Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: OÜ JTEPartners (registrikood 12123819, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Pärnu mnt 160a, Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige M N (epost: xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ JTEPartners (registrikood 12123819) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Terje Eiprel likvideerida OÜ JTEPartners kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates OÜ JTEPartners äriregistrist kustutamisest.
Määrata OÜ JTEPartners dokumentide hoidjaks M N (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasu suuruseks 2592 eurot (sh käibemaks 432 eurot) ning vajalike kulude katteks 44 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. 1 (5)
2-19-331
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.OÜ JTEPartners esitas 08.01.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks, kuivõrd võlgnikul on pankrotiavalduse esitamise seisuga lühiajalisi kohustusi summas 198 577,67 eurot ja pikaajalisi kohustusi 93 366 eurot. Vara koosneb nõuetest kolmandate isikute vastu, immateriaalsest varast ning väikevahenditest. Vara bilansiline väärtus on 100 137,26 eurot. Võlgade suurenemise vältimiseks on äriühing detsembris 2018. aastal tegevuse lõpetanud. Võlgnik palub määrata ajutine haldur ning kuulutada välja pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.23.01.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 18.02.2019.
3.14.02.2019 esitas Terje Eipre kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt alustas võlgnik majandustegevust 2011. aasta novembri teises pooles. Põhitegevuseks oli veebikeskkonna Mychef.ee kaudu klientidele erinevate restoranide poolt pakutava menüü koju kättetoimetamine. Täiendavalt pakuti ka pakiveoteenust, hiljem lisandus tegevusalaks ka muu infoalane tegevus, mis seisnes tellimuste infosüsteemi, sh. mobiilirakenduse väljatöötamises ja arendamises. 05.05.2016 omandas ettevõttes osaluse Leedu äriühing UAB „Xxxx“, kelle äriplaan nägi ette kõiki balti riike hõlmava toidukullerteenuseid osutava ettevõtete keti ülesehitamise. UAB „Xxxx“ osalus kuulus omakorda täies ulatuses Läti äriühingule SIA Xxxx, mille osad kuulusid omakorda kahele äriühingule Ukrainast ja Lätist. Ajutisele haldurile esitatud andmete põhjal hakkas võlgniku majanduslik seis halvenema alates 2016. aastast, kuid hilisemate majandusnäitajate puudumise tõttu ei võimalda olemasolevate majandusnäitajate võrdlemine mingeid järeldusi võlgniku majandusliku olukorra kujunemise kohta teha. Võlgnikul on aruande koostamise seisuga lõpetamata töölepingud 10 töötajaga. 2 (5)
2-19-331 Võlgniku poolt esitatud kassaraamatu failist tulenevalt pole võimalik aru saada, kuidas kassajääk kujunes ja kelle käes see reaalselt on. Kassaruandest nähtuvalt on seisuga 07.01.2019 kassast välja võetud 7 835,30 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmetel võlgnikul kassajääk puudub, kuid võlgniku arendusjuhi poolt anti haldurile üle reaalne kassa, mille rahaliste vahendite jääk on umbes summas 250 eurot. Seega on halduri andmetel sularahakuludega katmata puudujääk kassas 7 585,30 eurot. Võlgniku poolt avalduses välja toodud debitoorsete nõuete osas leiab ajutine haldur, et kuna nõuete sissenõutavuse perspektiivid ja ulatus ei ole hetkel teada, siis ajutine haldur nendega ei arvesta. Koos kassajäägi ja arvelduskontodel asuvate summadega on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul käibevara kogusummas 1658,23 eurot. Võlgnikule kuulusid ja arvutid ja muud kontoritarbed, mille väärtuseks arvestab ajutine haldur maksimaalselt 450 eurot. Seega on võlgnikul vara maksimaalselt kokku 2108,23 eurot. Kohustusi on ajutine haldur tuvastanud aga 338 028,94 euro ulatuses. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt katta edaspidi pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on seega maksejõuetu. Tervendamise võimalusi ajutine haldur ei näe. Kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuid need tuleb edaspidise menetluse jooksul välja selgitada, kui võlausaldajad tasuvad raha kohtu deposiiti menetluse jätkamiseks. Halduri hinnangul pole võlgniku püsivat maksejõuetuse tekkimise aega võimalik täpselt määratleda, sest raamatupidamist pole korrektselt peetud. Halduri hinnangul võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt enne pankrotiavalduse esitamist, kuna võlad tarnijatele on kokku väga suured ja paljud neist ulatuvad 2017. aastasse. Ajutine haldur leiab, et võlgniku esindaja on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Maksejõuetus on vähemalt osaliselt tingitud ebaõnnestunud äriplaanist ning osaliselt võib põhjuseks pidada ka ebapädevat juhtimist. Ajutise pankrotihalduri arvamusel võivad antud juhul esineda KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul ei esine hetkel teadaolevate andmete põhjal KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Täpsemat hinnangut on võimalik aga anda edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes võib võlgniku maksejõuetus olla ajutise halduri hinnangul põhjustatud vähemalt osaliselt võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost või raskest juhtimisveast. Samas ei välista ajutine haldur, et isegi pädeva juhtimise korral oleks võlgnik ebaõnnestunud äriidee tõttu maksejõuetuna lõpetanud ehk maksejõuetus olukorra kujunemisel omasid rolli ka muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 4000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 24 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitamist summas 44 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest.
5.18.02.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik ei osalenud. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 4000 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
3 (5)
2-19-331
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.02.2019. Seisuga 18.02.201925.02.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks on 2108,23 eurot ning kohustusi vähemalt 338 028,94 euro ulatuses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib osaliselt pidada võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost või raskest juhtimisveast, samas ei välista haldur, et rolli mängisid ka muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutises pankrotimenetluses puudub ajutisel halduril kindel info, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga, tahtlus, ebaõnnestunud äriidee või kõigi kolme kombinatsioon. Nimetatud asjaolusid oleks võimalik täiendavalt analüüsida edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 4 (5)
2-19-331
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus on seisukohal, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liige M N (isikukood xxxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2592 eurot (sh käibemaks 432) ning vajalike kulude katteks 44 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882) kasuks.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
16.PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 ASis SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.