Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-18-8291

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud R I esitas 29.05.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldajal on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol. Kohus jättis 01.06.2018 määrusega avalduse käiguta, kuivõrd avaldus ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele. 15.06.2018 esitas avaldaja täpsustatud avalduse. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid ja pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik võlgnevused 10 osamaksena, mis igakuiselt moodustavad kokku 535.60 eurot. Võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 850 eurot (neto). Samas on võlgnik võlgade ümberkujundamisavalduses märkinud, et ta on hetkel töötu ja on registreeritud kahel Töötukassa poolt läbiviidaval koolitusel. Kohus võttis 04.07.2018 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 04.07.2018 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajate seisukoht Võlausaldajad xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ ja xxx AS ei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. xxx OÜ teatas oma 12.07.2018 vastuses, et nõustub võlgade ümberkujundamiskavaga. Nõude jääk koos kohtutäituri tasuga on 169.56 eurot. xxx OÜ esitas ümberkujundamiskavale vastuväite. Võlgniku esitatud ümberkujundamiskavast nähtub, et võlgniku kohustuste kogusumma xxx OÜ ees on 2800 eurot ja võlgnik soovib kohustuste vähendamist 50% ulatuses. Võlgnik on kohtule esitanud ebaõiged andmed, nimelt võlgneb võlgnik xxx OÜ-le 4524.03 eurot (kohtuotsusega välja mõistetud nõue kogusummas 4652.45 eurot, millest on tasutud 128.42 eurot). Samuti ei nõustu võlausaldaja nõude vähendamisega 50% ulatuses, kuna ei pea õigeks võlgniku premeerimist kohustuste vähendamisega selle eest, et ta on endale vastutustundetult palju kohustusi võtnud. Võlausaldaja leiab, et tuleks pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusel saaks võlausaldajate nõuded suuremas osas rahuldada. Seaduse eesmärgiks ei saa olla võlgnikul kohustuste võtmise võimaldamine ja hiljem nendest võlgade ümberkujundamise teel vabanemine.

2(8)

