Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-18-6020

Menetluskulude jaotus Jätta osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder, osaühingu Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts, osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) menetluskulud solidaarselt osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder, osaühingu Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts ja osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-18-6020 20.11.2018 esitas OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja 3) AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (kostja) vastu hagiavalduse. Kohus võttis hagi menetlusse 23.01.2018 määrusega tsiviilasi nr 2-18-17550. Tsiviilasi nr 2-18-6020 OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani hagi AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu põhivõla ja viivise saamiseks ja tehingu tagasivõitmiseks liideti Harju Maakohtu 22.11.2019 määruse alusel tsiviilasjaga nr 2-18-6359, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truuts ́i hagi AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu tehingu tagasivõitmiseks. Liidetud tsiviilasjade numbriks jäi 2-18-6020. Harju Maakohtu 10.01.2020 määrusega liideti ühte menetlusse tsiviilasi nr 2-18-17550 OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagi AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes, alternatiivselt õigussuhte puudumise tuvastamiseks tsiviilasjaga 2-18-6020, lugeda tsiviilasja numbriks 2 18-6020. 26.10.2020 esitasid hagejad (ühiselt viidatud ka DPR) hagiavalduse tervikteksti. Kostja Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (viidatud ka SLK) vaidleb nõuetele tervikuna vastu ja palub jätta hageja 1 (viidatud ka Reyna), hageja 2 (viidatud ka Dagenhart) ja hageja 3 (viidatud ka Paxton) haginõuded rahuldamata.

2-18-6020 tunnistada ka osaliselt (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-111-16, punkt 30). Hageja taotlebki tagasivõitmise korras Kokkuleppe ühe osa, s.t punktide 2.2.(b) ja 2.3(b), kehtetuks tunnistamist, millega väidetavalt loobuti nõuetest kostja vastu. Kokkuleppe punktid 2.2.(b) ja 2.3(b) kahjustavad võlausaldajate huve. Kostja on tsiviilasjas nr 2-17-19449 leidnud, et OÜ Reyna Trade loobus Kokkuleppe punkti 2.2.(b) alusel kõigist nõuetest kostja vastu, mis tähendaks, et Kokkuleppe kehtivuse korral ei peaks kostja seega tasuma OÜ Reyna Trade pankrotivarasse võlgnevust, mis küündib 8 838 634 euroni. Kokkulepe, millega on OÜ Reyna Trade kostja vastu lihtsalt oma nõudest loobunud ilma mingit vastusooritust saamata kahjustab selgelt OÜ Reyna Trade võlausaldajate huve. Kokkuleppe punktide 2.2.(b) ja 2.3(b) kehtivuse korral ei ole OÜ Reyna Trade pankrotivara kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kaudu võimalik suurendada ning võlausaldajatel vastavalt ka oma OÜ Reyna Trade vastu olevaid nõudeid rahuldatud saada. OÜ Reyna Trade nõue, millest väidetavalt Kokkuleppe punktiga 2.2.(b) loobuti (Kokkuleppe punktiga 2.2(b) on samasisuline ka punkt 2.3.(b)), oli selle sõlmimise ajaks muutunud sissenõutavaks. Sisuliselt on tegemist ka kinke iseloomu omanud kokkuleppega (PankrS § 111 lg 3). Kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lõike 2 järgi, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kokkulepe sõlmiti kolm kuud enne OÜ-le Reyna Trade ajutise halduri määramist. Käesoleval juhul tuleb seega eeldada, et kostja teadis OÜ Reyna Trade võlausaldajate huvide kahjustamisest ning ilmselgelt sooviski seda. Kostja teadlikkust ja tahtlikkust võlausaldajate huve kahjustada kinnitab ka see, et kostja ainuaktsionäriks ja nõukogu liikmeks olev V L, kuulus samal ajal ka OÜ Reyna Trade juhatusse ning on ühe OÜ Reyna Trade juhatuse liikmena Kokkuleppe ka allkirjastanud. V L tegi OÜ Reyna Trade juhatuse liikmena seega tehingu, millega OÜ Reyna Trade loobus nõuetest V L ainuomandisse kuuluva äriühingu ehk kostja vastu. Sellise tehinguga eiras V L ka juhatuse liikme huvide konfliktis tegutsemise keeldu, mis tuleneb ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustusest. Kuna V L oli nii OÜ Reyna Trade kui ka kostja juhtorgani liige, pidi kostja olema ka teadlik OÜ Reyna Trade majanduslikust seisust ning sellest, et selline Kokkulepe kahjustab OÜ Reyna Trade võlausaldajaid. Kokkuleppe punktid 2.2.(b) ja 2.3(b) kahjustavad OÜ Reyna Trade võlausaldajate huve, millest kostja oli Kokkuleppe sõlmimisel teadlik. Hageja palub Kokkuleppe punktid 2.2.(b) ja 2.3(b) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja alternatiivne tuvastusnõue. Kuivõrd asjaosaliste väited on vastuolulised selles, kas Kokkulepe on sõlmitud või mitte ning hagejale ei ole esitatud Kokkuleppe originaali, millel oleksiga osapoole allkiri, palub hageja kohtul alternatiivselt tuvastada, et SLK ja OÜ Reyna Trade ei ole sõlminud nõuetest loobumise kokkulepet (Release Agreement'i punkti 2.2 ja 2.3 alapunktid(b)). Kui kohus tuvastab, et OÜ Reyna Trade ei ole Kokkulepet sõlminud, ei jää hageja Kokkuleppe punkti 2.2 ja 2.3 alapunktide (b) kehtetuks tunnistamisele suunatud hagiavaldus sel formaalsel põhjusel rahuldamata. Isegi, kui Kokkuleppe peaks olema sõlmitud ja see kehtib, kuulub see tagasivõitmisele. Hageja 1 palub seega rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks 1. märtsil 2017 DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Reyna Trade OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ vahel sõlmitud Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“) punktides 2.2(b) ja 2.3(b) sisalduvad Reyna Trade OÜ kui „the Bareboat Charterer“ (eesti keelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS-i Saaremaa Laevakompanii kui „SLK“ vahelised kokkulepped, mille ingliskeelne sõnastus ja nende tõlge eesti keelde on järgmine: „2.2 Release and waiver of claims on Release Date 1 [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or before 28 February 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver.

2-18-6020 [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 1 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 28. veebruaril 2017 ja enne seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ [...] „2.3 Release and waiver of claims on Release Date 2 [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or after 1 March 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.3 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 2 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 1. märtsil 2017 ja pärast seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ Alternatiivselt hageja 1 esimesele esitatud nõudele, tuvastada, et OÜ Reyna Trade (pankrotis) kui „the Bareboat Charterer“ (eestikeelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kui „SLK“ vahel ei ole kehtivalt sõlmitud 1. märtsi 2017 Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“), mille osapoolteks on märgitud DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Reyna Trade OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ, punktides 2.2(b) ja 2.3(b) kajastatud alljärgneva sisuga kokkuleppeid ning et AS Saaremaa Laevakompanii pole OÜ Reyna Trade (pankrotis) ees olevatest kohustustest 1. märtsi 2017 Release Agreement’i alusel vabanenud: „2.2 Release and waiver of claims on Release Date 1 [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or before 28 February 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 1 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 28. veebruaril 2017 ja enne seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ [...] „2.3 Release and waiver of claims on Release Date 2 [...] (b) The Bareboat Charterer:

2-18-6020 (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or after 1 March 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.3 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 2 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 1. märtsil 2017 ja pärast seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...].“

2-18-6020 mingit vastusooritust saamata kahjustab selgelt OÜ Dagenhart võlausaldajate huve. Kokkuleppe punkti 2.2.b kehtivuse korral ei ole OÜ Dagenhart pankrotivara kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kaudu võimalik suurendada ning võlausaldajatel vastavalt ka oma OÜ Dagenhart vastu olevaid nõudeid rahuldatud saada. OÜ Dagenhart nõue, millest väidetavalt Kokkuleppe punktiga 2.2.b loobuti, oli kokkuleppe sõlmimise ajaks muutunud sissenõutavaks. Sisuliselt on tegemist ka kinke iseloomu omanud kokkuleppega (PankrS § 111 lg 3). Kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lõike 2 järgi, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kokkulepe sõlmiti kolm kuud enne OÜ-le Dagenhart ajutise halduri määramist. Käesoleval juhul tuleb seega eeldada, et kostja teadis OÜ Dagenhart võlausaldajate huvide kahjustamisest ning ilmselgelt sooviski seda. Kostja teadlikkust ja tahtlikkust võlausaldajate huve kahjustada kinnitab ka see, et kostja ainuaktsionäriks ja nõukogu liikmeks olev V L, kuulus samal ajal ka OÜ Dagenhart juhatusse ning on ühe OÜ Dagenhart juhatuse liikmena Kokkuleppe ka allkirjastanud. V L tegi OÜ Dagenhart juhatuse liikmena seega tehingu, millega OÜ Dagenhart loobus nõuetest V L ainuomandisse kuuluva äriühingu ehk kostja vastu. Sellise tehinguga eiras V L ka juhatuse liikme huvide konfliktis tegutsemise keeldu, mis tuleneb ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustusest. Kuna V L oli nii OÜ Dagenhart kui ka kostja juhtorgani liige, pidi kostja olema ka teadlik OÜ Dagenhart majanduslikust seisust ning sellest, et selline Kokkulepe kahjustab OÜ Dagenhart võlausaldajaid. Hageja palub Kokkuleppe punkti 2.2.b tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja 2 palub seega rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks 1. märtsil 2017 DVB Bank America N.V., Saremaa Investments 1 Limited, OÜ Dagenhart, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ vahel sõlmitud Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“) punktis 2.2.b. sisalduv Dagenhart OÜ kui „the Bareboat Charterer“ (eestikeelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS-i Saaremaa Laevakompanii kui „SLK“ vaheline kokkulepe, mille ingliskeelne sõnastus ja selle tõlge eesti keelde on järgmine: „2.2 Release and waiver of claims on Release Date [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ Alternatiivselt hageja 2 esimesele esitatud nõudele, tuvastada, et OÜ Dagenhart (pankrotis) kui „the Bareboat Charterer“ (eestikeelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kui „SLK“ vahel ei ole kehtivalt sõlmitud 1. märtsi 2017 Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“), mille osapoolteks on märgitud DVB Bank America N.V., Saremaa Investments 1 Limited, Dagenhart OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ, punktis 2.2(b) kajastatud alljärgneva sisuga kokkulepet ning et AS Saaremaa Laevakompanii pole OÜ Dagenhart (pankrotis) ees olevatest kohustustest

2-18-6020 [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]

2-18-6020 tasuma OÜ Paxton Assets pankrotivarasse võlgnevust, mis küündib 7 038 228.57 euroni. Kokkulepe, millega OÜ Paxton Assets on kostja vastu lihtsalt oma nõudest loobunud ilma mingit vastusooritust saamata kahjustab selgelt OÜ Paxton Assets võlausaldajate huve. Kokkuleppe punkti 2.2.(b) kehtivuse korral ei ole OÜ Paxton Assets pankrotivara kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kaudu võimalik suurendada ning võlausaldajatel vastavalt ka oma OÜ Paxton Assets vastu olevaid nõudeid rahuldatud saada. OÜ Paxton Assets nõue, millest väidetavalt Kokkuleppe punktiga 2.2.(b) loobuti, oli selle sõlmimise ajaks muutunud sissenõutavaks. Sisuliselt on tegemist ka kinke iseloomu omanud kokkuleppega (PankrS § 111 lg 3). PankrS § 110 lõike 2 järgi, kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kokkulepe sõlmiti kolm kuud enne OÜ-le Paxton Assets ajutise halduri määramist. Käesoleval juhul tuleb seega eeldada, et kostja teadis OÜ Paxton Assets võlausaldajate huvide kahjustamisest ning ilmselgelt sooviski seda. Kostja teadlikkust ja tahtlikkust võlausaldajate huve kahjustada kinnitab ka see, et kostja ainuaktsionäriks ja nõukogu liikmeks olev V L, kuulus samal ajal ka OÜ Paxton Assets juhatusse ning on ühe OÜ Paxton Assets juhatuse liikmena Kokkuleppe ka allkirjastanud. V L tegi OÜ Paxton Assets juhatuse liikmena seega tehingu, millega OÜ Paxton Assets loobus nõuetest V L ainuomandisse kuuluva äriühingu ehk kostja vastu. Sellise tehinguga eiras V L ka juhatuse liikme huvide konfliktis tegutsemise keeldu, mis tuleneb ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustusest. Kuna V L oli nii OÜ Paxton Assets kui ka kostja juhtorgani liige, pidi kostja olema ka teadlik OÜ Paxton Assets majanduslikust seisust ning sellest, et selline Kokkulepe kahjustab OÜ Paxton Assets võlausaldajaid. Kokkuvõttes, Kokkuleppe punkt 2.2.(b) kahjustab OÜ Paxton Assets võlausaldajate huve, millest kostja oli Kokkuleppe sõlmimisel teadlik. Hageja palub Kokkuleppe punkti 2.2.(b) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja alternatiivne tuvastusnõue. Kuivõrd asjaosaliste väited on vastuolulised selles, kas Kokkulepe on sõlmitud või mitte ning hagejale ei ole esitatud Kokkuleppe originaali, millel oleks iga osapoole allkiri (hageja on Kokkuleppe originaali esitamist kostjalt palunud, kuid kostja ei ole seda esitanud), palub hageja kohtul alternatiivselt tuvastada, et SLK ja OÜ Paxton Assets ei ole sõlminud nõuetest loobumise kokkulepet (Release Agreement’i punkti 2.2 alapunkti (b)). Kui kohus tuvastab, et OÜ Paxton Assets ei olegi Kokkulepet üldse sõlmitud, ei jää hageja Kokkuleppe punkti 2.2 alapunkti (b) kehtetuks tunnistamisele suunatud hagiavaldus sel formaalsel põhjusel rahuldamata. Isegi, kui Kokkuleppe peaks olema sõlmitud ja see kehtib, kuulub see tagasivõitmisele. Hageja 3 palub seega rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks 1. märtsil 2017 DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Paxton Assets OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ vahel sõlmitud Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“) punktis 2.2(b) sisalduv Paxton Assets OÜ kui „the Bareboat Charterer“ (eesti keelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS-i Saaremaa Laevakompanii kui „SLK“ vaheline kokkulepe, mille ingliskeelne sõnastus ja nende tõlge eesti keelde on järgmine: „2.2 Release and waiver of claims on Release Date [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja

2-18-6020 (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ Alternatiivselt punktis 9 esitatud nõudele, tuvastada, et OÜ Paxton Assets kui „the Bareboat Charterer“ (eesti keelses tõlkes „Laevapereta prahtija“) ja AS Saaremaa Laevakompanii kui „SLK“ vahel ei ole kehtivalt sõlmitud 1. märtsi 2017 Release Agreement’i (eesti keeles „kohustustest vabastamise kokkulepe“), mille osapoolteks on märgitud DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Paxton Assets OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinid OÜ, punktis 2.2(b) kajastatud järgmise sisuga kokkulepet ning et AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pole OÜ Paxton Assets (pankrotis) ees olevatest kohustustest 1. märtsi 2017 Release Agreement’i alusel vabanenud: „2.2 Release and waiver of claims on Release Date [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu.

2-18-6020 b) Tehing tuvastatakse kokkuleppe sisu alusel, s.t kas tegemist on õigussuhte loomise/muutmise/lõpetamisega. Tehingu olemust ei muuda asjaolu, kuidas tehing on vormistatud: kas eraldiseisvas lepingudokumendis või ühes lepingudokumendis koos teiste tehingutega. c) Kui vaidlustatud tehingul on seos mingi teise tehinguga, ei tähenda see, et vaidlustatud tehingut ei saaks tagasi võita. Samuti ei too see kaasa vajadust tunnistada kehtetuks kõiki seotud tehinguid. Kui vaidlustatud tehingul on seos teise tehinguga, mille alusel pankrotivõlgnik näiteks sai vastusoorituse, saab seda teist tehingut võtta arvesse hindamaks, kas vaidlustatud tehing kahjustab pankrotivõlgniku võlausaldajate huve, kuid see ei tähenda, et tagasivõidetavat tehingut ennast tuleks piiritleda kuidagi laiemalt. d) Tagasivõitmise esemeks on tehing, (i) mille pooled on pankrotivõlgnik ja kostja ning (ii) mis kahjustab pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Release Agreement’i pealkirja kandev koonddokument, mis hõlmab mitut erinevat tehingut, ei saaks olla tagasivõitmise esemeks. Dagenhart/Paxton/Reyna ning SLK ei ole Release Agreement’ides sisalduvate kõigi tehingute pooled. Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve kahjustavad samuti ainult vaidlusalused kokkulepped, mitte Release Agreement’ides sisalduvad kõik kokkulepped. e) Eelnevat kinnitab nii Riigikohtu 2 kui ka ringkonnakohtu praktika. Hagejad viitavad täiendavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2020 lahendile tsiviilasjas nr 2-18-14719. Selles tsiviilasjas taotles pankrotihaldur, et kohus tunnistaks tagasivõitmise korras kehtetuks notariaalakti ühes punktis sisalduva (tagatis)kokkuleppe. Kostja üks vastuväide hagile oli, et tagasivõitmise esemeks ei saa olla notariaalakti ühes punktis sisalduv kokkulepe, vaid üksnes notariaalakt tervikuna. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tuvastas õigesti, et notariaalakti ühes punktis sisalduv (tagatis)kokkulepe on tehing, mille saab ka eraldiseisvalt tagasi võita (vt eelkõige ringkonnakohtu selgitus, et „[t]agasivõidetav tehing on 18. oktoobri 2016 lepingudokumendi p-s 5 sisalduv tagatiskokkulepe /.../ Seega eeldab hagi rahuldamine, et nii kostja I kui ka kostja II on sõlminud võlgnikuga 18. oktoobri 2016 lepingudokumendi p-s 5 tagatiskokkuleppe ehk teatava võlaõigusliku lepingu /.../ Maakohus märkis vaidlustatud otsuse lk 9 alt kolmandas lõigus õigesti, et tagatiskokkulepe on eraldiseisev tehing /../“). Ringkonnakohus selgitas ühtlasi, et tagasivõitmise hagi saab rahuldada üksnes isiku suhtes, kes on selle tehingu pool. f) Release Agreement’is sisalduva mitte ühegi teise tehingu kehtivus ei sõltunud vaidlusaluste kokkulepete kehtivusest. Tagasivõitmise õiguslik alus Vaidlusalused kokkulepped kuuluvad tagasivõitmisele PankrS § 111 lg 1 punktis 1 sätestatud alusel, alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 punktis 2 sätestatud alusel. Vaidlusalused kokkulepped kahjustavad Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve (tagasivõitmise esmane eeldus, PankrS § 109 lg 1) Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktika võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel a) Tehingu tagasivõitmisel ei ole üldjuhul määrav poolte tahe, vaid tehingu objektiivsed tagajärjed (11.07.19 TlnRnKo 2-16-16729, p 9.5). b) Oluline on, kas vaidlustatud tehinguta oleks pankrotivõlgniku võlausaldajatel võimalik oma nõuded saada rahuldatud suuremas ulatuses (RK 3-2-1-111-16, p 20). c) Hinnata tuleb vaidlustatud tehingu mõju tagasivõitmise hagi esitamise ajal, s.t võlausaldajatele, kes on esitanud oma nõuded pankrotivõlgniku pankrotimenetluses, mitte võlausaldajatele, kes pankrotivõlgnikul olid vaidlustatud tehingu tegemise ajal (RK 3-2-1-90-08, p 12; RK 3-2-1-50-17, p 10). d) Tehingu tagasivõitmiseks ei pea olema tuvastatud, kui suur summa oleks ilma vaidlustatud tehinguta pankrotivaras ja kui palju täpselt saaks iga võlausaldaja rohkem raha. Tuvastatud peab olema, et hüpoTiliselt saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses võrreldes

