2-18-18527
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 21. veebruar 2019, Jõhvi kohtumaja 2-18-18527 OÜ Ballenbalt hagi D&V Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks 9 540,50 eurot Hageja: Osaühing BALLENBALT (registrikood 10734418, asukoht: Rakvere 18/25 - 12, Jõhvi linn, 41432, Jõhvi vald, Ida-Virumaa) Hageja lepinguline esindaja: Marko Tiirik (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) Kostja: D&V Kinnisvara OÜ (registrikood 14156154, registrijärgne aadress: Maleva tn 31 - 33, Ahtme linnaosa, 31021, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa, e-post: [email protected])
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista D&V Kinnisvara OÜ-lt Osaühing BALLENBALT kasuks 02.10.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust tulenev võlgnevus 3 740,50 eurot, sh põhivõlgnevus 2 305,34 eurot ja 01.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 272,98 eurot ning kahjuhüvitis 1 163,18 eurot.
Välja mõista D&V Kinnisvara OÜ-lt Osaühing BALLENBALT kasuks suulisest töövõtulepingust tulenev kahjuhüvitis summas 5 800 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista D&V Kinnisvara OÜ-lt Osaühing BALLENBALT kasuks hageja menetluskulud 850 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1(3)
2-18-18527
Jätta rahuldamata Osaühing BALLENBALT nõue mõista D&V Kinnisvara OÜlt välja riigilõiv hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 50 eurot.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Viru Maakohtu menetluses on OÜ Ballenbalt hagi D&V Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks summas 9 540,50 eurot. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 02.10.2017 sõlmitud üürileping ning suuline töövõtuleping. Hageja üürilepingust tulenev nõue on 3 740,46 eurot, sh põhivõlgnevus 2 305,34 eurot ja 01.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 272,98 eurot ning kahjuhüvitis 1 163,18 eurot. Töövõtulepingust tulenev hageja nõue on kahjuhüvitis summas 5 800 eurot. Hagiavaldus on kostjale 22.01.2019 isiklikult kätte toimetatud, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul, so hiljemalt 11.02.2019 ei ole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2(3)
2-18-18527 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 900 eurot, sh riigilõiv hagiavalduselt 550 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning õigusabikulud 300 eurot. Kõik kulud on ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. TsMS § 169 lõike 3 järgi võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus selgitab, et kuigi hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt peaks ka selle hüvitamise nõudele kohalduma reeglina kohtulahendist tulenev menetluskulude jaotus, siis käesoleval juhul ei ole nimetatud riigilõivu hüvitamine kostja poolt hagejale põhjendatud, kuivõrd hagi tagamise taotlus jäeti Viru Maakohtu 27.12.2018 määrusega rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu hüvitamisele hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 850 eurot hindab kohus põhjendatuks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.