Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-103227
Kohtuasi
JoieSport OÜ hagi MTÜ Võimlemisklubi Piruett vastu 1022 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. jaanuari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
JoieSport OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1022 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) JoieSport OÜ (registrikood 12227005, asukoht Punane 50, Tallinn), lepinguline esindaja Andrei Pankratov Kostja (vastustaja) MTÜ Võimlemisklubi Piruett (registrikood 80097031, asukoht Pärnu mnt 45, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2018. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada JoieSport OÜ apellatsioonkaebus. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-17-103227 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JoieSport OÜ (hageja) esitas 20. veebruaril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista MTÜ-lt Võimlemisklubi Piruett (kostja, klubi) hageja kasuks välja 1022 eurot ja menetluskulud. Kostja esitas 6. märtsil 2017 makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 14. märtsi 2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas 31. märtsil 2017 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 1022 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördusid 2016. a septembris hageja ateljeesse kostja seaduslik esindaja LL, kes juhib klubi noorsportlaste rühma Esperanza, ja AA, kes on selles rühmas treeniva lapse vanem. Nad soovisid saada kiirtellimusena kostja materjalidest 14 võimlemistrikood, et rühm saaks võtta uutes trikoodes osa Sankt-Peterburgis 25.–27. novembril 2016 toimuvast võistlusest. Esimesel kohtumisel jäi kirjalik leping allkirjastamata, sest õmbleja kirjutas lepingule valesti kostja nime. Kostja seaduslik esindaja kirjutas lepingu projektile ise kostja õige nime. Pooled leppisid kokku, et hageja saadab ettemaksuarve kostja nimele kostja e-postiaadressile. Kostja seaduslik esindaja kirjutas ise lepingu projektile epostiaadressi. Pooled leppisid kokku, et allkirjastavad parandatud lepingu järgmisel kohtumisel. Pooled leppisid kokku, et iga trikoo maksab 143 eurot ning tellimuse kogumaksumus on 2002 eurot, millest kostja pidi tasuma 980 eurot ettemaksuna. Kostja tasus
28.septembril 2016 ettemaksu ja hageja luges sellega lepingu kostjaga sõlmituks ning asus seda täitma. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminudki, sest kostja seaduslik esindaja hoidis sellest kõrvale. Kuigi grupi lapsevanemad esitasid 17. novembril 2016 hagejale pretensiooni trikoode kvaliteedi kohta, võttis kostja seaduslik esindaja 18. novembril 2016 tööd vastu ja allkirjastas tööde vastuvõtuakti. Hageja esitas 22. novembril 2016 kostjale tööde eest arve nr 182 summas 1022 eurot, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbivaatamata või rahuldamata.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta läbivaatamata, sest klubi ei ole õige kostja. Trikood tellisid 14 lapsevanemat, mitte klubi. Kostja seaduslik esindaja läks hageja ateljeesse koos kahe lapsevanemaga ning ta üksnes esindas kõiki lapsevanemaid, sest õmbleja ei
2-17-103227 soovinud suhelda 14 lapsevanemaga. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas lepingu lapsevanemate esindajana ning hageja lubas saata talle sellest koopia, kuid ei ole seda teinud. Kostja tasus ise ettemaksu, sest lapsevanematel ei olnud võimalik nii kiiresti vajalikku raha leida, kuid lapsevanemad hüvitasid selle kostjale. Õmblustöö käigus suhtles hagejaga eelkõige AA ning lapsevanemad teatasid proovide järel hagejale, et tehtud tööd olid puudustega. Hageja möönis 17. novembri 2016. a kirjavahetuses, et tellijateks olid lapsevanemad. Hageja nõudis kostja seaduslikult esindajalt allkirja tööde vastuvõtmise kohta ning kostja seaduslik esindaja kirjutas, et võttis vastu puudustega tööd. Hageja esitatud akt on võltsitud.