2-18-6020 sellega, millises ulatuses need saaksid rahuldatud tagasivõitmise aja seisuga. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada, kui vaidlustatud tehinguta oleks rahasumma, mis võlausaldajate vahel pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse, suurem summast, mis võlausaldajate vahel tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse (06.11.20 TlnRnKo 2-19-17285, p 30). e) Arvesse tuleb võtta ka nende võlausaldajate huve, kelle nõuete tunnustamise vaidlused on pooleli (RK 3-2-1-50-17, p 12). f) Võlausaldajate huvide kahjustamise jaatamiseks piisab sellest, kui on tuvastatud kasvõi üks võlausaldaja, kelle huvisid vaidlustatud tehing kahjustab (RK 3-2-1-87-08, p 11; RK 2-1618953, p 13.7). g) Pankrotiseadus ei erista pankrotivõlgniku võlausaldajaid pankrotivõlgniku lähikondsuse alusel (RK 3-2-1-122-09, p 18 teine lõik). SLK võlgnevused Dagenharti/Paxtoni/Reyna ees nõuetest loobumise hetkel a) SLK põhivõlgnevus Dagenharti ees oli 7 052 300 eurot. b) SLK põhivõlgnevus Paxtoni ees oli 6 511 921 eurot. c) SLK põhivõlgnevus Reyna ees oli 2 941 441 eurot. Nõuetest loobumine oli ühepoolne, s.t Dagenhart/Paxton/Reyna ei saanud nõuetest loobumise eest vastusooritust a) Vastusooritusena ei ole käsitletav ükskõik mis ajal, ükskõik kelle poolt ning ükskõik mis põhjusel pankrotivõlgnikule tehtud sooritus. Vastusooritus on sooritus, mille pankrotivõlgnik sai vastutasuks oma soorituse eest ning mida pankrotivõlgnik ei oleks saanud, kui ta ei oleks oma sooritust teinud. b) SLK pidanuks tõendama, et Dagenhart/Paxton/Reyna said nõuetest loobumise eest võrdväärse vastusoorituse. SLK seda ei tõendanud ning seda ei olnudki võimalik tõendada lihtsal põhjusel: sellist vastusooritust ei olnud. Hagejad tõendasid, et Dagenhart/Paxton/Reyna ei saanud nõuetest loobumise eest mitte mingisugust vastusooritust Nõuetest loobumisega kadus ära sisuliselt kogu pankrotivara ja selle asemele ei saadud midagi. c) Hagejad tõendasid, et nõuetest loobumisele pidi järgnema SLK vastusooritus (Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate ees kohustuste täitmine), kuid et see jäi SLK poolt tegemata. Vandeadvokaat Siret Siilbek on kirjalikult kinnitanud, et 2017. aasta juulikuust alates (s.t pärast vaidlusaluste kokkulepete sõlmimist) pidasid asjaosalised füüsilised isikud (sh SLK ainuaktsionär ja nõukogu esimees V L) läbirääkimisi, „millega AS Saaremaa Laevakompanii (või temaga seotud isikud) oleks ühel või teisel moel kompenseerinud investorite ja võlausaldajate nõudeid, mis neil olid OÜ Dagenhart, OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade vastu“. d) SLK väitis, et vastusooritusena tuleb käsitleda seda, et parvlaevade omanikud loobusid oma nõuetest Dagenharti/Paxtoni/Reyna vastu, s.t teises õigussuhtes teise isiku poolt tehtud sooritust. Hagejate hinnangul SLK väide jäi põhjendamata ja tõendamata ning on majanduslikult sisult ebaloogiline.  Esiteks, SLK oleks pidanud tõendama, et parvlaevade omanikud ei oleks oma nõuetest loobunud, kui Dagenhart/Paxton/Reyna ei oleks loobunud oma nõuetest SLK vastu, ning et SLK tegi mingi omapoolse soorituse parvlaevade omanikele. SLK seda ei tõendanud – sest see ei vasta tõele. SLK ei tõendanud, et parvlaevade omanike poolne nõuetest loobumine oleks olnud sõltuvuses sellest, kas Dagenhart/Paxton/Reyna loobuvad oma nõuetest SLK vastu, samuti et oleks eksisteerinud mingi kolmnurksuhe, kus SLK vastusooritus oleks tehtud kuidagi läbi parvlaevade omanike. SLK ja parvlaevade omanikud on täiesti erinevad isikud ega ole omavahel seotud isikuteks. SLK ei tõendanud seega asjaolusid, mis võimaldaks parvlaevade omanike poolset nõuetest loobumist käsitleda vastusooritusena.  Teiseks, hagejad tõendasid, et parvlaevade omanikud oleksid loobunud oma nõuetest Dagenharti/Paxtoni/Reyna vastu ka siis, kui Dagenhart/Paxton/Reyna ei oleks loobunud oma nõuetest SLK vastu. Samuti, et parvlaevade omanike poolne nõuetest loobumine ei ole kuidagi

2-18-6020 omistatav SLK-le. Seda kinnitavad ka Release Agreement’ide sõlmimise põhjused ja asjaolud. Samuti kinnitavad seda Release Agreement’ide tekstid. Release Agreement’ides puudub tingimus, et parvlaevade omanikud loobuvad oma nõuetest Dagenharti/Paxtoni/Reyna vastu (või et vastavad kokkulepped jõustuvad) üksnes juhul, kui Dagenhart/Paxton/Reyna loobuvad oma nõuetest SLK vastu. Parvlaevade omanikud ja SLK olid sisuliselt vastaspooltel. Ükskõik, milliseid ärilisi otsuseid võtsid parvlaevade omanikud vastu Dagenharti/Paxtoni/Reyna suhtes, ei olnud tegemist sooritusega SLK eest või tema asemel. e) Dagenhart/Paxton/Reyna ei saanud seega ei SLK-lt ega ka kolmandatelt isikutelt (parvlaevade omanikelt) vastusooritust selle eest, et nad loobusid oma nõuetest SLK vastu. Vastusoorituse puudumist kinnitavad pärast vaidlusaluste kokkulepete sõlmimist toimunud läbirääkimised selle üle, kuidas SLK või temaga seotud isikud rahuldavad Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate nõuded. Kui Dagenhart/Paxton/Reyna oleksid saanud nõuetest loobumise eest (ükskõik kellelt) võrdväärse vastusoorituse, ei oleks olnud põhjust pidada hiljem läbirääkimisi selle üle, kuidas SLK kompenseerib Dagenharti/Paxton/Reyna võlausaldajatele nende nõuded, mille ainsaks rahaliseks katteks olid nõuetest loobumisega mahakirjutatud nõuded SLK vastu. f) Isegi kui parvlaevade omanike poolne nõuetest loobumine Dagenharti/Paxtoni/Reyna suhtes oleks kuidagi tinglikult käsitletav vastusooritusena (mida see tegelikult ei olnud), ei oleks olnud tegemist võrdväärse ega piisava vastusooritusega:  Dagenhart loobus SLK vastu 2 264 300 euro võrra suuremast nõudest, kui parvlaeva omanik loobus Dagenharti vastu.  Paxton loobus SLK vastu 2 851 921 euro võrra suuremast nõudest, kui parvlaeva omanik loobus Paxtoni vastu.  Reyna loobus SLK vastu 2 141 441 euro võrra suuremast nõudest, kui parvlaeva omanik loobus Reyna vastu. Nõudest loobumine vastusoorituseta kahjustab (juba eelduslikult) pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Hagejad märgivad, et riiklikult tunnustatud finantsekspert T T (PricewaterhouseCoopers) selgitas, et ühepoolne nõudest loobumine on üldjuhul alati võlausaldajatele kahjulik tehing ning et sellise järelduse tegemiseks ei ole vaja hinnata, kui suures ulatuses õnnestub see nõue võlgnikult sisse nõuda. Isegi kui nõuet ei õnnestu täies ulatuses maksma panna, on nõudest loobumine võlausaldajate huvidele igal juhul hävitav, kuna selge on, et nõudest loobumisel ei saa ühtegi eurot, samas kui nõude säilimise korral saab seda rahuldada vähemalt osaliselt. Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate olukord oleks parem, kui vaidlusaluseid kokkuleppeid ei oleks sõlmitud a) Arvestades vaidlusaluste kokkulepete sisu (ühepoolne nõuetest loobumine), on hagejate hinnangul selge, et sellised kokkulepped kahjustavad võlausaldajate huve. b) Dagenharti/Paxtoni/Reyna ainus vara, mille arvel oma kohustusi täita, olid nõuded SLK vastu. Dagenhart/Paxton/Reyna loobusid vaidlusaluste kokkulepetega seega varast, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ilma SLK-lt nõuete katteks saadava rahata ei olnud Dagenhart/Paxton/Reyna võimelised võlausaldajate nõudeid rahuldama. c) Nõuetest loobumine kahjustab Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotivõlausaldajate huve, sest hagejatel ei ole nende kokkulepete tõttu võimalik nõuda SLK-lt (SLK pankrotimenetluses) võlgnevusi sisse, s.t saada SLK pankrotimenetlusest väljamakseid, mille arvel suurendada Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotivara. d) Kui nõuetest ei oleks loobutud, oleks hagejatel võimalik nõuda SLK-lt võlgnevused (kasvõi osaliselt) sisse. Hagejad on vastavad nõuded SLK pankrotimenetluses esitanud, kuid nende rahuldamine sõltubki just käesolevas asjas tehtavast kohtuotsusest. Hagejatel ei olnud võimalik tõendada ja see ei ole tagasivõitmise aspektist ka vajalik, kui suured väljamaksed Dagenhart/Paxton/Reyna SLK pankrotimenetluses täpselt saaksid, kui nõuetest ei oleks loobutud, sest SLK pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Kui nõuetest ei oleks loobutud, saaksid

2-18-6020 Dagenhart/Paxton/Reyna võlausaldajatena teatud summad igal juhul, kuivõrd SLK pankrotimenetluses on vara. SLK pankrotivaras on vähemalt tagasivõitmise nõue raha tagasitoomiseks SLK pankrotivarasse summas üle 5 miljoni euro, samuti on kahjunõuded maksejõuetuse põhjustanud SLK juhtorganite liikmete vastu. SLK uued pankrotihaldurid on asunud ka vastavaid varasid realiseerima, sh esitanud tagasivõitmise ja kahjunõude hagid. Kindel on aga, et kui nõuetest loobumised jäävad kehtima, ei ole Dagenhartil/Paxtonil/Reynal võimalik väljamakseid SLK pankrotimenetlusest saada. e) Kui Dagenhartile/Paxtonile/Reynale tehakse SLK pankrotimenetluses väljamaksed, suureneb Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotivara ning vastavalt suurenevad ka Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate võimalused saada oma nõuded rahuldatud. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selles, milline on Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotimenetluste seis, s.o et puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada (ainus vara on nõuded SLK vastu - Reyna pankrotimenetluses on õnnestunud Release Agreement’ide järgsel perioodil sissenõutavaks muutunud prahitasude katteks saada ca 420 000 eurot, mida saab osaliselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutada). Samuti puudub vaidlus nõuetes, mille võlausaldajad on esitanud. Hagejad on vastavad asjaolud ka kokkuvõtlikult 25.01.2021 menetlusdokumendis 25.01.2021 kuupäeva seisuga esile toonud. SLK pidas käesolevas menetluses asjakohaseks esitada kohtule tõenditena jõustumata kohtulahendid, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata võlausaldaja OÜ Taali Grupp nõude tunnustamise hagid Dagenharti ja Reyna pankrotimenetluses nõude väidetava aegumise tõttu. Hagejad märgivad seetõttu, et Riigikohus võttis vastavalt 13.09.2021 ja 11.10.2021 menetlusse OÜ Taali Grupp kassatsioonkaebused mõlemas tsiviilasjas (mis eelduslikult tähendab, et Riigikohus pigem ei nõustu maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohtadega). Hagejad on põhjendanud, et Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate võimalused saada oma nõuded rahuldatud oleksid suuremad, kui nõuetest ei oleks loobutud - mis on ka loogiline, sest Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotivarasse saaks sellisel juhul tuua raha (SLK pankrotimenetlusest saadavad väljamaksed), mille arvel võlausaldajate nõudeid (suuremas ulatuses) rahuldada. f) SLK väitis, et kui nõuetest ei oleks loobutud, ei oleks Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate olukord parem, sest sellisel juhul oleks Dagenhartil/Paxtonil/Reynal üks võlausaldaja rohkem: parvlaeva omanik. SLK vastuväide jäi põhjendamata ja tõendamata.  Esiteks, SLK oleks sellise vastuväite esitamisel pidanud tõendama, et juhul, kui Dagenhart/Paxton/Reyna ei oleks loobunud oma nõuetest SLK vastu, ei oleks parvlaevade omanikud loobunud ka oma nõuetest Dagenharti/Paxtoni/Reyna vastu. SLK ei tõendanud seda – sest see ei vasta tõele. Hagejate hinnangul nad põhjendasid ja tõendasid, et Dagenhart/Paxton/Reyna oleksid parvlaevade omanike nõuetest nende vastu vabanenud ka siis, kui Dagenhart/Paxton/Reyna ei oleks loobunud oma nõuetest SLK vastu.  Teiseks, nõuetest loobumine SLK vastu kahjustaks Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve ka juhul, kui parvlaevade omanike nõuded oleksid säilinud. Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotimenetluses oleks sellisel juhul (võib-olla – kui parvlaevade omanikud oleksid otsustanud võlad sisse nõuda) üks võlausaldaja rohkem, kuid Dagenhartil/Paxtonil/Reynal oleks ka märkimisväärselt rohkem pankrotivara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ühe võlausaldaja (parvlaeva omanik) elimineerimine ei lahenda probleemi ülejäänud võlausaldajate jaoks, kelle nõuete rahuldamise ainus võimalus on SLK-lt võlgnevuse sissenõudmine – mida ei ole võimalik teha vaidlusaluste kokkulepete tõttu. g) SLK väitis, et Dagenharti/Paxtoni/Reyna nõuded on väärtusetud, kuna SLK-l ei oleks olnud 01.03.2017 vara, et neid nõudeid rahuldada. SLK väide ei ole asjakohane ega ka tõendatud.  Esiteks, hinnata tuleb vaidlusaluste kokkulepete mõju Dagenharti/Paxtoni/Reyna pankrotivõlausaldajatele, s.t asjakohane saaks üksnes olla, kas hagejatel oleks võimalik praegu SLK-lt võlgnevused mingis summas sisse nõuda. Selles küsimuses ei saa olla mõistlikku vaidlust, kuna vastavad nõuded on SLK pankrotimenetluses esitatud ning käesolevas tsiviilasjas tehtavast kohtuotsusest sõltubki otseselt see, kas Dagenhart/Paxton/Reyna saavad SLK pankrotimenetlusest väljamaksed.

2-18-6020  Teiseks, SLK ei tõendanud oma väidet – sest see ei vasta tõele. SLK ei olnud 2017. aastal täiesti varatu, s.t võimetu rahuldama Dagenharti/Paxtoni/Reyna nõudeid kasvõi osaliselt. Hagejate hinnangul menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Hagejad tõendasid samas, et SLK kanditi suures osast varadest tühjaks ning et SLK pankrotimenetluses tegeletakse nende varade tagasivõitmisega. SLK maksejõuetuse tahtliku põhjustamise ja sellega seotud isikute, sh SLK juhatuse liikme Tõnis Rihvki ja tegeliku kasusaaja V. L suhtes on käimas ka kriminaalmenetlus. Tagasivõitmise muud eeldused on samuti täidetud PankrS § 111 lg 1 punkti 1 alusel tagasivõitmise eeldused on täidetud a) Vaidlusalused kokkulepped on kinke- või kinke iseloomuga lepingud – vaidlusaluseid kokkuleppeid ei vormistatud kinkelepingutena. Oma iseloomult on need aga kinkelepingud, sest Dagenhart/Paxton/Reyna loobusid oma nõuetest SLK vastu ilma vastusoorituseta, s.t tehes SLKle sisuliselt kinke. Hagejad on põhjendanud ja tõendanud, et igal juhul on tegemist kinke iseloomuga lepingutega PankrS § 111 lg 3 tähenduses. b) Vaidlusalused kokkulepped sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist vaidlusalused kokkulepped sõlmiti (väidetavalt) 01.03.2017. Dagenhartile määrati ajutine haldur 01.06.2017, Paxtonile 01.06.2017 ja Reynale 07.06.2017. c) Vaidlusalused kokkulepped kahjustavad Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve PankrS § 111 lg 2 järgi tuleb seda käesolevas tsiviilasjas eeldada, sest vaidlusalused kokkulepped sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. SLK ei ole seda eeldust ümber lükanud. PankrS § 110 lg 1 punkti 2 alusel tagasivõitmise eeldused on täidetud a) Vaidlusalused kokkulepped sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. b) Vaidlusalused kokkulepped kahjustavad Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve. c) SLK teadis või pidi teadma, et vaidlusaluste kokkulepetega kahjustatakse Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huve – PankrS § 110 lg 2 järgi tuleb seda käesolevas tsiviilasjas eeldada, sest vaidlusalused kokkulepped sõlmiti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. SLK ei ole seda eeldust ümber lükanud. Hagejad on tõendanud, et SLK teadis Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajate huvide kahjustamisest. Seda kinnitavad 2017. aastal toimunud läbirääkimised selle üle, kuidas SLK või temaga seotud isikud Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajatele nende katteta nõuded kompenseerivad. SLK tõdes seega, et (i) jäädes ilma nõuetest SLK vastu, kaotasid Dagenhart/Paxton/Reyna ka võimaluse rahuldada oma võlausaldajate nõuded, ning (ii) SLK peab selle Dagenharti/Paxtoni/Reyna võlausaldajatele kompenseerima (mida SLK lõpuks küll ei teinud). Hagejate nõue: tuvastada, et vaidlusalused kokkulepped jäid kehtivalt sõlmimata Release Agreement’ide põhitekstide allkirjastamine on tõendamata a) Tsiviilasja toimikus puuduvad Release Agreement’ide põhitekstid, mis oleksid asjaosaliste poolt allkirjastatud. b) Tsiviilasja toimikus on olemas erinevad versioonid mitmetest allkirjade lehtedest, mis nende allkirjastamise hetkel ei olnud köidetud Release Agreement’ide põhitekstide juurde. Seda kinnitas dokumendiekspertiis. c) Tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et tsiviilasja toimikus olevad allkirjade lehed kuulusid tsiviilasja toimikus olevate Release Agreement’ide põhitekstide juurde. Tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et asjaosalised allkirjastasid allkirjade lehed, kuid mitte, et allkirjastati põhitekstid (v.a O M, kes andis kõigile dokumentide, sh põhitekstide varasemale versioonile digitaalallkirja). d) SLK esitas käesolevas tsiviilasjas Release Agreement’ide allkirjastamise asjaolude kohta mitmeid ebaõiged väited, mille hilisem dokumendiekspertiis ümber lükkas. Samuti on SLK varjanud Release Agreement’ide allkirjastamise asjaolusid. Näiteks:

2-18-6020  SLK väitis, et iga Release Agreement’i põhiteksti juures olev allkirjade leht nr 2 on allkirjade lehe nr 1 koopia, v.a Christian Schulzi allkiri. Dokumendiekspertiis kinnitas, et see väide ei vasta tõele ning et allkirjade leht nr 2 ei ole allkirjade lehe nr 1 koopia.  Alles pärast dokumendiekspertiisi tulemusi tunnistas SLK, et allkirjade lehti allkirjastati käsitsi mitmeid kordi. Varasemalt oli SLK seda asjaolu menetluses varjanud.  Dokumendiekspertiis tuvastas, et Release Agreement’ide (allkirjastamata) põhitekstid olid vormistatud erineval ajal, viisil ja kohas kui allkirjade lehed. SLK ei selgitanud, miks see nii oli, kui asjaosalised väidetavalt allkirjastasid allkirjade lehed koos põhitekstidega. e) Hagejate hinnangul SLK menetluslik käitumine kinnitab seega hagejate kahtlust, et Release Agreement’ide põhitekstid, s.t ka vaidlusalused kokkulepped jäid kehtivalt sõlmimata. Tahteavalduste vahetamine Dagenharti/Paxtoni/Reyna ja SLK vahel on tõendamata. a) Vaidlusaluste kokkulepete sõlmimine eeldas, et (i) Dagenharti/Paxtoni/Reynani jõudis SLK kehtiv tahteavaldus ning (ii) SLK-ni jõudis Dagenharti/Paxtoni/Reyna kehtiv tahteavaldus vaidlusalused kokkulepped sõlmida. b) Hagejate hinnangul tahteavalduste vahetamine on tõendamata. Tõendatud on, et vähemalt Dagenharti/Paxtoni/Reynani SLK tahteavaldus tagasi ei jõudnud.

