V. Z. hagi Enefit Solutions AS vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks 8208,59 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Kohtuistungi toimumise aeg
28.11.2018
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V. Z. (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras Heiki Kuningas Kostja: Enefit Solutions AS (registrikood 10633284), lepinguline esindaja J. S. S.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. Z. hagi Enefit Solutions AS vastu kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud V. Z. kanda. Välja mõista V. Z. ́ilt Enefit Solutions AS kasuks menetluskulude hüvitamiseks 750 eurot (ilma käibemaksuta) (seitsesada viiskümmend eurot). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.13. mail 2010 tööleping lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.
2.Hagejale on määratud juba 01.06.2010 soodustingimustel vanaduspension.
3.Hageja ei tööta alates 14.05.2011 aastast.
4.Töötervishoiuarsti 26. veebruari 2015 teatisega diagnoositi hagejal kutsehaigused.
5.V. Z. (hageja) esitas 18. mail 2016 hagi Enefit Solutions AS (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista perioodi 11. märts 2015 – 1. juuni 2016 eest ühekordse hüvitise 4202,78 eurot, alates 1. juunist 2016 igakuiselt 290,13 eurot, alates 1. aprillist 2017 hüvitise indekseerituna igal aastal avaldatava pensioniindeksi alusel ning hüvitise tulevikus tekkiva kahju katteks 625,14 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seisuga 1. juuni 2016 174,38 eurot ning viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud arvestusega 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt asus hageja 20. juuni 1972 tööle ettevõttesse Katlapuhastus. Üleviimise korras võeti hageja 1. novembril 1991 tööle Eesti Energoremondi Narva filiaali. 1. aprillil 1999 nimetati ettevõte ümber Eesti Energia AS ettevõtteks Energoremont. Alates 1. aprillist 2000 oli tööandjaks AS Energoremont. 1. augustil 2004 liideti testimiskeskus Eesti Energia Tehnoloogiatööstusega, mis toona kandis AS Energoremondi nime. 22. mail 2009 oli tööandjaks Eesti Energia Testimiskeskus OÜ. 13. mail 2010 tööleping lõpetati.: käte liigeste valud, randmete ja labakäte liigeste osteoartrootilised muutused, randmeliigeste sidemete kahjustus ning rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigestumine. Ohuteguritena on nimetatud füüsiliselt rasket tööd ebasoodsas mikrokliimas, pidevat koormust, sundasendit kätele ja õlavöötmele ning vibratsiooni. Samuti diagnoositi kuulmisnõrkus kokkupuutest müraga. Sotsiaalkindlustusameti 29. juuni 2015 otsusega määrati hagejale töövõime kaotus 40% seoses kutsehaigusega. Enne 1. juulit 2002 tekkinud kahjuhüvitise nõudmisel lähtub hageja Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 448 lg-test 1-2, s.o kahju õigusvastase tekitamise sätetest. Kostja on rikkunud erinevaid töökaitsenorme, täpsemalt ei ole kostja kuni 1. juulini 2002 kehtinud normide kohaselt: 1) taganud ohutuid töötingimusi; 2) taganud töökeskkonnas normidele vastavat õhutemperatuuri, mürataset ja tõmbetuuleta õhuvahetust; 3) korrapäraselt läbi viinud töökeskkonna kahjulike ja ohtlike mõjurite mõõtmisi; 4) mõõtnud kordagi vibratsiooni; 5)
järginud vibratsiooniohtlike kutsealade töötajate töörežiimi määrustiku sätteid; 6) töötanud hagejale teadaolevalt välja töörežiimi; 7) kontrollinud masinate vibratsiooniparameetreid; 8) selgitanud hagejale töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid; 9) mõõtnud töökeskkonna kahjulikke mõjureid enne 2000. aastat. Alates 1. juulist 2002 kahjuhüvitise nõudmisel lähtub hageja VÕS §-st 1043 jj, s.o kahju õigusvastase tekitamise sätetest. Kostja on sel perioodil rikkunud erinevaid tööandja kohustusi, täpsemalt ei ole kostja: 1) taganud normidele vastavat õhutemperatuuri ning müra ja tolmu taset; 2) kajastanud riskianalüüsis vibratsiooni, mistõttu ei kajasta riskianalüüs objektiivset olukorda; 3) teavitanud riskidest töötajaid; 4) kontrollinud kaitsevahendite tegelikku seisukorda; 5) kujundanud töötamiskohta selliselt, et kostja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi ning arvestanud töötamiskoha vaba ruumi nii, et töötaja saaks tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita; 6) taganud töökohas piisavat valgustust; 7) teostatud müra taseme mõõtmistest tuvastatav, kas mõõtmine on toimunud kehtinud korra kohaselt ja taadeldud seadmega; 8) vähendanud töötamiskoha ja töövahendi mürataset ega selleks abinõusid kohaldanud; 9) taganud individuaalse kaitse vahendeid (v.a viimase kümne töötamise aasta jooksul kõrvaklapid müra vastu); 10) kontrollinud vibratsiooni tegelikku toimet ega koostanud tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava töötajate vibratsiooniga kokkupuute vältimiseks.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt on hageja asunud seisukohale, et kahju hüvitamise nõue on tekkinud enne 1. juulit 2002. Samas on hageja tõendusmaterjalidena esitanud Töökeskkonna riskianalüüsi, mis on kinnitatud 17. mail 2005. Samuti kajastuvad hagiavaldusele lisatud Töötaja(te)le toimiva töökeskkonna ohtliku ja kahjuliku mõjuri iseloomustuse kaardi mõõtmistulemused andmeid valdavalt perioodist pärast 2002. aastat. Väidetava kahju tekkimise periood 1972-2010 on pikk ning töötamise algusest alanud kutsehaiguse ilmingud oleks pidanud avalduma töölepingu kehtivuse ajal. Kostja on täitnud TTOS § 13 lg-s 1 ette nähtud kohustusi. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et hageja ei tööta alates 2011. aastast, s.o 4 aastat enne kutsehaiguse diagnoosimist. Sellest omakorda nähtub, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui tema töövõime poleks vähenenud. Kuivõrd hageja ei ole tööl käinud, ei ole kostjal võimalik hüvitada ka töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, kuna hageja ei ole töötanud ning töövõime vähenemisega ei saanud seetõttu kaasneda ka sissetuleku vähenemist. Hageja pole piisavalt tõendanud, et töövõime kaotus on aset leidnud kostja süü tõttu ja hagejale on tekitatud kahju.
