Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KIRJELDAV OSA

OÜ Morbela esitas 14. jaanuaril 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Hercule OÜ vastu 1439 euro 28 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt arve XXX , XX.XX.XXXX , alusel Mobilube mootoriõli 120 L, summas 1061,40 eurot, ning Mobil Chassis määret 18 KG, summas 138 eurot. Hageja väljastas kostjale nimetatud kuupäevadel kauba koos arvega. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja palub sellest tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja 1439,28 eurot. Hageja palub lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 24. augustist 2018 kuni 11. jaanuarini 2019 määras 0,1% päevas, kokku summas 202,94 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Äriregistri andmetel on kostja 5. märtsil 2019. a äriregistrist kustutatud. UÜ Leematu Invest, OÜ HC Invest ja kostja vahel XX. novembril XXXX. a sõlmitud ühinemislepingu kohaselt on kostja ühinenud UÜ-ga Leematu Invest. Ühingulepingu p 3.1 ja 8 järgi läheb kostja vara, sh kohustused, üle UÜ-le Leematu Invest pärast ühinemise kandmist UÜ Leematu Invest asukoha äriregistrisse. UÜ Leematu Invest äriregistri väljavõtte kohaselt on ühinemine äriregistrisse

kantud. UÜ Leematu Invest on ühinemislepingu p-de 3.1 ja 8 ning äriseadustiku § 403 lg 1 järgi seega kostja üldõigusjärglane. Kohus märgib, et TsMS § 353 lg 1 kohaselt peatub menetlus juriidilisest isikust poole lõppemise korral kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane. Praegusel juhul on õigusjärglase isik selge. UÜ Leematu Invest tuleb seega TsMS § 209 lg 1 alusel kostja üldõigusjärglasena menetlusse kaasata ning lugeda menetlus uuendatuks. Üldõigusjärglasele on TsMS § 209 lg 2 järgi kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti teel kätte toimetatud 7. veebruaril 2019. Kostja, kellele kohus on andnud kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Eeeltoodust tulenevalt on TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on seega täidetud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavaldusest nähtub, et pooled olid sõlminud müügilepingu ning kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda ostuhind. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt võib hageja seega nõuda kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1439,28 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Hagi kohaselt pidi kostja ostuhinna tasuma XX. augustil XXXX ning hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 24. augustist 2018 kuni 11. jaanuarini 2019 eest. Hagis esitatud asjaoludel oli kostja nimetatud ajavahemikul viivituses enda rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu iseenesest on hagejal VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt õigus nõuda nimetatud ajavahemiku eest viivist. Samas ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud nõutud viivise määr. Hageja nõuab hagis viivist määras 0,1% põhivõlast päevas. Hagist nähtub, et nimetatud viivisemäär oli toodud kostjale esitatud arvetel ning pooltel selleks eraldi kokkulepet ei olnud. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled ei ole eraldi viivisemääras kokku leppinud, saab viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt nõuda VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vaidlusalusel ajavahemikul oli seega seadusejärgne viivisemäär 8% tasumata põhivõlast aastas. Pooled võivad iseenesest küll kokku leppida kõrgemas viivisemääras, kuid see eeldab poolte kokkulepet, st mõlemad pooled peavad avaldama tahet kõrgema viivisemääraga nõustumiseks. Seega ei piisa seadusejärgsest kõrgema viivisemäära kokkuleppimiseks üksnes sellest, et see kajastus kostjale esitatud arvest. Kuna hagist ei nähtu, et kostja oleks avaldanud tahet nimetatud viivisemäära kohaldamiseks, rahuldab kohus hagi üksnes seadusejärgses viivisemääras ning seda ületav viivisenõue jääb rahuldamata. Kostjalt väljamõistetud põhivõlalt on seadusejärgne viivis ajavahemiku 24. augustist 2018 kuni 11. jaanuarini 2019 eest 44,94 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses. Seega jääb 90% menetluskuludest kostja kanda ning 10% hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 225 ja esindajakulu 300 eurot käibemaksuta, kokku 525 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude. Tegemist on õiguslikult lihtsa ning mahult väikese hagiga. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindajakulu on põhjendatud ühe tunni ulatuses. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud summas 150 eurot. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 375 (225 + 150) eurot. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seega 90% hageja menetluskuludest, st 337,5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.