2-18-6020 jagatav). Kuna ilma vaidlusaluste lepingupunktideta (2.2b alapunktid i ja ii) poleks Release Agreement’i sõlmitud, siis ei ole võimalik tühistada lepingupunkti 2.2b alapunkte i ja ii Release Agreement’i tervikuna tühistamata. Oluline seejuures on, et kõik kolm Release Agreement’i sõlmiti ühtse paketina eesmärgiga lõpetada praamiäri parvlaevadega Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa ja kõik sellega seonduvad õigussuhted, vabastades osapooled vastastikku kohustustest. Lahti oli palju küsimusi nagu näiteks parvlaevade valdus ja asukoht, võimalikud kokkulepped klienditeeninduseks, rahavood finantseerijatele ja palju muud. Asjaosalised leidsid lahendused ja sõlmisid kokkuleppe. Hageja tõendamiskoormis tulenevalt PankrS § 110 lg 1 p-st 2 eeldab lisaks tehingu jagatavusele võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamist, st tõendamist, et võlausaldajate nõuded oleksid saanud suuremas ulatuses rahuldatud Release Agreement’i sõlmimata jättes. Kostja märgib, et isegi kui hüpoTiliselt minna kaasa mänguga, kus O M väidab, et ta kahjustas mittesõlmitud tehinguga meelega O Mi äriühinguid võlausaldajana, peaks lõpplahendus hõlmama võlausaldajate ringi ja võlausaldajate nõuete suuruse määratlemist, aga ka hageja enda vaidlusaluse tehingu raames tehtud soorituse kindlakstegemist. Ilma neid asjaolusid kindlaks tegemata ei ole võimalik hinnata, kas võlausaldajate nõuded oleksid saanud suuremas ulatuses rahuldatud Release Agreement’i sõlmides või sõlmimata jättes. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, siis on võlausaldajate huvide kahjustamine tõendamata ja sellest tulenevalt hagi rahuldamine välistatud. Tegelikkuses ei kahjustanud Release Agreement’ide sõlmimine DPR-i võlausaldajate huve, DPR on saanud Release Agreement’ide alusel vajalikud sooritused ja lepingute sõlmimine oli DPR-i võlausaldajatele (O Miga seotud äriühingutele) kasulik ja mitte kahjulik, nagu hagejad ekslikult väidavad. Hagejate alternatiivse haginõude välistab Release Agreement’ide allkirjastamine ja täitmine selle kõikide osapoolte poolt. Release Agreementi’de sõlmimise asjaolud Ühine majandustegevus Eesti suursaarte laevaliinide teenindamiseks Kõik kolm Release Agreement’i olid sõlmitud hagejate (vastavalt OÜ Dagenhart, OÜ, Paxton Assets, OÜ Reyna Trade), kostja (SLK), Väinamere Liinid OÜ (Väinamere), DVB Bank America N.V. ja laevaomanik (Parvlaeva Muhumaa omanikuks oli Saremaa Investments 1 Limited, kes prahtis Muhumaa Dagenhart OÜ-le. Parvlaeva Saaremaa omanikuks oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, kes prahtis Saaremaa Paxton Assets OÜ-le. Parvlaeva Hiiumaa omanikuks oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, kes prahtis Hiiumaa Reyna Trade OÜ-le. Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG oli Saaremaa Ferry Zweite Beteiligungs GmbH & Co. KG õigusjärglaseks ja lõpuks Shuttle Ferry Holdings Ltd. Seetõttu on 01.03.2017 Release Agreementi osapooleks laevaomanikuna Ferry Erste parvlaeva Hiiumaa puhul ning mitte Saaremaa Ferry Zweite Beteiligungs GmbH & Co. KG). Kõiki osapooli ühendas Release Agreement’ide sõlmimisele eelnevalt ühine majandustegevus, milles igal osapoolel oli kokkulepitud roll. Ühiseks majandustegevuseks oli spetsiaalselt Eesti suursaarte laevaliinide teenindamiseks ehitatud parvlaevade (Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa) omandamine ja opereerimine mandri ja saarte vahelise laevaühenduse tagamiseks. Poolte õigussuhte kohaselt omandasid parvlaevad O Mi äriühingud Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co.KG (vastavalt parvlaev Hiiumaa ja Saaremaa) ja Saremaa Investments I Limited (vastavalt parvlaev Muhumaa). Parvlaevade ehitamist finantseeris algselt Norra ekspordikrediteerimise organisatsioon GIEK, kes loovutas hiljem oma õigused DVB-le. Muhumaa ehitusmaksumus oli 28 250 000 eurot, Hiiumaa ehitusmaksumus oli 28 975 000 eurot ja Saaremaa ehitusmaksumus oli 28 550 000 eurot. Parvlaevade kasutusse võtmiseks asutati äriühingud Reyna Trade OÜ (parvlaev Hiiumaa), OÜ Dagenhart (parvlaev Muhumaa) ja OÜ Paxton Assets (parvlaev Saaremaa), kes prahtisid parvlaevad omakorda SLK-le. SLK mehitas need laevad ja teostas nende laevade ekspluatatsiooni ajal tehnilist juhtimist (nn Ship management) ja prahtis need edasi Väinamerele. Väinamere ja Eesti Vabariigi vahel oli 24.03.2006 sõlmitud avaliku reisijaveo ja teenuste leping.

2-18-6020 Laevaomanik Saremaa Investments prahtis Muhumaa 12.06.2009 lepinguga OÜ-le Dagenhart (Dagenhart) (12.06.2009 prahileping) ning Dagenhart prahtis laeva 22.07.2009 lepinguga SLKle, kes prahtis laeva Väinamerele. Dagenhart pidi maksma laevaomanikule prahiraha 10 500 eurot päevas (12.06.2009 prahilepingu p 22), SLK pidi maksma Dagenhartile 11 900 eurot päevas (22.07.2009 prahilepingu punkt 22 kohaselt). Alates 01.03.2014 pidi SLK maksma Dagenhartile 10 530 eurot päevas (22.07.2009 prahilepingu muutmise leping 20.02.2014). Prahiraha, mida Dagenhartil oli õigus kostjalt saada, pidi ta peaaegu samas summas laevaomanikule Saremaa Investments edasi maksma (vt. 12.06.2009 prahilepingu p 22). Ainult 0,29% (30 eurot 10 030-st eurost) SLK poolt Dagenhartile makstavast prahirahast pidi jääma Dagenharti majanduskulude katteks – ülejäänu maksti Saremaa Investmentile (12.06.2009 prahileping). Laevaomanik (Ferry Zweite) prahtis Hiiumaa 12.06.2009 lepinguga OÜ-le Reyna Trade (Reyna) ning Reyna prahtis laeva 22.07.2009 lepinguga SLK-le, kes prahtis laeva Väinamerele (11.06.2010 prahileping). Reyna pidi maksma laevaomanikule prahiraha 10 000 eurot päevas (12.06.2009 prahilepingu p 22), SLK pidi maksma Reynale 10 030 eurot päevas (22.07.2009 prahilepingu muutmise leping 20.02.2014). Prahiraha, mida Reynal oli õigus kostjalt saada, pidi ta peaaegu samas summas laevaomanikule Ferry Erstele edasi maksma (12.06.2009 prahilepingu p 22). Ainult 0,29% (30 eurot 10 030-st eurost) SLK poolt Reynale makstavast prahirahast pidi jääma Reyna majanduskulude katteks – ülejäänu maksti Ferry Zweitele (12.06.2009 prahileping. Alates 01.03.2017 seoses 01.03.2017 kokkuleppe sõlmimisega prahiraha muutus). Kõigi osapoolte kokkuleppel maksti prahiraha otse Väinamere pangakontolt laevaomaniku pangakontole. Sarnased prahilepingud olid sõlmitud ka parvlaevade Muhumaa ja Saaremaa kohta. Laevaomanik Ferry Erste prahtis Saaremaa 12.06.2009 lepinguga OÜ-le Paxton Assets (Paxton) ning Paxton prahtis laeva 22.07.2009 lepinguga SLK-le, kes prahtis laeva Väinamerele. Paxton pidi maksma laevaomanikule prahiraha 10 500 eurot päevas (12.06.2009 prahilepingu p 22), SLK pidi maksma Paxtonile 11 900 eurot päevas (22.07.2009 prahilepingu punkt 22 kohaselt). Alates 01.03.2014 pidi SLK maksma Paxtonile 10 030 eurot päevas (22.07.2009 prahilepingu muutmise leping 20.02.2014). Prahiraha, mida Paxtonil oli õigus kostjalt saada, pidi ta peaaegu samas summas laevaomanikule Ferry Zweite maksma (vt 12.06.2009 prahilepingu p 22). Ainult 0,29% (30 eurot 10 030-st eurost) SLK poolt Paxtonile makstavast prahirahast pidi jääma Paxtoni majanduskulude katteks – ülejäänu maksti Ferry Erstele (12.06.2009 prahileping). Prahilepingud, mis olid sõlmitud nii laevaomanike ning Reyna, Paxtoni ja Dagenharti vahel kui ka SLK ning Reyna, Paxtoni ja Dagenhart vahel pidid kehtima kuni oktoobrini 2026. Kuigi Väinamerel oli Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise leping tähtajaga kuni 2016. oktoobrini, siis arvestades Väinamere ja Eesti Vabariigi senist pikaajalist koostööd, eeldas SLK, et lepingut on võimalik pärast nimetatud aega pikendada või sõlmida uus leping. Prahilepingute täitmine laevaomanike ees ning panga ees laenukohustuste täitmine oli tagatud esmalt sellega, et kõik kolm parvlaeva olid panditud panga kasuks. Teiseks kohustusid SLK ning Väinamere sõlmitud prahilepingute alusel omalt poolt andma täiendavaid tagatisi: 1) SLK väljastas laevaomanikele garantiikirjad (loovutati omakorda pangale); 2) SLK sõlmis Eksportfinants ASA-ga laenude tagamiseks finantstagatise kokkuleppe (Financial Collateral Agreement – Assignment of Charter Collateral), millega SLK kohustus loovutama Eksportfinants ASA-le (hiljem DVB pangale) lepingute rikkumise korral kõik summad, mis on SLK käsutuses seoses laeva ajaprahilepinguga Väinamere Liinid OÜ-ga; 3) SLK pantis Väinamere Liinid OÜ osa (100%) kõigi 3 parvlaeva finantseerimislepingute tagatiseks Eksportfinans ASAle (hiljem läks pant üle DVB pangale); 4) Väinamere pantis Eksportfinans ASA kasuks kõik oma pangakontod, mille kaudu toimus laevade kasutamisega seotud rahavoog ja kuhu laekus riigi toetus (Financial Collateral Agreement – Pledge of Bank Accounts, 17.02.2010, hiljem loovutati see DVB-le);

2-18-6020 5) Väinamere pantis Eksportfinans ASA 27.04.2020 (hiljem DVB panga) kasuks Tuule Piletikeskus OÜ kaudu interneti teel müüdud piletite tulu (Financial Collateral Agreement – Claim pledge, 17.02.2010). Kostja hinnangul poolte vahel sõlmitud prahilepingud koosmõjus poolte antud tagatistega näitavad, et tegelikuks majandustegevuse kandjateks olid laevaomanikud ning SLK ja Väinamere: -laevaomanikud korraldasid parvlaevade ehitamise ja omandamise ning selle finantseerimise DVB kaudu, sh olid laevaomanikud laenuvõtjateks ja kohustatud isikuteks DVB panga ees (Malta äriühing Saremaa Investments 1 Ltd on kehtiva ärinimega Shuttle Ferries Holding Ltd); -SLK korraldas parvlaevade opereerimise, mille tulude kaudu täideti kohustused DVB ees. SLK tagas koos Väinamerega ühtlasi kõigi parvlaevadega seotud kohustuste täitmist DVB ja laevaomanike ees (sh ka Reyna, Paxtoni ning Dagenharti eest). DPR-i juhatuse liige R T kinnitas 06.09.2019 tsiviilasja nr 2-18-8699 istungil, et praamiäri põhines Eesti riigiga sõlmitud lepingul ja praamiäri rahaallikaks oli SLK. Eelnevast nähtub, et Dagenhartil, Reynal ja Paxtonil puudus iseseisev majandustegevus ja sisuline roll eespool kirjeldatud laevaomaniku ja operaatori ärilises koostöös. Dagenhart, Reyna ja Paxton olid vahelülid, milles projektipõhiselt ühendati operaatori ja laevaomaniku huvid ja kontroll vastava äriprojekti elluviimise üle. Kuigi äriprojektis osalesid erinevad äriühingud, oli parvlaevade omandamine ja opereerimine tegelikkuses korraldatud O Mi, V L ja R Te omavahelise kokkuleppe põhjal. Nendega seostusid järgmised äriühingud: 1) Saremaa Investments ja Saaremaa Ferry Erste tegelik kasusaaja oli O M; 2) SLK tegelik kasusaaja oli V L ning 3) Dagenharti, Reyna ja Paxtoni tegelikeks kasusaajateks olid O M, V L ja R T (kes olid ühtlasi ka nimetatud ühingute juhatuse liikmeteks). Nimetatud füüsilised isikud kontrollisid ja suunasid seega isiklikult kogu äriprojekti ning kõik kolm osalesid isiklikult ka Release Agreement’ide sõlmimises. Release Agreement’ide sõlmimise vajalikkus kõikidele Release Agreement’ide osapooltele Kostja märgib, et kõik kolm Release Agreement’i tehti ühesuguste tingimustega eesmärgiga lahendada OÜ Dagenhart, OÜ Paxton Assets, OÜDagenharti Paxtoni, Reyna, SLK, Väinamere Liinid OÜ, DVB panga ja laevaomaniku vahelised suhted seoses parvlaevade Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa praamiäri lõppemisega ning sellest tuleneva vajadusega lõpetada ka pooltevahelised lepingud. 2014. aastal viis Eesti Vabariik läbi riigihanked uue vedaja leidmiseks mandri ja suursaarte vahelistele liinidele. Eduka pakkujana valiti välja TS Laevad AS. Väinamere liinid OÜ Eesti Vabariigiga sõlmitud avaliku teenindamise leping kehtis seega kuni 2016. aasta oktoobrini (Parvlaev „Hiiumaa“ prahiti siiski TS Laevad OÜ-le ja see jätkas liinivedu Eestis kuni 30.09.2017) (planeeritud 2026. aasta asemel, nagu laevaomanike, Reyna, Paxtoni ja Dagenharti ning SLK vahelised prahilepingud ette nägid). Tekkis objektiivselt uus olukord, mis muutis võimatuks senise äriplaani jätkamise. Lõppes võimalus teenida tulu Muhumaa, Hiiumaa ja Saaremaa opereerimisest endisel viisil ja tuli otsida lahendusi uue olukorraga kohanemiseks. Seetõttu alustati alates 2015. aasta augustist parvlaevade Muhumaa ja Saaremaa opereerimist Saksamaal ettevõtte ELB-Link Reederei GmbH kaudu liinil CuxhavenBrunsbüttel. Kuivõrd see tegevus oli kahjumlik, tekkis Dagenhartil ja Paxtonil prahiraha maksete võlg laevaomanike ees ja laevaomanikel omakorda DVB panga ees. Parvlaev Hiiumaa jätkas liinivedu Eestis kuni 30.09.2017. Seda eelkõige kuna TS Laevad AS uute parvlaevade tarne Poolast ja Türgist viibis seoses laevatehaste poolsete rikkumistega. Seetõttu teostas perioodil 01.10.2016-30.09.2017 Hiiumaaga liinivedu TS Laevad AS. Eeltoodust tulenevalt tekkisid DPRil võlgnevused laevaomanike eest ja laevaomanikel DVB panga ees, mistõttu 2016. aasta suvel hakati võlgnevusi DPR-ilt sisse nõudma ja samuti SLK-lt, kes oli DPR-i kohustusi garantiiandjana DVB panga ees taganud. Selles olukorras asusid DPR-i tegelikud kasusaajad O M, V L ja R T ühiselt ja koordineeritult majandustegevust ümber korraldama eesmärgiga lõpetada parvlaevade Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa äri ning sellega seotud õigussuhted

2-18-6020 selliselt, et osapooled vabastatakse vastastikku kohustustest. Sellega seoses sõlmiti 26.08.2016, 16.10.2016, 17.02.2017 kokkulepped ja 01.03.2017 Release Agreement’ide kokkulepped. Selles olukorras asusid DPR-i tegelikud kasusaajad O M, V L ja R T ühiselt ja koordineeritult majandustegevust ümber korraldama eesmärgiga lõpetada parvlaevade Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa äri ning sellega seotud õigussuhted selliselt, et osapooled vabastatakse vastastikku kohustustest. Sellega seoses sõlmiti 26.08.2016, 16.10.2016, 17.02.2017 kokkulepped ja 01.03.2017 Release Agreement’ide kokkulepped. Tagasivõitmise haginõuded välistab release agreementi’de olemuslik terviklikkus Hagiavaldustes on hagejate nõude alusena välja toodud PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 2. Mõlema õigusliku aluse puhul peavad hagejad tõendama (1) kuivõrd seotud ja sõltuvad on Release Agreement’ide alapunktid 2.2b (i) ja (ii) teistest Release Agreement’ide alapunktidest ning (2) kas Release Agreement’e oleks ilma alapunktideta 2.2b (i) ja (ii) sõlmitud. Kostja hinnangul eluliselt ei ole usutav, et pooled oleks lahendanud keerulist õiguslikku olukorda globaalse kompromissiga ilma vastavaid sätteid lepingusse lisamata. Kuna hagejad pole tõendanud, et Release Agreement’ide 2.2b alapunktid (i) ja (ii) ei ole seotud teiste Release Agreement’ide alapunktidega ja ei sõltu neist ning Release Agreement’e poleks ilma nimetatud alapunktideta sõlmitud, siis on välistatud Release Agreement’ide 2.2b alapunktide (i) ja (ii) tühistamine nii PankrS § 109 lg 1 ja PankrS § 110 lg 1 p 2 kui ka PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel. Hagejad on esitanud ebaõige väite, nagu Release Agreement’ide üksikuid alapunkte oleks võimalik tühistada seetõttu, et üksikute alapunktide näol on tegemist eraldiseisvate tehingutega TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Arvestades pooltevaheliste õigussuhete ja eluliste suhete tõsist pundart ei ole paljude väikeste kompromisside soov eluliselt usutav. Kompromiss sõlmitakse õigussuhete puntra lahendamiseks ja uue selge õigussuhteks kujundamiseks. Hageja poolt viidatud kohtulahendis 2-11-33-525 (p 9, lk 15) ütleb kohus, et „tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (ilma tühise osata) on kaks eeldust, st tehing peab olema osadeks jagatav ning saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata. Antud vaidluse asjaoludest lähtuvalt tulnuks hagejal tõendada, et 31.03.2010 lepingu p-des 2.2-2.4 sätestatud kokkulepped oleks sõlmitud ka ilma lepingu p-s 2.1 sätestatud osata. Nimetatud asjaolu ei ole hageja tõendanud ning maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige.“ Release Agreement’ide alapunktide 2.2b (i) ja (ii) tagasivõitmise seisukohast on ilmselge, et Release Agreement’ide alapunktid 2.2b ja teised Release Agreement’ide alapunktid on omavahel tihedalt seotud ja lepinguid poleks selle seoseta sõlmitud. Üksikutel alapunktidel puudus iseseisev ja ülejäänud lepingust sõltumatu tähendus ja ühtegi üksikut Release Agreement’i alapunkti ei oleks sõlmitud eraldiseisvalt teistest alapunktidest. Kostja hinnangul, kui rebida Release Agreement’ide tekstist välja üksikud alapunktid millega SLK vabastati kohustustest Reyna, Dagenharti ja Paxtoni ees, tekiks olukord justkui SLK ja Reyna, Dagenhart ning Paxton oleksid eraldiseisvalt kokku leppinud SLK kohustustest vabastamises Reyna, Dagenharti ja Paxtoni ees. See oleks ebausutav ja ei vastaks tõele, sest lisaks SLK kohustustest vabastamisele Reyna, Dagenharti ja Paxtoni ees, vabastati ka teisi Release Agreement’ide osapooli nende kohustustest teiste Release Agreement’ide osapoolte ees (sh DPR kohustustest laevaomanike ees 2.2a (i) ja (ii) alusel) ja Release Agreement’i osapoolte vastastikune kohustustest vabastamine oli seotud teiste Release Agreement’ide alapunktides sätestatud kohustuste täitmisega. Hagejate soov saavutada tulemust, kus nemad said lepingutega võlavabaks, aga teised mitte, ei ole õiguskorras kaitset vääriv ambitsioon. Kostja märgib, et näiteks DVB panga ja laevaomanike poolt „Release Date“ kinnituskirja saatmine DPR-ile seoses Release Agreement’i 3.1 tingimuste täitmisega, mis oli 2.2 a-e vastastikuse kohustustest vabastamise eelduseks, sisaldus ka tingimus SLK võlgnevuste puudumise kohta seoses parvlaevadega (Release Agreement’i p 3.1b). Arvestades, et SLK oli andnud garantii laevaomanikele ja DVB pangale DPR-i kohustuste täitmiseks ja DVB pank ning laevaomanikud kinnitasid Release Agreement’i 3.1 tingimuste täitmist, kinnitades ka SLK võlgnevuste puudumist seoses parvlaevadega, siis sellega kinnitasid DVB pank ja laevaomanikud SLK võlgnevuste puudumist DPR-i ees Release Agreementide jõustumine eeldas p 3.1 sätestatud

2-18-6020 tingimuste täitmist, mille kohta laevaomanikud ja DVB pank pidid saatma DPR-ile "Release Date" kinnituskirjad. Kuna need "Release Date" kinnituskirjad DPR-ile saadeti ja p 3.1 tingimus sisaldas ka nõuet, et SLK-l ei tohi olla võlgnevusi DPR-i ees, siis sellega anti ühtlasi kinnitus SLK võlgnevuste puudumise kohta DPR-i ees (Release Agreement’i p 3.1 b). Kõik Release Agreement’ide osapooled tegid Release Agreement’ide alusel sooritusi ja järeleandmisi ning õiguslikuks tagajärjeks, mida Release Agreement’ide osapooled Release Agreement’ide sõlmimisega kaasa tuua tahtsid, ei olnud mitte ühegi Release Agreement’i mitte ühegi alapunkti õigusliku tagajärje kaasa toomine eraldiseisvalt, vaid kõikide Release Agreement’ide alapunktides sätestatud õiguslike tagajärgede kaasatoomine samaaegselt. Eeltoodut tõendab ka asjatundja U. V arvamus, mille kohaselt viiks punktide välistamine lepingud tasakaalust välja seda olulisel määral SLK kahjuks ja DPR-i kasuks. Release Agreementide sõlmimine ilma 2.2b alapunktideta (i) ja (ii) tähendanuks asjatundja hinnangul seda, et praamiveoga seotud riskid oleksid jäänud 100% SLK kanda. Selliselt vabanenuks hagejad alusetult igasugustest äri katkemisest tingitud riskidest. SLK pidanuks tasuma Dagenhartile ja Paxtonile nii prahitasud lepingu lõppemiseni kui ka lõppmakse suurusjärgus 19 miljonit eurot. Seda olukorras, kus DVB ja laevaomanikud vabastasid Dagenharti ja Paxtoni Release Agreement’ide alusel kõikidest tema kohustustest (sh lõppmakse tasumisest). Samuti oleks SLK vaidluseta loobunud parvlaevade valdusest. See olnuks asjatundja hinnangul vastuolus majandusliku loogikaga. Asjatundja hinnangul oleks selline kohustuste jagunemine tasakaalust väljas, mistõttu Release Agreement’id saavad kehtida üksnes terviklikult koos kõikide Release Agreement’ide alapunktidega ilma ühte üksikut alapunkti (2.2b (i) ja (ii)) välja rebimata. Asjatundja arvamus on kostja hinnangul ka eluliselt usutav - kõik asjaosalised sõlmisid raskes olukorras kokkuleppe, mis neid kõige vähem kahjustas. Asjatundja hinnangul oli tegemist pakett-tehinguga, mille eesmärgiks oli senine praamivedude ärimudeli lõpetamine põhjusel, et Väinamere Liinid OÜ ei võitnud uut Eesti Vabariigi tellimust. Ärimudeli kehtima jäämisel oleksid Väinamere Liinid OÜ-l, SLK-l ning seega ka DPR-il tekkinud võlgnevused laevaomanike ees. Seejuures viitab asjatundja 12.06.2009 ja 22.07.2009 prahilepingute ning prahilepingute lisaklauslite (Rider Clauses) ülesehitusele, mis omavahel sarnanesid ja mis sisaldasid praamiäris osalenud isikute omavahelisi õiguseid ja kohustusi. Selle pinnalt on asjatundja järelduse teinud, et selliste majanduslikult ja üksteistest sõltuvuses olevata majandussuhete lõpetamisel on tavapärane praktika ühtse kõikehõlmava kokkuleppe tegemine selliselt, et kõik kokkulepitu jõustub korraga samal ajal ja jõustumine on seotud kõikide kokkuleppe punktide täitmisega. Kõik asjatundja järeldused on kohtu poolt kontrollitavad ja selleks vajalikud tõendid on toimikus olemas. Asjatundja hinnangul oli tegemist pakett-tehinguga, mille eesmärgiks oli senine praamivedude ärimudeli lõpetamine põhjusel, et Väinamere Liinid OÜ ei võitnud uut Eesti Vabariigi tellimust. Ärimudeli kehtima jäämisel oleksid Väinamere Liinid OÜ-l, SLK-l ning seega ka DPR-il tekkinud võlgnevused laevaomanike ees. Seejuures viitab asjatundja 12.06.2009 ja 22.07.2009 prahilepingute ning prahilepingute lisaklauslite (Rider Clauses) ülesehitusele, mis olid omavahel sarnased ja mis sisaldasid praamiäris osalenud isikute omavahelisi õiguseid ja kohustusi. Selle pinnalt on asjatundja järelduse teinud, et selliste majanduslikult ja üksteistest sõltuvuses olevata majandussuhete lõpetamisel on tavapärane praktika ühtse kõikehõlmava kokkuleppe tegemine selliselt, et kõik kokkulepitu jõustub korraga samal ajal ja jõustumine on seotud kõikide kokkuleppe punktide täitmisega. Release Agreement’ide osapoolte tahe oli sõlmida väga keerulises õigussuhete puntras globaalne kompromiss. Lepingu pooled tahtsid (VÕS § 29 lg 5 p 1-6) lahendada hulga kompleksseid probleeme ühe korraga. Vaidluse võtmefiguur O M allkirjastas dokumendid ühes digikonteineris, muutes ühe tervikliku suurtehingu olemasolu ilmselgeks. Vastupidiste läbirääkimiste kohta puuduvad igasugused andmed või isegi väited. Näiteks 26.08.2016 kokkuleppega leppisid O M, V L ja R T kokku, et: -räägitakse DVB pangaga läbi kõigi Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa prahilepingute lõpetamine (p 2); - räägitakse DVB pangaga läbi laevade prahilepingute ja nendega seotud laenulepingute täitmist tagavate tagatiste vabastamine (p 2);

2-18-6020 - Väinamere ja temaga seotud isikud väljuvad koostööprojektist ELB Link Reederei GmbH-ga ning loovutavad oma osalused selles projektis ning selle projektiga seotud äriühingutes O Mile või tema poolt näidatud äriühingutele 1 euro eest (SLK oli prahtinud Muhumaa ja Saaremaa kasutamiseks saksa äriühingule ELB Link Reederei GmbH, mille omanik on 100% S.O. Invest OÜ ja mille omanikeks on omakorda võrdsetes osades Väinamere Liinid OÜ ja O Mi elukaaslane K H) (p 7d); - O M loovutab oma osaluse Paxtonis ja teistes projektiühingutes Tele ja Lle 1 euro eest (p 8); pooled ja nendega seotud äriühingud loobuvad kõigist kokkuleppe välistest nõuetest üksteise ja nendega seotud äriühingute vastu (p 7e). Lepingu preambulas on esitatud ka andmed Mi, L ja Te mõjuvõimust Reyna, Dagenharti, Paxtoni, Ferry Erste, Ferry Zweite, Saaremaa Investments I Ltd ja teiste asjasse puutuvate ühingute üle. 26.08.2016 kokkuleppest järeldub, et kõikide osapoolte tahe oli suunatud praamiäri lõppemisega samaaegselt kõigi vastastikuste õigussuhete lõpetamisele (p 7e). 16.10.2016 nõuetest loobumise lepingu osapoolteks olid füüsiliste isikutena O M, R T ja V L ning juriidiliste isikutena O Mi kontrolli all olevad Taali Grupp OÜ, M&V Laevad OÜ, V&M Laevanduse OÜ, Saaremaa Investments I Ltd, Ferry Erste, R Te kontrolli all olevad Toletum OÜ, Andrimal OÜ ning V L kontrolli all olevad AS Holostovi Kinnisvarahaldus, SLK, Väinamere. 16.10.2016 nõuetest loobumise leping pidi olema 28.08.2016 kokkuleppe jätkuks, kuid jäi lõpuks allkirjastamata. Kostja märgib, et antud juhul on oluline, et nõuetest loobumise lepingu projektis kinnitati üle 26.08.2016 kokkuleppe p 7e, millega pooled loobusid nõuetest üksteise vastu ning kinnitasid 26.08.2016 kokkuleppe kehtivust ning kohustust teha heas usus koostööd ning teha kõik endast olenev 26.08.2016 kokkuleppe täitmiseks (16.10.2016 nõuetest loobumise lepingu projekti p 18). Seega ka 16.10.2016 nõuete loobumise lepingu projektist järeldub, et osapoolte tahe oli suunatud praamiäri lõpetamisele selliselt, et pooled ja nendega seotud äriühingud loobuvad kõigist kokkuleppevälistest nõuetest üksteise ja nendega seotud äriühingute vastu. 17.02.2017 eelkokkuleppega lepiti sisuliselt kokku vaidlusaluste 01.03.2017 Release Agreement’ide põhitingimused, aga mitte kõiki tingimusi, kõigi kolme parvlaeva osas. 17.02.2017 eelkokkuleppest ilmneb, et poolte tahteks oli lõpetada parvlaevaäri ja sellega seonduvad õigussuhted nii, et vastastikku loobutakse kohustustest. See, et 17.02.2017 eelkokkuleppes pole kirjas SLK kohustuste vabastamist Reyna, Dagenharti ja Paxtoni poolt, ei tähenda kuidagi, nagu pooltel poleks olnud soovi SLK-d kohustustest vabastada. Release Agreement’i vastastikune kohustustest vabastamine (2.2 a-e) eeldas, et SLK on tasunud mistahes võlgnevused seoses parvlaevadega Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa (3.1b) ja et Väinamere ajaprahileping, laevapereta allprahileping, laevapereta prahileping ja Elb-Link ajaprahing on lõpetatud (3.1f). Release Agreement’i tingimuste 3.1 (sh b ja f) täitmise kinnitamiseks väljastas DVB pank ja laevade omanik „Release Date“ kinnituskirjad DPR-ile, SLK-le ja Väinamerele. Seega Release Agreement’i oluliseks osaks oli ka DVB panga ja laevaomanike vaatepunktist see, et osapoolte omavahelised õigussuhted saaksid Release Agreement’i alusel lahendatud. Hagejate väited Release Agreement’ide osadeks jagatavuse kohta on ebaõiged ja nad ei ole eluliselt usutavad. Olukorras, kus äripartnerite ühine ärimudel oli riigipoolse lepingu tõttu kokku kukkunud, oli kõikide mure see, kuidas tekkinud olukord mõistlikult kokku pakkida. Nii ei sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis oleks autonoomne teistest kokkulepetest. Kohtupraktika kohaselt ei piisa tehingu tühistamiseks tagasivõitmise korras tehingu osadeks jagamisest lähtudes sellest, kes on vastava tehingu alapunktis sisalduva kokkuleppe osapooleks. Määravaks on tehingus sisalduva vastava kokkuleppe sisu ja selle kokkuleppe seos (seotus ja sõltuvus) tehingu teiste osadega ning tehingu osapoolte motiivid tehingu sõlmimisel, st kas tehingu osapooled oleksid vastavas tehingus sisalduva kokkuleppe (alapunkti) sõlminud ilma ülejäänud tehingu osadeta. Osapoolte motiivid olid ilmsed – olukord oli halb ja oli vaja kokkuleppeid, mis vähegi tekkinud olukorda leevendaksid. Asjaosalistel oli valida aastatepikkuste kohtuvaidluste ja advokaadiarvete ja väljakannatatava õigusrahu vahel. Seega hagejate väide, nagu Release Agreement’ides sisalduvad kokkuleppeid (alapunkte) peaks osadeks jagama vastavalt sellele, millise osapoolte suhteid vastav kokkulepe (Release Agreement’i alapunkt) reguleeris, on

2-18-6020 ebaõige, sest see ei oma tehingu osalise tagasivõitmise seisukohast tähtsust. Release Agreement’i punktis 3.1 sisaldus kohustus tagastada parvlaevad (p 3.1 alapunkt a), SLK kohustus esitada omanikule tõend parvlaevadega seotud mistahes võimalike võlgnevuste kohta (p 3.1 alapunkt b), kohustus parvlaevad Eesti laevaregistrist kustutada (p 3.1 alapunkt d); kohustus lõpetada kõikide osapoolte vahelised prahilepingud (p 3.1 alapunkt f). Release Agreement’i punkti 3.1 tingimuste täitmist on kinnitanud DVB pank ja laevaomanikud „Release Date“ kinnituskirjadega Reynale, Paxtonile ja Dagenhartile. Muuhulgas on kinnitatud ka seda, et SLK-l puuduvad võlgnevused seoses parvelaevadega Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa. Seega on hagejate poolt vaidlustatud Release Agreement’i tingimused 2.2b alapunktid (i) ja (ii) Release Agreement’i tekstist enesest nähtuvalt lahutamatult seotud teiste Release Agreement’i alapunktidega ning Release Agreement’i alapunkide jaotus selle järgi, kelle vahelisi õigussuhteid need reguleerivad, ei oma tehingu jagatavuse ja tehingu ühe osa tagasivõidetavuse seisukohast mingit tähtsust. Kostja positsiooni kinnitab ühemõtteliselt ka kohtupraktika. Kohus ei tohi keskenduda kokkuleppe tõlgendamisel kokkuleppe üksikutele alapunktidele arvestamata lepingu olemust, eesmärki ja kõiki teisi lepingutingimusi. Kui sellisel juhul hagejad soovivad TsÜS §-le 85 tuginedes väita, et ülejäänud tehing jääb pärast 2.2b alapunktide (i) ja (ii) tühistamist kehtima, siis peavad hagejad põhjendama ja tõendama, et Release Agreement’id oleksid sõlmitud ka ilma tühise osata, s.o ilma 2.2b alapunktideta (i) ja (ii). Antud juhul kostja hinnangul hagejad selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Laevaomanikud olid DPR-i võlausaldajateks enne Release Agreement ́ide sõlmimist Enne Release Agreement’ide sõlmimist olid DPR-i võlausaldajateks laevaomanikud, kellel olid prahilepingutest tulenevad prahitasu nõuded DPR-i vastu. Nendest nõuetest DPR vabanes Release Agreement’ide 2.2a alapunktide (i) ja (ii) alusel. Juhul kui Release Agreement’e poleks sõlmitud, siis poleks DPR-i Release Agreement’ide 2.2a alapunktide (i) ja (ii) alusel nõuetest laevaomanike ees vabastatud. DPR väide, justkui oleks kokkulepe toimiv nii, et tema vabanes võlgadest ja teised mitte, ei ole usutav. Laevaomanikud nõudsid DPR-ilt 14.06.201613 võlgnevuste tasumist järgmistes summades: Paxtonilt 1 230 000 euro tasumist; Reynalt 520 000 euro tasumist; Dagenhartilt 2 236 500 euro tasumist. Sisuliselt sama sisuga teated saadeti DPRile 20.06.2016 uuesti ja kuna Dagenhart ning Paxton ei suutnud enda võlgnevusi laevaomanikele tasuda, siis hakati Dagenharti võlgnevust summas 2 656 764.66 eurot ja Paxtoni võlgnevust summas 1 582 326.03 eurot 05.08.2016 sisse nõudma SLK-lt kui garantiiandjalt. DPR-ile 2016.aasta juunis ja augustis selgitavad seda, miks DPR-i tegelikud kasusaajad O Mi, V L ja R T sõlmisid omavahel 26.08.2016, 16.10.2016 ja 17.02.2017. DPR-il ei olnud rahalisi vahendeid nõuete tasumiseks laevaomanikele ja SLK-l polnud omakorda rahalisi vahendeid nõuete tasumiseks DPR-ile. Lepingutes on selgelt välja toodud andmed DPR-i juhatuse liikmete mõjuvõimust nendega seotud äriühingutes ja eesmärk vabastada vastastikku üksteist kohustustest. Lisaks on asjatundja U V kindlaks teinud, et juhul kui Release Agreement’e poleks sõlmitud, siis oleks laevaomanikel olnud õigus esitada suurusjärgus 40 miljoni suurune nõue Dagenharti ja Paxtoni vastu ning suurusjärgus 45 miljoniline nõue Reyna vastu. Release Agreementi ́de sõlmimine ei kahjustanud DPR-i võlausaldajaid DPR-i poolelt olid lepingu sõlmijateks samad isikud, kelle ühingud on DPR-i võlausaldajateks. Kostja hinnangul samuti on igaühele, kes pankrottidega kokku puutub, ilmselge, et nõude suurus üksi ei oma mingit tähendust, kui puuduvad nõude rahuldamiseks vajalikud vahendid. DPR-i lähikondsete ja lähikondsetega seotud äriühingute nõudeid ei tohi arvestada DPR-i võlausaldajate huvide kahjustamise hinnangu andmisel. DPR-i võlausaldajate hulka ei tohi arvestada DPR-i lähikondseid ja DPR-i lähikondsetega seotud äriühinguid. Pankrotiseaduse võlausaldajate huvide kaitse regulatsiooni eesmärgiks ei ole pakkuda kaitset võlgniku lähikondsetele ja võlgniku lähikondsetega seotud äriühingutele, sest võlgniku lähikondsete mõiste tuumaks ongi põhimõte, et välistatakse lähikondsete võimalikud eelised võlgniku

2-18-6020 pankrotimenetluses. Selline põhimõte tuleneb sellest, et võlgniku lähikondsed seisavad võlgniku otsustusprotsessidele niivõrd lähedal, et neil on võimalik mõjutada võlgniku otsustusprotsesse ning saada selle kaudu hilisemas võlgniku pankrotimenetluses eeliseid. Eeltoodust tulenevalt ei hõlma võlausaldajate huvide kaitse võlgniku lähikondsete ja võlgniku lähikondsetega seotud äriühingute kaitset võlgniku pankrotimenetluses. Toletum OÜ, OÜ Taali Grupp ja Osaühing HM Investeeringud on DPR-i lähikondsed (seoses ühise majandusliku huviga PankrS § 117 lg 2 p 5, alternatiivselt PankrS § 117 lg 3 alusel); -Toletum OÜ juhatuse liikmeks ja omanikuks Release Agreement’ide sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli DPR-i juhatuse liige R T ehk DPR-i lähikondne (PankrS § 117 lg 2 p 1, 2, p 5); OÜ Taali Grupp juhatuse liikmeks ja omanikuks Release Agreement’ide sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli DPR-i juhatuse liige O M ehk DPR-i lähikondne (PankrS § 117 lg 2 p 1, 2, p 5); - Osaühing HM Investeeringud juhatuse liikmeks ja omanikuks Release Agreement’ide sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli H-P L, kes on samuti DPR-i lähikondseks ühise majandusliku huvi kaudu PankrS § 117 lg 2 p 5,alternatiivselt PankrS § 117 lg 3 alusel. Ühise majandusliku huvi olemasolu on H-P L ise kinnitanud 13.02.2019 öeldes, et tema osales DPR-i puudutava strateegilise otsuse tegemisel ja koosoleku olulisuse tõttu on see temal meeles. - Kuna O M ja R T olid 01.03.2017 Release Agreement’ide sõlmimise hetkel samaaegselt DPR-i ja vastavalt OÜ Taali Grupp ja Toletum OÜ juhatuse liikmed, siis juhatuse liikmetena Release Agreement’e allkirjastades pidid järelikult DPR-i, Toletum OÜ ja OÜ Taali Grupp huvid kokku langema ja Release Agreement’ide sõlmimine pidi olema samaaegselt DPR-i ja Toletum OÜ ning OÜ Taali Grupp huvides. Seega Toletum OÜ ja OÜ Taali Grupp on DPR-i lähikondsed ühise majandusliku huvi tõttu PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel, alternatiivselt PankrS § 117 lg 3 alusel. Seega kuna DPR-i lähikondseteks ja DPR-i lähikondsetega seotud äriühinguteks on Toletum OÜ, OÜ Taali Grupp, Osaühing HM Investeeringud, siis nimetatud äriühingute nõudeid ei tohi DPR-i võlausaldajate huvide kahjustamise küsimusele hinnangu andmisel arvestada. Lisaks välistab Toletum OÜ, OÜ Taali Grupp, Osaühing HM Investeeringute nõuete arvestamise võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel hea usu põhimõte (TsÜS § 138), mille kohaselt kehtib õiguskorras vastandliku käitumise keeld. Reyna võlausaldajad pärast Release Agreement’ide sõlmimist O Mi poolt esitatud Reyna pankrotiavalduse võlanimekirjas on välja toodud järgmised nõuded: Dagenharti nõue 195 241, 79 eurot + intress 77 208, 39 eurot; Toletum OÜ nõue 558 576, 93 eurot + intress 422 077, 57 eurot; HM Investeeringud OÜ nõue 71 695,5 eurot + intress 171 150, 32 eurot; Arco Vara AS nõue 132, 53 eurot; Eesti Väärtpaberikeskus AS nõue 29, 8 eurot; Eften Kinnisvarateenuste OÜ nõue 248,12 eurot; Taali Grupp OÜ 884 588, 20 eurot + 1 057 789, 80 eurot; EMTA nõue 93 413, 95 eurot + 2 283, 96 eurot. Reyna pankrotimenetluses on tunnustatud EMTA nõuet summas 397 643 eurot, teisi nõudeid Reyna pankrotimenetluses tunnustatud pole järgnevatel põhjustel: Dagenharti nõue on jäetud tunnustama kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-188794; Toletum OÜ nõue on jäetud tunnustamata kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-8364; Eften Kinnisvarateenuste OÜ nõue maksti ära ja loobuti hagist (kohtulahend tsiviilasjas nr 2-18-8821); HM Investeeringud OÜ ei esitanud hagi. Ülejäänud pankrotiavalduses välja toodud nõudeid kaitsmisele ei pandud. Täna on ainsaks Reyna võlausaldajaks EMTA. Juhul kui Release Agreement’e ei oleks sõlmitud, oleks Reyna võlausaldajaks laevaomanik suurusjärgus 45 miljonit eurot nõudega ja EMTA 397 643 euro suuruse nõudega. Nii on eluliselt loogiline, et lepingud töötasid ka Reyna kasuks olulisel määral. Dagenharti võlausaldajad pärast Release Agreement’ide sõlmimist O Mi poolt esitatud Dagenaharti pankrotiavalduse võlanimekirjas on välja toodud järgmised nõuded: Taali Grupp OÜ nõue 884 588,20 eurot + intress 1 057 789,80 eurot; Toletum OÜ nõue 149 656,88 eurot + intress 65 756,00 eurot; EMTA nõue 154 156,47 eurot; EFTEN Kinnisvarateenuste OÜ nõue 489,24 eurot; Eesti Väärtpaberikeskus AS-i nõue 30,28 eurot. 66. Dagenharti pankrotimenetluses on tunnustatud EMTA nõuet summas 155 752, 07 eurot. EFTEN

2-18-6020 ning Eesti Väärtpaberikeskuse AS nõuet kaitsmisele ei esitatud. Taali Grupp OÜ nõue jäeti tunnustamata kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-8699 ja Toletum OÜ nõude tunnustamise hagi on menetluses (tsiviilasi nr 2-18-8695). Seega praegusel hetkel on Dagenharti võlausaldajaks EMTA 155 752,07 euro suurusega nõudega ja teisi võlausaldajaid Dagenhartil ei ole. Kui kohus peaks rahuldama Toletum OÜ nõude tsiviilasjas nr 2-18-8695, siis Toletum OÜ nõuet ei tohi võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel arvestada. Isegi kui Toletum OÜ nõuet arvestada võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel, siis Toletum OÜ nõue ei mõjuta faktilist olukorda, et Release Agreement’e sõlmimata jättes oleks Dagenharti võlausaldajate hulka kuulunud ka laevaomanik enda suurusjärgus 40 miljonit eurot nõudega. Siit järeldub kostja hinnangul, et Release Agreement’e sõlmimata jättes poleks olnud võimalik EMTA või Toletum OÜ nõuet rahuldada suuremas mahus võrreldes praegusega, sest võlausaldajate hulka oleks kuulunud ka laevaomanik enda 40 miljonilise nõudega. Seega Release Agreement’ide sõlmimine ei kahjustanud Dagenharti võlausaldajate huve, sest Release Agreement’ide sõlmimata jätmine poleks võimaldanud Dagenharti võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses võrreldes praeguse olukorraga. Paxtoni võlausaldajad pärast Release Agreement’ide sõlmimist O Mi poolt esitatud Paxtoni pankrotiavalduse võlanimekirjas on välja toodud järgmised nõuded: Dagenharti nõue 143 315,30 eurot + intress 62 481,23 eurot; Toletum OÜ nõue 639 257,97 eurot + intress 459 591,18 eurot; HM Investeeringud OÜ nõue 37 041,13 eurot; Arco Vara AS nõue 132 eurot; Eesti Väärtpaberikeskus AS-i nõue 29,80 eurot; EFTEN Kinnisvarateenuste OÜ 239,22 eurot. Arco Vara AS, Eesti Väärtpaberikeskus AS ja EFTEN Kinnisvarateenuste OÜ nõudeid kaitsmisele ei esitanud. Toletum OÜ nõue jäeti tunnustamata tsiviilasjas nr 2-19-3713 tehtud kohtulahendiga. Paxtoni pankrotimenetluses tunnustati Dagenharti nõuet summas 223 681,81 eurot (tsiviilasi nr 2-19-3798) ja EMTAnõuet 170 381,45 eurot ning Toletum OÜ nõude tunnustamise hagi summas 1 748 376, 40 eurot on menetluses maakohtus (tsiviilasi nr 2-19-3590). Kuna Dagenharti juhatuse liikmed ja omanikud kattuvad Paxtoni omadega ning äriühingute majanduslik huvi oli sama, siis on tegemist lähikondsetega (PankrS § 117 lg 1 p 5). Samuti on tegemist Toletum OÜ näol Paxtoni lähikondsega. Seega Dagenharti ja Toletum OÜ nõudeid ei tohi arvestada võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel. Eeltoodust järeldub, et Paxtoni võlausaldajaks on EMTA nõudega summas 170 381,45 eurot ja seda nõuet ei oleks võimalik olnud rahuldada suuremas ulatuses võrreldes praegusega, sest juhul kui Release Agreement’e poleks sõlmitud, siis oleks lisaks EMTA nõudele summas 170 381, 45 eurot tulnud rahuldada ka laevaomaniku nõue suurusjärgus 40 miljonit eurot (vt asjatundja U. V arvamus, SLK 27.04.2020 seisukoha lisa 1-3). Seega Release Agreement’ide sõlmimine ei kahjustanud Paxtoni võlausaldajate huve. Arvestada tuleb võlausaldajate huvide mõiste sisustamise puhul, et tegemist on võlausaldajate huvide ja mitte kitsalt ühe võlausaldaja huvi kahjustamisega. See tähendab, et hagejad peavad kohtule tõendama, et võlausaldajate nõudeid kogumis oleks saanud suuremal määral rahuldada, kui Release Agreement’e poleks sõlmitud. Antud juhul hagejad seda tõendanud ei ole. Haginõude PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel välistab võlausaldajate huvide kahjustamise puudumine Kostja hinnangul hagejad väidavad ekslikult nagu PankrS § 110 lg 1 p 1 puhul tuleks tõendamiskoormis ümber pöörata ja nagu kostja peaks tõendama, et Release Agreement’ide 2.2b alapunktid ei kahjusta DPR-i võlausaldajate huve. Hagejate väide viitab kohtuasjale 3-2-1-15113, milles kohus pidas pankrotivõlgniku poolt kolmanda isiku kohustuste tagamist võlausaldajate huve kahjustavaks. DPR ei ole taganud SLK kohustusi kolmanda isiku ees. Seega on hagejate tõendamiskoormiseks tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist. Haginõude PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel välistab soorituste tegemine DPR-ile Kostja on menetluses läbivalt esile toonud, et DPR ei loobunud vastusoorituseta enda õigustest. DPR vabanes kohustustest laevaomanike ees. Vastavad argumendid on toimikus korduvalt,

2-18-6020 asjatundja arvamused. Kokkuvõtlikult olid Release Agreement’ide alusel sooritused DPR-ile järgmised: DPR vabanes olemasolevatest ning tulevastest kohustustest laevaomanike ees suurusjärgus 40 miljonit eurot parvlaeva kohta, mida DPR ei oleks suutnud iseseisvalt täita; SLK tagastas parvlaevad DPR-ile ilma vaidluseta, loobudes sealjuures laevade prahtimise õigusest ning tuluteenimise võimalusest ning parvlaevade väljaostuõigusest; SLK loobus DPR-i vastu laevade ümberehitamise ja opereerimisega seotud kulude hüvitamise nõudest, mis tekkisid aastatel 2015. SLK tagas DPR-i kohustusi laevaomanike ja DVB panga ees garantiikirjaga 75 miljoni ulatuses ja DVB nõudis 2016. aasta suvel kohustuste täitmist. Juhul kui DVB pank oleks SLK-lt DPR-i nõuded sisse nõudnud garantiikirjade alusel, poleks DPR saanud sama nõuet SLK suhtes maksma panna, kuna see toonuks kaasa DPR-i alusetu rikastumise. Release Agreement ́id kehtivad Rahvusvahelise tehingu puhul on erinevused allkirjastamise viisides tavalised. Eluliselt jäävad hageja viited allkirjade ja pabermaterjali erinevustele kostjale arusaamatuks. Seda eriti arvestades, et hagejad esindavad O Mi huve, kelle digiallkiri kogu paketile on väljaspool vaidlust. Arvestades lepinguosaliste paljusust on eksemplare muidugi mitu, vähemalt kolm, mida kinnitab sealjuures dokumendiekspertiis. Oleks ka ebaloogiline väita vastupidist. Tõendatud on vähemalt kahe eksemplari olemasolu. Kohtutoimikus on kaks eksemplari: 1) SLK-le kuuluvad originaaleksemplarid paberil koos O Mi poolt digitaalselt allkirjastatud dokumentidega (digitoimikus on koopiad SLK originaaleksemplaridest) koopiad DVB panga originaaleksemplaridest ilma O Mi digitaalse allkirjata. Kuivõrd originaaleksemplare allkirjastati mitu, on loogiline ja korrektne, et erinevatel eksemplaridel olevad allkirjad ei ole identsed. See ei sea kahtluse alla poolte ühist soovi sõlmida globaalne kompromiss. Dokumendiekspertiis kinnitas, et SLK valduses olevad originaaleksemplarid on originaalid. Kõik kolm vaidlusalust Release Agreementi sisaldavad kahte allkirjadega vormistuslehte „Excecution Page“, millest üks on käsitsi kirjutatud allkirjadega ja teine koopia, millele on lisatud üks käsitsi kirjutatud allkiri real „Owner“ teise allkirjana (eksperdiarvamus p 1). Sealjuures selgitatakse ekspertiisiaktis, et ekspertiisi esitatud lepingute eksemplaride köitmisel on nii Paxtonit kui ka Reynat puudutavate Release Agreement’ide ühe eksemplari vormistuslehe originaalile lisatud teise sama lepingu eksemplari vormistuslehe koopia. Sealjuures näitas survejälgede analüüs, et Reynat puudutava Release Agreement’i vormistuslehe koopia aluseks olnud originaal on allkirjastatud nii, et ekspertiisiks esitatud vormistuslehe originaal asetses selle all. Seega on kõik originaaleksemplarid allkirjastatud samaaegselt. Hagejad ei ole väitnud ega ka tõendanud, et kokkulepetest oleks olemas muid versioone. Kostja on esitanud O Mi poolt digiallkirjastatud Release Agreement’ide ja DVB panga käes olevate lepingute koopiate võrdluse 08.06.2020, millest nähtub selgelt, et O M on allkirjastanud samad Release Agreement’ide põhitekstid, nagu teisedki lepinguosalised. Puuduvad igasugused viited sellele, et Release Agreement’ide osapooled poleks allkirjastanud sama sisuga Release Agreement’e. Vastupidi, samasisulise kokkuleppe olemasolu kinnitavad nii DVB panga kui ka kostja originaaleksemplarid. Lisaks nähtub Reyna ning Dagenharti poolt sõlmitud lepingute võrdlusest, et lisaks tekstide identsusele, on nendel dokumentidel ka identsed allkirjad Owner ja Barecharterer real. Ehk siis teisisõnu on O Mi poolt allkirjastatud väidetavad „vanad“ versioonid allkirjastatud hiljem ka ülejäänud osaliste poolt. Kõik osapooled, sh O M, on seega andnud oma tahteavalduse kolme Release Agreement’i lepingu sõlmimiseks sellisena nagu need kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad. Lepingute allkirjastamist kõikide osapoolte poolt on kinnitanud advokaadibüroo Watson Farley & Williams LLP Hamburgist, kes esindas DVB panka lepingute sõlmimisel. Advokaadibüroo Watson Farley & Williams LLP partner Dr. Clemens Hilmer kinnitas enda 26.11.2019 kinnituskirjas, et on kontrollinud enda dokumente seoses kolme Release Agreement’iga ja need sisalduvad nende toimikus (Dr. Clemens Hilmeri kinnituskirja tekst). Sealjuures nähtub DVB panga saadetud originaaldokumentide koopiast, et osapooled on allkirjastanud Release Agreement’id vormistuslehtede allkirjastamisega. Sama kinnitavad V L ja I K. Pooled on lepingud ka täitnud. Hagejad ei ole mitte üheski menetlusdokumendis tuginenud väitele nagu

2-18-6020 hagejate juhatuse liikmed, sh O M poleks lepinguid allkirjastanud või nagu hagejate juhatuse liikmed oleksid eitanud lepingute täitmist või allkirjastamist. Vaidlust ei ole selles, et O M on Release Agreement’id allkirjastanud. Sealjuures nähtub hagejate ja I Ke kirjavahetusest, et advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat S B on 01.03.2017 e-kirjaga kinnitanud O Mi valmisolekut leping veel samal päeval allkirjastada. Lisaks on O M Dagenharti ja Paxtoni pankrotiavalduste võlanimekirjades 29.05.2017 ise märkinud, et nõuded SLK vastu puuduvad. Reyna pankrotiavalduse võlanimekirjas on O M 29.05.2017 märkinud, et Reynal on SLK vastu 588 000 euro suurune nõue. SLK on Reyna nõuet enda pankrotimenetluses tunnustanud 421 914.21 euro ulatuses ja Reynale 421 914.21 eurot ära maksnud. Seega ka O M ise DPR-i juhatuse liikmena on kinnitanud nõuete puudumist SLK vastu. Lisaks on Release Agreement’ide sõlmimist, allkirjastamist ja Release Agreement’ide koopiate saamist kinnitanud DPR-i juhatuse liige R T Reyna pankrotimenetluse kohtuistungil. Lepingute sõlmimist tõendavad DVB panga ja laevaomanike (Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Saremaa Investments 1 Limited) poolt väljastatud „Release Date“ ehk vabastamise kuupäeva saabumise kinnituskirjad, mida DVB pank ja laevaomanikud olid kohustatud vahekehadele Dagenhartile, Paxtonile, Reynale, SLK-le ja Väinamerele väljastama. „Vabastamise kuupäev“ on aeg, kui kõik Release Agreement’i punktis 3.1 tingimused on täidetud DVB panka ja laevaomanikku rahuldaval viisil (Reyna Release Agreement’i p 3 ja p 3.2 ning Dagenharti ja Paxtoni Release Agreement’i puhul p 3.1.). Viidatud „Release Date“ vorm on vastava Release Agreement’i lisaks nr 2, mis on leitav iga Release Agreement’i lisa 3 all. Release Agreement’is sätestatud p 3.1 tingimuste saabumist on DVB pank ja laevaomanik kinnitanud kõikide parvlaevade puhul ning need kinnituskirjad on Watson Farley & Williams LLP 26.11.2019 e-kirja juurde lisatud. Seega kui DVB pank ja laevaomanikud on kinnitanud Release Agreementid’e p 3.1 saabumist, siis Release Agreement’i teised osapooled SLK ja vahekehad Reyna/Daganhart/Paxton pidid Release Agreement’is sätestatud p 3.1 tingimusi täitma ehk teisisõnu Realease Agreement’i täitma. Parvlaeva Hiiumaa puhul tähendas Release Agreement’i p 3.1 täitmine järgmist: a) SLK õigused ja huvid, mis tulenevad TSL-i parhilepingust seoses parvlaeva Hiiumaa prahtimisega ja garantiist, on loovutatud Reynale loovutuslepinguga (SLK loovutus), mis on olulises osas sellises vormis, nagu on lisatud parvlaeva Hiiumaa Release Agreement’i lisas 1; b) Reyna õigused ja huvid, mis tulenevad SLK loovutusest, on loovutatud parvlaeva Hiiumaa omanikule (Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG) loovutuslepinguga (Reyna Trade loovutus), mis on olulises osas sellises vormis nagu on lisatud parvlaeva Hiiumaa Release Agreement’i lisas 2; c) parvlaeva Hiiumaa omaniku (Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG) õigused ja huvid, mis tulenevad Reyna Trade’i loovutusest, on loovutatud laenuandjale DVB pank loovutuslepinguga (omaniku Ferry Erste loovutus), mis on olulises osas sellises vormis nagu on lisatud parvlaeva Hiiumaa Release Agreement’i lisas 3; d) Laenuandja DVB pank, omanik Ferry Erste, Reyna ja SLK on sõlminud neljapoolse lepingu (neljapoolne leping), mis on olulises osas sellises vormis nagu on lisatud parvlaeva Hiiumaa Release Agreement’i lisas 4; e) Laenuandja DVB pank on saanud omanikult Ferry Erste, Reynalt ja SLK-lt kõik asjakohased dokumendid (mis on loetletud neljapoolses lepingus), mis võimaldavad laenuandjal DVB lõpetada parvlaeva Hiiumaa registreerimine Eestis; f) SLK ja omanik Ferry Erste on sõlminud SLK poolt Ferry Erstele antud 11.05.2010 prahilepingu garantii (SLK garantii) muudatuse (SLK garantii muudatus), mis on olulises osas sellises vormis nagu on lisatud parvlaeva Hiiumaa Release Agreement’i lisas 5; g) Omanik Ferry Erste ja Reyna on sõlminud parvlaeva Hiiumaa prahilepingu muudatuse (Ferry Erste ja Reyna prahilepingu muudatus) olulises osas sellises vormis, nagu Release Agreement’i lisa 6; h) Reyna ja SLK sõlmivad prahilepingu muudatuse (Reyna ja SLK prahilepingu muudatus), mis on olulises osas sellises vormis, nagu Release Agreement’i lisa 7;

2-18-6020 i) Väinamere Liinid OÜ prahileping on lõpetatud; j) Omanikule Ferry Erste on laekunud summa 400 000 eurot; k) Omanikule Ferry Erste on laekunud summa 465 000 eurot; l) SLK on tagastanud parvlaeva Hiiumaa omanikule Ferry Erste (või laenuandja DVB panga poolt nimetatud isikule); m) Laevaomanikule Ferry Erste on laekunud kõik tasumata maksed seoses Ferry Erste ja Reyna vahelise lepinguga. Parvlaeva Saaremaa puhul tähendas Release Agreement’i p 3.1 täitmine järgmist: a) Parvlaev Saaremaa on tagastatud omanikule Ferry Erstele (või laenudja DVB panga poolt nimetatud isikule) Cuxhavenisse või Brunsbuettelisse (omaniku Ferry Erste valikul); b) SLK on esitanud omanikule Ferry Erstele tõendid mis tahes parvlaevaga Saaremaa seotud kreditoorsete võlgnevuste tasumise kohta; c) SLK on andnud omanikule Ferry Erstele kirjaliku kohustuse, mille kohaselt SLK kohustub hüvitama omanikule Ferry Erstele ja laenuandjale DVB-le ning vabastama nad täielikult kõigi kolmandate isikute nõuete osas, mis võivad tuleneda mis tahes nõudest, mille põhjus või sündmus leidis aset enne tagastamise kuupäeva („Kirjalik kohustus kreditoorsete võlgnevuste osas“), mis on olulises osas parvlaeva Saaremaa lisas 1 toodud vormis; d) parvlaev Saaremaa on kustutatud Eesti laevapereta prahitud laevade registrist; e) tehniline ja meeskonna juhtimine on antud üle SLK-lt Conmar Shipping GmbH & Co. KG-le (või mis tahes muule omaniku Ferry Erste poolt nimetatud poolele) omanikule Ferry Erstele ja laenuandjale DVB rahuldaval viisil; f) Väinamere Liinid OÜ, SLK ja Paxtoni vaheline prahileping, omaniku Ferry Erste ja Paxtoni vaheline prahileping ning prahileping Elb-Link on lõpetatud. Parvlaeva Muhumaa puhul tähendas Release Agreement’i p 3.1 täitmine järgmist: a) Parvlaev Muhumaa on tagastatud omanikule Saremaa Investments (või laenudja DVB panga poolt nimetatud isikule) Cuxhavenisse või Brunsbuettelisse (omaniku Sarema Investments valikul); b) SLK on esitanud omanikule Saremaa Investments tõendid mis tahes parvlaevaga Muhumaa seotud kreditoorsete võlgnevuste tasumise kohta; c) SLK on andnud omanikule Saremaa Investments kirjaliku kohustuskirja, mille kohaselt SLK kohustub hüvitama omanikule Sarema Investments ja laenuandjale DVB-le ning vabastama nad täielikult kõigi kolmandate isikute nõuete osas, mis võivad tuleneda mis tahes nõudest, mille põhjus või sündmus leidis aset enne tagastamise kuupäeva („kohustuskiri ärivõlgnevuse kohta“), mis on olulises osas parvlaeva Muhumaa lisas 1 toodud vormis; d) parvlaev Muhumaa on kustutatud Eesti laevapereta prahitud laevade registrist; e) tehniline ja meeskonna juhtimine on antud üle SLK-lt Conmar Shipping GmbH & Co. KG-le (või mis tahes muule omaniku Saremaa Investment poolt nimetatud poolele) omanikule Saremaa Investment ja laenuandjale DVB rahuldaval viisil; f) Väinamere Liinid OÜ, SLK ja Dagenharti vaheline prahileping, omaniku Saremaa Investments ja Dagenharti vaheline prahileping ning prahileping Elb-Link on lõpetatud. Seega Release Date kinnituskirjade väljastamine kinnitas ülal toodud lepingu tingimuste täitmist. Seisukohad T Ti ekspertarvamusele Hagejad soovivad tõendada asjatundja T Ti arvamusega, et vaidlusalused kokkulepped kahjustavad DPR-i võlausaldajate huve. T Ti arvamus vastavat eesmärki ei täida. Lisaks on arvamusel sellised olulised puudused, mis ei võimalda kohtul seda asjatundja arvamusena kohtuasja õigel lahendamisel kasutada. T T on oma arvamuses ekslikult asunud tsiviilkohtumenetluses kohtu asemele. Arvamusest nähtub, et asjatundja arvamuse lähteülesandeks oli „hinnata, kas punkti 2.2b ja / või punkti 2.3b alapunktid (i) ja (ii) 01. märtsil 2017.a. sõlmitud kolmes kohustustest vabastamise lepingus (edaspidi koos ka Release

