Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2019, Tallinn, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-16-15390
Tsiviilasi
B Mi hagi M Ze vastu võla, viivise nõudes (I), B Mi hagi L M vastu kohustuse tuvastamise nõudes ning ja kohtulahendiga L Mi tahteavalduse asendamiseks (II) ning alternatiivne nõue M Ze vastu võla ja viivise väljamõtlemiseks hagejale ja L Mile solidaarselt I hagi hind 307435, 58 eurot II hagi hind 3500 eurot B M (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents (e-post: [email protected]); Kostja 1 M Z (isikukood xxx; elukoht xxx);
1.B Mi hagi M Ze vastu 250 000 euro väljamõistmiseks ja alates 01.12.2014 kuni hagi esitamiseni võlalt viivise 37 435,58 eurot väljamõistmiseks ja alates hagi esitamisest edaspidise viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi tasumata põhivõlalt kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase täitmiseni.
2.B Mi hagi L Mi vastu tuvastada L Mi kohustus ühineda B Mi poolse 01.04.2016 kinkelepingust taganemisega ja asendada kohtulahendiga L Mi tahteavaldus.
3.B Mi alternatiivne nõue M Ze vastu 500 000 euro väljamõistmiseks solidaarselt B Mi ja L Mi kasuks ja alates 01.12.2014 kuni hagi esitamiseni võlalt viivise nõudes 74871,16 1 (6)
eurot ja alates hagi esitamisest edaspidise viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi tasumata põhivõlalt kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase täitmiseni ning otsuse resolutsioonis B Mi ning L Mi kohta märkimiseks, et nad tegutsevad solidaarvõlausaldajatena VÕS § 73 lg 1 mõistes. II Jätta B Mi menetluskulud tema enda kanda ning M Ze ning L Mi menetluskulud võrdsetes osades B Mi kanda. III kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Hagi M Ze vastu (I)
1.Hageja ja tema tollane abikaasa L M kinkisid ühisvarasse kuuluva xxx asuva kinnistu registriosa nr xxx 16.02.2009 notariaalselt tõestatud lepinguga tütrele M Zele.
2.Kinkelepingu tingimuseks oli et hageja kinkijana saab kasutada kinnistul asuvat elamut kuni elu lõpuni ning lepingus lepiti kokku, et kinnistule seatakse hageja kasuks isiklik tasuta kasutusõigus elamule ning et kinnistu on hageja ja M Ze kaasvalduses kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni (lepingu p 2.2). 16.02.09 lepingu alusel koormatigi kinnistu tähtajatu isikliku kasutusõigusega elamule nii hageja kui L Mi kasuks. See on kantud kinnistusraamatusse.
3.Hageja on sündinud Ukrainas ja tal on seal ärilised suhted. Hageja elas kinnistul asuvas elamus kuni 2013.a. Poolelioleva abielulahutuse, ühisvara jagamise ning ärialaste vajaduste tõttu ei saanud hageja Eestis elada ja asus elama, töötama 2013.a Ukrainasse. 16.04.2014 sai ta alalise elamisloa ja töötamisloa Ukrainas. Perioodil 2013 – 2014 elas ja töötas ta Ukrainas 250-300 päeva aastas.
4.2014.a. lõpus soovis ta asuda uuesti elama Eestisse, xxx asuval kinnistul olevasse elamusse. Siis selgus, et kinnistu on tema endise abikaasa L Mi nimel, sest M Z oli võõrandanud selle 20.02.2013. Lisaks oli M Ze kasuks seatud kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus. Seega ei saanud hageja enam teostada isiklikku kasutusõigust kinnistule ja seal asuvas elamus elada. 2 (6)
2014.a. lõpus ei olnud hagejal enam seal võimalik elada. Hageja leidis, et selleks, et rääkida koormatise mittetäitmisest, piisab sellest kui isik ei võimalda isiklikku kasutusõigust teostada, st et ei pea tegema faktilisi takistusi elamu kasutamiseks (vt hageja 21.12.17 menetlusdokumendi p 2.5, 2.7). Selle koormise rikkumist on võimalik pidada samuti jämedaks tänamatuseks.
