Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3679
Tsiviilasi
XX hagi KÜ Kunderi 10 vastu alusetult enammakstu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja XX apellatsioonkaebus, 3850,51 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paavo Paas ja Kaidi Sarv Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kunderi 10 (registrikood 80142955, asukoht J. Kunderi 10, Tallinn 10121), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata XX apellatsioonkaebuses esitatud taotlus ja KÜ Kunderi 10 vastuses esitatud taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu neid füüsiliselt ei tagastata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus 76,67 euro väljamõistmata jätmise osas ning uue otsusega selles osas hagi rahuldada. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Otsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 4.1 Rahuldada hagi osaliselt. 4.2 Välja mõista KÜ-lt Kunderi 10 XX kasuks alusetult saadud lifti hooldustasu 90,25 eurot ning tabaluku ja võtmete eest 76,67 euro, kokku 166, 92 eurot ning
viivis põhinõudelt 166, 92 eurolt alates hagiavalduse esitamisest (08.03.2017) kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulud maakohtus jätta XX kanda.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses XX ja 2 % ulatuses KÜ Kunderi 10 kanda.
7.Välja mõista XX-lt KÜ Kunderi 10 kasuks ringkonnkohtu menetluskulude hüvitamiseks 529,20 eurot.
8.Välja mõista KÜ-lt Kunderi 10 XX kasuks ringkonnkohtu menetluskulude hüvitamiseks 18,50 eurot.
9.Tasaarvestada vastastikku hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mille tulemusena XX peab tasuma KÜ-le Kunderi 10 ringkonnkohtu menetluskulude hüvitamiseks 510,70 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l KÜ-le Kunderi 10 tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagi (ja 21.03.2017, 23.10.2017, 05.03.2018, 12.04.2018 hagiavalduse täiendused) KÜ Kunderi 10 (kostja) vastu alusetult enammakstu tagastamiseks, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 3793,56 eurot, viivise 333,42 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 13.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja 05.11.2010 kuni 07.04.2016 Tallinnas Kunderi tn 10 asuva korteri omanik. Hagejale kuuluv korteriomand moodustas Kunderi tn 10 asuvast maatükist 1497/14845 mõttelist osa (10 %). Hagejalt nõuti selliste maksete tasumist, milleks ta ei olnud seaduse ega kostja põhikirja alusel kohustatud.
3.22.12.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis õigusabi arve tasumist summas 1302,60 eurot. Kostja nõudis arve tasumist, sest 09.11.2012 esitas hageja kostjale pretensiooni seoses sellega, et hageja korterisse tungis lae kaudu vesi, mis tekitas hagejale varalist kahju. Kostja kasutas pretensioonile vastamiseks õigusabi. 2013. a. jaanuarikuu majanduskulude arvele oli lisatud õigusabikulu 1302,60 eurot, selgitusega “Advokaaditasu (ÜK otsus)”. Hagejalt ei saa nõuda õigusabikulude hüvitamist. Antud
olukorras on kostja ise oma ebamõistliku tegevusega (ostes sisse välist õigusteenust ning tasudes selle eest põhjendamatult kõrget hinda) tekitanud endale kahju, mistõttu ta ei saa selle hüvitamist nõuda hagejalt. Õigusabikulud olid põhjendamatult suured ja kostja oleks Korteriühistute Liidu liikmena saanud kasutada soodsamat õigusabi. Kostja juhatuse liikme abikaasa omab õigusteadmisi ning üks ühistu liige on kohtunik, mistõttu ei olnud kostjale õigusabi kasutamine üldse vajalik. Kostja 28.11.2012 üldkoosoleku otsuse osa, milles otsustati rahalise nõude esitamine hageja vastu, on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Lisaks ei ole kostja tõendanud õigusabikulude kandmist. Lisaks on kostja nõue õigusabi arve tasumiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel aegunud 2016. aastal. Hageja tasus “Advokaaditasu” 31.03.2016, kui ta maksis kostja arve nr 1603-10100 alusel kostja nõutud 3607,63 eurot.
4.Kostja lisas alusetult 2014. a. septembrikuu majanduskulude arvele luku ja võtmete tasu 76,67 eurot. Sellise tasu lisamise kohta ühtegi otsust tehtud ei olnud ja teistelt ühistu liikmetelt tasu ei nõutud. Hageja selgitas, et 26.09 - 28.09.2014 ööbis hageja tütar tema korteris ja parkis hoovi sõiduauto. Hoovist lahkuda ta värava lukustamise tõttu ei saanud. Sõiduki klaasi all oli teade, et tegu on hageja tütre sõidukiga. Kuna hageja tütar ei saanud hoovist välja, võttis hageja abikaasa ühendust politseiga. Politsei võttis ühendust KK-ga, kuid kostja väravat ei avanud. Hageja abikaasa tellis 28.09.2014 Lukuabi OÜ-lt hoovivärava luku avamise, kuna hagejal tabaluku võtit ei olnud. Hageja ei kanna vastutust oma abikaasa tegevuse eest luku avamisel ja hageja ei ole nõustunud kulusid hüvitama. Luku avamise tingis kostja pahauskne ja õigusvastane tegevus. Lisaks oli kulu ebamõistlikult suur. Asendades ca 1 eurot maksva tabaluku väidetavalt 76-eurose tabalukuga, põhjustas kostja ise endale kahju. Luku ja võtmete tasu ei saanud kostja lisada majandamiskulude arvele. Tegemist ei olnud kostja, vaid korter 8 omanike (T ja KK) lukuga. Ühtegi otsust väravate sulgemise ja lukustamise kohta ei ole hagejale teatavaks tehtud. Hoovivärava lukustamiseks puudus praktiline vajadus. Hoovist tänavale sõitmiseks (ja vastupidi) on vajalik läbida teine Kunderi 8 kinnistul paiknev värav, mis on alati lukustatud. Seega oli välistatud, et kõrvalised isikud oleksid omavoliliselt sõitnud Kunderi 10 elamu hoovi. Hageja tasus luku ja võtmete tasu 31.03.2016, kui ta maksis kostjale 3607,63 eurot.
