Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-129873
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
4407,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35 Tallinn, 10149 Harju maakond), volitatud esindaja Sigrid Rahkema (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)
peale
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3475,43 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 31.08.2024 aadressil xxx, Harju maakond, 13421. Võlgnik X esitas 04.09.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 20.09.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.10.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes, mida kohtu nõudel täiendas 27.01.2025.a. Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Placet Group OÜ kostjaga 19.11.2018 krediidikontolepingu nr. KK3344892, mille koduvate muudatuste tulemusena võimaldati kostjale krediidisummat 2800 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal krediiti kasutusele võtnud kogusummas 12 453 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 14 352,98 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 20.01.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 04.02.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 6.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Krediidikonto lepingu KK3344892 sõlmimisel 19.11.2018 veenduti isiku X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 19.11.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Samuti teostati 19.11.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Hageja esitas kohtule tehtud toimingute osas tõendid ning samuti ka kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.04.2018 – 28.10.2018 kohta (dtl 232 – 331). Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 28.11.2018 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid nädalase vahega, mistõttu sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.11.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 28.11.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.12.2018 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid kahe nädalase vahega, mistõttu sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.12.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.12.2018
2
päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 10.12.2018 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid kahe nädalase vahega, mistõttu sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.12.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 10.12.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 19.12.2018 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 19.12.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 19.12.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 28.12.2018 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. t. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.12.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 28.12.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 03.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.12.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 03.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas 3
hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 06.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 06.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 10.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 10.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 16.01.2019 veenduti X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 15.01.2019 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 16.01.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Krediidilimiidi suurendamisel ja kostja maksevõime hindamisel lähtus võlausaldaja valemist: sissetulek – finantskohustused – majapidamiskulud – taotleva krediidikonto KK3344892 osamakse ning leidis kõikide krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkulepete sõlmimisel, et kostja on maksevõimeline. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Lepingu ülesütlemise seisuga so 04.02.2024 oli kostjal tagastamata krediit summas 2701,91 eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine summas 100,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2601,91 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.11.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud s.o 20.01.2024 osamakseni kokku summas 189,06 eurot (14,74+85,73+88,59) Kostja intressi tasunud ei ole. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 07.02.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 01.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
4
Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2601,91 eurot viimase laekumise järgnevast päevast alates s.o 9.04.2024 kuni hagi esitamiseni 8.10.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 526,07 eurot. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 314 1 kohaselt kostja e-posti aadressile xxx. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5
Kostjale laenu väljastanud krediidiandja ei ole kostja konto väljavõtet, mis eelneks vahetult 28.11.2018; 05.12.2018; 10.12.2018; 19.12.2018; 28.12.2018; 03.01.2019; 05.01.2019; 06.01.2019; 10.01.2019 ja 16.01.2019 krediidilimiidi suurendamistele kogunud. Küll on krediidiandja kogunud konto väljavõtte perioodil 01.04.2018 kuni 28.10.2018 ja sellest krediidilimiidi suurendamisel lähtunud. Täiendava konto väljavõtte mitteküsimise osas on krediidiandja lähtunud põhimõttest, et krediidilimiiti suurendati lühikese aja jooksul, mistõttu puudus vajadus täiendava konto väljavõtte hindamiseks. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Krediidiandjal lasus krediidilimiidi suurendamisel kohustus hinnata kostja maksevõimet ning ta pidi veenduma, et kostja on võimeline krediiti tagastama. Krediidiandja ei saa krediidilimiidi suurendamisel lähtuda vanast konto väljavõttest. Seetõttu pidi krediidiandja krediidilimiidi suurendamisel küsima ka kostja hilisemaid pangakonto väljavõtteid, mitte lähtuma kostja konto väljavõttest perioodil 01.04.2018 -28.10.2018. Samuti nähtub hageja esitatud selgitustest ja tõenditest, et krediidilimiidi hindamisel lähtuti alati 29.10.2018 Creditinfo.ee infost ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks Creditinfo.ee olevat infot uuendada. Seetõttu võis krediidiandja jätta tuvastamata nt võimaliku kostja kohustuste suurenemise või mõne muu olulise asjaolu, mille alusel tuleb hinnata kostja maksevõimelisust. Lähtudes krediidiandja aegunud andmete kasutamisest, ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostjale on jõukohane võetud krediidikohustuste täitmine. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja on 27.01.2025.a seisukohas avaldanud, et kostja on kogu lepingu jooksul kasutanud krediiti summas 12 453 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 14 352,98 eurot, mistõttu juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
6
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.