Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas antud asjas menetluse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ hagi Naive Finants OÜ ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu hageja nõude summas 248.12 eurot tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. 25.01.2019 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada poole tasutud riigilõivust. Kostja I nõustub hagist loobumisega, kuid palub hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 1227.60 eurot. Kostja II ei ole hagist loobumise osas oma kirjalikku seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

2-18-8821 TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ hagi Naive Finants OÜ ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu hageja nõude summas 248.12 eurot tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. 25.01.2019 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ hagis Naive Finants OÜ ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu hageja nõude tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

2-18-8821 Kostja I on palunud hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 1227.60 eurot, mis koosnevad kostja I lepingulise esindaja kuludest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale I õigusteenust kokku 9,3 tunni ulatuses tunnitasumääraga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse osutamisel on kostja I lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid:  hagiavalduse ja lisadega tutvumine – 1 tund;  hagile vastuse koostamine – 5,3 tundi;  hagivastuse lõplik redigeerimine ja kohtule esitamine – 0,75 tundi;  hageja 09.10.2018 seisukoha ja lisadega tutvumine – 1 tund;  hageja 06.12.2018 teatisega tutvumine – 0,15 tundi;  hagist loobumise avalduse õiguslik analüüs ja seisukoha koostamine – 1,1 tundi. Kostja I palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hageja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Hageja vaidleb kostja I menetluskulude suurusele vastu, leides, et kostja I menetluskulud ei ole esitatud menetlusdokumente arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Hagiavaldus ja selle lisad ei ole mahukad (sealjuures puudutab hagi kostjat I vaid osaliselt). Hagi põhineb pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusel, millega kostja I oli tutvunud. Arvestades kostja I hagiavaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ja kohtule edastamise vajalik ajakulu suurem kui 3,5 tundi. Hageja 09.10.2018 dokument ei ole mahukas ja puudutab vaid osaliselt kostja I seotud seisukohti, seega ei ole sellega tutvumise ajakulu 1 tunni ulatuses põhjendatud. Hageja 06.12.2018 teatis puudutas vaid kostjat II, mistõttu ei ole kostja I ajakulu põhjendatud ega vajalik. Hagist loobumise avaldus ei vajanud õiguslikku analüüsi ja kostja I ei ole sellele ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Menetluskulude nimekirja ja sellega seonduvate taotluste eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud, mida saaks hagejalt välja mõista. Samuti tuleks arvesse võtta, et hageja nõude suurus oli vaid 284.12 eurot. Samuti on hageja seisukohal, et kostja I tekitas ise endale põhjendamatult menetluskulud, kuivõrd ta ei loobunud hagimenetluses osalemast, kuigi tal puudus võlgniku pankrotimenetluses nõue ja ta ei olnud seetõttu pankrotimenetluses võlausaldaja. Lisaks on kostja I juhatuse liige Janno Saar ise lepingulise esindaja (õigusbüroo) juures töötav jurist ja oleks seega olnud võimeline ise kostjat I menetluses esindama. Menetluskulud on õigusbüroo kaudu kunstlikult tekitatud. Ei ole usutav, et kostjale I on üldse arveid välja kirjutatud. Riigikohus on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 märkinud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tund, mis kulus hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavaldus on sisuliselt 4,5 lehekülge pikk ja hagiavalduse täpsustus sisuliselt 2 lehekülge pikk. Hagiavaldusele lisatud nõudeavaldus ja sellele lisatud arved, OÜ Reyna Trade (pankrotis) võlausaldajate 2. üldkoosoleku protokoll ja võlausaldajate vastuväited olid esitatud juba OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses, millega kostja I pidi hagiavalduse esitamise ajaks juba eelnevalt tutvunud olema ja seega ei olnud tegemist kostja I jaoks uute dokumentidega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise ajakulu 0,5 tundi.

2-18-8821 Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu kokku 6,05 tundi, mis kulus hagile vastuse koostamiseks ja selle redigeerimiseks ning kohtule edastamiseks, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Võttes arvesse kostja I vastuse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise, redigeerimise ja kohtule edastamise mõistlikuks ning põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud kostja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tund, mis kulus hageja 09.10.2018 seisukohtadega tutvumiseks. Võttes arvesse hageja seisukohtade mahtu (5,5 lehekülge) ja sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud dokumentidega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,6 tundi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu 0,15 tundi, mis kulus hageja 06.12.2018 teatisega tutvumiseks, ei saa pidada põhjendatud ega vajalikuks ajakuluks. Hageja on 06.12.2018 edastanud kohtule teatise, milles ta on kohut informeerinud asjaolust, et kostja II suhtes on välja kuulutatud pankrot. Nimetatud asjaolu ei puuduta kostjat I ega hageja nõuet kostja I vastu, mistõttu puudus kostja I esindajal vajadus nimetatud teatisega põhjalikumaks tutvumiseks. Seega ei saa nimetatud ajakulu pidada vajalikuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu 1,1 tundi, mis kulus hagist loobumise avalduse õiguslikuks analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagist loobumise avaldus ei ole õiguslikult keerukas menetlusdokument, mistõttu ei ole usutav, et kostja I õigusteadmistega esindaja vajas aega antud dokumendi ja menetluse edasise käigu õiguslikuks analüüsimiseks. Kostja I ei ole hagist loobumise osas sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid on 04.02.2019 vastuses möönnud, et nõustub hagist loobumisega. Kostja I 04.02.2019 vastus sisaldab ka taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, kuid vastavalt Riigikohtu 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 väljendatud seisukohale on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega ei kuulu kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise kulud hageja poolt hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja I 04.02.2019 vastuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,3 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja I lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 4,9 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb kostja I lepingulise esindaja tasu lugeda põhjendatud ja vajalikuks 539 (110 x 4,9) euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 6 peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega lisandub väljamõistetavale menetluskulule summas 539 käibemaks 20 % summas 107.80 eurot. Kokku kuuluvad hagejalt kostja I kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 646.80 eurot ja menetluskuludelt (646.80 eurot) viivis

2-18-8821 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja väited, et kostja I seaduslikul esindajal on õigusteadmised, mistõttu oleks ka tema kostja I esindamisega toime tulnud ja puudus vajadus lepingulise esindaja teenuste kasutamiseks, on asjakohatud. Riigikohus on 19.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16 märkinud, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Seega ei saa kostja I menetluskulusid jätta hagejalt välja mõistmata põhjusel, et kostja I seaduslik esindaja oleks ise võinud kostjat I menetluses esindada. Samuti ei saa kostja I menetluskulusid jätta hagejalt välja mõistmata põhjusel, et kostja I ei loobunud hagimenetluses osalemast. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostjate ringi määrab hagimenetluses hageja ja TsMS ei näe kostjale ette võimalust hagist loobuda. Juhul, kui hageja leidis, et kostja I ei olnud kohane kostja, oli temal võimalus kostja I vastu esitatud nõue tagasi võtta või sellest loobuda. Vastava õiguse näeb seadus ette üksnes hagejale. Hageja väited, et käesoleval juhul tuleks menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka seda, et hageja nõude suurus oli 248.12 eurot, on kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohatud. Riigikohus on 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kostjate vastu nõuet 248.12 euro väljamõistmiseks, vaid hageja nõude summas 248.12 eurot tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. Vastavalt TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole käesoleva tsiviilasja hinnaks 248.12 eurot, vaid 3500 eurot. Kostja I menetluskulud ei üle hagihinda ehk 3500 eurot. Kostja II menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast

2-18-8821 summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud 07.06.2018 riigilõivu 300 eurot selgitusega „EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ hagi nõude tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses.“ Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb TSMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 150 eurot ja kanda see hageja arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.