Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-2897
Tsiviilasi
Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna hagi Estonian Rope Access Solutions OÜ (endine ärinimi Estonian Rope Access Solutuions OÜ) vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.07.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Estonian Rope Access Solutions OÜ apellatsioonkaebus, tsiviilasja hind apellatsiooni- 1200 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Osaühing Edilcom (pankrotis, registrikood 11020804) pankrotihaldur Martin Pärn Kostja (apellant): Estonian Rope Access Solutions OÜ (endine ärinimi Estonian Rope Access Solutuions OÜ) (registrikood 14165816, asukoht Vabarna tee 60, 11913 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.07.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnkohtus jätta Estonian Rope Access Solutions OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas 22.02.2017 hagi Estonian Rope Access Solutions OÜ (endine ärinimi Estonian Rope Access Solutuions OÜ) (kostja) vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks, mida täpsustas 06.10.2017 (tl 96-97).
2.Hagiavalduse kohaselt asutati hageja 2004. a. aprillis. Hageja pakkus professionaalset inseneri teenust laevandusettevõtetele. Hagejal on kaks osanikku - AA ja VV. Samad isikud on ka juhatuse liikmed. 08.12.2016 asutas VV uue äriühingu – kostja, milles VV on ainuosanik ja ainus juhatuse liige. 06.02.2017 müüs VV kostjale hageja nimel virtuaalserveri ja domeeni www.edilcom.ee, mis kuulus hagejale. Samal päeval, 06.02.2017, sulges VV teisele omanikule ja sekretärile ligipääsu kõikidele postiaadressidele (vahetas paroolid). VV on keeldunud domeeni tagastamast.
3.Hagejal puudub nõukogu, seega pidi domeeni müügitehingu sõlmimisel olema ka teise osaniku nõusolek, kuid teine osanik AA ei ole oma nõusolekut andnud ega ole hiljem antud tehingut heaks kiitnud. Eeltoodust saab järeldada, et VV on teinud tehingu kolmanda isikuga, keda ta esindab, ilma osanike nõusolekuta, millega on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-d 3 ja 4. Seega on tegemist tühise tehinguga, mis ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja palus kohustada kostjat viivitamatult tagastama (üle andma) hagejale domeeninimi www.edilcom.ee. Hageja palus märkida, et kohtuotsus kehtib ka kostja õigusjärglaste suhtes.
4.Domeeninimi www.edilcom.ee hõlmab kodulehekülge www.edilcom.ee ning ettevõtte ja töötajate e-posti aadresse. Kodulehekülg sisaldab kogu teavet ettevõtte pakutavate teenuste kohta ja kontaktandmeid ning kogu ettevõtte tegevuse kirjavahetust antud eposti aadressidel, äripakkumisi ja hinnapäringuid tööde teostamiseks klientidelt ja tehnilisi küsimusi, mis on seotud projektidega. Kliendid ja koostööpartnerid käsitlevad hageja e-posti aadressi ametlikuna. Kõiki kirju, mis saabuvad teistelt aadressidelt, kuid hageja nimelt, eiratakse (kirjavahetus, tl 12, 19-20; tõlge tl 34-35). See tähendab, et VV tegude tõttu ei saa hageja jätkata oma äritegevust. Teise juhatuse liikme juurdepääsu blokeerimisega kirjavahetusele ja veebilehele kõrvaldati ta de facto firma juhtimisest. Kuigi kostja ei ole alates 28.07.2017 domeeninime www.edilcom.ee omanikuks ega valdajaks, s.o menetluse kestel võõrandas kostja domeeninime Albon Grupp OÜ-le, ei tähenda see seda, et hageja nõuet ei saaks rahuldada. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidles hagile vastu. Ekslik on hageja arvamus, et tehing, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg-test 3 ja 4. ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaselt oleks tehing tühine ainult siis, kui tehing oleks tehtud hageja ja hageja juhatuse
liikme VV vahel. Antud juhul oli tehing tehtud kahe juriidilise isiku vahel. Järelikult ei ole tehing tühine, seda enam, et selle tehinguga on nõustunud hageja osanik VV, kellele kuulub 50% hageja osakapitalist. Seadusest ei tulene, et tehinguga peavad nõustuma kõik osanikud. Tehing ei ole tühine ka põhjusel, et domeeninimi www.edilcom.ee oli võõrandatud kostjale turuhinna alusel (vaidlus domeeninime hinna osas puudub) ning antud juhul on kohaldatav ÄS § 181 lg 3 teine lause. Kui nõustuda, et antud juhul on rakendatav ÄS § 181 lg 4, siis juhib kostja tähelepanu, et tehingut ei ole tühistatud vastavalt TsÜS §-le 131.