2-18-6020 Agreement) /.../ olid Dagenharti, Reyna ja Paxtoni pankrotivõlausaldajatele kahjulikud. See, kas tehing või tehingu osa on pankrotivõlausaldajatele kahjulik, on õiguslik hinnang PankrS § 109 lg 1 alusel, mille saab anda üksnes kohus. Hagejad on püüdnud asendada kohtuniku poolt kohtuotsuse tegemisel tehtavaid otsustusi (TsMS § 438 lg 1), pannes õigusliku hinnangu andmise hagejate asjatundja õlule. TsMS § 293 lg 1 alusel on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt on asjatundjale antud lähteülesanne vastuolus TsMS § 293 lg 1 põhimõtetega, sest asjatundja saab selgitada eriteadmiseid nõudvaid asjaolusid ja sinna hulka ei kuulu õiguslike hinnangute andmine. See omakorda tähendab, et asjatundja arvamus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (TsMS § 293 lg 1, § 229 lg 1 ja 2). Kostja palub kohtul selle puudusega tõendi asjakohasuse ja lubatavuse hindamisel arvestada. Lisaks on T T asunud kohtu asemel hindama tõendeid, sh on T T asunud hindama dokumentide omavahelisi õiguslikke seoseid teostades nii jällegi Harju Maakohtu pädevusi (TsMS § 438 lg 1). Näiteks: 1) „PwC-l puuduvad andmed selle kohta, et DVB panga või laevaomanike loobumist oma nõuetest DPR-i ja SLK vastu saaks käsitleda vastusooritusena selle eest, et DPR loobus oma nõuetest SLK vastu. Release Agreement’id pigem viitavad, et need kokkulepped ei olnud omavahel seotud, mida kinnitab ka asjaolu, et laevaomanikud ja SLK ei olnud seotud isikud, seega polnud laevaomanikel huvi teha SLK huvides DPR-ile sooritust.“ 2) „V arvamuse lõige 80 (Dagenharti ja Paxtoni V arvamuses) ning lõige 87 (Reyna V arvamuses) viitab asjaolule, et 1 euro eest võõrandati O Mi osalused DPR-is (28.08.2016 kokkulepe) R Te ja V L kontrolli all olevatele äriühingutele, mistõttu on V arvamusel tegemist äriühingutega, millel puudub vara. Kostja märgib, et meie arusaamise kohaselt mainitud kokkulepe aga ei jõustunud. Seega ei ole antud viitamine põhjendatud. ” 3) “Lisaks kinnitab, et tegemist ei ole SLK vastusooritusega DPR-i suhtes, 17.02.2017 allkirjastatud Term Sheet. Term Sheet sõlmiti enne Release Agreemente, kus DVB pank ja laevaomanikud leppisid kokku tingimused, et panga poolne nõue saaks rahuldatud. Term Sheetis ei olnud välja toodud DPR-i kohustust loobuda oma nõuetest SLK vastu. Seega kinnitab Term Sheet, et DVB panga ja laevaomanike vaheliste nõuete rahuldamiseks ei olnud vaja, et DPR loobuks oma nõuetest SLK vastu ja DVB pank ja laevaomanikud olid nõus loobuma oma nõuetest DPR-i vastu ka ilma DPR-i nõude loobumisest SLK vastu.” Kuivõrd T T on asunud kohtu asemel hindama tõendeid ning andma õiguslikke hinnanguid, ei saa T Ti arvamust käsitleda lubatava või vähemalt mitte usutava tõendina, sest see ei vasta asjatundja arvamuse nõuetele. Kohtul ei ole võimalik teha otsust, milles ta loeks tõendatuks eelnevas loetelus 1-3 toodud väited tuginedes tõendina T Ti vastavatele väidetele. Lisaks on T Ti arvamus esitatud ilma ühegi arvamuses viidatud lisata. Sealjuures ei ole võimalik kontrollida alusdokumentide ehtsust ja õigsust. Sealjuures on T T üldiselt viidanud, et arvamuses esitatud andmed põhinevad PwC arvutustel, mida ei ole võimalik kontrollida. Sisuliselt on T T asunud tuvastama võlgnevuse faktilist suurust kohtu asemel, avaldamata seejuures kohtule algandmeid ja valemeid, mis võimaldaks kohtul arvamuse õigsust kontrollida. Näiteks puuduvad saldoteatistel õiguslikud tagajärjed ning need ei tõenda kohustuse või võlgnevuse suurust või selle olemasolu - eriti pankroti olukorras. Sellist asjatundja arvamust ei saa pidada otsuse tegemisel usaldusväärseks. Analüüs on kostja hinnangul ka sisus puudulik. Esiteks ei arvestata DPR-i kohustustega lepingute sõlmimise hetkel. Isegi kui asjatundja annab õigusliku hinnangu lepingute kahjulikkuse kohta DPR-i võlausaldajatele, siis see eeldab kõikide võlausaldajate nõuete väljatoomist ning omavahelist võrdlust selles osas, kui suures osas oleks saanud võlausaldajate nõudeid rahuldada lepinguid sõlmides või sõlmimata jättes. T T on välja toonud ainult DPR-i nõuded SLK vastu, aga on jätnud välja toomata võlausaldajate nõuded DPR-i vastu või võimalikud varad, mis nõuetele mingigi majandusliku sisu annaksid. Samuti ei arvesta arvamus seda, et kompromissi üks oluline osa on olla kokkuleppeks õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ning et ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes (VÕS § 578).

2-18-6020 Nii ei ole kompromissi näol üldjuhul tegemist üksnes matemaatilise tehtega selle kohta, kes kellele kui palju teoreetiliselt võlgu võib olla. Kui oleks selge, kes kellele kui palju võlgu on ja võlgnikul oleks võlgade katteks vajalikud varad ja võlausaldaja nõue oleks vormistatud täitedokumendina, oleks raske suhtel näha kompromissilepingu tunnuseid. T T on analüüsinud üksnes ühte lepingute alapunkti seoses SLK kohustustest vabastamisega. Seega ei ole T T võtnud arvesse kõiki sooritusi ning neid võrrelnud. Soorituste valikuline võrdlemine viib paratamatult ebaõigete järeldusteni. Arvestades seda, et asjatundjal on magistrikraad majanduses, on väheusutav, et asjatundja ei taju pankrotiga ja kompromissidega seotud nüansse seoses nõude tegeliku väärtusega. Kui võlgnikul on vara 10 euro eest ei ole temavastane miljoninõue väärt rohkem kui 10 eurot. Vastava mõttelõnga puudumine arvamuses kahjustab oluliselt arvamuse usaldusväärsust tõendina. Samuti on arvamuses jäänud piisava tähelepanuta fakt, et DPR-i enda võlgnevused laevaomanike ees olid suurenemas kiires tempos ja lepingute sõlmimine pani sellele punkti. DPR-i võlausaldajate jaoks ei saaks olla parem olukord, kus DPR-i kohustused suurenevad – kui SLK varaline seis ei võimaldanud täita isegi DPR-i kõiki kohustusi laevaomanike ees ja DPR-il endal polnud võimalik täita kohustusi laevaomanike ees, ei saanud selline olukord olla kuidagi DPR-i võlausaldajate jaoks soodsam võrreldes lepingute sõlmimisega. Kui arvestada SLK tegelikku varalist seisu ja teoreetilist katet nõuetele oleksid DPR-i võlausaldajad olnud lepingut sõlmimata halvemas olukorras. Laevaomanikud oleksid säilitanud enda nõuded DPR-i vastu. Kui nõuded laevaomanikele oleks tasunud SLK (milleks kattevara olulises osas puudus), poleks DPR-ile sellest raha juurde tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta T Ti asjatundja arvamus seadusest tulenevatele nõuetele, sisaldab õiguslikke tuvastusi ja on koostatud selliselt, et ei võimalda kontrollida selle aluseks olevaid fakte. Sellest tulenevalt on asjatundja arvamus kostja hinnangul tõendina ebausaldusväärne ja ei tõenda hagejate seisukohti seoses Release Agreement’ide väidetava kahjuliku mõjuga. Hagejate ja T Ti kriitika U V eksperthinnangu osas on alusetu Hagejad heidavad kostjale ette, et U V arvamused ei tõenda kostja väiteid ning on mitmete puudustega. Kostja sellega ei nõustu. Kostja on esitanud 14.10.2020 seisukohaga U V täiendava seisukoha, millest nähtub, et DPR-i nõuet SLK vastu tuleb hinnata selle tegeliku sissenõutavuse aspektist, mitte lähtudes nominaalsummast. SLK 31.12.2016 varaline seisund ilmestab, et SLK ei oleks suutnud oma kohustusi DPR-i ees täita suuremas mahus, kui olid DPR-i kohustused laevaomanike ees. Kohustustest vabanemise lepingute sõlmimise tulemusel vabanes DPR seega oma kohustustest suuremas summas, kui SLK oleks tegelikkuses suutnud täita. Release Agreement’ide punktide 2.2 a-e (sh vaidlusalune punkt 2.2b (i) ja (ii)) kehtivus, sh DPR-i kohustustest vabastamine sõltus otseselt Release Date’i saabumisest. Release Date’i saabumine eeldas aga omakorda Release Agreement’i punktis 3.1 a-f tingimuste täitmist. Release Agreement’i punkti 3.1b kohaselt on Release Date’i eelduseks, et „SLK on esitanud omanikule tõendid mis tahes Laevaga seotud kreditoorsete võlgnevuste tasumise kohta.“ Sellest nähtub, et DPR-i kohustustest vabastamise eelduseks oli see, et laevaga seotud kreditoorseid võlgnevusi SLK-l ei ole. SLK kohustustest vabastamine DPR-i poolt oli seega eeltingimuseks, et vabastada DPR omakorda kohustustest laevaomanike ees. Seega on asjakohatu ka hagejate väide, et DPR oleks oma kohustustest DVB panga ja parvlaevade omanike ees vabanenud ka vaidlusaluste kokkulepeteta. Samuti jätavad hagejad täiesti arvestamata asjaolu, et DPR-i kohustustest vabastamise tingimuseks omanike poolt oli see, et SLK annab parvlaevad omanikele üle. Juhul kui SLK-d ei oleks omakorda kohustustest vabastatud, ei oleks SLK nõustunud parvlaevasid üle andma ilma vaidluseta. See oleks toonud kaasa tagajärjed ka DPR-i suhtes, sest DPR ei oleks suutnud tasuda võlgnevusi omanike ees ega ka tagastada iseseisvalt laevu omanikele. DPR jätab täiesti tähelepanuta selle, et esmajoones vastutas laevaomanike kohustuste täitmise eest DPR. Eriti ilmestab seda hagejate toodud näide: „Analoogselt, kui A müüb B-le 100 euro eest rattaid, mida B omakorda müüb 120 euro eest edasi C-le, ei saa väita, et olukord, kus B vabaneb oma kohustusest A ees, kuid C peaks jätkuvalt maksma B-le rataste eest kokkulepitud 120 eurot, ei alluks „majanduslikule loogikale“. Hagejad jätavad esitatud jalgrataste näite puhul arvesse

2-18-6020 võtmata, et C pidi jalgrattad tagasi andma A-le. Arvestades tekkinud keerulist õiguslikku ja majanduslikku olukorda oleks SLK-l praktiliselt võimalik ja strateegiliselt vajalik hoida laevu veel mõnda aega oma faktilise DPR-il endal polnud võimalik täita kohustusi laevaomanike ees, ei saanud selline olukord olla kuidagi DPR-i võlausaldajate jaoks soodsam võrreldes lepingute sõlmimisega. Kui arvestada SLK tegelikku varalist seisu ja teoreetilist katet nõuetele oleksid DPR-i võlausaldajad olnud lepingut sõlmimata halvemas olukorras. Laevaomanikud oleksid säilitanud enda nõuded DPR-i vastu. Kui nõuded laevaomanikele oleks tasunud SLK (milleks kattevara olulises osas puudus), poleks DPR-ile sellest raha juurde tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta T Ti asjatundja arvamus seadusest tulenevatele nõuetele, sisaldab õiguslikke tuvastusi ja on koostatud selliselt, et ei võimalda kontrollida selle aluseks olevaid fakte. Sellest tulenevalt on asjatundja arvamus tõendina ebausaldusväärne ja ei tõenda hagejate seisukohti seoses Release Agreement’ide väidetava kahjuliku mõjuga. Haginõuded on üksteist välistavad ning vastuolus hea usu põhimõttega Kostja märgib, et Eesti õigussüsteemis kehtib vastuolulise käitumise keeld (TsÜS § 138). See omakorda välistab võimaluse, kus DPR juhatuse liikmena Release Agreement’ide dokumendid allakirjutanud O M ühelt poolt justkui polegi Release Agreement’e sõlminud ja samal ajal olles omaenda äriühingute kaudu DPR pankrotimenetluse võlausaldajateks heidab iseendale ette võlausaldajate ehk endaga seotud äriühingute huvide kahjustamist ning enda poolt allkirjastatud Release Agreement’ide tagasivõitmise vajadust. See omakorda välistab võimaluse, kus DPR-i juhatuse liikmena Release Agreement’ide dokumendid allakirjutanud O M ühelt poolt justkui polegi Release Agreement’e sõlminud ja samal ajal olles omaenda äriühingute kaudu DPR-i pankrotimenetluses võlausaldajateks heidab iseendale ette võlausaldajate ehk endaga seotud äriühingute huvide kahjustamist ning enda poolt allkirjastatud Release Agreement’ide tagasivõitmise vajadust. Hagejaid esindav büroo esindas O Mi lepingute sõlmimise ajal. O M on Dagenharti ja Paxtoni pankrotiavalduste võlanimekirjades 29.05.2017 ise märkinud, et nõuded SLK vastu puuduvad. Seega on O M DPR-i juhatuse liikmena kinnitanud nõuete puudumist SLK vastu ja ei ole esitanud väiteid selle kohta, nagu Release Agreement’e poleks kehtivalt sõlmitud. Sellest saab teha ainuüksi järelduse, et ka O M lähtus Relasease Agreement’ide sõlmimisest. Vastasel juhul oleksid pidanud DPR-i pankrotiavaldustes sisalduma DPR-i nõuded suuremas ulatuses ja DPR-i juhatuse liikme O Mi viited Release Agreement’ide kehtetusele. Kokkuvõtlikult ei ole eluliselt usutav, et Release Agreement’ide sõlmimine ja selle kasulikkus DPR-ile võiks kahtluse all olla olukorras, kus kõik DPR-i juhatuse liikmed on Release Agreement’id allkirjastanud ja ka enda käitumises selle sõlmimisest lähtunud. Eluliselt usutav on see, et äripartnerid saavutasid globaalse kompromissi, laevad anti üle ja pank leppis sellega, mis oli olukorras parim võimalik lahendus. Praegune kohtuvaidlus on aga ühe kokkuleppe poole katse vana vaidlus uuesti avada. See katse ei vääri õiguskorras kaitset.

2-18-6020 kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 (01.08.2016-05.07.2017 kehtinud redaktsioon ) sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 (01.08.2016-05.07.2017 kehtinud redaktsioon) kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Harju Maakohtu menetluses on osaühing Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagiavaldused aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes, alternatiivselt õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt 22.07.2009 sõlmisid OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets (pankrotis) ning OÜ Reyna Trade (pankrotis) (ühiselt DPR) AS-iga Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (SLK) prahilepingud. Dagenharti ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu alusel andis Dagenhart SLK-le rendile parvlaeva „Muhumaa“. Paxtoni ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu alusel andis Paxton SLK-le rendile parvlaeva ,,Saaremaa“. Reyna ja SLK vahel sõlmitud prahilepingu alusel andis Reyna SLK-le rendile parvlaeva „Hiiumaa“. SLK pidi parvlaevade kasutamise eest tasuma DPR-ile prahitasu. SLK jättis prahitasud hagejate hinnangul osaliselt tasumata, mistõttu tekkisid SLK-I DPR-i ees võlgnevused. Dagenharti, Paxtoni ja Reyna osanikud olid SLK, aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus, OÜ Taali Grupp ja OÜ Andrimal. Dagenharti, Paxtoni ja Reyna juhatusse kuulus kolm isikut: O M, R T ja V L. V L oli ka SLK ainuaktsionär ja nõukogu liige. Hagejate seisukohal läbi enda kontrolli all olevate äriühingute (aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus ja SLK) oli V L Dagenharti, Paxtoni ja Reyna suurim osanik. 2017. aasta kevadel esitasid Dagenhart, Paxton ja Reyna kohtule enda pankrotiavaldused, mille kohtud ka rahuldasid. Pärast pankroti väljakuulutamist esitasid DPR-i pankrotihaldurid SLK vastu nõuded prahilepingutest tuleneva SLK põhivõlgnevuse ja viivise tasumiseks. SLK võlgnevusi ei tasunud. SLK tugineb DPR-i nõuetele vastuvaidlemisel 01.03.2017 väidetavalt sõlmitud kolmele Release Agreement’ile: (i) DVB Bank America N.V (DVB pank), Saremaa Investments 1 Limited (Saremaa Investments), Dagenharti, SLK ja Väinamere Liinid OÜ (VML) vaheline Release Agreement; (ii) DVB panga, Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG (Ferry Erste), Paxtoni, SLK ja VML-i vaheline Release Agreement; (iii) DVB panga, Ferry Erste, Reyna, SLK ja VML-i vaheline Release Agreement. Viidatud kolm Release Agreement’i sisaldasid kokkuleppeid, millega DPR loobus oma nõuetest SLK vastu (vaidlusalused kokkulepped): a) Dagenharti osalusega Release Agreement’i p 2.2 alapunktis (b) sätestati, et Dagenhart loobub kõigist nõuetest, mis Dagenhartil on SLK vastu, mis on tekkinud prahilepingu alusel; b) Paxtoni osalusega Release Agreement’i p 2.2 alapunktis (b) sätestati, et Paxton loobub kõigist nõuetest, mis Paxtonil on SLK vastu, mis on tekkinud prahilepingu alusel; c) Reyna osalusega Release Agreement’i p 2.2 alapunktis (b) ja p 2.3 alapunktis (b) sätestati, et Reyna loobub kõigist nõuetest, mis Reynal on SLK vastu, mis on tekkinud prahilepingu alusel. Hagejate hinnangul kahjustavad vaidlusalused kokkulepped oluliselt DPR-i võlausaldajate huve, kuna DPR loobus nendega oma märkimisväärses summas prahitasu nõuetest SLK vastu. Hagejad esitasid seetõttu hagid vaidlusaluste kokkulepete tagasivõitmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras. Release Agreement’idega seonduvate asjaoludega tutvumisel tekkisid hagejatel ka kahtlused, kas vaidlusalused kokkulepped Release Agreement’ides said üldse kehtivalt sõlmitud. Hagejatele teadaolevalt allkirjastati Release Agreement’ide põhitekstide iga leht. SLK esindaja poolt hagejatele SLK pankrotimenetluses esitatud Release Agreement’ide dokumentidel on allkirjad aga üksnes allkirjalehtedel. Allkirjalehtedest eksisteerib mitmeid erinevaid versioone. Hagejad on seetõttu esitanud ka