2-18-8291

xxx AS esitas ümberkujundamiskavale vastuväite. Võlgnik ei ole võlausaldaja poole pöördunud võlgade ümberkujundamiseks kohtuväliselt, mistõttu ei ole VÕVS § 1 lg 1 sätestatud nõue täidetud. Lisaks on ümberkujundamiskava vastuolus VÕVS § 2 lg 1, sest võlgnik soovib ümberkujundamiskava kohaselt nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Lisaks ei nähtu võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavast ja selgitustest, mis vahendite arvelt kavatseb ta oma kohustused täita, kui võlgnik märgib, et tal puudub töökoht. Samuti ei arvesta võlgade ümberkujundamiskava piisavalt võlausaldaja huvidega, kuivõrd võlausaldaja õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa lugeda põhivõla vähendamist. Võla vähendamine peaks üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvelt. Antud juhul vabaneks võlgnik põhinõudest, mille ta on reaalselt oma kasutusse saanud ja mille kulutamist ta ei ole põhjendanud. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, miks ei soovi võlgnik pikema aja jooksul tasuda kõiki oma võlgnevusi ja miks on võlgade tasumise perioodiks valitud 10 kuud, mitte näiteks 2 aastat, mille jooksul saaks võlgnik täita kõik enda kohustused täies ulatuses. xxx AS on seisukohal, et pankrotimenetluses saaks ta oma nõude rahuldatud suuremas ulatuses kui võlgnik on pakkunud oma võlgade ümberkujundamiskavas. xxx AS esitas ümberkujundamiskavale vastuväite. Võlgniku ja xxx AS vahel oli tsiviilasjas nr 2-17-108904 sõlmitud maksegraafik, mida võlgnik korralikult ei täitnud. Enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ei pöördunud võlgnik xxx AS-i poole. Võlausaldaja ei nõustu võlgnevuse vähendamisega 50%, võlausaldaja nõustuks võlgnevuse vähendamiseks loobuma viivisenõudest 163.15 eurot ja leppetrahvist 90.67 eurot. xxx OÜ esitas ümberkujundamiskavale vastuväite. Ümberkujundamiskava on vastuolus VÕVS § 2 lg 1, sest võlgnik soovib ümberkujundamiskava kohaselt nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Lisaks ei nähtu võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavast ja selgitustest, mis vahendite arvelt kavatseb ta oma kohustused täita, kui võlgnik märgib, et tal puudub töökoht. Samuti ei arvesta võlgade ümberkujundamiskava piisavalt võlausaldaja huvidega, kuivõrd võlausaldaja õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa lugeda põhivõla vähendamist. Võla vähendamine peaks üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvelt. Antud juhul vabaneks võlgnik põhinõudest, mille ta on reaalselt oma kasutusse saanud ja mille kulutamist ta ei ole põhjendanud. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, miks ei soovi võlgnik pikema aja jooksul tasuda kõiki oma võlgnevusi ja miks on võlgade tasumise perioodiks valitud 10 kuud, mitte näiteks 2 aastat, mille jooksul saaks võlgnik täita kõik enda kohustused täies ulatuses. 13.07.2018 teatas xxx kohtule, et ka temal on nõue võlgniku vastu, kuid antud nõuet ei ole võlgade ümberkujundamiskavas käsitletud. Võlgnik ei ole märkinud, et tal vastav kohustus üldse eksisteerib. 21.10.2016 sõlmis võlgnik xxx kapitalirendi tüüpi liisinglepingu nr PL61021-2, mille alusel omandas liisinguandja sõiduauto Audi A4 riikliku registreerimismärgiga xxx ja mille liisinguandja andis võlgniku valdusse. Liisingulepingu kohaselt kohustus võlgnik tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid liisingulepingu lisaks 1 oleva graafiku alusel. Võlgnik jättis maksegraafiku järgsed maksed tasumata. Liisinguandja edastas võlgnikule korduvalt meeldetuletusi võla tasumiseks, millele võlgnik ei reageerinud. 29.08.2016 ütles xxx liisingulepingu üles ja nõudis kõigi liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Võlgnik tagastas liisingueseme liisinguandjale 21.12.2016. Liisinguandjal õnnestus liisinguese müüa 03.03.2017 sõlmitud müügilepingu alusel. Müügihinnast saadud raha arvas xxx võlgniku vastu oleva nõude katteks. Ülejäänud osas on liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata kogusummas

3(8)

2-18-8291 8394.71 eurot, mis koosneb põhiosast 3418.61 eurot ja viivisest 4976.10 eurot. xxx palub võlgade ümberkujundamiskavas arvestada ka võlgniku kohustusega xxx ees. Võlgniku vastus võlausaldajate vastuväidetele Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajate vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Võlgnik on hetkel alternatiivteenistuses xxx, mitte töötu. Lisaks ei nõustu võlgnik võlausaldajate seisukohaga, et võlgnevuse vähendamine ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamine üheaegselt ei ole lubatav. Suuremate summade tagasimaksmisel tekivad võlgnikul makseraskused ja võlgade ümberkorraldamine ebaõnnestub. Kohustuste vähendamata jätmisel rikutakse võlgniku õigusi. Võlgniku hinnangul on tema võlgade ümberkorraldamise kava reaalne ja õiglane nii võlausaldajate kui ka võlgniku enda suhtes. Võlgnik ei nõustu xxx OÜ vastuväites välja toodud võlasummaga 4524.03 eurot. Võlgniku väidete kohaselt sai ta laenu ainult 1000 eurot, ülejäänud osas on nõue ebaõiglane. xxx nõude osas on võlgnik seisukohal, et nimetatud võlausaldajal ei ole temalt õigus lisaraha nõuda. Võlgnik arvas, et tema kohustused antud võlausaldaja ees on täidetud. Auto tagastati xxx 2016. aastal ja peale seda ei saanud ta võlausaldajalt ühtki kirja. Võlgnikule teadaolevalt müüs võlausaldaja auto ära ja saadud summa kattis võlgnevuse. Võlausaldaja nõuet peab võlgnik ebanormaalseks. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. VÕVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. VÕVS § 36 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmisel. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. R I esitas 29.05.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Kohus, tutvunud võlgniku esitatud avaldusega ja võlausaldajate vastustega, leiab, et võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata.

