Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-17-16754
Määruse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2019, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu
Tsiviilasi
Eesti Keskkonnateenused AS-i hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820), lepinguline esindaja advokaat Helena Noot Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
XX-lt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja menetluskulud 297 eurot 56 senti ületavas osas. Jätta tühistatud osas Eesti Keskkonnateenused AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Erialakirjanduses on selgitatud, et siiski ei saa asja hind olla kulude väljamõistmisel ka määrav. Väiksemate rahaliste nõuete sissenõudmiseks õigusabi ja esindaja kasutamist ei saa pidada iseenesest ebamõistlikuks, mistõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk 850).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.