Revensen OÜ hagi V. B. vastu põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
730,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja I.V., e-post XXX Kostja V. B. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt V. B. hageja Revensen OÜ kasuks välja kostja ja Ühisraha OÜ vahel 07.08.2023 sõlmitud lepingust nr Y230805025 tulenev põhivõlg 500 eurot, intress 47,10 eurot, hooldustasu 6,40 eurot, viivis perioodi 11.09.2023–06.02.2024 eest 21,77 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 28% aastas alates 07.02.2024 kuni põhivõla (500 eurot) tasumiseni.
4.2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 505 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kostjalt välja mõistetud summad tuleb kostjal tasuda Revensen OÜ arvelduskontole nr EEXXX(AS LHV Pank), märkides makse selgitusena enda nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
1
7.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 11.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. B.lt (kostja) 771,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 01.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.02.2024 (täiendatud 21.03.2024) Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 500 eurot, intressid 47,10 eurot, hooldustasu 6,40 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.09.2023– 06.02.2024 eest 21,77 eurot ning viivise alates 07.02.2024 põhivõla tasumata osalt määras 28% aastas kuni põhivõla (500 eurot) tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 260 eurot.
2
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja 07.08.2023 laenulepingu nr Y230805025, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 osamaksega perioodi 10.09.2023–10.08.2025 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 28% aastas. Lepingus lepiti kokku ka hooldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 47,52%.
2.2.Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p 3.4 ja ei tasunud ühtegi osamakset. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.4 oli krediidiandjal õigus leping üles öelda juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka krediidiandja poolt antud 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja teavitas 26.11.2023 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 18.12.2023 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale e-posti aadressile XXX.
2.3.10.01.2024 loovutas krediidiandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX.
2.4.Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 500 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 500 eurot, intressimaksetes 47,10 eurot ja hooldustasus 6,40 eurot. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka pärast nõude loovutamist.
2.5.Krediidiandja on lepingu kestel saatnud korduvalt kostjale meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 15 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 18.09.2023 tasuline kiri 5 eurot; 18.10.2023 tasuline kiri 5 eurot ja 18.11.2023 tasuline kiri 5 eurot. Enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist on krediidiandja saatnud kostjale tasuta meeldetuletuskirjad 14.09.2023, 14.10.2023 ja 14.11.2023.
3.Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.10.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Hageja nõude aluseks on Ühisraha OÜ ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud laenuleping nr Y230805025. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud teavet.
6.Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 07.08.2023 oli 50,16%.
7.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning selle jäägi kohta.
8.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja 3
finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete ning kostja pangakonto väljavõtte (periood 19.02.2023–18.08.2023) alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistrist Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal maksehäireid. Krediidiandja tuvastas pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 1064,72 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostjal olid muud finantskohustused kokku 103,43 eurot ja majapidamiskulud 250 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 28,94 eurot ja pärast kuumakse tasumist jäi kostjal vaba raha 682,35 eurot (1064,72–103,43–250–28,94). Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 28,94 euro suuruseid kuumakseid.
9.Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita.
10.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Ühisraha OÜ loovutas nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse p 2.3).
11.Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 500 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse jäämise ning hooldustasu kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles öelduks 18.12.2023. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
12.Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 28% aastas lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on kostjal tasumata intress perioodi 10.09.2023–18.12.2023 eest kokku 47,10 eurot. Hageja on hagis/ hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.
13.Hageja toob hagis välja ka, et arvestas hooldustasu 0,3% laenusummast. Maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,50 eurot. Hageja väitel on kostjal tasumata hooldustasu lepingu kehtivuse 4 kuu ja 8 päeva eest kokku 6,40 eurot (4x1,5+1,5x8/30). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited hooldustasu kokkuleppe ja selle tasumata jätmise kohta ning mõistab tasumata hooldustasu kostjalt välja.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 28% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 11.09.2023–06.02.2024 eest) 21,77 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 15 eurot. VÕS § 113 2 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis lepingu kehtivusajal kostjale e-posti aadressile XXX meeldetuletuskirjad kuupäevadel 18.09.2023, 18.10.2023 ja 18.11.2023. Enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist on hageja edastanud kostjale ka 4
tasuta meeldetuletuskirjad. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 113 2 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot.
16.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 1 alusel. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 113-114), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (2 töötundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
19.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
20.TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
21.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide tutvumine, hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 505 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
23.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
24.Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
25.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Helina Mark kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.