2-18-6020 alternatiivsed nõuded, milles on palunud kohtul tuvastada, et vaidlusalused kokkulepped ei saanud kehtivalt sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1 taolused:

2-18-6020 (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or before 28 February 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.2 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 1 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 28. veebruaril 2017 ja enne seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“ [...] „2.3 Release and waiver of claims on Release Date 2 [...] (b) The Bareboat Charterer: (i) releases SLK from all its liabilities; and (ii) waives all claims the Bareboat Charterer has against SLK, arising on or after 1 March 2017 under the Sub-Bareboat Charter. SLK accepts such release and waiver. [...]“ Tõlge eesti keelde: „2.3 Vabastamine ja nõuetest loobumine vabastamise kuupäeval 2 [...] (b) Laevapereta prahtija: (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud 1. märtsil 2017 ja pärast seda laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...].“

2-18-6020 (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“

2-18-6020 (i) vabastab SLK kõigist kohustustest ja (ii) loobub kõigist nõuetest, mis laevapereta prahtijal on SLK vastu, mis on tekkinud laevapereta allprahilepingu alusel. SLK võtab vastava vabastamise ja loobumise vastu. [...]“

2-18-6020 lepingu, mis kahjustas O Mi huve. Kostja hinnangul tegelikult on sõlmitud üks globaalne kompromiss, kus väga paljude isikute vahel tekkinud paljud keerulised õigussuhted on ühe tervikuna lahendatud ja O Mi soov tagantjärgi globaalset kompromissi muuta ei vääri õiguskaitset. Selles kontekstis on kostja hinnangul ilmselge, et globaalset kompromissi poleks pooled sõlminud nii, et O Mi ärihuve toetavad äriühingud saavad sooritused, mis on neile olulised, aga säilitavad samas kõikvõimalikud nõuded teiste kompromissi osaliste suhtes. Hagejate haginõue ei kuulu kostja hinnangul rahuldamisele, kuivõrd nõude eeldused ei ole täidetud. Hagiavaldustes on hagejate tagasivõitmise nõude alusena välja toodud PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 2. Mõlema õigusliku aluse puhul peavad hagejad tõendama (1) kuivõrd seotud ja sõltuvad on Release Agreementide alapunktid 2.2b (i) ja (ii) teistest Release Agreementide alapunktidest ning (2) kas ReleaseAgreemente oleks ilma alapunktideta 2.2b (i) ja (ii) sõlmitud. Kostja hinnangul on tõendatud, et Release Agreemente ei oleks sõlmitud ilma vaidlusaluste punktideta. Kõik kolm Release Agreementi sõlmiti ühtse paketina eesmärgiga lõpetada praamiäri parvlaevadega Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa ja kõik sellega seonduvad õigussuhted, vabastades osapooled vastastikku kohustustest. Seega ei ole eluliselt kostja hinnangul elusutav, et pooled oleks lahendanud keerulise õigusliku olukorra ilma vastavaid sätteid lepingusse lisamata. DPR-i sooviks antud olukorras on tunnistada kehtetuks üksnes need tingimused, mis on DPR-ile ebasoodsad, kuid jätta samas kehtima kõik teised lepingu punktid, sh need, mis on DPRile soodsad ning millega DPR vabanes kõikidest oma kohustustest ning teiste lepingu osapoolte nõuetest DPR-i vastu. Release Agreementide olemuslik terviklikkus välistab hagejate tagasivõitmise nõuded. PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenevalt peab DPR lisaks tehingu jagatavusele tõendama võlausaldajate huvide kahjustamist, st et võlausaldajate nõuded oleksid saanud rahuldatud suuremas osas, kui Release Agreemente poleks sõlmitud. Seda ei ole DPR aga kostja seisukohal vaatamata pikale menetlusele tõendanud. Kostja märgib, et SLK on tõendanud, et ei kahjustanud Release Agreementide sõlmimine tegelikkuses DPR-i võlausaldajate huve ja lepingute sõlmimine oli DPR-i võlausaldajatele (O Miga seotud äriühingutele) kasulik, kuivõrd kompromissi sõlmimata jätmisel ei oleks nende nõuded suuremas ulatuses rahuldatud saanud. Seejuures ei tohi kostja hinnangul DPR-i lähikondsetega seotud äriühingute nõudeid DPR-i võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel arvestada, sest see ei oleks kooskõlas pankrotiseaduse võlausaldajate kaitse regulatsiooni eesmärgiga. Hagi rahuldamine PankrS § 110 alusel on kostja hinnangul seega välistatud. Samuti on hagi rahuldamine välistatud ka PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd DPR on saanud Release Agreementide alusel vajalikud sooritused ning väljaspool neid ei kohustunud SLK ühtegi sooritust tegema. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja hagejate täiendavate seisukohtadega, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus märgib, et tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb PankrS § 193 lg-t 1 kohaldades lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (Riigikohtu

2-18-6020 Kohus hindab hagejate nõuete aluseid hageja soovitud järjekorras. Lähtudes PankrS § 109 lg-st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lg-test 2 ja 3 (kohaldatavas redaktsioonis), peavad lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel olema täidetud järgmised eeldused: - lepingu näol on tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kas või osaliselt kinke iseloom; - leping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; - lepingu teine pool (kingisaaja) ei tõenda, et kinkelepinguga ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et Release Agreementid sõlmiti aasta jooksul enne hagejate pankrotimenetluste algatamist, sama asjaolu tuleneb ka asjas kogutud tõenditest. Release Agreement sõlmiti 01.03.2017. Reyna esitas 29.05.2017 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis Reyna avalduse 07.06.2017 menetlusse ning määras Reynale ajutise pankrotihalduri (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 16). 19.12.2017 kuulutas Harju Maakohus välja Reyna pankroti (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 17 pöördel). Dagenhart esitas 29.05.2017 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis Dagenharti avalduse 01.06.2017 menetlusse ning määras Dagenhartile ajutise pankrotihalduri (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 14). 22.12.2017 kuulutas Harju Maakohus välja Dagenharti pankroti (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 16). Paxton esitas 29.05.2017 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis Paxtoni avalduse 01.06.2017 menetlusse ning määras Paxtonile ajutise pankrotihalduri (algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 18). 17.10.2018 kuulutas Harju Maakohus välja Paxtoni pankroti (algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 20). Järgnevalt hindab kohus, kas tegemist on kinkelepinguga või osaliselt kinke iseloomuga lepinguga, sealhulgas andes hinnangu, kas Release Agreement’ide üksikute alapunktide näol on tegemist eraldiseisvate tehingutega. Kohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et kokkulepped ei ole vormistatud kinkelepingutena. Hindamaks, kas kokkulepete näol võib nende iseloomult olla tegemist kinkelepingutega või kinke iseloomuga lepingutega tuleb tuvastada, kas Dagenhart/Paxton/Reyna loobusid oma nõuetest SLK vastu ilma vastusoorituseta, s.t tehes SLKle sisuliselt kinke. Kohus palus selgitamiskohustuse raames hagejatel ka eelistungil selgitada, kas hagejad käsitlevad vaidlusaluseid kokkuleppeid kinkelepingute või kinke iseloomuga lepingutena PankrS § 111 lg 3 alusel. Hagejad põhjendasid hagi terviktekstis, et parvlaeva omanike poolset nõuetest loobumist Dagenharti, Paxtoni ja Reyna suhtes ei saa käsitleda vastusooritusena selle eest, et Dagenhart, Paxton ja Reyna loobusid oma nõuetest SLK vastu. Hagejad tõid välja, et parvlaeva omanik loobus Reyna vastu nõudest summas 800 000 eurot. Reyna loobus SLK vastu nõudest summas 2 941 441 eurot.113 800 000 eurot ületavas osas, s.t summas 2 141 441 eurot oli järelikult igal juhul hagejate hinnangul tegemist kinkega. Parvlaeva omanik loobus Dagenharti vastu nõudest summas 4 788 000 eurot. Dagenhart loobus SLK vastu nõudest summas 7 052 300 eurot. 115 4 788 000 eurot ületavas osas, s.t summas 2 264 300 eurot oli hageja hinnangul järelikult igal juhul tegemist kinkega. Parvlaeva omanik loobus Paxtoni vastu nõudest summas 3 660 000 eurot. Paxton loobus SLK vastu nõudest summas 6 511 921 eurot. 117 3 660 000 eurot ületavas osas, s.t summas 2 851 921 eurot oli järelikult hageja hinnangul igal juhul tegemist kinkega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevalt on SLK teinud DPR-ile vastusooritused. Kohus loeb esitatud tõenditest tuvastatuks, et Release Agreement’ide alusel saab käsitleda sooritustena DPR-ile järgnevaid asjaolusid: a) DPR vabanes olemasolevatest ning tulevastest kohustustest laevaomanike ees suurusjärgus 40 miljonit eurot parvlaeva kohta, mida DPR ei oleks suutnud iseseisvalt täita – täidetud vastavalt Release Agreement’ide punktile 2.2 (a) (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 28; algne toimik 2-1817550 1 köide, tl 31 pöördel; algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 31 pöördel);

2-18-6020 b) SLK tagastas parvlaevad DPR-ile ilma vaidluseta - täidetud vastavalt Release Agreement’ide punktile 3.1 (a) (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 28 pöördel; algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 32), ning punktile 3.2 (a) (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 33); c) SLK loobus parvlaevade prahtimise õigusest ning tuluteenimise võimalusest – täidetud vastavalt Release Agreement’ide punktile 3.1 (f) (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 28 pöördel; algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 32) ning punktile 3.1 a-i (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 32-33); - Kohus on tuvastanud, et kaasnenud kahju ühe võimaliku arvestusena lähtus SLK kulu-tulu arvestusest, mis oli aluseks pakkumuse esitamisel liiniveo hankes 2014. a. Arvestuslik kasum kolme parvlaeva kohta kokku oli planeeritud summas 1 182 871 eurot aastas. Parvlaevade „Hiiumaa“ ja „Saaremaa“ osas kaotas kostja võimaluse jätkata nende kasutamist 9,5 aastat, „Hiiumaa“ osas 9 aastat (kostja osales „Hiiumaa“ käitamisel kuni 30.09.2017). Kohus nõustub, et see on minimaalne sooritus, mis ei arvesta saavutatud õigusrahu väärtust ja seda, et nende riskid viidi nulli. - Seega kostja sooritusi seoses Release Agreementi sõlmimisega saab rahaliselt hinnata summale 11 039 926 eurot (2 x [4 963 628- 37 500] x 8% x 9.5 = 7 487 714 eurot „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ osas ning [4 963 628 -30 000] x 8% x 9 = 3 552 212 eurot) ”Hiiumaa” osas). d) SLK loobus DPR-i vastu laevade ümberehitamise ja opereerimisega seotud kulude hüvitamise nõudest, mis tekkisid aastatel 2015-2017 - täidetud vastavalt ReleaseAgreement’ide punktile 3.1 (c) (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 28 pöördel; algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 32) ning punktile 3.1 a (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 32). Kui 2014.a sügisel sai selgeks, et alates 01.10.2016 asendab TS Laevad OÜ Eesti saarte liinivedudel Väinamere asemel, viidi parvlaevad „Saaremaa“ ja „Muhumaa“ Saksamaale Elbe liinile. Kostja on välja toonud, et tegi selleks alljärgnevad kulutused: - parvlaevade „Saaremaa“ ja „Muhumaa“ ümberehitamine 2015.a 711 346 eurot; - laevade opereerimisega seotud kulud 2015-2017.a 16 255 665 eurot. - kokku 16 967 011 eurot (ilma käibemaksuta). Kavandatud oli nende kulude hilisem hüvitamine kostjale, kuid mingeid makseid lõpuks kostjale ei tehtud ja kogu nimetatud summa jäi kostja kuluks. Kohus leiab, et see oli vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise tagajärg ning kõnealust kulu tuleb käsitleda kostja poolt tehtud vastusooritusena. e) SLK loobus parvlaevade väljaostuõigusest – täidetud vastavalt Release Agreement’ide punktile 3.1 (f) (algne toimik 2-18-6359 1 köide, tl 28 pöördel; algne toimik 2-18-17550 1 köide, tl 32) ning punktile 3.1 a-i (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 32-33). DPR/SLK 22.07.2009 prahilepingu üldtingimuste p 42, lepingu osa IV ja lepingu osaks oleva Rider Clauses kokkuleppe p 34.513 kohaselt oli kostjal 30.09.2024 õigus osta parvlaev „Saaremaa“ välja 6 000 0000 eurot eest ja „Muhumaa“ välja 6 000 000 euro eest ning parvlaev „Hiiumaa“ 10 500 000 euro eest. Kohus leiab, et vaidlustatud lepinguga kostja loobus sellest õigusest ning loobumise rahalisi tagajärgi tuleb arvestada ühe kostja sooritusena Release Agreementide alusel. - Kostja seisukohal parvlaeva „Saaremaa“ kasutuskõlbulikkuse eeldatav aeg kestab oluliselt kauem kuupäevast 30.09.2024. Eelduslikult oleks „Saaremaa“ maksumus nimetatud ajal 12-14 miljonit eurot. Orienteeruv turuväärtus on üle 20 miljoni euro. Kohus nõustub, et väljaostuõigusest loobumisega kandis SLK vastavalt 1,5-3,5 miljonit eurot kaudset kahju. 2015. aasta hindamisakti kohaselt on parvlaeva Saaremaa väärtuseks 24 000 000 eurot. - Kostja seisukohal parvlaeva „Muhumaa“ kasutuskõlbulikkuse eeldatav aeg kestab oluliselt kauem kuupäevast 30.09.2024. Eelduslikult oleks „Muhumaa“ maksumus nimetatud ajal 12-14 miljonit eurot. Orienteeruv turuväärtus on üle 20 miljoni eurot. Kohus nõustub, et väljaostuõigusest loobumisega kandis SLK vastavalt 1,5-3,5 miljonit eurot kaudset kahju. 2015. aasta hindamisakti kohaselt on parvlaeva Saaremaa väärtuseks 24 000 000 eurot.

2-18-6020 - Kostja seisukohal arvlaeva „Hiiumaa“ kasutuskõlbulikkuse eeldatav aeg kestab oluliselt kauem kuupäevast 30.09.2026. Eelduslikult oleks „Hiiumaa“ maksumus nimetatud ajal 12-14 miljonit eurot. Orienteeruv turuväärtus on üle 20 miljoni euro. Kohus nõustub, et äljaostuõigusest loobumisega kandis SLK vastavalt 1,5-3,5 miljonit eurot kaudset kahju. SLK poolt DPR-ile makstud prahirahas sisaldus väljaostumaksete komponent. Kohus leiab, et selle täpset suurust on keeruline hinnata. 01.03.2017 Release Agreementide sõlmimisega 01.03.2017 muutusid selleks ajaks tasutud väljaostumaksed kahjumiks. Kuna vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks oli vältimatult vajalik loobuda parvlaevade „Hiiumaa“, „Saaremaa“ ja „Muhumaa“ väljaostmise õigusest, siis ka sellega kaasnenud kahju tuleb arvestada SLK poolse sooritusena Release Agreementi sõlmimisel. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et tegemist oleks kinkelepingute või osaliselt kinke iseloomuga kokkulepetega. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Release Agreement’ide näol on tegemist kompromisslepinguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08 selgitanud kompromisslepingu olemust. Seaduse järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu, või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid. Kompromissilepinguks on leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse nõuetest loobumist ja nõude tunnustamist üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kuivõrd kompromissilepingu oluliseks tunnuseks on vastastikuste järeleandmiste tegemine, siis isegi juhul, kui kompromissilepingu sõlmimisel osalevad rohkem kui kaks isikut, peavad kõik pooled tegema kompromissieseme raames järeleandmisi. Järeleandmise all ei tule siinkohal mõista üksnes nõuetest täielikku või osalist loobumist. See võib seisneda nt võlasuhte või selle puudumise tunnustamises. Kompromissilepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikkuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes, saavutamaks selgus (kokkulepe) vaieldavas õigussuhtes. Kohus on seisukohal, et 01.03.2017 sõlmitud Release Agreement’ide 2.2b ja Reyna puhul ka 2.3b alapunktid (i) ja (ii) on osa kompromisslepingust ning antud alapunktid on seotud ja sõltuvad teistest Release Agreement’ide alapunktidest ehk Release Agreement’e ei oleks ilma alapunktideta 2.2b ja 2.3.b (i) ja (ii) sõlmitud, mistõttu üksikutel alapunktidel puudus iseseisev ja ülejäänud lepingust sõltumatu tähendus. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei olnud vastavate lepingute sõlmimisel poolteks ka vaid hagejad ja kostja vaid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le, DVB Bank America N.V. ja laevaomanik (parvlaeva Muhumaa omanikuks oli Saremaa Investments 1 Limited, kes prahtis Muhumaa Dagenhart OÜ-le. Parvlaeva Saaremaa omanikuks oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, kes prahtis Saaremaa Paxton Assets OÜ-le. Parvlaeva Hiiumaa omanikuks oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, kes prahtis Hiiumaa Reyna Trade OÜ-le. Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG oli Saaremaa Ferry Zweite Beteiligungs GmbH & Co. KG õigusjärglaseks ja lõpuks Shuttle Ferry Holdings Ltd. Seetõttu on 01.03.2017 Release Agreementi osapooleks laevaomanikuna Ferry Erste parvlaeva Hiiumaa puhul ning mitte Saaremaa Ferry Zweite Beteiligungs GmbH & Co. KG). Seega kõik Release Agreement’ide osapooled tegid Release Agreement’ide alusel sooritusi ja järeleandmisi ning õiguslikuks

2-18-6020 tagajärjeks, mida Release Agreement’ide osapooled Release Agreement’ide sõlmimisega kaasa tuua tahtsid, ei olnud mitte ühegi Release Agreement’i mitte ühegi alapunkti õigusliku tagajärje kaasa toomine eraldiseisvalt, vaid kõikide Release Agreement’ide alapunktides sätestatud õiguslike tagajärgede kaasatoomine samaaegselt nagu on viidanud ka kostja. Kohtu järeldust toetab ka asjatundja U. V arvamus (6 köide, tl 6 kuni 7 köide, tl 203), mille kohaselt viiks vaidlusaluste punktide välistamine lepingud tasakaalust välja, seda olulisel määral SLK kahjuks ja DPR-i kasuks. Asjatundja hinnangul Release Agreementide sõlmimine ilma 2.2b alapunktideta (i) ja (ii) tähendanuks seda, et praamiveoga seotud riskid oleksid jäänud 100% SLK kanda. Selliselt vabanenuks hagejad alusetult igasugustest äri katkemisest tingitud riskidest. SLK pidanuks tasuma Dagenhartile ja Paxtonile nii prahitasud lepingu lõppemiseni kui ka lõppmakse suurusjärgus 19 miljonit eurot. Seda olukorras, kus DVB ja laevaomanikud vabastasid Dagenharti ja Paxtoni Release Agreement’ide alusel kõikidest tema kohustustest (sh lõppmakse tasumisest). Asjatundja hinnangul oli tegemist pakett-tehinguga, mille eesmärgiks oli senine praamivedude ärimudeli lõpetamine põhjusel, et Väinamere Liinid OÜ ei võitnud uut Eesti Vabariigi tellimust. Ärimudeli kehtima jäämisel oleksid Väinamere Liinid OÜ-l, SLK-l ning seega ka DPR-il tekkinud võlgnevused laevaomanike ees. Seejuures viitab asjatundja 12.06.2009 ja 22.07.2009 prahilepingute ning prahilepingute lisaklauslite (Rider Clauses) ülesehitusele, mis omavahel sarnanesid ja mis sisaldasid praamiäris osalenud isikute omavahelisi õiguseid ja kohustusi. Selle pinnalt on asjatundja järelduse teinud, et selliste majanduslikult ja üksteistest sõltuvuses olevata majandussuhete lõpetamisel on tavapärane praktika ühtse kõikehõlmava kokkuleppe tegemine selliselt, et kõik kokkulepitu jõustub korraga samal ajal ja jõustumine on seotud kõikide kokkuleppe punktide täitmisega. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt asjatundja arvamusega tõendatuks, et hagejate poolt vaidlustatud lepingutingimused (2.2b alapunktid (i) ja (ii) kõikide hagejate puhul ja lisaks Reyna puhul 2.3 b alapunktid (i) ja (ii)) ei ole eraldiseisvad lepingutingimused, vaid need moodustavad ühe terviku teiste 01.03.2017 Release Agreementis sisalduvate tingimustega; hagejad vabastati kohustustest laevaomanike ees samas proportsioonis nagu SLK vabastati enda kohustustest hagejate ees; hagejate majanduslik olukord ei halvenenud Release Agreementi tagajärjel (Release Agreementid vähendasid hagejate kohustusi); Release Agreemente poleks sõlmitud ilma vaidlusaluseid punkte sõlmimata. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul ei peagi seega ka hagejate ja kostja sooritused olema võrdväärsed, arvestades, et kompromisslepingu eeldused selleks pooli ei kohusta. Kuivõrd kohus on seisukohal, et vaidlusaluseid Release Agreement’ide alapunkte ei ole võimalik tehingust eraldiseisvateks tehinguteks pidada, ei saa ka jõuda järeldusele justkui oleks need tagasivõitmisele kuuluvad tehingud. Kohus leiab, et võttes arvesse tehingu poolte paljusust on käesoleva asja lahendamisel olulise tähtsusega õiguskindluse põhimõttega arvestamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-4-1-16-05 p-s 20 leidnud, et: „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob.“ Kohtu järeldusel hinnates alapunkte terviklikust kompromisslepingust eraldiseisvate tehingutega oleks käsitletav õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisena ja ebaproportsionaalsena teiste lepingupoolte suhtes. Lisaks eelnevale leiab kohus, et vaidlusaluse kokkuleppe puhul ei oleks võrdselt tagasitäitmine võimalik. Kohtu leiab, et PankrS § 111 lg 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist kinkelepingutega ega ka poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu osaliselt kinke iseloomuga käsitletavate kokkulepetega. Kohus leiab, et hagejad ei ole loobunud nõuetest vastusooritusteta