3.2.Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest tööd olid puudustega ning lapsevanemad soovisid puuduste tõttu alandada hinda 50%. Juhul kui kohus rahuldab hageja nõude, tasaarvestab kostja hageja nõude tingimuslikult enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostjal tekkis kahju, sest iga trikoo puuduste kõrvaldamiseks kulub 100 eurot. Seega on kostjal hageja vastu 14 trikoo puhul kahju hüvitamise nõue 1400 eurot. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 18. jaanuari 2018. a otsusega rahuldamata kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, kuid jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest selleks, et tuvastada, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, peab kohus hindama tõendeid, mh tunnistaja ütlusi, kuid hagi läbivaatamata jätmise üle otsustades ei saa kohus Riigikohtu praktika järgi tõendeid hinnata.
4.2.Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Hagejalt tellisid trikood 14 lapsevanemat, mitte kostja. Maakohus tuvastas, et 2016. a septembris pöördusid hageja poole kostja seaduslik esindaja ning grupi Esperanza lapsevanemad AA ja MM. Hagejalt telliti 14 võimlemistrikood grupi Esperanza tüdrukutele. Pooled ei ole esitanud kohtule kirjalikku lepingut, millest nähtuks, kes on lepingu pooled. Hageja esitatud lepinguprojekt ei kinnita, et lepingupooleks oli kostja. Kuigi projektil kajastuvad kostja nimi ja e-postiaadress, ei tee see kostjat automaatselt lepingupooleks, sest lepingut ei ole allkirjastatud. Pooled võisid sõlmida lepingu suuliselt. Tunnistajate AA, MM ja JJ ütlustega on tõendatud, et lepingu pooleks olid lapsevanemad. Tunnistaja MM selgitas, et lapsevanemad tellisid kostjalt oma lastele trikood ning leppisid suuliselt kokku, et kostja seaduslik esindaja allkirjastab lapsevanemate eest lepingu. Tunnistaja AA kinnitas, et viibis lepingu sõlmimise juures, lepingu poolteks olid hageja ja 14 lapsevanemat ning kostja seaduslik esindaja oli nõus allkirjastama lepingu lapsevanemate eest. Kuna lapsevanemad olid tellijad, siis vaatasid nemad üle, kas kõik on õigesti õmmeldud. Ka tunnistaja JJ kinnitas, et tema hinnangul olid tellijateks lapsevanemad. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate ütlused kinnitavad mh seda, et lapsevanemad volitasid kostja seaduslikku esindajat allkirjastama lepingut kõigi lapsevanemate eest. Suulise lepingu sõlmimiseks ei olnud vaja kirjalikku volitust. Seega oli kostja seaduslikul esindajal lapsevanemate
2-17-103227 esindamiseks volitus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg ning § 118 lg 2 ja 3 järgi. Kostjat ei saa pidada tellijaks seetõttu, et ta tasus ettemaksu 980 eurot. Hageja esitas kostjale ettemaksuarve, kuid üksnes arve esitamine ei tõenda kohustuse olemasolu ning ettemaksu tasujat ei saa pidada tellijaks. Ettemaksu võib tasuda ka kolmas isik. Tunnistajate ütluse kohaselt palusid lapsevanemad klubilt abi, et see maksaks esimese arve, ning kui vanemad said raha kokku, siis kandsid nad raha kostjale üle, mida kinnitavad ka maksekorraldused. Tähtsust ei ole sellel, millal raha üle kanti. Seda, et lepingupooleks olid lapsevanemad, kinnitab ka õmblejale 14. novembril 2016 esitatud pretensioon, kus tellijateks on märgitud lapsevanemad. Kiri algab sõnadega „Tellijatena leiame...“ ning kirja on allkirjastanud 11 isikut märkega „14 lapsevanemat ja treener“. Kuna hageja seaduslik esindaja märkis kohtuistungil, et sai aru, et tellijaks on kostja, selle järgi, et kostja tasus ettemaksu, pidi ta esmalt aru saama, et tellijateks olid lapsevanemad. Samuti nähtub AA ja õmbleja kirjavahetusest, et õmbleja on möönnud, et tellijateks on lapsevanemad. Tööd saab vastu võtta ja töö eest tasuda tellija. Tööde vastuvõtmise aktile on tellijaks märgitud kostja ja selle on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Kostja loobus akti ehtsust vaidlustamast. Akt on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, sest kolm tunnistajat kinnitasid, et tellijateks olid lapsevanemad, sh nemad ise, mitte kostja. Samuti kinnitasid lapsevanemad hagejale pretensiooni saates, et nemad on tellijad, ning akt viitab vanemate kirja pandud puudustele. Kostja seaduslikul esindajal oli õigus esindada lapsevanemaid. Lisaks kogutud tõenditele on eluliselt usutav, et tellijateks olid 14 lapsevanemat, sest nende lastele oli vaja võimlemistrikoosid, mitte aga klubile. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus selgitamata tõendamiskoormise jaotumise ja ümberpöördumise.
