Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. märts 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-114019
Tsiviilasi
Luminor Liising AS hagi A G vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 118,04 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Luminor Liising AS (registrikood 10237140), asukoht Liivalaia tn 45, 10145 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: jurist Cärolin Markus, e-post: [email protected] Kostja: A G (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, epost:
Luminor Liising AS ja Xxxx OÜ sõlmisid 29.10.2015.a. liisingulepingu nr. 201519359. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja A G käenduslepingu nr 201519359, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Kuivõrd liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 15.01.2018.a. liisingulepingu üles. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 22.02.2019.a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2/3
TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu summas 180 eurot ja kohtutäituri tasu summas 36 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Samuti peab kohus põhjendatud menetluskuluks kohtutäituri tasu summas 36 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamisega kandnud õigusabikulu summas 180 eurot. Kohus peab eelviidatud õigusabikulu mõistlikuks ja mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.