2-18-6020 nja kuivõrd tegemist oli kompromisslepinguga, ei saa asuda seisukohale, et sooritused peaksid olema võrdsed. Kohus on seisukohal, et tulenevalt tehingu iseloomust ei saa hinnata Release Agreement’ide alapunkte 2.2b ja Reyna puhul ka 2.3b (i) ja (ii) eraldisesivalt teistest Release Agreement’i alapunktkidest ning hagejad ei ole tõendanud, et tehing oleks sõlmitud ilma vaidlusasluste punktideta. Kohus leiab, et ainuüksi antud asjaolu välistab hagejate nõuete rahuldamise PankrS § 111 lg 1 alusel, mistõttu tuleb hagejate nõuded vastavas osas jätta rahuldamata. Kokkuleppe kehtetuks tunnistamine PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel Järgnevalt hindab kohus, kas lähtudes PankrS § 109 lg-st 1, § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 ja 3 (kohaldatavas redaktsioonis), on täidetud lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 ja 3 alusel järgmised eeldused: - tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, - tehing kahjustas võlausaldajate huve ja - tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kohus on eelneva analüüsi käigus tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et Release Agreement sõlmiti ühe aasta jooksul enne haldurite nimetamist, st PankrS § 110 lg 1 p‐s 2 nimetatud ajavahemikul. Kohus selgitab, et juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on tuvastatud, saab PankrS § 110 lg 2 järgi eeldada, et tehingu teine pool teadis tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest ja PankrS § 110 lg 3 alusel eeldada, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus on tuvastanud, et tehing pole osadeks jagatav ja tehingut poleks tehtud tühistatud osata TsÜS § 90 lg 3 alusel, ei saa saa kohus hinnata PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohtu hinnangul saab võlausaldajate huvide kahjustumist esitatud nõude puhul analüüsida vaid osadeks jagatava tehingu puhul. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt märgib kohus võlausaldajate kahjustamise osas seega vaid järgmist. PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenevalt pidid hagejad DPR tõendama võlausaldajate huvide kahjustamist, st et võlausaldajate nõuded oleksid saanud rahuldatud suuremas osas, kui Release Agreemente poleks sõlmitud. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud võlausaldajate kahjustamist. Kohus loeb riiklikult tunnustatud eksperdi U. V arvamusega tõendatuks, et hagejate võlausaldajate huvide kahjustamist pole Release Agreementide sõlmimisega toimunud, sest Release Agreementi sõlmimata jättes poleks olnud võimalik hagejate võlausaldajate nõudeid suuremas mahus rahuldada võrreldes Release Agreementi sõlmimise olukorraga. Kohus leiab lisaks, et DPR-i lähikondsetega seotud äriühingute nõudeid DPR-i võlausaldajate huvide kahjustamisele hinnangu andmisel ei saa arvestada, sest see ei oleks kooskõlas pankrotiseaduse võlausaldajate kaitse regulatsiooni eesmärgiga. Kohus on tuvastanud, et Toletum OÜ juhatuse liikmeks ja omanikuks kokkulepete sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli DPR-i juhatuse liige R T ehk DPR-i lähikondne (PankrS § 117 lg 2 p 1, 2, p 5), OÜ Taali Grupp juhatuse liikmeks ja omanikuks RA sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli DPR-i juhatuse liige O M ehk DPR-i lähikondne, osaühing HM Investeeringud juhatuse liikmeks ja omanikuks sõlmimise hetkel 01.03.2017 oli HP L. H-P L on ühise majandusliku huvi olemasolu ise kinnitanud 13.02.2019. Kohtu järeldusel ei ole seega täidetud PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestatud eeldused. Kohus selgitab, et jõudes järeldusele, et Release Agreement’ide näol oli tegemist kompromisslepinguga puudub kohtul vajadus hinnata võlausaldajate kahjustamist, samas märgib kohus, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist võlausaldajate huvide kahjustamine, mistõttu tuleb hagejate nõuded vastavas osas igaljuhul jätta rahuldamata.

2-18-6020 Release Agreement’ide kehtivus Hagejad on alternatiivse nõudena palunud kohtul hinnata, kas Release Agreement’ide vaidlusalused kokkulepped said kehtivalt sõlmitud. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei ole hagejate hinnangul võimalik väita, et SLK osundatud allkirjalehed nr 1 kohtutoimikus kuulusid kohtutoimikus olevate Release Agreement’ide põhitekstide juurde ning, et Release Agreement’id said kehtivalt sõlmitud. Kui Release Agreement’ide vaidlusalused kokkulepped ei saanud kehtivalt sõlmitud, ei ole DPR oma nõuetest SLK vastu loobunud. Hagejad ei ole palunud kohtul tuvastada, et Release Agreement’id tervikuna (s.o kõiki Release Agreement’is sisalduvaid kokkuleppeid) ei sõlmitud kehtivalt. See, kas ja millisel õiguslikul alusel täitsid teised osalised Release Agreement’ids sisalduvaid muid nendevahelisi kokkuleppeid (näiteks kokkuleppeid panga / parvlaeva omaniku ning parvlaeva allrentnike vahel), ei oma käesolevas asjas hagejate hinnangul seetõttu tähtsust. Hagejate hinnangul Release Agreement’ide põhitekstide allkirjastamine on tõendamata järgnevatel põhjendustel: a) tsiviilasja toimikus puuduvad Release Agreement’ide põhitekstid, mis oleksid asjaosaliste poolt allkirjastatud; b) tsiviilasja toimikus on olemas erinevad versioonid mitmetest allkirjade lehtedest, mis nende allkirjastamise hetkel ei olnud köidetud Release Agreement’ide põhitekstide juurde. Seda kinnitas dokumendiekspertiis; c) tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et tsiviilasja toimikus olevad allkirjade lehed kuulusid tsiviilasja toimikus olevate Release Agreement’ide põhitekstide juurde. Tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et asjaosalised allkirjastasid allkirjade lehed, kuid mitte, et allkirjastati põhitekstid (v.a O M, kes andis kõigile dokumentide, sh põhitekstide varasemale versioonile digitaalallkirja); d) SLK esitas käesolevas tsiviilasjas Release Agreement’ide allkirjastamise asjaolude kohta mitmeid ebaõiged väited, mille hilisem dokumendiekspertiis ümber lükkas. Samuti on SLK varjanud Release Agreement’ide allkirjastamise asjaolusid. Näiteks:  SLK väitis, et iga Release Agreement’i põhiteksti juures olev allkirjade leht nr 2 on allkirjade lehe nr 1 koopia, v.a Christian Schulzi allkiri. Dokumendiekspertiis kinnitas, et see väide ei vasta tõele ning et allkirjade leht nr 2 ei ole allkirjade lehe nr 1 koopia,  alles pärast dokumendiekspertiisi tulemusi tunnistas SLK, et allkirjade lehti allkirjastati käsitsi mitmeid kordi. Varasemalt oli SLK seda asjaolu menetluses varjanud,  dokumendiekspertiis tuvastas, et Release Agreement’ide (allkirjastamata) põhitekstid olid vormistatud erineval ajal, viisil ja kohas kui allkirjade lehed. SLK ei selgitanud, miks see nii oli, kui asjaosalised väidetavalt allkirjastasid allkirjade lehed koos põhitekstidega; e) hagejate hinnangul SLK menetluslik käitumine kinnitab seega hagejate kahtlust, et Release Agreement’ide põhitekstid, s.t ka vaidlusalused kokkulepped jäid kehtivalt sõlmimata. Hagejad leiavad, et tahteavalduste vahetamine Dagenharti/Paxtoni/Reyna ja SLK vahel on tõendamata alljärgnevatel põhjustel: a) vaidlusaluste kokkulepete sõlmimine eeldas, et (i) Dagenharti/Paxtoni/Reynani jõudis SLK kehtiv tahteavaldus ning (ii) SLK-ni jõudis Dagenharti/Paxtoni/Reyna kehtiv tahteavaldus vaidlusalused kokkulepped sõlmida, b) hagejate hinnangul tahteavalduste vahetamine on tõendamata. Tõendatud on, et vähemalt Dagenharti/Paxtoni/Reynani SLK tahteavaldus tagasi ei jõudnud. Kohus on tuvastanud, et „Release Agreement“ kuupäevaga 01.03.2017, osapooled on: DVB Bank America N.V., Saremaa Investments 1 Limited, Dagenhart OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii, Vainamere Liinid OÜ. „Release Agreement“ kuupäevaga 01.03.2017, osapooled on: DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co.KG, Paxton Assets OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii, Vainamere Liinid OÜ. „Release Agreement“ kuupäevaga 01.03.2017, osapooled on: DVB Bank America N.V., Saaremaa Ferry Erste

2-18-6020 Beteiligungs GmbH & Co.KG, Reyna Trade OÜ, AS Saaremaa Laevakompanii, Vainamere Liinid OÜ. Seega Release Agreemenide paketis olevad lepingud eristuvad ühe osapoole nime järgi kas Dagenhart OÜ, Paxton Assets OÜ või Reyna Trade OÜ. Release Agreement’id pidid allkirjastama: a) DVB pank – DVB panga nimel pidi Release Agreement’id allkirjastama Y AtaA b) Parvlaevade omanikud Ferry Erste (parvlaevade „Saaremaa“ ja „Hiiumaa“ puhul) ning Saremaa Investments (parvlaeva „Muhumaa“ puhul) – parvlaevade omanike nimel pidid Release Agreement’id allkirjastama M K ja C S, kellel oli parvlaevade omanike ühine esindusõigus; c) DPR – Dagenharti, Paxtoni ja Reyna nimel pidid Release Agreement’id allkirjastama V L, R T ja O M, kellel oli Dagenharti, Paxtoni ja Reyna ühine esindusõigus; d) SLK – SLK nimel pidid Release Agreement’id allkirjastama T S ja T R, kuna SLK-d võisid esindada ainult kaks juhatuse liiget ühiselt; e) VML – VML-i nimel pidi Release Agreement’id allkirjastama I K Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et Release Agreementide vormistuslehed on osa Release Agreementidest ning nende allkirjastamisega on pooled andnud oma tahteavalduse lepingute sõlmimiseks. Antud järeldust kinnitab muuhulgas lepingu sõlmimisele eelnenud sammud kui ka lepingu hilisem täitmine. Kohus leiab, et lepingu tõlgendamisel lisaks formaalsetele eeldustele, tuleb lähtuda VÕS §-st 29 eeldustest, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohtule on esitatud erinevaid eksemplare lepingutest tulenevalt poolte erinevatest allkirjastamismeetoditest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad esindavad O Mi huve, kes allkirjastas ainsana lepingud koos põhitekstiga digitaalselt, kohtule on esitatud digikonteiner mälupulgaga. Sealjuures nähtub hagejate ja I Ke kirjavahetusest, et advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat S B on 01.03.2017 e-kirjaga kinnitanud O Mi valmisolekut leping veel samal päeval allkirjastada (algne toimik 2-18-6020 1 köide, tl 200). Teised lepingupooled on allkirjastanud lepingud käsitsi, mis tulenevalt seadusest on ka poolte õiguseks. Menetluse vältel on tellitud vaidlusaluste asjaolude tuvastamiseks dokumendiekspertiis. Kohtutoimikus on kaks lepingu eksemplari: 1) SLK-le kuuluvad originaaleksemplarid paberil koos O Mi poolt digitaalselt allkirjastatud dokumentidega; 2) koopiad DVB panga originaaleksemplaridest ilma O Mi digitaalse allkirjata . Kohus on menetluse vältel selgitanud pooltele antud nõude osas tõendamiskoormist ning andnud hagejatele võimaluse enda seisukohtade täiendavaks tõendamiseks. Kohus selgitas 09.03.2021 kohtuistungil (04:29:15) (9 köide, tl 117 pöördel), et lisaks kaudsetele tõnditele (dokumendiekspertiis) ehk kolmandate isikute poolt koostatud dokumentidele on võimalik tunnistajatena üle kuulata pooled, kes lepingule alla kirjutasid, et selgitada välja, kas leping sisaldab nende tahteavaldusi või mitte. Hagejad ei ole kasutanud võimalust uurida otseselt tõendeid ehk kuulata isikuid ära. Kohus leiab, dokumendiekspertiisi ega ka poolte poolt esitatud tõeditest lähtuvalt ei ole leidnud kinnitamist ega tõendamist, et Release Agreement’ide vaidlusalused kokkulepped ei oleks kehtivalt sõlmitud. Kohus leiab, et dokumendiekspertiis ei tõenda, et poolte ühine tahe oleks olnud teistsugune. Kohus selgitab, et dokumendiekspertiis (8 köide, tl 2 jj) kinnitas, et SLK valduses olevad originaaleksemplarid on originaalid. Kõik kolm vaidlusalust Release Agreement’i sisaldavad kahte

2-18-6020 allkirjadega vormistuslehte „Excecution Page“, millest üks on käsitsi kirjutatud allkirjadega ja teine koopia, millele on lisatud üks käsitsi kirjutatud allkiri real „Owner“ teise allkirjana (eksperdiarvamus p 1). Sealjuures selgitatakse ekspertiisiaktis, et ekspertiisi esitatud lepingute eksemplaride köitmisel on nii Paxtonit kui ka Reynat puudutavate Release Agreement’ide ühe eksemplari vormistuslehe originaalile lisatud teise sama lepingu eksemplari vormistuslehe koopia. Sealjuures näitas survejälgede analüüs (ekspertiisiakti lk 3-4), et Reynat puudutava Release Agreement’i vormistuslehe koopia aluseks olnud originaal on allkirjastatud nii, et ekspertiisiks esitatud vormistuslehe originaal asetses selle all. Seega on kõik originaaleksemplarid allkirjastatud samaaegselt. Kostja on esitanud O Mi poolt digiallkirjastatud Release Agreement’ide ja DVB panga käes olevate lepingute koopiate võrdluse (8 köide, tl 66-82), millest nähtub, et O M on allkirjastanud samad Release Agreement’ide põhitekstid, nagu teisedki lepinguosalised. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et Release Agreement’ide osapooled poleks allkirjastanud sama sisuga Release Agreement’e. Samasisulise kokkuleppe olemasolu kinnitavad nii DVB panga kui ka kostja originaaleksemplarid. Reyna ning Dagenharti poolt sõlmitud lepingute võrdlusest nähtub (8 köide, tl 66 jj), et lisaks tekstide identsusele, on nendel dokumentidel ka identsed allkirjad Owner ja Barecharterer real. Ehk O Mi poolt allkirjastatud „vanad“ versioonid on allkirjastatud hiljem ka ülejäänud osaliste poolt. Kohus leiab, et kõik osapooled, sh O M, on seega andnud oma tahteavalduse kolme Release Agreement’i lepingu sõlmimiseks sellisena nagu need kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad. Tõenditest nähtuvalt lepingute allkirjastamist kõikide osapoolte poolt on kinnitanud advokaadibüroo Watson Farley & Williams LLP Hamburgist, kes esindas DVB panka lepingute sõlmimisel (Watson Farley & Williams LLP 26.11.2019 e-mail koos kinnituskirjaga ning Release Agreement’ide ja Release Date teavituste koopiatega – 8 köide tl 10 jj). Advokaadibüroo Watson Farley & Williams LLP partner Dr. Clemens Hilmer kinnitas enda 26.11.2019 kinnituskirjas, et on kontrollinud enda dokumente seoses kolme Release Agreement’iga ja need sisalduvad nende toimikus (Dr Clemens Hilmeri kinnituskirja teksti). DVB panga saadetud originaaldokumentide koopiast nähtub, et osapooled on allkirjastanud Release Agreement’id vormistuslehtede allkirjastamisega. Seda kinnitavad ka täiendavalt V L ja I K (8 köide tl 62, 64). Kohtu hinnangul lepingute sõlmimist tõendavad ka DVB panga ja laevaomanike (Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, Saremaa Investments 1 Limited) poolt väljastatud „Release Date“ ehk vabastamise kuupäeva saabumise kinnituskirjad, mida DVB pank ja laevaomanikud olid kohustatud vahekehadele Dagenhartile, Paxtonile/Reynale, SLK-le ja Väinamerele väljastama. Kohus leiab, et hagejate käitumine varasemalt ja kohtumenetluse vältel ning nende nõuetele tuginemine on vastuoluline. Tõenditest nähtuvalt O M on Dagenharti ja Paxtoni pankrotiavalduste võlanimekirjades (29.05.2017) märkinud, et nõuded SLK vastu puuduvad. Reyna pankrotiavalduse võlanimekirjas on O M 29.05.2017 märkinud, et Reynal on SLK vastu 588 000 euro suurune nõue. SLK on Reyna nõuet enda pankrotimenetluses tunnustanud 421 914.21 euro ulatuses ja Reynale 421 914.21 eurot ära maksnud. Seega ka O M ise DPR-i juhatuse liikmena kinnitanud nõuete puudumist SLK vastu. Lisaks on Release Agreement’ide sõlmimist, allkirjastamist ja Release Agreement’ide koopiate saamist kinnitanud DPR-i juhatuse liige R T Reyna pankrotimenetluse kohtuistungil. Kohtule hinnangul asja lahendamisel on olulise tähtsusega ka kostja poolt välja toodud võimalik huvide konflik ja menetlusõiguste kuritarvitamine. Kohus on tuvastanud, et Release Agreementi sõlmimise ajal esindas Advokaadibüroo Ellex Raidla O Mi kui Dagenhart OÜ, Paxton Assets OÜ ja Reyna Trade OÜ juhatuse liiget. Seega tuleb nii hagejalt kui ka hageja esindajatelt kui oma ala professionaalidelt eeldada, et menetlusõiguseid kasutatakse heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Tõenditest nähtuvalt Release Agreementi allkirjastamise ettevalmistamise asjaolud on

2-18-6020 kirjeldatud I Ke 28.02.2017 e-kirjas. Advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat Sven Böttcher vastas sellele 01.03.2017 e-kirjaga, kinnitades O Mi valmisolekut leping veel samal päeval allkirjastada. O Mi allkirjaga versioon lepingust anti kostjale üle mälupulgal. Kohus loeb antud asjaoluga tõendatuks, et hageja esindaja teab või peab teadma, et Release Agreementid on kehtivalt allkirjastatud kõikide osapoolte poolt. Kohtu järeldusel ei ole leidnud tõendamist, et Release Agreemente ei oleks allkirjastatud kehtivalt. Isegi, kui asuda seisukohale, et kokkuleppeid ei ole kehtivalt allkitjastatud tuleb lähtuda lepigu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest ja võtta arvesse lepingule eelnevaid ja hilisemaid samme. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte tahe oleks suunatud muule, kui omavaheliste õigussuhete lõpetamine kompromissiga mistõttu tuleb hagejate nõuded vastavas osas jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad, väited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi tervikuna rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder, osaühingu Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts, osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) menetluskulud osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder, osaühingu Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts ja osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest

2-18-6020 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.