lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16754/32

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16754/32
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tartu maakond Kambja vald Uhti küla Piirivälja kinnistu, riigitee ristumiskoha, juurdepääsutee ning riigitee möödasõidulaienduse projekteerimistingimuste taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-01
Käibemaksuvabastuse sertifikaat
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2026-06-03
Jäätmeveoleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2026-06-03
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-30
Jäätmeveoleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2026-04-15
Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-16754/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Keskkonnateenused AS10277820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-16754

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Eesti Keskkonnateenused AS-i hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja: Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820), lepinguline esindaja advokaat Helena Noot Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus osas, milles maakohus mõistis

XX-lt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja menetluskulud 297 eurot 56 senti ületavas osas. Jätta tühistatud osas Eesti Keskkonnateenused AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 217-16754 ning mõista XX-lt välja Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks menetluskulud summas 297 eurot 56 senti. 3.3 Saata määrus pooltele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 29.12.2017 õigeksvõtul põhineva otsusega (põhjendused avaldati 09.01.2018) Eesti Keskkonnateenused AS-i (hageja) hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9,27 eurot, viivise 0,24 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid poolte kanda.
2.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.09.2018 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 03.12.2018 määrusega menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja kanda.
4.Hageja esitas maakohtule 13.12.2017 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja esindajakulud 1277,95 eurot. Avalduse kohaselt oli maakohtu menetluses esindaja ajakulu 14h 05min. Hagejale osutati õigusabi 5h 35min tunnihinnaga 115,04 eurot (käibemaksuta) ja 8h 30min tunnihinnaga 74,78 eurot (käibemaksuta). 10.08.2018 esitas hageja ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista riigilõivu 50 eurot ja esindajakulud 710,39 eurot. Avalduse kohaselt oli ringkonnakohtu menetluses esindaja ajakulu 7h 45min. Hagejale osutati õigusabi 3h 15min tunnihinnaga 115,04 eurot (käibemaksuta) ja 4h 30min tunnihinnaga 74,78 eurot (käibemaksuta). Madalama tunnihinnaga on teinud tööd advokaadibüroo teine jurist esindajaks oleva advokaadi juhendamise all. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 21.12.2018 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1337,27 eurot.
6.Maakohus leidis, et hageja kantud riigilõiv kokku 125 eurot on põhjendatud.
7.Hageja esindaja ja teda abistanud juristi ajakulu on põhjendatud maakohtus kokku 7h ulatuses ja ringkonnakohtus kokku 5h 5min ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja õigusabikulud maakohtus summas 708 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 504,27 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus
8.Kostja esitas 11.01.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles temalt mõisteti välja õigusabikulud. Alternatiivselt palus kostja jätta õigusabikulud välja mõistmata hagi hinda ületavas osas.
9.Üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hageja oleks saavutanud oma eesmärgi ka kohtusse pöördumata. Kohtusse pöördumisel oleks ta saanud esindajana kasutada oma töötajat. Maakohus oleks pidanud kaaluma advokaadist lepingulise esindaja vajalikkust käesolevas asjas. Hagihind ja õigusabikulud ei ole mõistlikus proportsioonis. Kostjale ei ole edastatud hageja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja.
10.21.02.2019 esitas kostja seisukoha hageja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjale. Vastus määruskaebusele
11.Hageja ei vastanud määruskaebusele. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 297,56 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ületanud hageja õigusabikulu kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kuna on jätnud arvestamata tsiviilasja hinnaga.
15.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb mh ka kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (vt Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Erialakirjanduses on selgitatud, et siiski ei saa asja hind olla kulude väljamõistmisel ka määrav. Väiksemate rahaliste nõuete sissenõudmiseks õigusabi ja esindaja kasutamist ei saa pidada iseenesest ebamõistlikuks, mistõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk 850).

16.Arvestades tsiviilasja hinda (9,85 eurot) ei saa pidada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid (1337,27 eurot) põhjendatuks. Kolleegium nõustub kostjaga, et hagi hind ja väljamõistetud menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis. Samas ei saa käesoleval juhul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel piirduda tsiviilasja hinnaga, kuna sellise summa eest ei ole võimalik õigusabiteenust saada. Mis puudutab kostja väidet, et hagejat oleks võinud esindada menetluses tema töötaja, siis märgib ringkonnakohus, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et hagejal oleks töötaja, kellel on teadmised ja kogemused tsiviilkohtumenetluses osalemiseks.
17.Kolleegium peab põhjendatuks õigusabikulu maakohtus 1h (tunnihinnaga 115,04 eurot, käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 0,5h (tunnihinnaga 115,04 eurot, käibemaksuta). Ringkonnakohus lähtub seejuures järgnevatest asjaoludest: tsiviilasja hind on väike; vaidlus ei olnud keerukas ja mahukas; kostja võttis hagi pärast hagiavalduse kättetoimetamist õigeks; asja menetleti kirjalikus menetluses ja istungeid ei peetud; ringkonnakohtus oli vaidluse all üksnes menetluskulude jaotus.
18.Hageja esindaja tunnihind 115,04 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 1,5 h ulatuses, summas 172,56 eurot (käibemaksuta). Sellele lisandub riigilõiv 125 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud 297,56 eurot.
19.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.