Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.3 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3.5 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.6 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.7 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.8 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.9 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.10 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.11 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ehitustehniline seisukord on väga hea. Maja müüdi algselt niivõrd kõrge hinnaga, et hageja ei oleks seda saanud endale lubada. Kui maja hinda langetati 79 000 euroni, hakkas hageja maja vastu huvi tundma. Kuna maja oli väidetavalt väga heas korras, soovis hageja maja osta. Kostja langetas veel kinnisvara hinda ning X-X.kinnistu ostu-müügileping sõlmiti hageja ja kostaja vahel 30.11.2017 müügihinnaga 76 000 eurot. 2018 aasta suve algul vajus maja esikus, kus asub soojaveeboiler läbi põrand. Põrandat katva PVC katte eemaldamisel selgus, et all oli puitlaastplaadile plaaditud põrand. Puitlaastplaat oli liigniiskuse tõttu mädanenud ja hallitas. Puitlaastplaat oli nii pehme, et sealt oli võimalik sõrmega läbi suruda. Kuna plaaditud põrandale oli peale pandud PVC kate (linoleum), pidid puudused olema juba ilmnenud varasemalt, kuna mõistlik inimene ei kata linoleumiga kinni plaaditud põrandat. Peale puuduse avastamist edastas hageja kostjale 5. juulil 2018 kirja, kus kirjeldas ilmnenud puudust ning selgitas, et kuna hageja on lapseootel on hallitus sündimata lapsele väga ohtlik. Hageja palus kostjal tulla olukorraga tutvuma ning andis kostjale võimaluse ilmnenud puudus kõrvaldada. Kostja vastas 13. juuli 2018 ning ei nõustunud, et tegemist oleks ehitise varjatud puudustega, mille kõrvaldamise või hüvitamise kohustus lasuks müüjal. Hageja kutsus kohale ehituseksperdi, kellel tekkis kahtlus, et tegemist võib olla majavammiga. Seejärel lasi hageja riiklikult tunnustatud eksperdil Kalle Pildil teostada majas ekspertiisi, ekspert tuvastas, et majas on majavamm. Hageja tasus mükoloogiliste uuringute eest SA-le Eesti Mükoloogiauuringute Keskus 250 eurot. Kostja, müües hagejale maja, milles on majavamm, müüs hagejale oluliste puudustega maja. Kostja ei ole ka vastu vaielnud, et majavamm on põhjustanud kahju. 11. august 2018.a teatas hageja kostjale, et majas on majavamm, samuti edastas hageja kostjale eksperthinnangu. Hageja andis viidatud kirjas kostjale võimaluse puudused kõrvaldada, samuti teatas hageja, et ehituseksperdi sõnul on ehituskulude ligikaudseks maksumuseks 600 eurot ühe ruutmeetri kohta. Kosja vastas hagejal 21. august 2018.a ning keeldus endiselt varjatud puudusi kõrvaldamast. Hageja palus majavammi poolt tekitatud kahju hinnata ja Majaseente Tõrje OÜ-l, kelle konsultatsiooni eest tasus hageja 110 eurot. Edasi võttis hageja hinnapakkumise Majaseente Tõrje OÜ-lt tõrje- ja ehitustöödele, kes koostas hinnapakkumise SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperthinnangule nr 3653/0818 tuginedes. Hinnapakkumise kohaselt on ehitus- ja tõrjetööde maksumus koos käibemaksuga 23 388 eurot. Nimetatud hinnapakkumine ei sisalda viimistlustöid. Hageja lepinguline esindaja pöördus 10. september 2018 veelkord kostja poole ning pakkus kohtuvälise kompromissina kostja poolt makstavaks kahjuhüvitiseks 20 000 eurot. Kostja vastas hagejale 14.09.2018, et KTM Mobile OÜ hinnangul puudub alus kahju hüvitamise nõude täitmiseks. Majavammi levik on väga kiire ning edasise kahju ärahoidmiseks, tuli lammutus- ja tõrjetöödega alustada esimesel võimalusel. Lammutustööde teostamiseks võttis hageja hinnapakkumise ka OÜ-lt Astromandia, kes on valmis lammutus-, taastus- ja viimistlustööd teostama 28 212,00 euro eest, Reset Invest OÜ-lt kes on valmis lammutus-, taastu- ja viimistlustööd teostama 18 300,00 euro eest ja OÜ-lt Ramsi Ehitus, kes oli lammutus-, taastus- ja viimistlustööd teostama 19 122,00 eurot eest. Kuna edasise kahju ärahoidmiseks tuli lammutustöödega alustada koheselt, oli Mart Karm Korstnapoiss FIE valmis töödega alustama koheselt ning lammutustööde maksumuseks kujunes 4320 eurot. Hagi esitamise ajaks on majas teostatud nii lammutus- kui tõrjetööd. Tõrjetööd teostas Majaseente Tõrje OÜ, vastavalt lisas 11 toodud hinnapakkumisele, so summas 2448 eurot. Seega hagi esitamise ajaks on hagejal tekkinud seoses maja puudustega kahju kokku 7128 eurot (250 € mükoloogilised uuringud, 110 € Majaseente Tõrje OÜ konsultatsioon eurot, 4320 € lammutustööd, 2448 € tõrjetööd). Taastus- ja viimistlusööde maksumus on vastavalt Reset Invest OÜ hinnapakkumisele 13400 eurot, vastavalt Astromandia OÜ hinnapakkumisele 17210 eurot ja vastavalt OÜ Ramsi Ehitus hinnapakkumisele 12011 eurot. Seega taastus- ja viimistlustööde osas ei ole hageja kahju mitte väiksem kui 12011 eurot. Hagejal puuduvad

täna aga võimalused maja taastustöödeks. Maja puudustest tulenevalt on hagejal tekkinud oluline varaline kahju. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 750 eurot. Tartu Maakohtu 24.10.2018 määrusega vabastati X.X.riigilõivu 750 euro kahju hüvitamiseks hagi esitamisel ja määrati, et X.X.peab tasuma riigilõivu 100 eurot, mis on tasutud 14.11.2018. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 100 eurot ja riigituludesse 650 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.