimise hetkel oli ostjal pooleli elektritööde teostamine P OÜ-le. Ostja ja P OÜ esialgse kokkuleppe kohaselt kohustus P OÜ tasuma ostjale tehtud töö eest iga kahe nädala järel. P OÜ seda kokkulepet ei täitnud, mistõttu ei olnud ostjal võimalik ka müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täita. Sellele vaatamata oli ostjal vaja lõpetada elektritööde tegemine P OÜ-le, vältimaks P OÜ poolt ostja vastu õiguskaitsevahendite kasutamist töövõtulepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu ning täiendavate kulutuste tekkimist. Elektritööde lõpetamiseks vajas ostja aga ehitusmaterjale hagejalt. Ostjal oli juba tekkinud võlgnevus hageja ees ehitusmaterjalide eest ning ostja selleaegne krediidilimiit 30 000 eurot oli samuti ostja poolt täies ulatuses ära kasutatud. Hageja ja ostja leppisid kokku krediidilimiidi suurendamises, mille tingimuseks seadis hageja käenduslepingu sõlmimise hageja ja kostja vahel. Arvestades tekkinud olukorda, ei olnud kostjal objektiivselt muud valikut, kui käendusleping sõlmida. Kostja on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on käendusleping sõlmitud kostja erakorralisest vajadusest tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 mõttes ning hageja oli sellest lepingu sõlmimise ajal teadlik. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli ostja müügilepingu alusel tasumata kohustuste summa hageja ees 38 955,92 eurot, millest sissenõutavaks oli muutunud 6920,82 eurot. Käenduslepingu sõlmimise hetkeks oli ostja ka teavitanud hagejat P OÜ poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest, sellest tulenevast erakorralisest olukorrast ning samal ajal vajadusest krediidilimiidi suurendamiseks, et P OÜ-le elektritööd lõpetada.
5.Käenduslepingu p 1.1.1 kohaselt on käendaja kohustatud täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sh ka nõuded, mis on tekkinud lepingu sõlmimise ajaks). Kokkulepe, millega laiendatakse käendust ka tulevastele nõuetele, peab olema sõnaselgelt väljendatud. Käendaja kohustust laiendavaks tehinguks on ka tehing, millega suurendatakse võlgnetavat rahasummat. Käesoleval juhul on pärast käenduslepingu sõlmimist ostja suurendanud hilisemate tehingutega võlgnetavat rahasummat ostes täiendavaid kaupu. Käendusleping sõlmiti 21.05.2018. Pärast seda kuupäeva ostja poolt tehtud tehingud ei laienda käendaja kohustust võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 4 kohaselt. Seega on arvete nr 180067848 summas 7139,93 eurot, nr 180067810 summas 5 500,63 eurot, nr 180067806 summas 1355,51 eurot ning nr 180067803 summas 6143,68 eurot alusel nõude esitamine kostja vastu alusetu. Kokku on hageja nõue kostja vastu alusetu summas 20 139,75 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu saaks seega olla maksimaalselt 38 955,90 eurot, mis vastab ostja poolt müügilepingu alusel võetud kohustuste summale käenduslepingu sõlmimise seisuga. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 08.03.2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 59 032,75 eurot ja viivise 967,25 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist.
