nr 2-18-18721 OÜ Aktiva Finants hagi X.X:vastu alusetust rikastumisest tuleneva võlgnevuse 271,32 euro ja alates 12.12.2018 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse jooksva viivise väljamõistmiseks kirjalik menetlus 293,11 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA PÕHJENDUSTEGA NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJA SEISUKOHTADELE
1.Hageja esitas 11.12.2018 kohtule hagi X.X:vastu võlgnevuse 271,32 euro ja alates 12.12.2018 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse jooksva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt 02.10.2014 sõlmitud tühise tarbijakrediidilepingu (laenuleping nr 708779) järgi saadu veel võlgnetava osa 271,32 väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 12.12.2018 kuni põhinõude 271,32 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas hagiavalduse lisana teatise kostjale edastatud teatise IPF Digital Estonia OÜ nõude loovutamise kohta (tl 13).
2.Kostjapoolsele aegumise vastuväitele esitas hageja 22.01.2019 seisukoha, et nõue ei ole aegunud. Castovanni OÜ poolt 15.04.2015 saadetud võlateatist ei saa kuidagi lugeda laenulepingu ülesütlemiseks laenuandja poolt. Samuti märgib hageja, et laenulepingut ei ole laenuandja poolt üles öeldud, kuna 15.04.2015 saadetud võlateatise ajaks oli kostja viivituses 04.03.2015 ja 03.04.2015 maksegraafikujärgsete osamaksetega ehk alles kahe osamaksega ning 14.05.2015 tasus kostja nõude katteks 170 eurot. Laenulepingut ei öeldud laenuandja poolt üles ka järgnevatel kuudel makselubaduste tõttu, mille teostamisele laenuandja esindaja lootis. Laenuleping lõppes 30.09.2015 viimase osamakse tähtaja saabumisega. Hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et laenulepingu ülesütlemisele tarbijaga kehtivad kindlad vormireeglid ja seega ei ole kostjal võimalik võlgnevuse sissenõudmise kirju või meeldetuletuskirju meelevaldselt tõlgendada laenulepingu ülesütlemisena, kui nende sisust ei tulene selgesõnaliselt lepingu ülesütlemist. Hageja hinnangul kohaldub käesoleval juhul aegumisele TsÜS § 154 lg 1, mille kohaselt korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas aegumistähtaeg antud nõude osas 01.01.2016. Lisaks on hageja pidanud perioodil 03.08.201805.09.2018 kostjaga nõude osas kirja teel läbirääkimisi, esitanud 07.09.2018 nõude maksekäsu kiirmenetlusse, kus lõpetati menetlus võlgniku vastuväite tõttu 21.11.2018 ning esitas 11.12.2018 hagiavalduse kohtusse. Nimetatud toimingute ajal oli nõude aegumine vastavalt TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 ja 167 lg 1-le peatunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas 02.01.2019 hagile aegumise vastuväite, milles leidis, et hageja nõue aegus 16.04.2018. Kostja hinnangul muutus kostja vastu esitatud nõue sissenõutavaks 15.04.2015 lepingu ülesütlemisega ehk alates Castovanni OÜ poolt 15.04.2015 saadetud võlateatisega. Kuivõrd nõue on aegunud, siis kostja keeldub oma kohustuse täitmisest. Samuti ei nõustunud kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisega, kuna need on ülepaisutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
5.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tühise tarbijakrediidilepingu alusel saadu 271,32 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on esitanud ka viivisenõude, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
7.Hageja on leidnud, et IPF Digital Estonia ja kostja vahel 02.10.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu näol on tegemist VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühise tarbijakrediidilepinguga, kuna lepingujärgne krediidikulukuse määr krediidi andmise ajal oli 145,65 % aastas. See ületas Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja ei ole hageja seisukohale lepingu tühisuse osas vastuväiteid esitanud.