6.28.08.2017 menetlusdokumendiga (tl 83) on kostja teavitanud, et alates 28.07.2017 ei ole kostja domeeninime www.edilcom.ee omanikuks ega valdajaks. Järelikult, isegi juhul kui eeldada, et hageja nõue kostja vastu oleks põhjendatud, siis ei ole võimalik kohtuotsust täita. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohtu 11.07.2018 otsusega hagi rahuldati ning kohustati kostjat tagastama hagejale domeeninimi www.edilcom.ee. Maakohus märkis, et kohtuotsus kehtib ka kostja õigusjärglaste suhtes. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2137 eurot ning viivise menetluskuludelt.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja asutati 2004. a.; äriühingu osanikeks ja juhatuse liikmeteks on AA ja VV (tl 10-11); 08.12.2016 asutas VV kostja, milles ta on ainuosanik ja ainus juhatuse liige (16, 17); alates 28.07.2017 on domeeninime www.edilcom.ee omanikuks Albon Group OÜ, kes on seotud VV-ga.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas tehing, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg-test 3 ja 4.
10.Kostja vastutuse eeldused on käesolevas asjas täidetud, kuna osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda esindab osaühingu juhatuse liige. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-81-15 selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 puhul on tegemist lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt on juhatuse liige õigustatud tegema iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemise on heaks kiitnud juhatusest kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3).
11.Hageja on avaldanud, et hagejal puudub nõukogu ning suurem osa töötellimustest tuli hagejale e-posti teel, ka suhtlemine klientidega toimus valdavas ulatuses e-posti teel, mistõttu jättis VV oma tegevusega hageja ilma peamise töövahendita. Seega oli domeeninime võõrandamiseks vaja eraldi otsust ÄS § 181 lg 4 mõttes ja müük kooskõlastada teise osanikuga. Ekslik on kostja seisukoht, et antud juhul piisas ühe osaniku nõusolekust. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 50% ei saa pidada üle poole häälteks. Antud juhul pidid tehinguga nõustuma mõlemad osanikud, kellele kuulub kokku 100% häältest. ÄS § 181 lg 3 alusel domeeni müügitehinguks pidi VV-l olema ka äriühingu teise osaniku, s.o AA nõusolek.
12.Kohus nõustus hagejaga, et domeeni müük ei ole tehing osaühingu igapäevases majandustegevuses, sest hageja tegevusalaks on professionaalse inseneriteenuse pakkumine laevandusettevõtetele. Seega asjaolu, mis hinnaga domeeninimi müüdi, ei oma asja lahendamisel tähtust, kuna vaidlustatud tehing on väljaspool äriühingu igapäevast majanduslikku tegevust. Seega ei ole kohaldatav ÄS 181 lg 3 teine lause.
13.Käesolevas asjas on tekkinud olukord, kus pärast hagi esitamist võõrandati domeen kostja poolt edasi, kuid kohtu hinnangul see ei oma TsMS § 210 lg 2 alusel tähendust (vt ka RKTKm nr 3-2-1-22-15 p 12).
14.Kuigi kohus on menetluse korraldamise kirjas juhtinud tähelepanu ka TsÜS §-le 131 (tl 69), ei ole hageja tühistamisele tuginenud ning on jäänud selle juurde, et tehing on tühine. Sellest tulenevalt ei oma kostja sellekohased vastuväited asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid ei analüüsi.
15.Eeltoodust tulenevalt on hageja juhatuse liige VV teinud tehingu kolmanda isikuga, keda ta esindab, ilma osanike nõusolekuta, millega VV on rikkunud ÄS § 181 lg-d 3 ja
4.Kuna tegemist on tühise müügitehinguga, peab kostja tühise tehingu alusel saadu tagastama (TsÜS § 84 lg 1). Hagi tuleb rahuldada. Kohus määras, et kohtuotsus kehtib ka kostja õigusjärglaste suhtes (TsMS § 460 lg 1). Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub 09.08.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega piisavalt põhjendatud. Maakohus ei ole kõiki kostja argumente analüüsinud.
18.Ekslik on maakohtu seisukoht, et tehing, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg-test 3 ja 4.
19.Tulenevalt ÄS § 181 lg 3 esimesest lausest oleks tehing tühisene ainult siis, kui tehing oleks tehtud hageja ja hageja juhatuse liikme VV vahel. Antud juhul oli tehing tehtud kahe juriidiliste isikute vahel. Järelikult ei ole tehing tühine, seda enam, et selle tehinguga on nõustunud hageja osanik VV, kellele kuulub 50% hageja osakapitalist. Seadusest ei tulene, et tehinguga peavad nõustuma kõik osanikud ja samal põhjusel ei ole asjakohane maakohtu viide ÄS § 174 lg-le 1.
20.Tehing ei ole tühine ka põhjusel, et domeeninimi www.edilcom.ee võõrandati kostjale turuhinnaga. Antud juhul on kohaldatav ÄS § 181 lg 3 teine lause.
21.Hageja viide ÄS § 181 lg-le 4 on asjakohatu, kuna hageja ei ole esile toonud, miks on domeeninime võõrandamiseks vaja eraldi otsust teha.
22.Kostja ei nõustu, et tema vastuväide TsÜS § 131 kohaldamise osas ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tehing toimus kahe juriidilise isiku vahel. Isegi, kui praegusel juhul saaks kohaldada ÄS § 181 lg-t 4, siis ei tühistatud tehingut vastavalt TsÜS §-le
131.Seega on tehing kehtiv isegi siis, kui hageja nõue oleks täidetav.
23.Kostja juhib lisaks tähelepanu sellele, et hageja suhtes on hetkel pooleli täitemenetlus. Kostja andmetel lõpetas hageja oma majandustegevuse ning ei ole vaidlusalusest domeenist enam huvitatud. Seega puudub hagejal nii õiguslik kui ka faktiline huvi vaidluse eseme suhtes. Lisaks, kui tehing on tühine, siis peab hageja tagastama raha domeeni eest summas 1200 eurot. Hagejal selline summa puudub, sest hageja on pankrotis. Seega võib tekkida olukord, kus kostja ei peagi hagejale domeeni tagastama, kuna hageja ei saa tagastada kostjale 1200 eurot. Vastustaja seisukoht
24.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaidlusalune tehing on tühine ÄS § 181 lg 3 esimese lause alusel, mille kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu.
27.Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et nimetatud säte ei ole antud juhul kohaldatav, kuna tehing on tehtud hageja ja kolmanda isiku vahel, mitte hageja ja hageja juhatuse liikme VV vahel.
28.ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb küll ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige, kuid Riigikohus on seda sätet laiendavalt tõlgendanud. Riigikohtu hinnangul on osanike nõusolek samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Samasugune huvide konflikti tekkimise oht esineb ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme 100%-lise kontrolli all olev äriühing (vt Riigikohus otsus nr 3-2-1-26-17 p 10).
29.Vaidlust pole selle üle, et VV on kostja ainuosanik. Seega on äriühing tema 100%-lise kontrolli all. Hagejal pole nõukogu ja tehingu tegemiseks puudus osanike nõusolek. Asjaolu, et tehinguga on nõustunud VV ise, kellele kuulub 50% hageja osakapitalist, ei ole piisav, et pidada seda enamuse otsuseks vastavalt ÄS 174 lg-le 1. Antud juhul pidid tehinguga nõustuma mõlemad osanikud.
30.Vaidlust pole ka selle üle, et hageja tegevusalaks on inseneriteenuse pakkumine laevandusettevõtetele ja domeeninime võõrandamine ei ole tema igapäevases majandustegevuses tehtav tehing. Seega ei kohaldu vaidlusalusele tehingule ÄS § 181 lg 3 teine lause ning seetõttu ei oma enam tähtsust, kas tehing tehti turuhinnaga või mitte.
31.Kuna tehing on ÄS § 181 lg 3 esimese lause alusel tühine, puudub vajadus tuvastada ÄS § 181 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemist ja need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühist tehingut ei pea enam tühistama.
32.Ebaõige on kostja väide, et hageja suhtes on hetkel pooleliolev täitemenetlus. Hageja suhtes viiakse läbi pankrotimenetlust, mistõttu ongi hagi esitanud pankrotihaldur nii võlgniku kui võlausaldajate huvides. Raha tagastamise nõuet ei ole kostja maakohtus esitanud. Tegemist on apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega, mille ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
34.Hagejal menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.