7.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: - Hageja ja ostja Osaühing Q sõlmisid 05.12.2011 ostu-müügilepingu nr FOR0495S, mille objektiks oli hageja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupade müük (tl 6-7);
-
-
23.12.2011, 11.02.2013, 06.10.2014 ja 14.06.2016 sõlmisid hageja ja ostja ostumüügilepingu nr FOR0495S lisad nr 1-4 (tl 7 pöördel-10); hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2018 käenduslepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt käendaja kohustus täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sh ka nõuded, mis on juba tekkinud lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused (tl 12-13); käenduslepingu p 1.1.2 kohaselt vastutab kostja hageja ees koos ostjaga kui solidaarne võlgnik, kusjuures kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 60 000 eurot; ostja on jätnud tasumata arved kogusummas 59 032,75 eurot; müügilepingu lisa 1 p 6.3 kohaselt maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
8.Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta viibis sundolukorras (erakorraline vajadus, sõltuvussuhe vms) ja et hageja oli väidetavast sundolukorrast teadlik. Erakorraline vajadus seondub eelkõige sellise olukorraga, kus eriline asjaolu tingib vajaduse teha kahjulik tehing TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 mõttes. Erakorraline vajadus võib tuleneda isikust endast, aga ka kolmandatest isikutest, nagu näiteks perekonnaliikmetest. Tegemist peab olema erakorralise olukorraga ja erakorraliste vajadustega, kus ohus on eelkõige elu ja tervis, turuolukord ei saa tingida erakorralisi vajadusi lg 2 preambuli tähenduses. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja soovis endale kuuluva äriühingu majandustegevuse jätkamist ei näita kostja erakorralist vajadust käenduslepingu sõlmimiseks. Ettevõtlus on seotud riskidega ning ostja keeruline olukord tellijaga ei tähenda, et tegemist on erakorralise vajadusega. Tegemist ei saa olla erakorralise olukorraga, kui kostja äriühingu juhatuse liikmena on sõlminud tellijaga töövõtulepingu ning ostja ei ole suuteline seda ilma hageja poolt pakutava krediidita täitma. Kostja on oma vastuses märkinud, et makseraskused põhjustas ostjale asjaolu, et P OÜ, kellega ostja oli sõlminud töövõtulepingu, ei tasunud ostjale tehtud töö eest vastavalt poolte kokkuleppele (tl 75 pöördel, p 8). Kostja oli teadlik ostja majanduslikust olukorrast ja sõlmitud töövõtulepingust ning pidi aru saama enda majanduslikust olukorrast käenduslepingu sõlmimisel, mistõttu ei saa olla tegemist kostja sundolukorraga.
9.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik või pidi olema teadlik ostja ja kostja erakorralistest vajadustest. Asjaolu, et hageja on seoses ostja võlgnevusega ja sooviga täiendavat krediiti saada, küsinud lisatagatist, ei tähenda, et hageja oli teadlik ostja või kostja majanduslikust seisust. Lisaks ka kostja ise, andes isikliku käenduse ostumüügilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, oli arvamusel, et ostja majanduslik seisund paraneb, mistõttu ei saa eeldada, et hageja oli või pidi olema teadlik kostja väidetavast sundolukorrast. Kohus nõustus hagejaga, et tavapärane on, et äriühing juhatuse liikmed tagavad isikliku käendusega äriühingu kohustusi. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kostja poolt esile toodud asjaoludel vastuolus heade kommetega ega tühine.
10.VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletud. Kohus nõustus hagejaga, et käenduslepingu p 1.1.1 sõnastusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et käenduskohustus kohaldub müügilepingust tulenevatele nõuetele, mis on tekkinud nii enne kui ka pärast käenduslepingu sõlmimist. Kohus leidis, et eluliselt ei ole usutav, et olukorras,
kus hageja suurendas ostja krediiti, oli poolte tahe sõlmida käendusleping üksnes olemasolevate kohustuste tagamiseks. Kohus leidis, et käenduslepingus on piisavalt täpselt määratletud, milliseid tulevikus tekkivaid ostja kohustusi kostja sõlmitud käenduslepinguga tagab. Maakohus oli seisukohal, et käenduslepingus on pooled kokku leppinud käenduskohustuse laienemises tulevastele nõuetele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.08.04.2019 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud tuvastamata käenduslepingu vastuolu heade kommetega, asunud ebaõigesti seisukohale, et käenduskohustus laienes ka tulevastele nõuetele ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt oli kostja P OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu sattunud sundolukorda. Tegemist oli erakordse ning tavapärasest ettevõtlusriskist väljuva olukorraga, kuna P OÜ kuritarvitas ostja usaldust ning nõudis ostjalt kogu ehitustöödega seonduva finantsriski enda kanda võtmist. See omakorda tekitas olukorra, kus ostja ning kostja pidid alltöövõtjatega ning materjalide tarnijatega (sh hagejaga) sõlmima kokkuleppeid äärmiselt kahjulikel tingimustel. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja oli teadlik ostja keerulisest olukorrast ja makseraskustest, siis oli täiendava krediidi andmine ostjale hageja ettevõtlusrisk ning tehing, millega suunatakse see ettevõtlusrisk eraisikust käendajale (kostjale), on ebamoraalne, vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega ning seetõttu vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 alusel. Kuigi hageja ei ole vastupidist väitnud, on kohus siiski asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hageja teadmist kostja erakorralisest vajadusest.
13.Käenduslepingu p-st 1.1.1 ei tulene, et käenduskohustus laienes ka tulevastele nõuetele. Kohus on omal äranägemisel ning ebaõigesti asunud käenduslepingu punkti laiendavalt tõlgendama ning lepingut kohaldama ka ulatuses, milles pooled kokku leppinud ei ole. Olukorras, kus hageja suurendas ostja krediiti, oli poolte tahe sõlmida käendusleping üksnes olemasolevate kohustuste tagamiseks. Käenduslepingu sõlmimine tulevaste kohustuste käendamiseks oleks arusaamatu ka põhjusel, et müügileping, mille käendamiseks käendusleping sõlmiti, oli poolte vahel sõlmitud sisuliselt määramata ajaks. Käenduslepingu p 4.1. kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni käendusega tagatud kohustuse lõppemiseni. Müügilepingu p 9 kohaselt oli selle tähtajaks 1 aasta, mis pikeneb automaatselt. Käesolevaks hetkeks on leping pikenenud juba ligi 8 aasta võrra. Lähtudes hageja tõlgendusest, tähendaks see, et käendaja jääks vastutama määramata ajaks, mis selgelt ei olnud poolte tahe. Selline kõikehõlmav, määratlematult tulevikku suunatud ning selge tähtajata ja ka käendaja poolse lepingu lõpetamise võimaluseta leping on selgelt vastuolus VÕS § 142 lg 2 nõuetega.
Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Menetluse edasine käik
15.Hageja esitas 23.10.2019 ringkonnakohtule avalduse, milles soovis hagi põhivõla 55 000 euro väljamõistmise nõude osas tagasi võtta, kuna kostja tasus 20.09.2019 hagejale 55 000 eurot. Hageja palub hagi selles osas jätta läbi vaatamata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse jäägi 4032,75 eurot ja viivise 967,25 eurot.
16.Kostja nõustus hagi osalise tagasivõtmisega, kuna kostja on hageja nõude 55 000 euro ulatuses täitnud.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 425 lg 3 kohaselt, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.
18.Hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks põhivõla 55 000 euro väljamõistmise nõude osas. Kostja on andnud hagi osaliseks tagasivõtmiseks nõusoleku. Seega on hagi osaline tagasivõtmine lubatav. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhivõla 55 000 euro väljamõistmise osas ning jätab hagi selles osas tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.
19.Ülejäänud osas (s.o põhivõla 4032,75 euro ja viivise 967,25 euro väljamõistmise osas) tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
20.21.05.2018 sõlmitud käenduslepingu p 1.1.1 järgi kohustus käendaja täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käesoleva lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes võlausaldajale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused.
21.Kolleegium nõustub maakohtuga, et käendusleping ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erakorraline vajadus seondub eelkõige sellise olukorraga, kus mingi eriline asjaolu tingib vajaduse teha kahjulik tehing § 86 lg 2 p-de 1 või 2 mõttes. Tegemist peab olema erakorralise olukorraga ja erakorraliste vajadustega, kus ohus on eelkõige elu ja tervis, turuolukord ei saa tingida erakorralisi vajadusi lg 2 preambuli tähenduses (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 278).
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et käenduslepingu tingimused on kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad. Ainuüksi asjaolust, et kostja käendas põhivõlgniku müügilepingust tulenevaid kohustusi (sh tulevasi kohustusi) 60 000 euro ulatuses, ei saa järeldada käenduslepingu tingimuste äärmist ebasoodsust. Kostja ei ole tõendanud, et käendaja vastutuse maksimumsumma oli võrreldes käendaja varalise olukorraga
käenduslepingu sõlmimise ajal äärmiselt ebaproportsionaalne. Käenduslepingu tingimuste äärmine ebasoodsus ei saa tuleneda ka sellest, et põhivõlgnikul oli käenduslepingu sõlmimise ajaks osaliselt võlgnevus hageja ees juba tekkinud. Ka asjaolu, et käenduslepingu järgi vastutab kostja põhivõlgnikuga solidaarselt, mitte täiendavalt, ei kinnita käenduslepingu äärmist kahjulikkust. TsÜS § 145 lg 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees üldreeglina solidaarselt.
23.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja soov kindlustada põhivõlgniku majandustegevuse jätkamist, ei näita kostja enda isiklikku erakorralist vajadust käenduslepingu sõlmimiseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja oli põhivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Töövõtulepingust tulenevad vaidlused P OÜ-ga olid põhivõlgnikul, mitte kostjal. Põhivõlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast ei saa tuletada TsÜS § 86 lg 2 tähenduses sundolukorda kostja jaoks. Samuti ei ole kostja põhistanud, et põhivõlgnikul ei olnud võimalik krediidi alusel osta ehituskaupu mõne teise müüja käest ilma kostja poolt käenduslepingut sõlmimata.
