Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-14222

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus D K (hageja) ostis 03.06.2018 autopesu voucheri KASHMIR OÜ (kostja) autopesulas. 15.06.2018 andis hageja oma sõiduauto xxxx (registreerimisnumbriga xxxx) üle kostja pesula töötajale. 17.06.2018 läks hageja sõiduautot vastu võtma ja avastas, et sõiduautoga oli avarii tehtud. 05.07.2018 selgus, et sõiduauto oli lohistatud parkimiskohalt 50 m, millega tekitati sõiduautole lisakahju. 24.07.2018 avastas hageja sõiduautot üle vaadates täiendavaid kahjustusi, millest peamised olid tingitud sissemurdmiskatsest. 16.08.2018 avastas hageja, et sõiduauto aknad olid punase värviga üle värvitud. 25.08.2018 viis hageja sõiduauto pesula territooriumilt ära, et vältida edasisi kahjustusi. Hageja on kostjale saatnud kirjaliku kahju hüvitamise nõude ning korduvalt võtnud ühendust telefoni teel, kuid kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2497,90 eurot, millest 2419 eurot on avariist tingitud vigastuste parandamiseks kuluv summa, 34,90 eurot on voucheri maksumus, kuna teenust ei osutatud ning 44 eurot on hageja kantud kohtueelsed õigusabikulud (Eesti Õigusbüroo arve). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 504 eurot (käibemaksuga). Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot.

2-18-14222 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi juristi poolt tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuga). Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest keerulisem, siis loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 250 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (3x100). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.