2-17-2897 Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn hagi Estonian Rope Access Solutuions OÜ vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudes 1200 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn; e-post: [email protected] Kostja: Estonian Rope Access Solutuions OÜ (registrikood 14165816) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov, e-post: [email protected] Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Estonian Rope Access Solutuions OÜ-d tagastama Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärnale domeeninimi www.edilcom.ee.
3.Kohtuotsus kehtib ka Estonian Rope Access Solutuions OÜ õigusjärglaste suhtes.
4.Menetluskulud jätta Estonian Rope Access Solutuions OÜ kanda.
5.Välja mõista Estonian Rope Access Solutuions OÜ-lt hageja kasuks hageja menetluskulu 2137 eurot.
Välja mõista Estonian Rope Access Solutuions OÜ-lt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2137 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing Edilcom (pankrotis, endine hageja) esitas 22.02.2017 hagi kostja vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudes, mida täpsustas 06.10.2017 (tl 96-97). Hagiavalduse kohaselt asutati Osaühing Edilcom 2004. aasta aprillis. Hageja pakkus professionaalset inseneri teenust laevandusettevõtetele. OÜ’s Edilcom on kaks osanikku, Alexander Poderachev ja Andrei Volodin. Samad isikud on ka juhatuse liikmed. 08.12.2016 asutas Andrei Volodin uue äriühingu - Estonian Rope Access Solutuions OÜ. Antud äriühingus on A.Volodin ainuosanik ja ainus juhatuse liige. 06.02.2017 müüs А. Volodin oma firmale Estonian Rope Access Solutuions OÜ hageja nimel virtuaalserveri ja domeeni www.edilcom.ee, mis kuulus Edilcom OÜ-le. Samal päeval, 06.02.2017, sulges А.Volodin ligipääsu teisele omanikule ja sekretärile kõikidele postiaadressidele (vahetas paroolid). Korduvatele nõudmistele viivitamatult tagastada domeen ja avada ligipääs kõikidele vajalikele postiaadressidele, on А.Volodin keeldunud. OÜ-l Edilcom puudub nõukogu, seega domeeni müügitehingu sõlmimisel pidi olema ka teise osaniku nõusolek, kuid teine osanik A.Poderachev ei ole oma nõusolekut andnud ning ei ole hiljem antud tehingut heaks kiitnud. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ Edilcom juhatuse liige Andrei Volodin on teinud tehingu kolmanda isikuga, keda ta esindab, ilma osanike nõusolekuta, millega on Andrei Volodin rikkunud ÄS § 181 lg 3 ja 4. Seega tegemist on tühise tehinguga, mis ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuigi kostja ei ole alates 28.07.2017 domeeninime www.edilcom.ee omanikuks ega valdajaks, so menetluse kestel võõrandas kostja domeeninime Albon Grupp OÜ-le, ei tähenda see seda, et hageja nõuet ei saaks rahuldada. Hageja nõudeks on kohustada kostjat viivitamatult tagastama (üle andma) hagejale domeeninimi www.edilcom.ee. Hageja palub märkida, et kohtuotsus kehtib ka kostja õigusjärglaste suhtes. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et A.Volodin on nii OÜ Edilcom juhatuse liige ja osanik, kellele kuulub 50% osakapitalist ning ka kostja juhatuse liige ja osanik. Samas leiab kostja, et ekslik on hageja arvamus, et tehing, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg 3 ja 4. ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaselt oleks tehing tühine ainult siis, kui tehing oleks tehtud hageja ja hageja juhatuse liikme ehk A.Volodini vahel. Antud juhul oli tehing tehtud kahe juriidilise isiku vahel. Järelikult ei ole tehing tühine, seda enam, et selle tehinguga on nõustunud hageja osanik A.Volodin, kellele kuulub 50% hageja osakapitalist. Seadusest ei tulene, et tehinguga peavad nõustuma kõik osanikud. Kostja on ka
arvamusel, et tehing ei ole tühine põhjusel, et domeeninimi www.edilcom.ee oli võõrandatud kostjale turuhinna alusel (vaidlus domeeninime hinna osas puudub) ning antud juhul on kohaldatav ÄS § 181 lg 3 teine lause. Kui nõustuda, et antud juhul on rakendatav ÄS § 181 lg 4, siis juhib kostja tähelepanu, et tehing ei olnud ning ei ole tühistatud vastavalt TsÜS § 131. 28.08.2017 menetlusdokumendiga (tl 83) on kostja teavitanud, et alates 28.07.2017 ei ole kostja domeeninime www.edilcom.ee omanikuks ega valdajaks. Järelikult, isegi juhul kui eeldada, et hageja nõue kostja vastu oleks põhjendatud, siis ei ole võimalik kohtuotsust täita. Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et: - Osaühing Edilcom asutati 2004. aastal. Äriühingu osanikeks ja juhatuse liikmeteks on Alexander Poderachev ja Andrei Volodin (tl 10-11); - 08.12.2016 asutas Andrei Volodin äriühingu Estonian Rope Access Solutuions OÜ, milles ta on ainuosanik ja ainus juhatuse liige (16, 17); - alates 28.07.2017 on domeeninime www.edilcom.ee omanikuks Albon Group OÜ, kes on seotud Andrei Volodin’iga. Kohus loeb eelnimetatud asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks.
6.Hagi asjaolude kohaselt müüs OÜ Edilcom üks osanik ja juhatuse liige Andrei Volodin 06.02.2017 äriühingu nimel ilma teise osaniku ja juhatuse liikme Alexander Poderachevi nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta, oma firmale Estonian Rope Access Solutuions OÜ virtuaalserveri ja domeeni www.edilcom.ee, mis kuulus Edilcom OÜ-le. Hageja on seisukohal, et OÜ Edilcom juhatuse liige Andrei Volodin on teinud tehingu kolmanda isikuga, keda ta esindab, ilma osanike nõusolekuta, millega on Andrei Volodin rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 ja 4. Seega on tegemist tühise tehinguga, mis ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellest tulenevalt on hageja esitanud kostja vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõude, so kohustada kostjat hagejale tagastama domeeninimi www.edilcom.ee. Hageja on selgitanud, et domeeninimi www.edilcom.ee hõlmab kodulehekülge www.edilcom.ee ning firma ja töötajate e-posti aadresse. Kodulehekülg sisaldab kogu teavet firma pakutavate teenuste kohta ja kontaktandmeid ning kogu firma tegevuse kirjavahetust antud e-posti aadressidel, ja äripakkumisi, hinnapäringuid tööde teostamiseks klientidelt ja tehnilisi küsimusi, mis on seotud projektidega. Kliendid ja koostööpartnerid käsitlevad hageja e-posti aadressi ametlikuna. Kõiki kirju, mis saabuvad teistelt aadressidelt, kuid OÜ Edilcom
nimelt, eiratakse (kirjavahetus, tl 12, 19-20 (tõlge tl 34-35). See tähendab, et Andrei Volodini tegude tõttu ei saa OÜ Edilcom OÜ jätkata oma äritegevust. Teise juhatuse liikme juurdepääsu blokeerimisega kirjavahetusele ja veebilehele de facto kõrvaldati ta firma juhtimiselt. Kostja ei ole eeltoodud hageja väidetele vastuväiteid esitanud, kuid on leidnud, et hageja arvamus, et tehing, mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg 3 ja 4, on ekslik.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas tehing, mis oli sõlmitud OÜ Edilcom ja kostja vahel on tühine tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 ja 4. ÄS § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu (lg 4). Kohus selgitab veelkord, et kohtu hinnangul on kostja vastutuse eeldused käesolevas asjas täidetud, kuna osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda aga esindab osaühingu juhatuse liige. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-81-15 on selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 puhul on tegemist lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt on juhatuse liige õigustatud tegema iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemise on heaks kiitnud juhatusest kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). Etteruttavalt märgib kohus, et kuigi kohus on menetluse korraldamise kirjas juhtinud tähelepanu ka TsÜS §-le 131 (tl 69), ei ole hageja tühistamisele tuginenud ning on jäänud selle juurde, et tehing on tühine, millest tulenevalt kostja sellekohased vastuväited ei oma asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid ei analüüsi. Hageja on avaldanud ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et OÜ-l Edilcom puudub nõukogu. Hageja on esile toonud, mida kostja ei ole vaidlustanud, et suurem osa töötellimustest tuli hagejale e-posti teel, ka suhtlemine klientidega toimus valdavas ulatuses e-posti teel, mistõttu jättis A.Volodin oma tegevusega OÜ Edilcom ilma peamise töövahendita. Seega domeeninime võõrandamiseks oli vaja eraldi otsust ÄS § 181 lg 4 mõttes ja müük kooskõlastada teise osanikuga. Ekslik on kostja seisukoht, et antud juhul piisas ühe osaniku nõusolekust, kellele kuulub 50% hageja osakapitalist, kuna seadusest ei tulene, et tehinguga peavad nõustuma kõik osanikud. ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 50% ei saa pidada üle poole häälteks. Hageja on avaldanud, mida kostja ei ole vaidlustanud, et hageja põhikirjas ei ole ettenähtud muud häälteenamuse nõuet. Seega saab teha järelduse, et antud juhul pidid tehinguga nõustuma mõlemad osanikud, kellele kuulub kokku 100% häältest. Seega ÄS § 181 lg 3 alusel domeeni müügitehinguks pidi A.Volodinil olema ka äriühingu teise osaniku, so A. Poderachevi nõusolek. Tsiviilasjast ei nähtu, et selline nõusolek Alexander Poderachevi poolt oleks antud või Alexander Poderachev oleks A.Volodini tehingu hiljem heaks kiitnud. Kohus nõustub hagejaga, et domeeni müük ei ole tehing osaühingu igapäevases majandustegevuses, sest hageja tegevusalaks on professionaalse inseneriteenuse pakkumine laevandusettevõtetele, mitte tegelemine domeeni müügiga. Hageja tegevusala ei ole kostja vaidlustanud. Seega asjaolu, mis hinnaga domeeninimi müüdi ei oma asja lahendamisel tähtust, kuna vaidlustatud tehing (06.02.2017 müüdud domeen www.edilcom.ee) on väljaspool äriühingu igapäevast majanduslikust tegevusest. Seega ei ole kohaldatav ÄS 181 lg 3 teine lause. OÜ Edilcom registriväljavõttest
nähtub, et domeeninimi www.edilcom.ee oli äriühingu interneti aadress (tl 11). Hageja poolt esitatud tõendist, so maksekorraldus (tl 21) nähtub, et kostja on ostumüügilepingu alusel tasunud Edilcom OÜ-le 1200 eurot. Hageja on avaldanud, et muid tehinguid nimetatud poolte vahel ei ole toimunud. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuigi asjas ei ole esitatud maksekorraldusel märgitud ostumüügilepingut, on kohtu hinnangul võimalik muudest tõenditest teha järeldus, et maksekorraldusel märgitud ostumüügileping käis domeeni müügi kohta. Nimelt on asjas olemasolevast tõendist (tl 22, tõlge tl 36), so kirjavahetusest serverihaldajaga Zone Media nähtav, et kohe järgmisel päeval, so 07.02.2017 on Andrei Volodin esitanud avalduse virtuaalserveri ja domeeni omaniku vahetuseks ning domeeni omanikuks on saanud kostja (tl 23). Kui 06.02.2017 ei oleks toimunud tehingut domeeni müügi osas, siis ei oleks onud A.Volodinil võimalik 07.02.2017 esitada avaldust domeeni omaniku vahetuseks. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et A.Volodin müüs 06.02.2017 oma firmale Estonian Rope Access Solutuions OÜ domeeni www.edilcom.ee.
8.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et OÜ Edilcom juhatuse liige Andrei Volodin on teinud tehingu kolmanda isikuga, keda ta esindab, ilma osanike nõusolekuta, millega on Andrei Volodin rikkunud ÄS § 181 lg 3 ja 4. Seega on tegemist tühise tehinguga, mis ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kuna tegemist on tühise müügitehinguga, peab kostja tühise tehingu alusel saadu tagastama.
9.Kuigi käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole otseselt vajalik juhtida poolte tähelepanu Riigikohtu seisukohale, viitab kohus siiski, et Riigikohus on domeeninime olemust lähemalt käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse punktides 47-49, märkides, et domeeninimi on osa internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Sarnaselt ärinime ja majandustegevuses tegeleva ettevõtte või isiku nimega on aga võimalik ka domeeninime kasutada nii, et luuakse seos tähise - mis kujutab endast domeeninime - ja kaupade või teenuste vahel. Sellisel juhul on kolleegiumi arvates tegemist tähise kasutamisega „kaupade või teenuste puhul“ KaMS § 14 lg 1 tähenduses. Eespool viidatud lahendis märkis kolleegium, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, sh mõjutab interneti kasutajaid külastama just seda lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (vt otsuse p 49). Loetletud lisafunktsioonide täitmine ongi kolleegiumi arvates võimalik tänu sellele, et luuakse seos domeeninimena kasutatava tähise ning sellel veebilehel, milleni domeeninimi interneti kasutaja juhatab, esitatud teabe vahel.
10.Asjas on tuvastatud, et kostja ei ole alates 28.07.2017 domeeninime www.edilcom.ee omanikuks ega valdajaks, so menetluse kestel võõrandas kostja domeeninime Albon Grupp OÜ-le, kes on seotud samuti Andrei Volodiniga. Seega on käesolevas asjas tekkinud olukord, kus pärast hagi esitamist võõrandati domeen kostja poolt edasi, kuid kohtu hinnangul see ei oma TsMS § 210 lg 2 alusel tähendust. TsMS § 210 lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õiguskirjanduses on seletatud, et üldpõhimõttena lähtub TsMS § 210 regulatsioon irrelevantsuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb vaidlusaluse eseme võõrandamine jätta menetluse käigus tähelepanuta. Kui vaidlusaluse eseme võõrandab kostja, ei too see kaasa hagiavalduse muutmise vajadust, st selles osas kehtib irrelevantsuspõhimõtte selle puhtal kujul. Seega on võimalik asja võõrandamise korral menetlust jätkata ja lahendada vaidlus nagu eset ei oleks võõrandatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-2-1-22-15).
Seega asjaolu, et kostja võõrandas domeeninime www.edilcom.ee Albon Grupp OÜ’le tuleb jätta tähelepanuta. Eeltoodu alusel ning seetõttu, et vastutaotlust ja/või nõuet kostja esitanud ei ole, rahuldab kohus käesolevaga üksnes hageja nõude ning kohustab kostjat tagastama Osaühing Edilcom (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärnale domeeninimi www.edilcom.ee.
11.Hageja on taotlenud, et kohus märgiks kohtuotsuses, et otsus kehtib ka kostja õigusjärglaste suhtes. TsMS § 460 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Kohus määrab, et kohtuotsus kehtib ka Estonian Rope Access Solutuions OÜ õigusjärglaste suhtes.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 07.06.2018. Hageja menetluskuluks on riigilõivud hagilt ja hagi tagamise avaldustelt kokku 300 eurot ning kulutused õigusteenusele 2002 eurot. Hagejale osutas õigusabi vandeadvokaat tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus analüüsib siiski hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 200 eurot. Riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud menetluskuluks ei ole kahel korral tasutud riigilõiv hagi tagamise avalduste eest kokku 100 eurot, kuna kohus ei rahuldanud hageja taotlusi hagi tagamiseks. Hageja menetluskuluks on ka lepingulisele esindajale makstud tasu 2002 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseisu. Õigusabi osutamise tunnihinnaks on märgitud 130 eurot (käibemaksuta), va viimase arve nr 4 osas, sest Edilcom OÜ käibemaksukohustuslase registreering lõppes 20.09.2017. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik, va hagi tagamise taotluse koostamiseks kulunud aeg, so 0,5 tundi ning õigusabi osutamise tunnihind vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Seega, on hageja lepingulise esindaja kulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, millest on maha arvestatud eeltoodult viidatud toimingule kulunud aeg. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku summas 2137 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1937 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.