5.18.11.2014 palus hageja M Zel lepingut täita ja võimaldada hagejal elada vaidlusalusel kinnistul asuvas elamus ning anda üle otsene valdus ning kustutada 2. jrk isiklik kasutusõigus M Ze kasuks. Seisuga 28.11.2014 kohustust ei täidetud, sj ei kustutatud 2. jrk isiklikku kasutusõigust kinnistusraamatust.
6.Hageja arvates on kostja jätnud täitmata lepingu tingimuse, kuna ei võimalda elada hagejal kinnistul asuvas elamus ehk teostada hageja isiklikku kasutusõigust. Lisaks on kostja kinkinud kinnistu teisele isikule ja on koormatud kinnistu enda kasuks isikliku kasutusõigusega.
7.Hageja kui kinkija kasuks seatud isiklik kasutusõigus on kinkega seotud koormis kinkija kasuks ja kui kinkija tegelikult seda kasutusõigust teostada ei saa, siis on see vaadeldav jämeda tänamatusena kinkija suhtes.
8.Kostja 1 kohustused ei lõppenud hageja ees sellega, et hageja kasuks kanti kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus. Nimelt pidi saama hageja ka reaalselt elamut kasutada. Selle võimatus on vaadeldav jämeda tänamatusena hageja suhtes ning on aluseks lepingust taganemiseks.
9.Hageja ja kostja 2 vaheliste vaidluste tõttu (abielu lahutamine, ühisvara jagamine) elas hageja xxx elamus kuni 2013.a. ja asus 2013.a. Ukrainasse elama ja töötama kuni 2014.a.
10.Kui pärast Eestisse naasmist soovis hageja asuda elamusse elama ja selgus, et kinnistu on endisele abikaasale võõrandatud ning tütre kasuks oli seatud isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse, siis sellest, et kostja 1 jätab õigustamatult täitamata kinkega seotud tingimuse alles, sai hageja teada alles 28.11.14 kui möödus hageja poolt kostjale 1 antud tähtaeg (18.11.14) kohustuse täitmiseks antud tähtaeg.
11.Hageja taganes nimetatud põhjustel 01.12.2014 avaldusega 16.02.2019 sõlmitud kinkelepingust, isikliku kasutusõiguse koormamisega lepingust ja asjaõiguslepingust. Hagejal on õigus seda teha üksi, selleks pole vaja endise abikaasa nõusolekut.
12.Kuna kingisaaja M. Z on kingieseme omandi üle andnud kolmandale isikule ja seadnud enda kasuks isikliku kasutusõiguse, siis soovib hageja asja väärtuse hüvitamist pooles ulatuses VÕS § 268 lg 1 ja § 1032 lg 2 järgi. Asja turuhind oli 500 000 € ja kuna kinnistu oli ühisomandis enne selle kinkimist, nõuab hageja selle poole väärtuse hüvitamist 250 000 € ja viivist alates 01.12.2014 kuni hagi esitamiseni 37453,58 € ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja arvates on tal õigus üksi taganeda kinkelepingust. Hagi L Mi vastu (II)
13.29.03.2017 esitas hageja hagi L Mi vastu (lk 139). Tsiviilasjad on liidetud. 3 (6)
14.Hageja ja L Mi (kostja 2) varaühisus lõppes 23.02.14 kui jõustus nende abielu lahutamise otsus asjas nr 2-12-45140. Kuna nende varaühisus oli lõppenud, siis ei pea hageja arvates tal olema tegelikult L. Mi nõusolek kinkelepingust taganemiseks, taganemist ei pidanud nad tegema koos ja hageja arvates võis ta kinkelepingust taganeda üksi. Nimelt tuleb PKS § 29 lg 1 järgi eeldada, et tehingust (kinkelepingust) taganemise korral on olemas teise abikaasa ehk L. Mi nõusolek ja seda ei tulnud eelnevalt küsida. Seega ei eelda taganemisavalduse kehtivus teise abikaasa nõusolekut. Kui teise abikaasa nõusolekut ei saa tema äraoleku või muul põhjusel küsida, on võimalik seda nõuda hagita menetluses PKS § 29 lg 3 järgi. Seda saab nõuda ka käesolevas hagilises menetluses. Lisaks oleks see ebaõige, et kui teine abikaasa nõusolekut taganemiseks ei anna, ei saa hageja oma kinkelepingust taganemise õigust teostada.
15.Lepingust taganemise õigus tekkis hagejal alles 28.11.2014, kui ta sai teada, et M Z ei võimalda tal elada xxx kinnistul olevas elamus.
16.Sõltumata hageja arvamusest, et ta võis lepingust taganeda üksinda, palub ta tuvastada, et L Mil on kohustus ühineda hageja poolse 01.12.2014 tehtud kinkelepingust taganemisega ja asendada kohtulahendiga vastav L. Mi tahteavaldus.
Muud hagi asjaolud on samad, mis on toodud hagis M. Ze vastu.
18.Alternatiivne nõue kostja 1 vastu (20.12.18). Hageja leidis, et kui kohus ei peaks rahuldama tema nõuet, siis alternatiivselt palus ta M Zelt välja mõista 500000 eurot solidaarselt hageja ja L Mi kasuks ja viivis 01.12.14 alates kuni hagi esitamiseni 74871,16 eurot ja edaspidiselt hagi esitamisest alates VÕS § 113 ja § 94 järgi kuni põhivõla tasumiseni. Hageja arvates on hageja ja kostja 2 solidaarvõlausaldajad, kellel on kinkijatena lepingust taganemise korral õigus saada asja eest hüvitist kostjalt 1. Lisaks palus täpsustada otsuse resolutsioonis, et hageja ja L M tegutsevad solidaarvõlausaldajatena VÕS § 73 lg 1 mõistes. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
19.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud paluvad jätta hageja kanda.
20.Kinkelepingus osalesid kaks kinkijat ehk kaks abielus olevat vanemat, kes kinkisid ühisvarasse kuuluva kinnistu tütrele - M Zele. Taganeda saavad sellest kinkelepingust samuti kaks isikut koos ehk et nad saavad taganemisõigust teostada ühiselt ja seda ei saa hiljem heaks kiita. Seega oli taganemiseks vajalik ka L Mi nõusolek, mida ta ei anna. Seega ei ole hageja üksi tehtud taganemisavaldusel õiguslikke tagajärgi.
21.Hageja ja L Mi kasuks on seatud isiklik kasutusõigus vastavalt 16.02.09 lepingule, millega kinkisid hageja ja L. M vaidlusaluse kinnistu kostjale 1. Isikliku kasutusõiguse (mis on kantud kinnistusraamatusse) alusel saavad hageja ja L. M, kes mõlemad on kostja 1 vanemad, kasutada kinnistul asuvat elamut tasuta ja tähtajatult. Muid koormisi ega tingimusi kinkelepinguga kostjale 1 4 (6)
ei ole pandud, lepitud pole kokku ka elamu kasutamise ega valdamise korras. Seega oli ainuke tingimus isikliku kasutusõiguse seadmine hageja kasuks ja see on ka täidetud, kuna AÕS § 255 lg 1, § 172 lg 1 järgi on tegemist sellise õigusega, mida peab taluma igakordne omanik. Ehkki kinnistu omand on nüüd L. Mil (kostjal 2), on endiselt kehtiv ka hageja isiklik kasutusõigus.
22.Tõendamata on hageja väide, et hagejal pole lasutud elamus elada ja seda kasutada. Seega puudub igasugune alus ka kinkelepingust taganemiseks.
23.Kui kinkeleping tehti, siis olid hageja ja kostja 2 abielus, nende suhted halvenesid 2010.a. lõpus ja 2011.a lahkus hageja xxx elamast ning üüris toa tuttava juures ja soovis alaliselt elama asuda välismaale. Lahkhelid olid tingitud sellest, et hagejal oli tekkinud uus suhe. Kostja 2 ei soovinud abielu lahutada, soovis seda säilitada ja leppida, kuid hageja pöördus 21.11.12 kohtusse abielu lahutamiseks, millele kostja 2 vaidles vastu ning soovis leppimise aega. Kohus lahutas poolte abielu otsusega 25.01.13, mis jõustus 23.02.14. Seega viitavad hageja toodud asjaolud sellele, et ta soovis ise elamust lahkuda, vastupidiselt kostja 2 soovile säilitada perekonda ja ära leppida.
24.Arusaamatu on hageja väide, mille kohaselt soovis ta pärast 2014.a. Ukrainast naasmist asuda elama xxx elamusse. Nimelt esitas ta 01.09.14 vastuhagi ühisvara jagamiseks, kus ta näitas elukohaks xxx, mis kuulub hagejale 2004.a. alates.
25.Hageja pole tõendanud, et tal puuduks faktiline õigus elamut kasutada, kostjad pole seda takistanud. Hagejal oli endal soov kodust lahkuda. Hagejal on seni asjaõiguslik õigus elamut kasutada.
26.See, et kostja 1 kinkis kinnistu ära kostjale 2, tähendab seda, et kingitud asi on kinkijate ringis.
27.Hageja on taganemisavalduses viidanud VÕS § 267 p 3, § 268 lg 1, kuid alles kohtumenetluses on sisustanud seda taganemist VÕS § 267 p 1 (jäme tänamatus). Seda saanuks hageja teha juba taganemisavalduses 2004.a. Nii on hageja 01.12.2014 taganemisavaldust täiendanud alles 12.10.16 hagiavalduses VÕS § 267 p 1. VÕS § 270 lg 1 kohaselt saab taganeda lepingust ühe aasta jooksul arvates sellest asjast, mil ta sai või pidi teada saama oma taganemisõiguse tekkimisest. Seega on tähtaeg läbi.
28.Kui kohus leiab, et kostja 1 pole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ei saa hagi rahuldada VÕS § 267 p 1 järgi, kuivõrd säte tugineb samale faktilisele alusele, mis oli hagejale teada juba 2014.a. ja tegemist pole sellise uue asjaoluga, mis õigustaks taganemisavalduse täiendamist, tähtaja ennistamist ja seega märgitud alusel hageja poolt kinkelepingust taganemise aeg ka möödunud.
29.Alternatiivse nõude palusid jätta rahuldamata, jäädes samade põhjenduste juurde ning märkisid, et kingitud kinnistu ühisvara staatus lõppes siis kui see kingiti kostjale 1. Seega ei ole hageja ega L. M solidaarvõlausaldajad.
30.Menetluskulud paluvad jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused 5 (6)
31.Vaidlust ei ole selles, et o 16.02.2009 kinkisid hageja ja kostja 2 kui abikaasad notariaalselt tõestatud lepinguga kostjale 1 nende ühisvaraks olnud innistu nr xxx, kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse (kinnistusraamatu väljavõte lk 16, I kd), o hageja ja kostja 2 kasuks on kinnistusraamatusse seatud isiklik kasutusõigus, kanne 1, kanne on kehtiv (kinnistusraamatu väljavõte, I kd llk 48p), o kostja 1 ei ole enam kinnistu nr xxx omanik, kostja 2 on kantud kinnistusraamatusse omanikuna 01.03.13 (kinnistusraamatu väljavõte, lk 11 I kd), o hageja taganes 01.04.16 notariaalselt tõestatud avaldusega kinnistu nr xxx kinkelepingust (I kd 31) kostjale 1, o kostja 1 ei ole vaidlustanud seda, et ta pole taganemisavaldust kätte saanud, o kostja 2 ei ole andnud nõusolekut kinkelepingust taganemiseks ega seda hiljem heaks kiitnud o kostja 1 ei ole hüvitanud hagejale kinkelepingu aja järgse kingi väärtust, o kinnistu väärtus on 500 000 eurot, o hageja ja kostja 2 abielu on lahtud Harju Maakohtu otsusega nr 2-12-48140 11.09.13, o kinkelepingust taganemine põhjusel, et kostja 1 ei võimalda hagejal teostada isiklikku kasutusõigust, on teostatud tähtaegselt (sõltumata taganemise aluse tõendatusest).
32.VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepingu alusel kohustub üks isik teisel isikule tasuta üle andma talle kuuluva eseme, asja ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale
33.Kuna ülaltoodu üle vaidlus puudus, siis on hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud VÕS § 259 lg 1 järgi vastava kinnistu kinkeleping. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli kostja 1 kinnistu omanikuna kinnistusraamatuse kantud. Seega omandas kostja 1 VÕS § 259 lg 1 järgi hagejalt ja kostjalt 2 kinnistu ehk leping on täidetud.
34.Järgnevalt vaatleb kohus, kas hagejal oli õigus kinkelepingust taganeda, kuna selle üle käib vaidlus.
35.VÕS § 268 lg 1 sätestab, kingisaajal on pärast kinkelepingu täitmist õigus kinkelepingust taganeda § 267 p 1-3 järgi. VÕS § 267 p 1 alusel võib kinkija taganeda lepingust kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust ning p 3 järgi siis kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Sellisel juhul on kinkijal VÕS § 268 lg 1 järgi õigus nõuda alusetu rikastumise alusel kingitud eset kingisaajalt välja või selle eest hüvitist (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1033 lg 3 /hüvitis/). Kohtu hinnangul eeldab taganemine märgitud VÕS 267 p 1, 3 alustel seda, et kingisaaja ei ole kinkija suhtes käitunud heas usus ja samal ajal kinkija käitumise laitmatuses puudub alus kahelda. Vaid sellisel juhul on kohtu hinnangul võimalik koormise täitmata jätmist ja asja edasi kinkimist vaadelda jämeda tänamatusena. VÕS § 270 lg1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
6 (6)
Jämedaks tänamatuseks on pidanud hageja seda, et kostja 1 1) ei täida koormist ja 2) kinkis kinnistu ära kostjale 2. Koormiseks peab hageja seda, et kostja 1 pidi kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse lepingu järgi võimaldama hagejale kinnistul asuvas elamus elada. Kohtu hinnangul on võimalik pidada isikliku kasutusõiguse talumist kingisaaja ehk kostja 1 koormisena hageja ees VÕS § 267 p 3 tähenduses.
36.Kohtule esitatud taganemisavaldusest nähtuvalt (lk 31, I kd) on hageja tuginenud sellele, et kostja 1 ehk kingisaaja ei võimalda tal kinnistul asuvat elamut kasutada. Taganemisavalduses on hageja viidanud ka sellele, et kostja 1 on võõrandanud kingitud asja ära. Eelnevalt on hageja palunud kostjal 1 lõpetada rikkumine, mille sisuks on asjaolu, et kostja 1 ei võimalda tal elamut kasutada. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud 18.11.2014 (lk 29, I kd) avaldusega kostjale 1. Seega on kohtu hinnangul hageja taganenud kahel erineval alusel kinkelepingust ja ebaõige on kostjate seisukoht, et hageja on alles hagiavalduses hakanud tuginema täiendavale taganemisavalduse alusele ehk sellele et asi on kingitud kostja 1 poolt kostjale 2 ja millega on rikutud § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Et hageja on kvalifitseerinud koormise täitmata jätmist hagis jämeda tänamatuse, ei ole kohtu hinnangul uus alus taganemiseks, kui see on tehtud kohtu menetluses, vaid pigemine õiguslik hinnang koormise mittetäitmisele. Selles puudus vaidlus, et koormise rikkumisele tuginemine taganemisvalduses on olnud tähtaegne. Järgnevalt vaatleb kohus, kas taganemine põhjusel, et kostja 1 kinkis kinnistu kostjale 2, on tehtud tähtaegselt. Hagis on hageja märkinud, et 2014.a. lõpus soovis ta asuda elama tagasi kinnistule ja sai 2014.a lõpus teada, et kinnistu on kingitud kostjale 2 (hagi p 1.4, I kd lk 3), taganemise avaldus on tehtud 01.04.16, nagu kohus tuvastas. Hageja seletustest vande all nähtub, et kinnistu kinkimisest kostjale 2 sai ta teada 2014.a. septembris või oktoobris. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Seega on tõendatud, et hageja sai teada kinnistu võõrandamisest 2014.a septembris, oktoobris. Eeltoodu alusel leiab kohus hageja seletusi hinnates, et hageja tegi taganemisavalduse põhjusel, et kostja 1 kinkis kinnistu kostjale 2 edasi, tähtaegselt VÕS § 270 lg 1 järgi.
37.Järgnevalt vaatleb kohus, kas isikliku kasutusõiguse rikkumine (koormis täitmata jätmine) on tõendatud ehk kas hagejal oli alus nn koormise täitmata jätmise tõttu kinkelepingust taganeda ja kas see on jäme tänamatus. Samuti vaatleb kohus, kas kostja 1 poolt kinnistu kinkimine kostjale 2 on jäme tänamatus, mis võimaldas hagejal kinkelepingust taganeda. Hageja seletustest vande all nähtub, et ta elas kostjast 2 lahus 2012.a. aastast, kuid käis siiski kinnistul märtsis, septembris. Kui ta 2013.a. tahtis kinnistusele tagasi minna elama, siis teatas kostja 1 talle, et hageja kinnistule elama ei tuleks. 2014.a tahtsid kostjad temalt kogu aeg raha, kostja 2 korraldas skandaale, solvas hagejat. Abielulahutuse algatas hageja 2012.a aastal. Hageja seletas, et kostjad vahetasid lukud ära, samas ei mäletanud ta, mis asjaoludel olid siiski tema toa uksed lukust lahti kui ta 2014.a majas käis. Hageja seletas, et ta võttis 2012.a. aastal kaasa oma asjad ja kostjad peitsid teised asjad ära. 2014.a. võttis ta ära oma seifi, helistas enne ette kostjale 2, kes ütles aja, millal ta võib oma asjadele järgi tulla. Kostja 1 seletustest vande all nähtuvalt ei ole keegi vahetanud ära ei värava pulti ega maja võtmeid, need on seni samad, mis on kogu aeg olnud. Hageja on käinud omi asju ära viimas ja keegi pole teinud talle takistusi. Seletuste kohaselt lootsid tema ja kostja 2 alates 2012.a., kui hageja ja kostja 2 vahel tekkisid tülid ja kui hageja oli esitanud hagi abielu lahutamiseks, et hageja tuleb koju tagasi, kuna hageja ja kostja 2 abielu oli kestnud üle 30 aasta. Lisaks seletas kostja 1, et hageja ootas ema lahkumist, kuna emal (kostja 2) oli halb diagnoos. Kostja 2 seletas, et 7 (6)
tema ootas veel 2013.a. et hageja tuleb koju tagasi, kuigi käimas oli samal ajal abielulahutuse protsess ja teda kutsuti kohtistungile samal ajal kui ta oli raskesti haige (oli haiglas tilguti all). Tütar kinkis kinnistu talle, kuna hageja oli kodust lahkunud ja leidnud uue pere endale. Lisaks seletas, et hageja käis kinnistul ja võttis ära mitmeid esemeid, sj pere väärisasju, maja tehnilised dokumendid. 2012.a. aastal nägi ta viimati hagejat majas ööbimas, võtmeid ei ole ära vahetud. Seega hinnates poolte seletusi kogumis, on poolte seletused samased selles, et hageja lahkus kodust (vaidlusalune kinnistu) elamast 2012.a., kuid on vastuolulised selles, et hagejat pole kinnistule lastud elama, sinna tulla, sealt asju võtma või seda kasutama. Kostja 1 poolt kohtule esitatud Harju Maakohtu otsusest 2-12-48140 25.01.13, mis küll tühistati 19.04.13 Tallinna Ringkonnkohut otsusega (lk 129, I hageja enda tõend), algatas nii abielu lahutuse 21.11.12 kui ka ühisvara jagamise 01.04.14 hageja ( kostja 1 poolt esitatud, I kd lk 82jj). Hageja on ise esitanud kohtule oma hagi abielu lahutamiseks 21.11.12 (I lk 123), kus ta on märkinud, et pooled koos ei ela, ja kus ta on avaldanud, et kooselu kostjaga 2 on lõppenud 2012.a. Kohtule esitatud kostja 2 vastusest hagile (abielu lahutamiseks), apellatsioonkaebusest abielulahutuse otsusele nähutvalt on kostja 2 soovinud abielu mitte lahutada (lk 124 -128, 164). Hageja (ka kostjate) esitatud Harju Maakohtu otsusest nr 2-12-48140 11.09.13 (lk 131, I kd, 165) nähutvalt on poolte abielu lahutatud, kostja 2 loobus apellatsioonkaebusest (I kd lk 134). Kohus tuvastas otsuses, et poolte kooselu lõppes 2012.a. Hinnates eelviidatud hageja esitaud ja kostja 1 esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et hageja soov oli lõpetada kostjaga 2 abielu ja vara jagamine, samal ajal kui kostja 1 on nende tõenditega tõendanud, et kostja 2 soovis kooselu hagejaga jätkata. Kohtul puudub vajadus hinnangut täiendavalt anda kostjate esitatud abielu lahutuse hagi menetlusse võtmise määrusele nr 2-12-48140 (lk 163, I), kuivõrd sellega ei ole kohus sisuliselt midagi lahendanud.
38.Hinnates neid dokumentaalseid tõendeid kogumis poolte seletustega vande all, leiab kohus, et algatus mitte kasutada isiklikku kasutusõigust vaidlusalusel kinnistul lähtus hagejast ja tema soovist, mitte aga sellest, et kostjad oleksid kuidagi teinud takistusi hagejale kinnistut kasutamast. Kohtu hinnangul ei võimalda poolte seletused järeldada, et just kostjad takistasid hagejal kasutamast kinnistut ja hagejal sealt omi asju võtnumast. Kohtu hinnangul ei ole usutavad hageja seletused, et kostjad tegid talle takistusi 2014.a. majja tulemast ja seal elamast. Nimelt olukorras, kus hageja avaldas 2012. kohtule, et ta elab kostjast lahus, soovis abielu lahutada, ei ole usutav hageja seletus ja väide, et ta soovis 2014.a. sügisel kinnistut ja elamut kasutama hakata ning teostama isiklikku kasutusõigust ja et kostjad tegid takistusi. Tõsi on, et hageja kasuks on isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse seatud ja kinnistusraamatu kanne on kehtiv ja hageja võib igal ajal seda õigust teostada, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja seletused usutavad tema soovist seda õigust reaalselt teostada 2014.a. ja milleks kostjad tegid selleks takistusi. Kohtu hinnangul võimaldavad kostjate seletused vande all järeldada, et tegelikult käis hageja majast omi asju võtmast, ta sai nad ka kätte ning hageja väide, kostjad tegid selleks takistusi või mingil muul moel ei võimaldanud hagejal seal olla, ei ole tõendatud, sest poolte seletused välistavad säärase takistuste tegemist ja elamise ning kasutamise võimatuse seletuste vastuolu tõttu. Nii leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et kostja 1 oleks jätnud täitmata koormise, mis tal oli seoses hageja isikliku kasutusõiguse võimaldamisega kinnistule, ning et kostja 2 oleks teinud takistusi hagejale kinnistut kasutamast. Nii ei saa pidada nn koormise täitmata jätmist või takistuste tegemist või kinnistu kasutamise võimatust hageja suhtes jämedaks tänamatuseks VÕS § 267 p 1, 3 järgi. 8 (6)
39.Kohtule esitaud kinkelepingust ei nähtu mingeid takistusi, et kostja 1 ei võiks kinkida kinnistut edasi ja seda kostjale 2. Seega ei ole võimalik pidada seda jämedaks tänamatuseks hageja suhtes VÕS § 267 p 1 järgi. Kuulanud pooled vande all ära ja hinnates esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab kohus, et olukorras, kus hageja algatas lahutuse, lahkus kodust 2012.a. , soovis perest täielikult lahku lüüa, samal ajal kui kostja 2 oli kostjate 1, 2 seletuste kohaselt tõsiselt haige (seda hageja ei vaidlustanud), ei ole kohtu hinnangul hageja käitumine olnud selline väärikas või laitmatu, kus kostja 1 kui tütre poolt haigele emale (kostjale 2) sellisel elulises situatsioonis kinnistu kinkimine oleks jäme tänamatus hageja vastu VÕS § 267 p 1 järgi.
40.Nimetatud kaalutlustel on hageja alusetult taganenud vaidlusalusest kinkelepingust 01.04.14 ning selle taganemisel ei ole õiguslikku toimet. Kuna kinkelepingust taganemisel ei ole õiguslikku toimet, siis ei ole vaidlusalune kinkeleping VÕS § 186 p 5 ja §188 lg 2 järgi lõppenud. Seega ei ole hagejal VÕS § 268 lg 1 järgi õigust nõuda kostjalt 1 üleantu eest hüvitist 250 000 € VÕS § 1028 lg 1 ja § 1033 lg 3 alusel ega nõuda, et kohus tuvastaks kostja 2 kohustuse VÕS § 192 lg 1 1 lause järgi ühineda hageja poolt 01.04.2014 tehtud kinkelepingust taganemisvaldusega ja asendada kohtulahendiga vastav L. Mi tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 järgi, ega alternatiivselt nõuda kostjalt 1 500 000 euro väljamõistmist hagejale ja kostjale 2 solidaarselt. Samuti ei ole kohtul vaja märkida otsuses, et kostja 2 ja hageja on solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 lg 1 tähenduses. Siinkohal ei ole kohtul vaja analüüsida, ka hageja saaks üldse nõuda kostjalt 2 taganemisega ühinemist ja sellise kohustuse olemasolu tuvastamist, mida tuleks asendada kohtulahendiga. Samuti ei ole vaja kohtul analüüsida, kas hageja ja kostja 2 on solidaarvõlausaldajad kostja 1 vastu esitatud alternatiivse nõude puhul. Hageja viivisenõue jääb samuti rahuldamata, kuna esmane nõue ja alternatiivne nõue jääb rahuldamata. Viivise suurusele ja arvestusele seetõttu kohus hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Asjaolud, kas hageja töötas välismaal ja millise aadressi märkis ta hagiavalduses või muus menetlusdokumendis, ei oma üldse tähtsust. Selle tõttu ei anna kohus nendele väidetele siulist hinnangut ega hinda hageja esitatud passikoopiad. Menetluskulude jaotus, suurus Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel tema enda kanda ja kostja 1 ja kostja 2 menetluskulud võrdselt hageja kanda. Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik Põhjendusi muudetud Tallinna RK 27.09.2019 lahendiga.
9 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.