4(8)

2-18-8291 Kohtu hinnangul on võlgnik kohtule esitanud ebaõigeid andmeid oma sissetulekute, võlausaldajate ja olemasolevate kohustuste kohta. Samuti ei ole ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus nõustub võlausaldajate xxx OÜ, xxx AS-i ja xxx OÜ märkusega, et jääb arusaamatuks, milliste vahendite arvelt kavatseb võlgnik ümberkujundamiskava täita. Võlgnik on kohtule esitanud vastuolulisi andmeid oma sissetulekute suuruse ja allikate kohta. Võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuiseks töölepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel või avalikust teenistusest saadud sissetulekuks 850 eurot (neto) (tl 118). Samas on võlgnik võlgade ümberkujundamisavalduses märkinud, et ta on hetkel töötu ja on registreeritud kahel Töötukassa poolt läbiviidaval koolitusel (tl 114 pöördel). Kohtule 30.10.2018 esitatud vastuses on võlgnik täiendavalt selgitanud, et hetkel on ta alternatiivteenistuses xxx ega ole töötu. Kohtu hinnangul ei saa asendusteenistuses viibimist võrdsustada töötamisega stabiilsel töökohal, vaid sisuliselt on tegemist kaitseväekohustuse täitmisega. Kaitseressursside Ameti kodulehelt kättesaadava info (https://www.kra.ee/ajateenistus/asendusteenistus/) kohaselt on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune kohustatud läbima asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 12 kuud ja sinna kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse. Asendusteenistujale makstakse igakuist toetust töölepingu seaduse alusel kehtestatud kuu töötasu alammääras. Toetuselt peetakse kinni tulumaks. Alampalgaks 2018. aastal oli 500 eurot kuus, 2019. aastal on alampalgaks 540 eurot kuus. Seega oli võlgniku sissetulekuks asendusteenistuses 2018. aastal 500 eurot kuus, 2019. aastal on nimetatud summaks 540 eurot kuus. Nimetatud summadelt peetakse kinni tulumaks seaduses ettenähtud korras. Seega ei saa võlgniku netosissetulekuks asendusteenistuse viibimise eest olla 850 eurot kuus. Võlgnik on küll võlgade ümberkujundamiskavas selgitanud, et ta proovib teenida lisaraha internetis programmeerimisega (tl 115 pöördel), kuid kohtule pole esitatud andmeid selle kohta, kui suurt lisasissetulekut võlgnik antud viisil teeninud on ja millised on võlgniku võimalused antud lisasissetuleku saamiseks tulevikus. Samuti pole võlgnik selgitanud, millise sissetuleku arvelt kavatseb ta ümberkujundamiskava täita peale asendusteenistuse lõppemist. Isegi juhul, kui eeldada, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 850 eurot, ei ole võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskava täitmine arvestades võlgniku sissetulekuid tõenäoline. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik oma kohustused 11 võlausaldaja ees täita 50 % ulatuses kokku 10 osamaksega (tlk 127 pöördel). Võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskava kohaselt tuleks tal võlausaldajatele teha igakuiselt osamakseid kokku 535.60 euro ulatuses. Võlanimekirjas (tl 121) on võlgnik märkinud, et tema jooksvad kulud ühe kuu kohta on kokku 470 eurot, millest eluasemekulud moodustavad 200 eurot, toidukulud 200 eurot, sidekulud 20 eurot ja transpordikulud 50 eurot. Juhul, kui võlgniku sissetulekuks on 850 eurot, siis jääb talle peale eespool loetletud igakuiste vältimatute püsikulude (470 eurot) kandmist järele 380 eurot, millest ei piisa võlgniku poolt ümberkujundamiskavas pakutud igakuiste osamaksete (kokku 535.60 eurot) tegemiseks. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal muud vara ei ole, mistõttu puudub alus eeldada, et võlgnikul oleks võimalik puuduolev igakuise osamakse summa katta mingi muu vara arvelt. Seega ei ole võlgnik ümberkujundamiskava koostamisel arvestanud oma reaalseid võimalusi ümberkujundamiskavas märgitud summade tasumiseks.