8.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjaga 02.10.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu näol on tegemist VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühise tarbijakrediidilepinguga, kuna krediidi kulukuse määr oli krediidi andmise ajal 145,65 %, mis ületas krediidi andmise ajal s.o oktoobris 2014 Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra s.o 32,95%, enam kui kolm korda (vt http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Seega leiab kohus, et 02.10.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping oli tühine.
9.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka Riigikohus on öelnud, et kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kohaldada kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise (nn soorituskondiktsiooni) sätteid vastavalt VÕS §-dele 1028-1036 (vt. RKTKo 3-2-1-136-05, p 19).
10.Käesoleva vaidluse põhisisu seisneb kohtu hinnangul selles, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on vastava taotluse esitanud.
11.Pooled on aegumise küsimuse lahendamisel viidanud TsÜS § 146 lg-le 1, § 147 lg-le 1 ja 154 lg-le 1, millest esimesed kaks normi reguleerivad tehingust tulenevate nõuete aegumist ning viimane korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumist. TsÜS § 146 kohaldamise eelduseks on aga kehtiv leping, st tühise või tühistatud lepingu tagasitäitmise nõuded ja sellega seonduvad kahju hüvitamise nõuded §-le 146 ei allu, samuti on TsÜS §-s 147 reguleeritud aegumistähtaegade arvutamine seotud lahutamatult TsÜS §-ga 146. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on aga ühekordne nõue. Alusetu rikastumise õigussuhtele ei ole omane korduv kohustuste täitmine. Seega ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele ka TsÜS § 154 regulatsioon. Eelmärgitud paragrahvid seega asja lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.
12.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist reguleerib TsÜS § 151 ja olukorras, kus täidetakse väidetavalt olematut kohustust, on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise (rikastumise) ajaga ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (RKTKo 18.03.2015, nr 3-2-1-180-14, p 12; RKTKo 02.04.2014, nr 3-2-1-16213, p 43). Seega algab alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg alusetu makse tegemisega (RKTKo 17.02.2016, nr 3-2-1-169-15, p 10). TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Käesoleval juhul sai hageja rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostja) teada hetkel, kui ta tegi kostjale raha ülekande – so. antud juhul 02.10.2014, millisest ajast alates algas ka aegumistähtaeg.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja osaliselt võlga tasunud perioodil alates 12.11.2014 kuni 14.05.2015, millal kostja tegi hagejale viimase makse summas 170 eurot. Tulenevalt TsÜS § 158 lgtest 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises või muus teos. Kostja makseid hagejale tuleb kohtu arvates pidada nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mistõttu 3aastane aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti kulgema 14.05.2015. Hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus seega 14.05.2018.
14.Hageja on aegumise kohaldamise vastuväites märkinud, et aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 ja § 167 lg 1 kohaselt, kuna hageja pidas perioodil 03.08.2018-05.09.2018 kostjaga nõude osas kirja teel läbirääkimisi ning samuti esitas 07.09.2018 oma nõude maksekäsu kiirmenetlusse, kus 21.11.2018 lõpetati menetlus võlgniku vastuväite tõttu. Kohus leiab, et hagejapoolsed nõude peatumise vastuväited ei ole asjakohased, kuivõrd hageja poolt märgitud läbirääkimised, mis iseenesest saaksid küll olla aegumise peatumise aluseks, toimusid kõik pärast 14.05.2018, mil aegumistähtaeg oli juba möödunud.
15.Kokkuvõtlikult on hageja nõude maksmapanek aegumise tõttu välistatud. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, puudub vajadus käsitleda ka hageja nõuet viiviste väljamõistmiseks.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, peab menetluskulud kandma hageja.
17.Kostja on oma menetluskuluna nimetanud õigusabitasu 65 eurot (sh käibemaks). Hageja kostja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
18.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vastavuses käesolevas tsiviilasjas tehtud õigustoimingute mahuga. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab menetluskuludena kindlaks kostja õigusabikulud kokku summas 65 eurot (sh km 5 eurot). Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.