5.2.Maakohus rikkus otsust tehes põhjendamiskohustust ja hindas vääralt tõendeid. Maakohus tuvastas tellija isiku meelevaldselt, jättes arvestamata hageja väited ja tõendid. Maakohtu järeldus, et lepingu sõlmisid lapsevanemad, on vastuolus asjas esitatud tõenditega, sh kinnitas ka tunnistaja MM, et lapsevanemad tellisid kostjalt, mitte hagejalt oma lastele trikood ning leppisid suuliselt kokku, et kostja seaduslik esindaja allkirjastab lapsevanemate eest lepingu. Tunnistaja JJ ei viibinud lepingu sõlmimise juures ning tunnistaja AA on andnud vastuolulisi seletusi. Lisaks ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed, sest neil on isiklik huvi asja lahendamise vastu kostja huvides. Hageja ei ole soovinud lepingu projektiga tõendada kirjaliku lepingu olemasolu, vaid üksnes seda, et kostja seaduslik esindaja soovis kajastada tellijana kostjat, mitte ennast füüsilise isikuna. Maakohus andis arusaamatul kombel dokumentaalsetele tõenditele väiksema kaalu kui erapoolikute tunnistajate subjektiivsetele ütlustele.
2-17-103227
5.3.Kuna pooled soovisid sõlmida lepingu kirjalikus vormis, siis pidi ka volitus olema kirjalikus vormis. Arvestades seda, et tunnistajate ütluste kohaselt soovis hageja sõlmida lepingu ühe isikuga, ei saanud kostja seaduslikul esindajal olla tehingu tegemise ajal kõigi 14 lapsevanema volitust. Teades, et tal ei ole volitus, sai ta sõlmida lepingu üksnes kostja nimel.
5.4.Ekslik on maakohtu järeldus elulise usutavuse kohta. Spordiklubidel on levinud praktika, et klubi hangib vajaliku varustuse ja maksab selle eest ning tähtsust ei ole selle, kes klubile need kulud hüvitab.
5.5.Kostja ei ole tõendanud, et hagejale anti lepingut sõlmides teada, et hageja sõlmib lepingu lapsevanematega, mitte kostjaga. Kuna hagejale ei antud teada, et lepingupooleks on 14 lapsevanemat ja kostja seaduslik esindaja on volitatud neid esindama, ei pidanud hageja õmbleja ka sellest aru saama. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli ühise tellimusega, mitte 14 eraldi lepinguga. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt ei ole maakohus vaidlust lahendades menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja ei vaielnud tunnistajate ülekuulamisele vastu. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja hageja saanuks kaasata tunnistajad menetlusse kostjatena. Maakohus eksis otsuses tunnistaja ütlusi refereerides. Tunnistajate ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Hageja kannab riski, et jättis kirjaliku lepingu sõlmimata. Menetluse edasine käik
7.Ringkonnakohus tegi 16. aprillil 2018 pooltele ettepaneku lahendada kohtuvaidlus selliselt, et kostja tasub hagejale 622 eurot ja kumbki pool kannab oma menetluskulud.
8.Hageja nõustus ringkonnakohtu pakutud kompromissiettepanekuga, kuid kostja vaidles sellele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei saa teha asjas ise uut otsust, ohustamata seejuures olulises osas poolte kaebeõigust.
