lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16754/20

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16754/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tartu maakond Kambja vald Uhti küla Piirivälja kinnistu, riigitee ristumiskoha, juurdepääsutee ning riigitee möödasõidulaienduse projekteerimistingimuste taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-01
Käibemaksuvabastuse sertifikaat
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2026-06-03
Jäätmeveoleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2026-06-03
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-30
Jäätmeveoleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2026-04-15
Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-16754/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Keskkonnateenused AS10277820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16754

Tsiviilasi

Eesti Keskkonnateenused AS-i hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.12.2017 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus

Tsiviilasja apellatsioonimenetluses

hind 0 eurot

Menetlusosalised esindajad

nende Hageja (apellant): Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820, asukoht Artelli 15, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja

ja

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Karin X Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2017 õigeksvõtul põhinev otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud XX kanda.
2.Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Eesti Keskkonnateenused AS (hageja) esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise nimega AS Cleanaway) ja kostja 01.06.2007 prügiveo teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt hageja osutas kostjale olmejäätmete veoteenust. 27.01.2017 esitas kostja hagejale avalduse lõpetada leping alates 01.02.2017. Hageja saatis kostjale jaanuarikuu 2017 arve aadressile XXX. Kostja ei tasunud jaanuari 2017 arvet summas 4,27 eurot. 10.07.2017 esitas kostja avalduse Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjonile, milles palus tuvastada hageja nõudeõiguse puudumine summas 4,27 eurot. 09.10.2017 otsusega Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega avaldus rahuldati.
3.Hageja hinnangul on kostja põhjendamatult jätnud hagejale tasumata lepingu alusel makstava tasu hageja poolt osutatud olmejäätmete veoteenuse eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4,27 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, viivise 0,24 eurot ning viivise põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja 1352,95 eurot menetluskuluna. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja võttis hagi õigeks ning vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja tasus võla hagejale 13.11.2017, s.o enne hagimaterjalide kättesaamist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja menetluskulu 200 eurot. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 29.12.2017 õigeksvõtul põhinev otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks 01.06.2007 teenuse osutamise lepingu alusel välja 9,27 eurot ja viivis 0,24 eurot ning viivis põhivõlalt (9,27 eurot) alates 09.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
6.Hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab hagi (TsMS § 440 lg 1). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1 ja § 1131 lg 2.
7.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Kohus ei pidanud põhjendatuks ega mõistlikuks menetluskulude hageja kanda jätmist TsMS § 168 lg 6 alusel. Kuigi kostja võttis kohe hagi õigeks, andis kostja hagejale põhjuse kohtu poole pöördumiseks, sest tasus võlgnevuse alles kohtumenetluse ajal. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks ega mõistlikuks menetluskulude kostja kanda jätmist TsMS § 162 lg 1

alusel, kuna 09.10.20107 Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsus oli kostja kasuks ning kostja võis eeldada hageja kohtu poole mittepöördumist. Lisaks nimetatule on mõlema poole menetluskulud ebamõistlikult suured arvestades hagi hinda ja vaidluse ulatust. Hageja menetluskulud ületavad enam kui 137 korda hagihinda ning kostja menetluskulud ületavad enam kui 20 korda hagihinda. Apellatsioonkaebus

8.Hageja palub 05.02.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtus summas 1352,95 eurot (s.o lepingulisele esindajale makstud tasu 1277,95 eurot ja riigilõiv 75 eurot) ning viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja palus jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
9.Menetluskulude jätmine poolte kanda ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 1. Pelgalt asjaolu, et Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsus oli kostja kasuks, ei andnud kostjale alust eeldada, et hageja ei pöördu oma õiguste kaitseks kohtu poole. Vastupidi, kostjale tuletati korduvalt nii hageja, hageja lepingulise esindaja kui Julianus Inkasso esindajate poolt meelde võla olemasolu ning selle tasumise kohustust vaatamata tarbijavaidluste komisjoni vastupidisele otsusele. Kostja on ka ise oma 29.11.2017 menetlusdokumendis kinnitanud, et 07.11.2017 võttis temaga telefoni teel ühendust hageja esindaja ning teavitas teda kohtu poole pöördumisest võlgnevuse tasumata jätmise korral ning püüdis kostjat veenda võlga tasuma. Kostjal oli seega võimalus tasuda võlgnevus ning vältida sellega kohtumenetlust. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust hoolimata järjepidevatest korduvatest meeldetuletustest, ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega andis kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 1 ning jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel lähtuda üksnes hagihinnast. Arvesse tuleb võtta osutatud õigusabiteenuste põhjendatud ja vajalikku mahtu konkreetse kaasuse asjaolusid arvestades. Selleks, et esitada hagi paljude detailidega asjas, kulub õigusteenuse osutajal paratamatult teatud arv tunde, olenemata sellest, mis on konkreetsel juhul hagi hind. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et väiksemate rahaliste nõuete sissenõudmiseks õigusabi ja esindaja kasutamist ei saa pidada iseenesest ebamõistlikuks, mistõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada. Vastasel juhul antaks mh ühiskonnale negatiivne signaal, et väiksemaid võlgu ei peakski maksma, kuna nende sissenõudmine üldjuhul nagunii ära ei tasu (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 850 p 3.4.3.3.). Kuivõrd hagi koostamiseks oli vajalik suure hulga materjalide läbi töötamine, on hageja poolt tehtud menetluskulud põhjendatud täies ulatuses ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Vastustaja seisukoht
11.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada.
13.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise osas on otsus edasikaebamata jõustunud.
14.Hagi rahuldati täielikult õigeksvõtul põhineva otsusega. Seega kuulub menetluskulude jaotamise osas kohaldamisele TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt üldjuhul hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus leidis põhjendatult, et ehkki kostja võttis hagi õigeks, ei kuulu antud juhul kohaldamisele TsMS § 168 lg 6, mille alusel saaks menetluskulud jätta hageja kanda ja selle osas ei ole otsust vaidlustatud.
15.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on antud juhul põhjendatud asjaoluga, et 09.10.20107 Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsus oli kostja kasuks ning kostja võis eeldada hageja kohtu poole mittepöördumist. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kostja käitumine vastupidist. Kuna kostja vaidlustas hageja poolt esitatud arve Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjonis, nähtub sellest üheselt, et kostja ei kavatsenud arvet vabatahtlikult tasuda ja tekitas hagejale veel täiendavalt kulutusi tarbijavaidluste komisjoni menetluse näol. Kostjale tuletati ka peale tarbijavaidluste komisjoni otsust korduvalt nii hageja, hageja lepingulise esindaja kui Julianus Inkasso esindajate poolt meelde võla olemasolu ning selle tasumise kohustust. Kostja ei tasunud võlga, mistõttu oli hageja oma õiguste kaitseks sunnitud pöörduma kohtu poole.
16.Eeltoodu põhjal jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
17.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja