2-18-15111/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 09.10.2018 esitas AS PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagi F K vastu võlgnevuse nõudes ja 17.10.2018 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Xxxx ja kostja 12.11.2014 tarbijakrediidilepingu nr SL14-0114-1153730. Lepingu kohaselt võimaldas AS Xxxx kostjale krediidisumma 5817 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste järgi oli lepingu sõlmimise tasuks kokku lepitud 58,17 eurot, mis tasaarvestati üleandmisele kuuluva krediidisummaga. Seetõttu 12.11.2014 kandis pank 5758,83 eurot (5817-58,17=5758,83) kostja pangakontole (tlk 36). Kostja kohustus krediidi summas 5817 eurot koos krediisummale lisanduva intressiga tagastama annuiteetmaksetena maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.12.2014 summas 128,70 eurot kuni viimase osamakseni 16.12.2019 summas 189,42 eurot (tlk 11-12). Vastavalt lepingu põhitingimustele maksegraafikust tulenev igakuine intressimakse kujunes 29,50% tagastamata krediidisummalt aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuus ja 360 päevasest aastast (nt maksegraafikujärgne 15.01.2015 intressimakse: 29,50 % / 360 päeva = ühe päeva intress 0,081944 % * krediidisumma 5817 eurot = intressi summa päevas 4,766708 eurot * 30 päeva = jaanuari 2015 intressimakse 143 eurot). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressivastavalt maksegraafikule. Iga osamakse sisaldas krediidisumma osa ja intressi ning osamaksed on muutunud sissenõutavaks vastavalt maksegraafikule maksetähtpäeva saabumisega. Vastavalt maksegraafikule kostja on tasunud osamakseid kokku summas 1447,07 eurot, mis sisaldavad laenu põhiosa summas 431,31 eurot alates 15.01.2015 osamaksest kuni 15.09.2015 osamakseni, intressi summas 1002,33 eurot alates 15.12.2014 osamaksest kuni 15.07.2015

osamakseni, viivivsed summas 0,65 eurot ja kirjakulu 12,78 eurot. Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele on kostjal jäänud tasumata laenu põhisumma alates 15.10.2015 osamaksest ja intress alates 15.07.2015 osamaksest. Lepingu üldtingimuste p. 5.1.1 kohaselt oli AS-l Xxxx õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas AS Xxxx lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 02.08.2016. AS Xxxx loovutas 29.03.2018 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital ASile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 5385,69 eurot (5817 – 431,31= 5385,69). Vastavalt maksegraafikule on krediidisumma osad tasutud alates 15.01.2015 osamaksest kuni 15.09.2015 osamakseni. Intressivõlgnevus on 1733,42 eurot (tasumata intressimaksed alates 15.07.2015 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 02.08.2016). Kostjal oli tasutud intressimaksed alates 15.12.2014 osamaksest kuni 15.06.2015 osamakseni täies ulatuses ja 15.07.2015 intressimakse oli tasutud vaid 32,09 euro ulatuses. Seetõttu 15.07.2015 osamakses on jäänud tasumata intress summas 104,10 eurot. Leping on üles öeldud 02.08.2016. Perioodil 15.07.2015 – 15.07.2016 muutus lepingu ja maksegraafiku alusel sissenõuatavaks intress summas 1665,17 eurot, millele lisandus intress summas 68,25 eurot 18 päeva eest perioodil 16.07.2016-02.08.2016. 18 päeva intress on kujunenud selliselt, et järgmine intressimakse summas 117,55 eurot on jagatud 31 päevaga ja korrutatud 18 päevaga. Selliselt kujuneb intressisummaks 18 päeva osas 68,25 eurot. Samuti võlgneb kostja seadusjärgsed määras viivised perioodil 03.08.2016 – 09.10.2018 summas 941,49 eurot (tlk 33). Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 500 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 08.02.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 08.02.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 22.02.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Xxxx ja F K 12.11.2014 tarbijakrediidilepingu nr. SL14-01-141153730. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 5385,69 eurot ja tasumata lepingujärgne intress summas 1733,42 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpetamisest 03.08.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.10.2018 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 941,49 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (5385,69 eurolt) perioodil 10.10.2018 kuni 28.02.2019 (k.a) 142 päeva eest moodustab 167,62 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 1109,11 eurot (941,49 eurot + 167,62 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 01.03.2019 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude 5385,69 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa

ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot/tund (käibemaksuta, 120 eurot käibemaksuga) (tlk 22). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik. Arve kohaselt sisaldab tasu dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse ja seda täpsustanud. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik