2-19-331
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Kohtujurist
Maarja Kadakas
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-331
Tsiviilasi
OÜ JTEPartners pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ JTEPartners (registrikood 12123819, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Pärnu mnt 160a, Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige M N (epost: xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
2-19-331
2-19-331 Võlgniku poolt esitatud kassaraamatu failist tulenevalt pole võimalik aru saada, kuidas kassajääk kujunes ja kelle käes see reaalselt on. Kassaruandest nähtuvalt on seisuga 07.01.2019 kassast välja võetud 7 835,30 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmetel võlgnikul kassajääk puudub, kuid võlgniku arendusjuhi poolt anti haldurile üle reaalne kassa, mille rahaliste vahendite jääk on umbes summas 250 eurot. Seega on halduri andmetel sularahakuludega katmata puudujääk kassas 7 585,30 eurot. Võlgniku poolt avalduses välja toodud debitoorsete nõuete osas leiab ajutine haldur, et kuna nõuete sissenõutavuse perspektiivid ja ulatus ei ole hetkel teada, siis ajutine haldur nendega ei arvesta. Koos kassajäägi ja arvelduskontodel asuvate summadega on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul käibevara kogusummas 1658,23 eurot. Võlgnikule kuulusid ja arvutid ja muud kontoritarbed, mille väärtuseks arvestab ajutine haldur maksimaalselt 450 eurot. Seega on võlgnikul vara maksimaalselt kokku 2108,23 eurot. Kohustusi on ajutine haldur tuvastanud aga 338 028,94 euro ulatuses. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt katta edaspidi pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on seega maksejõuetu. Tervendamise võimalusi ajutine haldur ei näe. Kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuid need tuleb edaspidise menetluse jooksul välja selgitada, kui võlausaldajad tasuvad raha kohtu deposiiti menetluse jätkamiseks. Halduri hinnangul pole võlgniku püsivat maksejõuetuse tekkimise aega võimalik täpselt määratleda, sest raamatupidamist pole korrektselt peetud. Halduri hinnangul võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt enne pankrotiavalduse esitamist, kuna võlad tarnijatele on kokku väga suured ja paljud neist ulatuvad 2017. aastasse. Ajutine haldur leiab, et võlgniku esindaja on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Maksejõuetus on vähemalt osaliselt tingitud ebaõnnestunud äriplaanist ning osaliselt võib põhjuseks pidada ka ebapädevat juhtimist. Ajutise pankrotihalduri arvamusel võivad antud juhul esineda KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes võib võlgniku maksejõuetus olla ajutise halduri hinnangul põhjustatud vähemalt osaliselt võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost või raskest juhtimisveast. Samas ei välista ajutine haldur, et isegi pädeva juhtimise korral oleks võlgnik ebaõnnestunud äriidee tõttu maksejõuetuna lõpetanud ehk maksejõuetus olukorra kujunemisel omasid rolli ka muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 4000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
3 (5)
2-19-331
2-19-331
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.