5.2015. a. oktoobrikuu majanduskulude arvele on kostja poolt lisatud täiendav summa 420 eurot, selgitusega “Rõdu remont (ÜK otsus)”. Hageja selgitas, et kostja 06.11.2014 üldkoosolek otsustas teha fassaadiremondi, mille eest pidi iga korteriomanik tasuma 3000 eurot. Antud summa hageja tasus. 06.09.2015 saatis kostja e-kirja, kus pakkus soovijatele võimalust plaatida oma rõdu, milleks hageja soovi ei avaldanud. Kostja viited üldkoosoleku 28.06.2012 otsusele on alusetud, sest otsus puudutas sama aasta tegevuskava ja selle alusel 2015. a. arveid esitada ei saanud. Rõdu plaatimise aluseks oleva 28.06.2012 üldkoosoleku otsusega otsustati kostja 2012. a. tegevuskavas olevate tööde üle. 2015. a. ei saa esitada arveid tööde kohta, mille tegemist 2015. a. ei ole otsustatud. Hageja tasus rõdu plaatimise eest 420 eurot koos oktoobrikuu majandamiskuludega 30.11.2015.
6.Lisaks tekkis hagejal kahtlus, et kostja ei ole lifti hooldustasu jaotanud korteriomanike vahel õigesti. Kostja majandusaasta tegevuskulude aruannete kohaselt on kostja kulutanud lifti hooldusele igal aastal 460 eurot. Hageja osa lifti hoolduse eest tasumisel on 1497/14845 ehk 46,39 eurot aastas. Kostja on hagejalt nõudnud lifti hoolduse eest aga 7,63 eurot kuus ehk 91,56 eurot aastas. Perioodil märtsist 2015 kuni veebruarini 2016 on hageja kostja nõudmisel tasunud lifti hoolduse eest alusetult 90,34 eurot enam, kui ta oleks pidanud. Hageja nõudis kostjalt tagasi 90,25 eurot.
7.Lisaks tasus hageja kostjale 10.03.2015 alusetult 40,70 eurot. Hageja soovis 10.03.2015 makse tegemisel summas 543,27 eurot tasuda kostja arveid nr 1408-10100 ja nr 141110100. Hageja oleks pidanud nende 2 arve alusel maksma 502,57 eurot (186,78 eurot + 315,79 eurot = 502,57 eurot), kuid tasus eksikombel 543,27 eurot ehk 40,70 eurot enam.
8.Lisaks tuleb hagejale tagastada 1863,34 eurot alusetult nõutud viivisena. Viivise maksmist väidetava võlgnevuse eest nõudis kostja alates 16.05.2013, mil viivis määras 0,07 % päevas ilmus esimest korda kostja esitatud majandamiskulude arvele nr 130510100. 2016. a. veebruari majandamiskulude arvega nõuti hagejalt 3607,63 euro tasumist. Sellest 356,01 eurot olid veebruari majanduskulud ning ülejäänud summa 3251,62 eurot ilmselt võlg koos viivistega. Kuna hageja ei ole kostjale tasunud üksnes 1379,27 eurot, pidi ülejäänud summa 1863,34 eurot olema viivis. Kuna hageja tasus 31.03.2016 kõik kostja arvega nr 1603-10100 nõutu, tasus hageja järelikult kostjale viivise, mida kostja nõuda ei saanud, sest kostja juhatus ei teinud viivistasu määramise otsust. Samuti ei ole kostja teinud hagejale tahteavaldust kohustuste täitmise järjekorra määramiseks. Seega sai hageja määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Lisaks arvestas kostja viivist ebaõigesti ning oleks pidanud lähtuma konkreetselt tasumata jäetud õigusabikulude ning luku ja võtmete tasu maksmata jätmise ajast. Kuna tegu oli kahju nõuetega, oleks pidanud kohaldama VÕS § 113 viivise määra.
9.Hageja tugineb VÕS §-le 1028 ja palub kostjalt välja mõista 3793,56 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Hageja põhinõue koosnes advokaadi tasust 1302,60 eurot, luku ja võtmete tasust 76,67 eurot, rõdu plaatimise tasust 420 eurot, 10.03.2015 enam tasutud 40,70 eurost, lifti hooldustasust 90,25 eurot ja viivisest 1863,34 eurot. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Õigusabikulude nõudmine hagejalt oli põhjendatud. Kui hageja hinnangul oli kostja nõue aegunud, puudub tal alus nõuda VÕS § 1028 lg 2 p 2 järgi saadut tagasi.
12.2014. a. septembris lasi hageja abikaasa lõhkuda hoovivärava luku. Kostjal tuli lõhutud lukk asendada ning kõigile 10 omanikule uued võtmed tellida. See on kooskõlas kostja põhikirja p-ga 13.8, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju tsiviilseadusega sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud elamut, tehnoseadmeid või muud vara. Hoovivärav ja tabalukk rajati enne, kui hageja korteri omandas ning vajadusel värav suleti. Võtmed olid korteriomanikel ning hageja ei teatanud kostjale, et tal võtit ei ole. Hooviväravale paigaldati ripplukk Abloy, mis maksis 33,83 eurot ja telliti üheksa võtit, mis maksid 42,84 eurot.
13.Rõdude remont ja selle finantseerimine otsustati kostja 28.06.2012 üldkoosolekul, kus nähti ette, et rõdude niiskuskindluse saavutamiseks tellib töö ühistu, igaüks maksab oma rõdu eest ise. Osad korteriomanikud maksid rõdu plaatimise eest otse ehitajale, osade liikmete (sh hageja) eest tasus ühistu ja hiljem lisati nende rõdude plaatimise kulu kommunaalmaksete arvele. Koosolekul osales hageja oma abikaasa kaudu ning vastuvõetud üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud. 30.11.2015 tasus hageja rõdu plaatimise eest vabatahtlikult, viidates sellele makse selgituses. Kuigi otsus võeti vastu 2012. a., võis töid teostada 2015. a..
14.Lifti hooldustasu on jagatud algusest peale 8 korteri vahel, sest kaks esimese korruse korterit lifti ei kasuta.
15.Kostja viivisenõue ei ole alusetu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel on kostjal õigus viivist nõuda ning eeltoodud sättest ei tulene, et viivise nõudmiseks peab olema kostja juhatuse otsus. Kostja lähtus seaduses sätestatud viivise määrast. Maksete tegemisel ei ole hageja ise välja toonud, mille eest ja kui palju ta tasub. Kuna hageja oli
pidevalt võlgnevuses, kohaldas kostja VÕS § 88 lg 6 ja luges kõigepealt tasutuks viivise, seejärel varasemate perioodide võlgnevuse ja viimasena jooksva kuu võlgnevuse. Viimasel arvel märgitud summa kajastas hageja kommunaalkulude võlgnevust varasema perioodi eest. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohtu 28.06.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja alusetult tasutud lifti hooldustasuna 90,25 eurot ning viivis põhinõude summalt 90,25 eurolt alates hagiavalduse esitamises (08.03.2017) kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded alusetult tasutud õigusabikulu 1302,60 euro, rõdu plaatimise tasu 420 euro, luku ja võtmete tasu 76,67 euro, 10.03.2015 tehtud makse 40,70 euro ja viivise 1863,34 euro osas ning edasiulatuva viivise nõude eeltoodud põhinõuetelt. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2475 eurot ja viivise menetluskuludelt.
18.Hageja nõue õigusabikulude osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja korterile veekahjustuste tekkimine 2012. a. novembris summas 9405 eurot ei ole tõendatud. Kostja kasutas hageja nõude tõrjumisel põhjendatult õigusabi. Kuivõrd korteriühistu üldkoosolek otsustas 28.11.2012 hageja nõude tõrjumiseks kasutada advokaadi õigusabi, oli advokaadi kasutamine põhjendatud ning juhatusel puudus õigus jätta üldkoosoleku otsus arvestamata. Mõistliku isikuna pidi hageja aru saama, et tema nõude lahendamisega kaasnevad kulud ning ühistu üldkoosolekul oli õigus otsustada, milliseid kulusid kanda ja kuidas neid ühistu liikmete vahel jaotada. Õigusabikulud ei olnud liialt suured.
19.Ajal, mil hageja tasus kostja õigusabikuludest tuleneva nõude (s.o 31.03.2016), oli nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Aegunud nõude tasumisel makstut ei saa hageja kostjalt tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 2).
20.Hageja pidi tasuma rõdu plaatimise eest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt oli hagejale täitmiseks kohustuslik üldkoosoleku otsus, mille kohaselt pidi iga korteriomanik ise tasuma rõdu plaatimise eest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et 13.03.2012 üldkoosoleku otsuse puhul on tegemist tühise otsusega. Isegi juhul, kui hageja väited üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta oleksid põhjendatud, on samasisuline otsus uuesti vastu võetud hilisema 28.06.2012 üldkoosoleku otsusega. 28.06.2012 otsustas ühistu üldkoosolek, et igal korteriomanikul tuleb endal tasuda rõdu remondi eest (tl 9697, I kd). Hageja ei ole põhistanud oma väiteid, miks ei saanud 2012. a. otsustatud töid teha 2015. a. Otsusest ei nähtu, et korteriomanike kohustus tasuda ise oma rõdu remondi eest oleks olnud ajaliselt piiratud. Lisaks tuleneb korteriühistu põhikirja p-st 13.3 (tl 93 pöördel, I kd), et ühistu liige on kohustatud tasuma üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtotstarbelisi makseid. Korteriühistu 06.11.2014 üldkoosoleku protokoll (tl 158-159, I kd) on allkirjastamata ja ilma osalejate allkirja leheta ega ei tõenda, et rõdude plaatimise töö pidi kuuluma fassaadiremondi tööde hulka.
21.Hageja väited luku ja võtmete tasu alusetuse kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tõendamist ei ole leidnud see, et Kunderi 10 hooviväraval lukku varem ei olnud ning sinna oli hageja kahjustamiseks paigaldatud tabalukk korteri 8 omanike ja mitte korteriühistu poolt. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks 02.10.2014 KK e-kirjale (tl 98 pöördel, II kd) vastuväiteid esitanud. E-kiri ei tõenda hageja väiteid, et pärast luku lõhkumist talle uut võtit ei antud. Kohus ei pea usaldusväärseteks hageja abikaasa VV ütlusi osas, milles viimane eitas igasugust värava varasemat sulgemist, värava võtme olemasolu hagejal ja uue võtme andmist, samuti hageja nõustumist hüvitama luku ja võtmete tasu. Kohus ei pea eeltoodud osas VV ütlusi usaldusväärseteks, sest tegemist
on hageja abikaasaga. Samuti ei ole VV ütlused eelviidatud osas kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. KK vastupidised ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, mis tõendavad, et hooviväravat aeg-ajalt suleti, hagejale anti uus võti ning hageja oli pärast juhtumit nõus luku avamisega seotud kulud katma.
22.Hageja vastutab luku kui ühistu vara lõhkumise eest oma abikaasa tellimusel korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja § 11 lg 2 alusel, sest ta pidi tagama, et tema perekonna liikmed hoiduvad kaasomandi eseme kasutamisel kahju tekitamisest. Asjaolu, et hageja isiklikult luku avamist ei tellinud, ei vabasta hagejat vastusest. Hageja ei ole põhjendanud, milliste asjaolude tõttu ei saanud ta KOS § 11 lg 3 kohaselt juhtunu toimumist mõjutada ega ära hoida. Kohus ei loe usutavaks VV ütlusi, milliste kohaselt pidi KK või mõni kostja juhatuse liige tulema isiklikult hooviväravat hageja tütre jaoks avama. Mõistlike isikutena oleksid hageja või hageja tütar saanud ise minna KK või mõne naabri juurde palvega anda neile värava avamiseks võti. Hageja ega VV ei ole väitnud, et olukorra lahendamiseks oleks ette võetud mistahes muid samme peale politsei poole pöördumise. Isegi juhul, kui politsei väidete kohaselt pidi kostja juhatusest keegi tulema väravat avama, kuid vastavat isikut ei saabunud, oleks hagejal, tema tütrel või VV-l olnud võimalik pöörduda mistahes naabri poole palvega värav avada või anda värava avamiseks võti.
23.Kostja esitatud tõendid tõendavad, et kostja kandis kulusid luku ja võtmete asendamisel (arve ja tšekk, tl 99, II kd). Hageja esitas kohtule väljavõtte erinevate tabalukkude maksumuse kohta (tl 74-75, II kd), mis maksavad 1,29 eurot kuni 2,49 eurot, kuid väljavõttest ei saa järeldada, milline lukk oli paigaldatud hooviväravale ning millise lukuga see hiljem asendati. Väljavõttest ei saa järeldada, kui suure luku paigaldamine oli hooviväravale vajalik. Seetõttu ei tõenda hageja esitatud tõendid, et ühistule tegelikult tekkinud kahju oli oluliselt väiksem. Alusetu on hageja väide, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks oleks üldkoosolek pidanud tegema eraldi otsuse. Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas hageja tütre sõidukile oli paigaldatud teade selle kohta, kelle sõidukiga tegemist oli. Korteriühistu liikmetel oli õigus soovi korral värav sulgeda sõltumata sellest, kelle sõidukid hoovis pargivad.
24.Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele osas, milles hageja nõuab alusetult makstud 40,70 euro tagastamist. Hageja nõue 1863,34 euro tagastamiseks on vastuolus nõudega tagastada hagejale 40,70 eurot. Sisuliselt on hageja esitanud ühe ja sama nõude kaks korda. Seda on kohus hagejale ka selgitanud. Hagejale esitati 13.08.2014 arve nr 140810100 (tl 25 pöördel, I kd), mille kohaselt tuli hagejal tasuda jooksva kuu majandamiskulude eest 186,78 eurot ja võlgnevusena 1805,10 eurot. 14.11.2014 esitati hagejale arve nr 1411-10100 (tl 27, I kd), mille kohaselt tuli hagejal tasuda jooksva kuu majandamiskulude eest 315,79 eurot ja varasema perioodi võlgnevusena 2194,53 eurot. Kahe viidatud arve kohaselt oli 2014. a. augusti ja 2014. a. novembri majandamiskulude summa 502,57 eurot. Samas oli hagejal 10.03.2015 makse tegemisel 13.03.2015 arve nr 1503-10100 alusel varasemate perioodide võlgnevus 3116,99 eurot ja viivisvõlgnevus. Hageja võlgnevuse summa ületas käesolevas hagis vaidlustatud advokaaditasu ja luku ning võtmete tasu. Hageja ei ole väitnud, et kostja nõutud ülejäänud osas olid majandamiskulud alusetud. Hageja on oma majandamiskuludest tuleneva võlgnevuse osas esitanud kohtule eksitavaid väiteid, eitades võlgnevuse olemasolu, kuigi see nähtub kohtule esitatud tõenditest ehk kostja esitatud arvetest ja hageja makseid tõendavatest konto väljavõtetest. Hageja tegi kostjale 10.03.2015 ülekande summas 543,27 eurot, kuid ei selgitanud maksekorralduses, milliseid arveid ta tasuda soovis (tl 60, I kd). 2014. a. hageja konto väljavõttest (tl 59, I kd) nähtub, et hageja oli 2014. a. augusti ja novembri majandamiskulude arved jätnud täielikult tasumata ja oli osalisel tasunud 17.10.2014 esitatud arve. Viimati märgitud antud arve
kohaselt oleks hagejal tulnud jooksva kuu majandamiskulude eest tasuda 262,01 eurot, kuid hageja tasus 185,34 eurot. Kui hageja oleks jätnud maksmata vaid arves toodud luku ja võtmete kulu, oleks tasutav summa pidanud olema 190,34 eurot. Lisaks oli hagejal kõigi arvete järgi võlgnevus varasema perioodi eest, mida ta ei tasunud. Hageja võlgnevus varasemate perioodide eest kokku oli oluliselt suurem märtsis 2015. a. tasutud summast. Kuivõrd hagejal oli 10.03.2015 makse tegemise ajal kostja ees majandamiskulude tasumata jätmisest tulenev võlgnevus, mis oli suurem kui hagis toodud 40,70 eurot, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
25.Hageja nõue tulenevalt lifti hooldustasust kuulub rahuldamisele. Lifti näol on tegemist elamu kaasomandi osaga, millega seotud kulusid tuleb kanda kõigil korteriomanikel sõltumata sellest, kas nad lifti kasutavad või mitte. Kostjal puudus seaduslik alus jaotada lifti hooldustasu korteriomanike vahel erinevalt võrreldes põhikirjas ette nähtuga. Kuivõrd lifti hooldustasu nõudmiseks arvetel toodud ulatuses kostjal õigus puudus, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista 90,25 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 90,25 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata.
26.Hageja nõue kostja vastu alusetult tasutud viivise 1863,34 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb korteriühistu liikmelt nõutava viivise määr. Seadusest ei tulene, et ühistul on õigus nõuda ühistu liikmelt viivist vaid siis, kui selle kohta on tehtud igakuiselt juhatuse otsus, mis on ühistu liikmele teatavaks tehtud. VÕS § 88 lg-st 9 tulenevalt ei olnud hagejal õigust ühepoolselt määratleda, et ta tasub vaid põhivõlgnevuse ja jätab viivise tasumata. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kuna hageja oli majandamiskulude maksmisega pidevalt võlgnevuses, arvestati tema poolt tasutud igakuistest maksetest esmajoones tasutuks viivisvõlgnevus ja seejärel põhivõlgnevus (VÕS § 88 lg-d 6 ja 9). Majandamiskulude arvetelt ajavahemikul 14.09.2012 kuni 15.03.2016 (tl 14-35, I kd) nähtub, et hageja jättis sageli majandamiskulude arved osaliselt ja tähtaegselt tasumata ning õige ei ole hageja väide, et tal puudusid kostja ees muud võlgnevused peale advokaaditasu, rõdu plaatimise tasu ja luku ning võtmete tasu. Kuivõrd hagejal oli võimalik võrrelda kostja arvetel märgitud summasid enda tasutud summadega, pidi hagejale olema mõistetav, millises järjekorras kostja võlgnevuse tasutuks luges. Kokkuvõttes ei sisaldanud 15.03.2016 arve võlgnevuse summa 3188,56 eurot viivist, vaid hageja põhivõlgnevust eelmistest perioodidest koos tasumata advokaaditasu, luku ja võtmete tasu ning rõdu plaatimise tasuga. Hageja majandamiskuludest tulenev võlgnevus oli pidevalt suurem, kui käesolevas hagiavalduses vaidlustatud summad. Kostja arvestused (tl 198-200, I kd) on kooskõlas kohtule esitatud arvetes märgitud põhivõlgnevuse summa ja hageja tehtud maksetega. Kogumis on kostja arvestanud hageja maksetega viivitamiselt alates 30.04.2013 kuni 31.03.2016 viivist 1570,97 eurot. Hageja viited kohaldatavale viivise määrale on alusetud, sest vaatamata sellele, et õigusabikulud ja kulu ning võtmete kulu olid oma olemuselt kahju hüvitamise kulud, on mõlemaid kulusid võimalik pidada korteriühistuseaduse kohaselt ühistu majandamiskuludeks, sest kulude tekkimine oli seotud hageja kui korteriühistu liikme kohustustega. Alusetud on hageja arvestused selle kohta, kuidas oleks kostja pidanud arvestama viivist õigusabikuludelt ja luku ning võtmete tasult, sest hageja pidev võlgnevus kostja ees ületas nimetatud summasid.
27.Käesolevas asjas tegi kostja 09.10.2017 hagejale ettepaneku, et hüvitab talle kompromissina 1000 eurot. Sellistel tingimustel kompromissi sõlmimisega nõustus korteriühistu 09.01.2018 üldkoosolekul (tl 21-22, II kd). Hageja keeldus kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest ja nõudis kostjalt kompromissina 3000 euro maksmist (tl 29, II kd). Seega pakkus kostja hagejale kompromissina oluliselt suurema
summa hüvitamist, kui oli hagi rahuldamise tegelik ulatus. Arvestades hageja alusetut keeldumist kompromissi sõlmimisest, tuleb menetluskulud jätta käesolevas asjas olenemata hagi rahuldamise ulatusest, tervikuna hageja kanda (TsMS § 163 lg 2). Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub 30.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses (mõista kostjalt välja tasutud õigusabikulu 1302,60 eurot, luku ja võtmete tasu 76,67 eurot, rõdu plaatimise tasu 420 eurot, 10.03.2015 tehtud makse 40,70 eurot ja viivis 1863,34 eurot, viivis põhinõude summalt 3793,56 eurolt alates hagiavalduse esitamise päevast 08.03.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
29.Kostja nõue, millega nõuti kogu kostja poolt kantud õigusabikulu tasumist üksnes hagejalt (mitte aga teistelt KÜ liikmetelt), on vastuolus KÜS §-iga 151 ja kostja põhikirja p-ga 13.3. Maakohus on jätnud põhjendamata, millise kohustuse rikkumise on hageja toime pannud või millist õigusnormi rikkunud. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja pretensioon kostjale oli alusetu. Kostja poolt advokaadi kaasamine ei olnud põhjendatud. Juhtimistasu ja ühistu hooldustasu arvelt oleks saanud tasuda ka välise õigusabi eest. Lisaks, kuna kostja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, siis on talle garanteeritud võimalus saada soodushinnaga professionaalset õigusabi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta kostja tegevust ja sellest tulenenud asjaolusid ei hinnanud ning kahjuhüvitise vähendamise võimalust ei kaalunud, kuna pretensiooni esitamine tulenes kostja enda käitumisest. Hageja vastu esitatud kahjunõue ei olnud ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
30.Seoses rõdu plaatimise tasuga jättis maakohus tähelepanuta, et 13.03.2012 üldkoosoleku otsus on tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 13.03.2012 üldkoosoleku vastu võetud otsust ei saanud 28.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsusega heaks kiita, kuna see oli tühine. Konkreetse aasta majandustegevuse aastakavaga kinnitatud tööd kuuluvad teostamisele samal aastal. 28.06.2012 otsuses ei ole märgitud, et hagejal oleks kohustus rõdu hüdroisolatsioonitööde teostamiseks ja selle eest tasumiseks 2015. a novembris. Seega sai hageja kohustus tasuda fassaadiremondi raames tehtavate tööde eest tuleneda üksnes 06.11.2014 üldkoosoleku otsusest, mille alusel on hageja tasunud 3000 eurot.
31.Luku ja võtmete eest on hageja tasunud alusetult. Hageja ja tema abikaasa tegid mõistlikke pingutusi kahju tekitamise vältimiseks. Luku avamisel oli tegemist hädaseisundi ja õigustatud omaabi kasutamisega VÕS § 1045 lg 2 järgi, kuna hageja tütre valduses olnud sõiduk oli ette hoiatamata lukustatud Kunderi 10 kinnisesse hoovi, kuid sõidukiga oli vaja jõuda Soome suunduvale praamile. Ajal, mil hageja elas elamus, ei olnud värav kunagi lukustatud. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, kas hagejat teavitati kavatsusest värav 27.09.2014 öösel lukustada, kas hagejale väljastati enne seda tabaluku võti ning millisel õiguslikul alusel takistati hageja ja tema pereliikmete väljasõitu elamu hoovist. Kostja on välja toonud, et värav suleti kostja juhatuse otsusega. KÜS § 13 lg 2 kohaselt jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hagejale ei ole värava sulgemise otsust teatavaks tehtud. Kohus ei ole põhjendanud, miks oli ca 1 eurose väärtusega luku asemele põhjendatud hankida 76,67 eurone lukk. Lisaks ei ole kostja poolt ostetud ASSAsüdamik (tl 99, II kd) tabalukk, vaid tavaukse luku südamik.
32.Hageja nõue 40,70 euro tagastamiseks on põhjendatud. Kuna hageja tasus 10.03.2015 makse tegemisel 40,70 eurot enam kui arvete 1408-10100 ja 1411-10100 põhinõuete
summa, nõuab hageja enammakstud summa tagasi. Hageja ei ole esitanud sama nõuet kaks korda.
33.Kuna kostja arvestas viiviseid üksnes 1570,97 eurot, aga hageja pidi tasuma 1863,34 eurot, siis on hageja tasunud veel millegi eest, mis ei olnud ei põhinõue ega viivisnõue. Kostja tegevus, millega ta lisas viivistele uued viivised, on vastuolus VÕS § 113 lg-ga
6.Hagejale ei ole teatavaks tehtud kostja juhatuse otsust, et viiviste arvestamist alustatakse alates 2013. a. maist ning et viivise määr on võimalik maksimaalne 0,07 % päevas. VÕS-i kommentaaride kohaselt ei piisa viivisnõude realiseerimiseks võlausaldaja tahteavaldusest võlgnikule, vaid selleks tuleb esitada hagi kohtusse. Ka kostja põhikirja p 21 näeb ette, et liikme maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras. Kohus jättis tuvastama, et hageja määras millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha maksis. Kostja ei ole hagejat VÕS § 88 lg 4 kohaselt teavitanud, et ta on majandamiskulude summad arvestanud õigusabikulude või luku-võtme tasu katteks.
34.Hageja on 17.10.2013, 18.11.2013, 20.01.2014, 17.03.2014, 13.08.2014 ja 14.11.2014 arvetel märgitud majandamiskulude tasumisega viivitanud ja kui ringkonnakohus leiab, et hagejal on viiviste tasumise kohustus 0,07 % päevas, siis hageja viivisearvestuse järgi on viivise summaks kokku 55,17 eurot.
35.Hageja ei vaidlusta, et kostja poolt kantud õigusabikulu ja luku-võtmete soetamise kulu olid oma olemuselt korteriühistu majandamiskulud, kuid hagejale esitatud nõuded olid kahjunõuded, mitte majandamiskulude nõuded. Seega ei ole põhjendatud kõrgema viivisemäära nõudmine. Maakohus ei ole hinnanud, millisel õiguslikul alusel kostja 1863,34 euro tasumist nõudis.
36.Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti hageja kanda. Kompromiss ebaõnnestus kostja ja kohtu enda tegevuse tagajärjel. Vastustaja seisukoht
37.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse uute tõendite (PP 21.11.2012 e-kiri, VV 04.11.2012 e-kiri koos fotodega, 06.11.2012 e-kiri kahjujuhtumi kohta, Renoveerimine OÜ hinnapakkumine) vastuvõtmiseks.
Ringkonnakohtu seisukoht
38.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata luku ja võtmete eest tasumisega seonduvalt. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hageja nõude luku ja võtmete eest tasutud summa 76,67 eurot väljamõistmiseks. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
39.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu rahuldas hagi lifti hooldustasu osas. Selles osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
40.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte taotlusi uute tõendite vastuvõtmiseks.
41.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse võtta uute tõenditena vastu RSA õigusjärglase PZU varakahjude grupi juhi HH 04.06.2018 kiri koos akti ja fotodega, mis tõendavad sadevee läbijooksu hageja korterisse; Eesti Korteriühistute Liidu ametlik õigusteenuste hinnakiri, mis tõendab, et kostjal oli võimalus saada soodushinnaga professionaalset õigusabi; Kunderi 10 elamu 2014. a. rekonstrueerimisprojekt ja luku
südamiku ASSA 602 CR spetsifikatsioon. Kostja vaidles hageja poolt esitatud uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Kostja leiab, et hagejal ei olnud mistahes takistusi nende tõendite esitamiseks maakohtu menetluses ja need tõendid ei oma ka olulist tähtsust käesoleva vaidluse lahendamiseks.
42.Vastustaja lisas vastusele PP 21.11.2012 e-kirja, VV 04.11.2012 e-kirja koos fotodega, 06.11.2012 e-kirja kahjujuhtumi kohta ja Renoveerimine OÜ hinnapakkumise. Kostja ei ole esile toonud, miks ta lisab need tõendid vastusele ning mida ta soovib nendega tõendada. Hageja vaidles tõendite asja juurde võtmisele vastu. Kõik kostja esitatud materjalid pärinevad 2012. aastast ning hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik neile tugineda juba maakohtu menetluses.
43.Ringkonnakohus jätab mõlema poole taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
44.Pooled ei ole esile toonud maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ega muud mõjuvat põhjust, miks neid tõendeid ei olnud võimalik varem esitada.Samuti ei ole need tõendid ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
45.Järgnevalt käsitleb kolleegium luku ja võtmete tasu nõuet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue luku ja võtmete tasu osas ei ole põhjendatud. Hageja on esile toonud, et ta ei vastuta luku avamisega korteriühistule tekitatud kahju eest, kuna tema tegevuses luku avamisel puudub õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub selles osas hageja seisukohaga. Hageja tegevust luku avamisel saab käsitleda õigustatud omaabina VÕS § 1045 lg 2 p 4 ja AÕS § 41 lg 1 tähenduses. VÕS § 1045 lg 2 p 4 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teotamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. AÕS § 41 lg 1 sätestab, et valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.
46.Hageja väidetel oli tema tütre valduses olnud sõiduk ette hoiatamata lukustatud Kunderi 10 kinnisesse hoovi, kuid sõidukiga oli vaja jõuda Soome suunduvale praamile ja muud abinõud värava avamiseks tulemusi ei andnud, sealhulgas pöördumine politsei poole, kes võttis ühendust kostja juhatuse liikmega.
47.Sündmuste kohta andis tunnistaja VV järgmisi ütlusi: „2014. aastal toimunud lugu algas tegelikult varem, kui KÜ vahetas keldri luku ka ära ja pidevalt käis võtmetega elu kibedaks tegemine... Vaidlusalusel päeval läksin tütart ära saatma... Tütar oli Eestis ja samal päeval, lahkudes Eestist laevaga, ta ei pääsenud väravast välja... sest värav oli lukus. See värav pole mitte kunagi olnud lukus meie sealelamise ajal, tal polnud isegi lukku küljes. See värav on nii raskesti avatav ja suletav, et seda ei kasutatud... S, mu tütar, proovis ühendust saada korteris 8 elava KK ja KK. KK on ka korteriühistu juhatuses ja on teada, kes selle asja korraldas. Mu tütar sai KK käest lihtsalt niisama sõimata ja karjuda... Teistele helistas abikaasa ka, aga kasu sellest ei olnud... Minul värava võtmeid ei olnud ja niipalju, kui ma maja inimeste käest küsisin, siis kellelgi ei olnud võtmeid. Seda väravat ei lukustatud kunagi, sest tegemist oli topelt väravaga, oli veel üks puldist avatav värav ja selle vahevärava lukustamiseks puudus põhjus. Helistasin politseisse ja küsisin, mida teha, sest tütar ei pääse laevale. Politsei võttis ühendust KK... öeldi, et tuleb inimene, kes teeb värava lahti, aga keegi ei tulnud. Helistasin uuesti politseisse ja ütlesin, et kedagi ei tulnud. Politsei helistas uuesti, võib olla kuskil 5 või 6 korda ja iga kord lubati, et kohe tuleb... Küsisin politsei käest lõpuks,
et mida teha. Politsei ütles, et kutsuge Lukuabi ja tehke lukk lahti“ (tl 132 pöördel, II kd).
48.Tunnistaja KK on kirjeldanud olukorda järgmiselt: „Mingi aja pärast helistas mulle abikaasa ja ütles, et all on korterist 10 inimesed, kes soovivad väljuda ja meil on hoovivärav kinni ning väidavad, et hoovi võtit ei ole... Ma ei tea, kuidas abikaasa oli esimest korda sellest teada saanud, aga kui ta teist korda helistas, siis oli politsei sekkunud ja ma ütlesin, et ma sinna alla ei lähe, sest ma olin põhimõtteliselt voodis ja kuna seal oli hageja abikaasa VV, kellel oli minu suhtes lähenemiskeeld, siis mina alla ei julgenud minna... Siis ma täpselt ei mäleta, kas mingi hetk rääkis minuga vist ka politsei, helistas mulle ja ma ütlesin politseile samad sõnad, et mul on võti olemas, et kui inimesed on võtme ära kaotanud, et tulgu ja võtku võti... Siis ma voodisse tagasi ei läinud, vaid jäin ootele. Mingi sebimine seal all käis ja siis hakkas kolkimine pihta. Siis ma kas läksin rõdule või nägin aknast, et lukku lõhutakse... Siis ma läksin küll alla ja seal kangialuse ees seisis Lukuabi auto“ (tl 134, II kd).
49.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja KK ütlused usaldusväärsemad kui tunnistaja VV ütlused. VV on hageja abikaasa. KK on kostja juhatuse liikme abikaasa ning asja materjalist nähtuvalt ka kogu värava lukustamise initsiaator ja läbiviija.
50.Mõlema tunnistaja ütlustest saab järeldada, et hageja valduses oleva auto väljasõit hoovist 28.09.2014 hommikul oli ootamatult takistatud. Varasematest konfliktide tõttu arvas hageja, et värav on lukustatud Perekond K poolt tema perekonna kiusamiseks. Hageja pöördus kostja juhatuse liikme ja politsei poole. Kostja juhatuse liige KK ei suutnud organiseerida luku avamist, vaatamata sellele, et ta helistas oma kodusolevale abikaasale KK-le, kellel oli võti, kuid kes ei läinud lukku avama.
51.Pole mingit põhjust kahelda VV ütlustes selle kohta, et tema sealelamise aja jooksul pole seda väravat suletud ning värava sulgemisest pole temale mingil moel teada antud. Ka KK ütlustest nähtub, et see värav pandi väga ammu ja siis seda kasutati, kuid kui pandi Kunderi 8 krundile topeltvärav, siis elanikud ei leidnud enam mõtet selle hoovivärava sulgemiseks. KK arvas, et hagejal oli võti, sest eelmisel korteriomanikul oli võti (tl 132, II kd). Otsust selle kohta, kes ja millal otsustas hooviväravat uuesti lukustama hakata, ei ole kostja esitanud. Ka pole sellist otsust hagejale teatavaks tehtud. Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda VV ütlustes selle kohta, et nendel majaelanikel, kelle käest ta küsis, polnud samuti võtit. Hageja eesmärk ei olnud ju luku lõhkumine, vaid see, et hageja tütar pääseks autoga väravast välja ja jõuaks praamile.
52.Uue taba ostmine ja hagejale võtme postkasti panemine pärast 28.septembri sündmusi, samuti see, et hageja ei vastanud KK 02.10.2014 e-kirjale ei tõenda kuidagi, et väravat ka enne 28.09.2014 lukustati ja hagejal pidi olema võti. Tõendatud ei ole ka see, et teistel korteriomanikel oli selle taba võti ja nad oleksid saanud seda 28.septembri hommikul hagejale anda. KK ütluste kohaselt oli sündmuskohal palju inimesi. Kui kellelgi neist oleks olnud võti, poleks olnud vaja lukku lõhkuda.
53.Asja materjalist ei nähtu, et kostja üldkoosolek või juhatus oleks seda küsimust arutanud ning võtnud vastu otsuse luku ja võtmete maksumus välja nõuda hagejalt. Seega luku ja võtmete maksumuse 76,67 eurot hageja septembrikuu majandamiskulude arvele märkimine on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kuivõrd luku ja võtmete maksumuse nõudmiseks arvel toodud ulatuses kostjal õigus puudus, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista 76,67 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis 76,67 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
54.Ülejäänud osas on maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on oma
seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
55.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks kõigile neile väidetele veelkord vastata.
56.Tasutud õigusabikulu 1302,60 eurot osas märgib kolleegium järgmist. Hageja on välja toonud, et 22.12.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis lisatud advokaadibüroo Greinoman & Co õigusabiarve tasumist 1302,60 eurot. Seega teadis kostja selleks ajaks kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. TsÜS § lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Hageja väidetel tasus ta advokaaditasu 31.03.2016, kui ta maksis kostja arve nr 1603-10100 alusel kostja nõutud 3607,63 eurot. Seega tasus hageja kostja õigusabikuludest tuleneva nõude ajal, mil see oli TsÜS § 150 lg 1 järgi juba aegunud. Aegunud nõude tasumisel makstut ei saa hageja kostjalt tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 2). Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb hageja nõue tasutud õigusabikulu tagastamiseks jätta rahuldamata. Kuna tähtsust ei ole enam sellel, kas kostjal tegelikult oli õigus nõuda hagejalt õigusabikulu hüvitamist, ei käsitle kolleegium poolte sellekohaseid väiteid.
57.Rõdu plaatimise eest tasutud 420 euro osas märgib kolleegium järgmist. 28.06.2012 võttis ühistu üldkoosolek vastu otsuse, et igal korteriomanikul tuleb endal tasuda rõdu remondi eest. Hageja seda otsust vaidlustanud ei ole. 28.06.2012 üldkoosolekul ei ole heaks kiidetud 13.03.2012 üldkoosoleku otsust, vaid on vastu võetud uus otsus. Tegemist on kehtiva otsusega, mis oli hagejale kui korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik. Asjaolu, et rõdud plaaditi tegelikult alles 2015 aastal, ei vabasta hagejat kulutuste kandmisest. Hageja ei ole tõendanud, et vahepeal oleks vastu võetud uus kehtiv otsus 28.06.2012 otsuse muutmise kohta.
58.10.03.2015 tehtud makse 40,70 eurot ja viivis 1863,34 eurot osas märgib kolleegium järgmist. Poolte erinev arvamus põhivõla ja viiviste suuruse osas tuleneb sellest, et hageja arvates tuleb tema poolt tasutud summad arvestada kõigepealt põhivõla katteks. Kostja esitatud arvestusest aga nähtub, et kuna hageja oli majandamiskulude maksmisega pidevalt võlgnevuses, arvestati tema poolt tasutud igakuistest maksetest esmajoones tasutuks viivisvõlgnevus ja seejärel põhivõlgnevus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et VÕS § 88 lg-st 9 tulenevalt ei olnud hagejal õigust ühepoolselt määratleda, et ta tasub vaid põhivõlgnevuse ja jätab viivise tasumata. (VÕS § 88 lg-d 6 ja 9). Õige ei ole hageja väide, et tal puudusid kostja ees muud võlgnevused peale advokaaditasu, rõdu plaatimise tasu ja luku ning võtmete tasu. 15.03.2016 arvel kajastatud võlgnevuse summa 3188,56 eurot ei sisaldanud viivist, vaid hageja põhivõlgnevust eelmistest perioodidest koos tasumata advokaaditasu, luku ja võtmete tasu ning rõdu plaatimise tasuga. Seejuures oli hageja majandamiskuludest tulenev võlgnevus suurem, kui käesolevas hagiavalduses vaidlustatud summad. Kostja arvestused (tl 198-200, I kd) on kooskõlas kohtule esitatud arvetes märgitud põhivõlgnevuse summa ja hageja tehtud maksetega. Alusetud on hageja arvestused selle kohta, kuidas oleks kostja pidanud arvestama viivist õigusabikuludelt ja luku ning võtmete tasult, sest hageja pidev võlgnevus kostja ees ületas nimetatud summasid. Kolleegiumil pole alust hinnata selles osas asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
59.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada lisaks maakohtu poolt rahuldatud lifti hooldustasuna tasutud 90,25 euro ka luku ja võtmete eest tasutud 76,67 euro
väljamõistmiseks, seega kokku 166, 92 euro osas.
60.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja väide, et kompromiss ebaõnnestus kostja ja kohtu enda tegevuse tagajärjel, on vastuolus asja materjaliga. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et hüvitab talle kompromissina 1000 eurot. Hageja keeldus kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest ja soovis kostjalt kompromissina 3000 euro maksmist.
62.Apellatsiooniastme menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel proportsionaalselt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusele; see on 98 % menetluskuludest jääb hageja ja 2 % kostja kanda.
63.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2475 eurot õigusabikulu. Väljamõistetud õigusabikulu suurust ei ole hageja vaidlustanud.
64.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
65.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 765 eurot koos käibemaksuga. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine, konsultatsioonid kliendiga ja vastuse koostamine, kokku 8,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 90 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
66.Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
67.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Apellatsioonkaebusega tutvumise, kliendiga konsulteerimise ja vastuse koostamine põhjendatud ja vajalik ajakulu on kolleegiumi hinnangul kokku 6 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 90 eurot koos käibemaksuga on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 540 (6x90) eurot, millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele 98 %, see on 529,20 eurot.
68.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 831,48 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi apellatsioonkaebuse koostamiseks vandeadvokaadi poolt 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 121eur/h, millele lisandub käibemaks ja mitteadvokaadi poolt kliendiga suhtlemiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 108 eur/h koos käibemaksuga. Ringkonnakohus hindab vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tasumääraks 120 eur/h koos käibemaksuga ja ajakuluks 2 tundi ning mitteadvokaadist esindaja tasumääraks 90 eur/h koos käibemaksuga ning ajakuluks 4
tundi. Seejuures arvestab ringkonnakohus sellega, et apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ringkonnakohtus 600 (2x120+4x90) eurot. Kokku on hageja menetluskulu riigilõiv pluss õigusabikulu 925 (325+600) eurot, millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele 2 %, see on 18,50 eurot.
69.Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikku tasumisele kuuluvad menetluskulud, mille tulemusena peab hageja kostjale tasuma menetluskulude hüvitamiseks 510,70 (529,20-18,50) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.