5(8)

2-18-8291 Võlgnik on kohtule esitanud ka ebaõigeid andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul kohustused 11 võlausaldaja ees kokku 10 463 euro ulatuses (tl 127 pöördel). 13.07.2018 on xxx kohtule teatanud, et tal on võlgniku vastu nõue summas 8394.71 eurot, millisest kohustusest võlgnik kohut teavitanud ei ole ja mis ümberkujundamiskavas ei sisaldu. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb poolte vahel 21.10.2016 sõlmitud liisingulepingust nr PL61021-2, millest tulenevaid kohustusi võlgnik kohaselt ei täitnud. Võlgniku 30.10.2018 esitatud selgituste kohaselt arvas tema, et kuna liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto tagastati xxx 2016. aastal ja võlgnikule teadaolevalt müüdi auto kohe ära, siis ei ole tal xxx ees enam kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgniku seisukoht asjakohatu ja ilmestab üksnes võlgniku hooletut suhtumist oma finantskohustustesse. Kohtule esitatud liisingulepingu nr PL61021-2 punktist 1.5 nähtub, et liisingusummaks oli 4356.62 eurot ja lepingu punktist 1.6 nähtub, et pooled on kokku leppinud intressimääras 17,77% aastas ehk 0,049% päevas. Lepingu leheküljel 2 on välja toodud lepingus kasutatavate mõistete selgitused. Nimetatud selgituste kohaselt tähendab liisingueseme netohind või krediit hinda koos käibemaksuga, millega liisinguandja omandab müüjalt liisingueseme ja annab selle liisinguvõtja kasutusse. Intress on liisinguvõtjale liisinguandjale maksegraafiku alusel makstav tasu raha kasutamise eest. Kuivõrd võlgnik on liisingulepingu allkirjastanud, pidi ta nimetatud kokkulepetest teadlik olema. Liisingulepingu ülesütlemise teatisega on xxx võlgnikku teavitanud, et nõuab temalt 4792.48 euro tasumist. Kuivõrd võlgnik on oma 30.10.2018 selgituses märkinud, et ta tagastas liisinguesemeks olnud auto liisinguandjale, kes auto 3500 euro eest müüs, siis puudus võlgnikul alus eeldada, et auto müügist saadud raha katab kõik tema kohustused xxx ees. Võlgnikule pidi teada olema, et tal on võlausaldaja ees jätkuvalt vähemalt 1292.48 euro (4792.48 – 3500) suurune kohustus. Võlgniku väited, et peale auto tagastamist ei esitanud xxx talle ühtki nõudekirja ega teavitanud teda jätkuvast võlgnevusest, on kohtu hinnangul ebausutavad. Võlgnik on 30.10.2018 kohtule esitatud selgituses xxx nõude osas esitanud mitmeid ebaõigeid väiteid. Näiteks on võlgnik märkinud, et sai võlausaldajalt laenu ainult 4200 eurot, kuigi liisingulepingust nähtuvalt oli liisingusumma 4356.62 eurot. Samuti on võlgnik väitnud, et peale liisingulepingu ülesütlemist ja auto tagastamist müüs liisinguandja auto kohe ära, kuid xxx avalduse kohaselt tagastas võlgnik auto 21.12.2016 ja kohtule esitatud müügilepingu nr ML170303002 müüdi liisinguesemeks olnud auto alles 03.03.2017. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul usutav ka võlgniku väide, et võlausaldaja ei ole teda peale liisinguesemeks olnud sõiduki müümist oma nõudest teavitanud ega võla tasumist nõudnud. Kuigi kohus nõustub võlgniku 30.10.2018 seisukohaga osas, et xxx nõude suurus võib vajada täpsustamist arvestades liisingu summat (4356.62 eurot), liisingueseme müügist saadud raha (3500 eurot) ja xxx 13.07.2018 avalduses toodud põhivõla summat (3418.61 eurot) ja viivisesummat (4976.10 eurot), puudus võlgnikul alus eeldada, et kõik tema kohustused xxx ees on täidetud. Kohus on eelnevalt selgitanud, et võlgnik pidi teadma, et peale liisinguesemeks olnud sõiduki müümist on tal xxx ees vähemalt 1292.48 euro suurune kohustus. Seega oleks võlgnik pidanud antud kohustust ka võlanimekirjas ja võlgade ümberkujundamiskavas kajastama. Võlgniku väited, et tema arvas, et võlausaldaja peale auto müügist 3500 euro saamist võlgnikult ülejäänud võlgnevuse tasumist ei nõua, on ebausutavad. Võlgnik on esitanud ebaõigeid andmeid ka xxx OÜ nõude suuruse kohta. Võlanimekirja kohaselt võlgneb võlgnik xxx OÜ-le kokku 2800 eurot (põhinõue + kõrvalnõue) (tl 124). xxx OÜ on 11.07.2018 vastuses kohtule teatanud, et võlgniku esitatud andmed on ebaõiged ja tegelikult võlgneb ta võlausaldajale kokku 4524.03 eurot. Kuigi võlgnik on 30.10.2018 vastuses võlausaldaja nõude suurusele osaliselt vastu vaielnud, on ta samas vastuses