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kellega sõlmis hageja 2016. aastal 14 võimlemistrikoo valmistamiseks töövõtulepingu. Hageja väitel sõlmis ta lepingu kostja seadusliku esindaja (LL) vahendusel kostjaga. Kostja väitel sõlmis aga LL hagejaga lepingu, esindades grupi Esperanza 14 lapsevanemat, mitte kostjat. Seega ei vaidle pooled selle üle, et 2016. aasta septembri lepingu sõlmis tellija nimel LL. Pooled on eri meelt aga selles, keda LL hagejaga lepingut sõlmides esindas.
2-17-103227
11.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades ekslikult, et LL sõlmis hagejaga lepingu 14 lapsevanema, mitte kostja esindajana. Hageja esitatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljatrüki (tl 26) kohaselt on LL kostja esindusõiguslik juhatuse liige ning kostjat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega oli LLl seaduse järgi õigus esindada kostjat lepingu sõlmimisel. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud lapsevanema MM ütluste kohaselt tellisid lapsevanemad oma lastele trikood ja LL oli volitatud allkirjastama lepingut kõigi lapsevanemate eest (II kd, tl 6–6 pöördel). Tunnistaja AA ütluste kohaselt oli leping hageja ja 14 lapsevanema vahel, aga õmbleja ütles, et ta ei soovi eraldi kõigi lapsevanematega lepingut teha, ta soovis, et valitaks üks isik, kes lepingule alla kirjutab ning LL oli nõus seda tegema (II kd, tl 12 pöördel). Tunnistaja JJ ütluste kohaselt olid lepingu pooleks lapsevanemad, kuid otsest volitust ei olnud, sest varem ei pidanud nad trikoode tellimiseks lepingut sõlmima. Õmbleja tegi ettepaneku, et tavaliselt allkirjastab lepingu treener ja võiks seda ka see kord teha. Tunnistaja ei viibinud lepingu sõlmimise juures ega olnud varem trikoode tellimise protsessis osalenud, sellega tegeles teine lapsevanem (II kd, tl 9 pöördel). Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt võisid lapsevanemad olla suuliselt või konkludentselt volitanud LLt enda nimel oma lapsele võimlemistrikood tellima. Ilmselt saab järeldada, et kohal viibinud kaks lapsevanemat nõustusid sellega, et LL esindab neid tehingu tegemisel ning kolmas lapsevanem on LL tegutsemise tagantjärele heaks kiitnud. Seda aga, et ka ülejäänud lapsevanemad volitasid LLt enda nimel oma lapsele võimlemistrikood tellima või kiitsid enda nimel tehtud tehingu hiljem heaks, ei ole hageja tõendanud.
12.Samas, isegi kui tunnistajate ütlustest saaks järeldada, et kõik 14 lapsevanemat volitasid LLt enda nimel lepingut sõlmima ja LLl oli õigus esindada kõiki lapsevanemaid, ei saa asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel järeldada, et hageja sõlmis trikoode valmistamiseks töövõtulepingu 14 lapsevanemaga, mitte kostjaga. Kolleegium selgitab, et kuigi TsÜS § 115 lg 1 järgi võib teha tehingu esindaja kaudu, peab esindaja tegema TsÜS § 116 lg 1 järgi tehingu esindatava nimel. Seejuures peab tehingu teisele poolele olema selgelt äratuntav, kellega ta lepingu sõlmib, st kelle nimel esindaja tehingu teeb, ning kellele tekivad lepingust õigused ja kohustused. Seejuures võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, kuid see võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Igal juhul on oluline, et tehingu teine pool mõistab või peab asjaolusid arvestades mõistma, kelle nimel tehing tehakse. Lisaks tuleneb TsÜS § 116 lg-st 2, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Praegusel juhul väidab hageja, et tema arusaamise kohaselt sõlmis ta lepingu kostjaga, st LL esindas seadusest tulenevalt juhatuse liikmena kostjat. Seda, et hagejal oli alust nii arvata, kinnitab hageja esitatud kirjalik lepingu projekt (I kd, tl 27). Tegemist on lepingu blanketiga, mis on täidetud, kuid millel ei ole poolte allkirju. Sellelt nähtub, et tellijaks on märgitud „Iluvõimlemise SK „Piruett“, Pärnu mnt 41“. Selle kohale on aga märgitud „VK Piruett“. Samuti on ülal paremale servale märgitud e-postiaadress [email protected]. Ühtki viidet sellele, et leping on sõlmitud lapsevanemate nimel, sellelt tõendilt ei nähtu. Hageja selgituse kohaselt parandas LL isiklikult tellija nime ja märkis e-postiaadressi ning pooltel oli kavatsus allkirjastada leping hiljem õigete andmetega. Lisaks esitas hageja kostjale ettemaksuarve (I
2-17-103227 kd, tl 28) ning kostja tasus selle (I kd, tl 29). Samuti on LL kirjutanud kostja nimel alla tööde vastuvõtmise aktile (I kd, tl 31). Seega kinnitavad hageja esitatud tõendid kogumis seda, et hageja võis mõistlikult uskuda, et sõlmis lepingu kostjaga. Kostja väitel allkirjastas ta lepingu lapsevanemate nimel. Kirjaliku lepingu allkirjastamist kinnitavad tunnistajatena kaks lapsevanemat MM ja AA (II kd, tl 8 ja 12 pöördel). Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendina kirjalikku lepingut, väites, et see sõlmiti ühes eksemplaris, mille hageja jättis endale. Samuti ei ole asjas esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid seda, et hageja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et LL sõlmib lepingu lapsevanemate, mitte klubi esindajana. Asjaolu, et pärast lepingu sõlmimist suhtlesid hagejaga ka lapsevanemad ning kolm lapsevanemat on kohtumenetluses väitnud, et LL sõlmis hagejaga lepingu nende nimel, ei anna alust järeldada, et hageja pidi seda lepingu sõlmimise ajal mõistma. Leping sõlmiti 2016. a septembris, kuid vanemate pretensioonid on esitatud alles 2016. a oktoobri lõpus ja novembris. Seejuures on küll 14. novembril 2016 hagejale suunatud pretensioon (I kd, tl 30–30 pöördel) tehtud 14 lapsevanema ja treeneri kui tellija nimel ja sellel on 11 nime koos allkirjadega, kuid ka sellest ei saa järeldada, et hageja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et ta sõlmib lepingu lapsevanematega, mitte kostjaga. Mh ei ole ka pretensiooni kohaselt selge, et tellijaks on üksnes lapsevanemad, sest see on tehtud ka treeneri, s.o LL nimel. Arvestades seda, et LL oli võimlemisklubi seaduslik esindaja ja treener ning leping sõlmiti võimlemistrikoode valmistamiseks tema rühma tüdrukutele, võis kostja mõistlikult uskuda, et ta sõlmib töövõtulepingu LL vahendusel klubiga, mitte 14 lapsevanemaga. Praktikas on tavaline, et spordiklubid tellivad või ostavad lapsevanematega kooskõlastatult lastele varustust ning vanemad peavad üldjuhul ka oma lapse varustuse eest klubile maksma, kuid see ei tähenda, et lapsevanemad oleksid sellise varustuse tellimisel või ostmisel töövõtu- või müügilepingu pooleks. Sellisel juhul tellib või ostab varustuse üldjuhul spordiklubi, kellel võib omakorda olla kokkulepe vanematega ning sellest tulenevalt raha saamise nõue iga vanema vastu.
13.Eelnevat arvestades järeldas maakohus vääralt, et hagi on esitatud vale isiku vastu, ning jättis seetõttu ekslikult hagi sel põhjusel rahuldamata. Kuna maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole hagejaga 2016. a septembris sõlmitud lepingu pool, ega ole sisuliselt lahendanud hageja nõuet, ei saa ringkonnakohus vaidlust kogu ulatuses ise lahendada, ohustamata seejuures oluliselt poolte kaebeõigust. Seetõttu saadab kolleegium asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades tsiviilasja hinda, soovitab kolleegium pooltel veel kord tõsiselt kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel kompromissiga.
14.Menetluskulude jaotus jääb vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele TsMS § 173 lg 3 viimase lause järgi maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.