24.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik või pidi olema teadlik kostja väidetud erakorralisest olukorrast. Hageja ei ole kostja vastavat väidet omaks võtnud.
25.Eeltoodule tuginedes ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 sätestatud tingimused käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks täidetud.
26.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et käenduskohustus ulatub ka nõuetele, mis tekkisid pärast käenduslepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb käenduslepingu punktist 1.1.1 selgelt, et käenduslepinguga ei käendatud üksnes olemasolevaid kohustusi, vaid ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Sellele viitab lepingupunkti lauseosa, et käendaja kohustub täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sealhulgas ka nõuded, mis on juba tekkinud käenduslepingu sõlmimise ajaks). See lauseosa kinnitab, et mõeldud ei ole üksnes tekkinud kohustusi, vaid ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Lisaks on kostja kirjalikus vastuses hagile märkinud, et ta sõlmis käenduslepingu võimaldamaks täiendava krediidi andmist hageja poolt põhivõlgnikule ning põhivõlgniku majandustegevuse jätkamist. Ka sellest järeldub, et poolte tahe oli, et käendusega tagatakse ka neid müügilepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist.
27.Kolleegium leiab, et seadusest ei tulene keeldu leppida kokku, et käendusega on tagatud ka pärast käenduslepingu sõlmimist tekkinud kohustused. VÕS § 145 lg 4 sätestab, et tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Sellest ei tulene siiski keeldu kokku leppida, et käendusleping laieneb ka tulevastele kohustustele. Vastava kokkuleppe lubatavus tuleneb VÕS § 142 lõikest 2, mille kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Õiguskirjanduses on selgitatud, et piisav määratletus tulevaste nõuete puhul tähendab eelkõige seda, et tulevase kohustuse tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega lepingu sõlmimise hetkel. Piisava määratletuse jaoks ei ole seega vajalik, et käendatav kohustus oleks individualiseeritav juba käenduslepingu sõlmimise ajal (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 747). Käesoleval juhul on käendatud üksnes konkreetsest müügilepingust tulenevaid nõudeid. Eelnevalt oli kohus tuvastanud, et poolte tahteks oli hõlmata ka müügilepingust tulevikus tekkivaid kohustusi. Seega on kolleegiumi hinnangul käendatav kohustus piisavalt määratletav. Lisaks on käendaja vastutus piiratud
60 000 euroga (käenduslepingu p 1.1.2). Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et kostja ei vastuta müügilepingust tulenevate nende põhivõlgniku kohustuste eest, mis tekkisid pärast käenduslepingu sõlmimist.
28.Ülaltoodust tulenevalt tuleb põhivõla 4032,75 euro ja viivise 967,25 euro väljamõistmise osas jätta maakohtu otsus muutmata.
29.Harju Maakohus on 26.09.2018 määrusega taganud hagi ja seadnud kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteegi summas 60 000 eurot ja kinnistule registriosa numbriga YYYYYYYY hüpoteegi summas 2150 eurot hageja kasuks. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja soovis tühistada hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteek summas 60 000 eurot. Hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistule registriosa numbriga YYYYYYYY hüpoteek summas 2150 eurot, palus hageja jätta jõusse. Kostja leidis, et viimati nimetatud hagi tagamise abinõu tuleks tühistada, kuna järele jäänud nõue ei ole suur ja kostja on maksejõuline. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu võõrandanud ning poolte kokkuleppel on hagi tagamiseks registriossa nr XXXXXXXX seatud hüpoteek kustutatud. See ei tähenda aga, et kohus ei peaks hagi tagamise abinõud tühistama. Lähtudes hageja taotlusest ning asjaolust, et hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud, tühistab ringkonnakohus hagi tagamise abinõu, millega seati hagi tagamiseks registriossa nr XXXXXXXX hüpoteek summas 60 000 eurot. Arvestades, et maakohtu otsus jääb osaliselt muutmata, siis tuleb hagi tagamise korras registriossa nr YYYYYYYY seatud hüpoteek summas 2150 eurot jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Asjaolu, et hageja nõue on oluliselt vähenenud, ei anna alust kehtiva hagi tagamise abinõu tühistamiseks.
Menetluskulude jaotus
30.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt hagi osalise läbivaatamata jätmise tõttu, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust. Hageja võttis hagi osaliselt tagasi selle tõttu, et kostja on võla vastavas osas tasunud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Arvestades eeltoodut ning seda, et ülejäänud osas jääb maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta muutmata, siis jääb muutmata maakohtu otsus ka osas, milles menetluskulud jäid kostja kanda.
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
32.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.