6(8)

2-18-8291 tunnistanud võlgnevust xxx OÜ ees summas 2808 eurot. Seega on võlgnik sisuliselt möönnud, et kohtule esitatud võlanimekirjas ja ümberkujundamiskavas on tema kohustused xxx OÜ ees ebaõigesti kajastatud. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik on raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste suuruse kohta. Kohus on andnud võlgnikule võimaluse võlausaldajate vastustega tutvumiseks ja sellest lähtuvalt ümberkujundamiskava muutmiseks. Võlgnik ei ole uut ümberkujundamiskava koostanud, vaid on 30.10.2018 vastuses märkinud, et tema hinnangul on varasemalt esitatud ümberkujundamiskava reaalne ja kõigi suhtes aus. Kuivõrd kohus on eelnevalt selgitanud, et võlgniku sissetulekuid ja kohustuste suurust arvestades ei ole ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt tõenäoline, samuti on võlgnik esitanud ebaõigeid andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste suuruse kohta, siis peab kohus põhjendatuks jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. 30.10.2018 vastuses on võlgnik märkinud, et suuremas summas kui ümberkujundamiskavas välja toodud summad, pole ta võimeline kohustusi täitma, kuna siis tekib tal võlgade tasumisega probleeme. Kohus on eelnevalt välja toonud, et ümberkujundamiskava ei sisalda tegelikult kõiki võlgniku kohustusi. Seega tuleb eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid oma vara arvelt rahuldama, mistõttu tuleks võlgnikul kohtule esitada pankrotiavaldus. Kuna ümberkujundamiskava kinnitamine ei ole võimalik, siis jätab kohus võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. VÕVS § 36 lg 2 kohaselt avalduse läbivaatamata või rahuldamata jätmisel või menetluse lõpetamisel langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Kohus on avalduse menetlusse võtmisel 04.07.2018 määrusega VÕVS § 20 lg 3 alusel peatanud võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja sundtäitmised raha sissenõudmiseks, kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuna kohus on jätnud ümberkujundamiskava kinnitamata ja avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse, siis tuleb 04.07.2018 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk

7(8)

2-18-8291 Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.