MENETLUSE KÄIK
7.Viru Maakohus jättis 28. aprilli 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 500 eurot.
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 28. aprilli 2017 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks menetlemiseks samale kohtule.
9.Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu 28. aprilli 2017 otsus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Maakohus on seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Asjas puudub vaidlus, et:
1) Tööleping hageja lõpetati hageja enda avalduse alusel 13. mail 2010; 2) Hagejale on määratud juba 01.06.2010 soodustingimustel vanaduspension. 3) Hageja ei tööta alates 14.05.2011 aastast; 4) hagejal on diagnoositud 26. veebruaril 2015 kutsehaigus, tal on kutsealase töövõime kaotus 40 % ; 5) Hageja nõuab kutsealase töövõime kaotusega seotud kahju hüvitamist.
12.Selleks, et hageja saaks kutsehaigusesse haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist nõuda, peab hagejale olema tekkinud kahju VÕS § 128 tähenduses. Kahju tekkimist peab nii tsiviilkoodeksi kui ka võlaõigusseaduse alusel kahjuhüvitise nõudmisel tõendama kannatanu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 23 ja 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-13, p 13). Hageja väitis 19. septembril 2017 toimunud ringkonnakohtu istungil, et pärast töölepingu lõpetamist 13. mail 2011 ja pensionile jäämist, ei ole ta töötanud. Hageja selgitas, et ta lõpetas töötamise tervise tõttu ja lootis, et tervis pärast töötamise katkestamist paraneb, kuid seda ei juhtunud. Kui ta oleks terve, töötaks ta edasi ka pensioniealisena 10-12 aastat. Hageja nõuab varalise kahju, täpsemalt töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et tööandja rikkus oma kohustust ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel, mille tulemusena kujunes hagejal välja kutsehaigus. Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu. Hagejal tuli seega tõendada, et kutsehaigus kujunes tal välja tööandja õigusvastase käitumise tulemusena, samuti seda, millises summas kaotas ta sissetuleku kutsehaigusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel.
13.Kutsehaiguse kujunemise põhjused. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et kostja on rikkunud erinevaid töökaitsenorme, so neid mis kehtisid kuni 1. juulini 2002 kui ka neid mis kehtisid alates 01.07.2002 sh kostja: 1) taganud normidele vastavat õhutemperatuuri ning müra ja tolmu taset; 2) kajastanud riskianalüüsis vibratsiooni, mistõttu ei kajasta riskianalüüs objektiivset olukorda; 3) teavitanud riskidest töötajaid; 4) kontrollinud kaitsevahendite tegelikku seisukorda; 5) kujundanud töötamiskohta selliselt, et kostja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi ning arvestanud töötamiskoha vaba ruumi nii, et töötaja saaks tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita; 6) taganud töökohas piisavat valgustust; 7) teostatud müra taseme mõõtmistest tuvastatav, kas mõõtmine on toimunud kehtinud korra kohaselt ja taadeldud seadmega; 8) vähendanud töötamiskoha ja töövahendi mürataset ega selleks abinõusid kohaldanud; 9) taganud individuaalse kaitse vahendeid (v.a viimase kümne töötamise aasta jooksul kõrvaklapid müra vastu); 10) kontrollinud vibratsiooni tegelikku toimet ega koostanud tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava töötajate vibratsiooniga kokkupuute vältimiseks. Kohus ei loe töötajate riskidest teavitamiseks kostja poolt 17.04.2017 esitatud ohutusalase instrueerimise žurnaale, mille kohaselt hageja on andnud allkirja, et teda instruueriti regulaarselt tööohutuseeskirjadest. Oluline on see, et hagejat oleks selgelt instrueeritud neist tagajärgedest mida toob kaasa katelde puhastaja raske füüsiline töö ebasoodsas mikrokliimas, müra ja vibratsiooni keskkonnas, kus töö oli seotud sundasenditega. Maakohus on seisukohal, et hageja on piisavalt tõendanud, et kutsehaigus kujunes välja kostja (tema õiguseellaste) õigusvastase käitumise tulemusena ning tõendatud on ka see, et kostja kutsealane töövõime on vähenenud 40%.
Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb eeldada põhjuslikku seost hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõime kaotuse.
14.Kutsehaigusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel sissetuleku vähenemine. Asjaolu, et hageja ei ole pärast töösuhte lõppemist ja pensionile jäämist enam töötanud, ei välista hagejal kahju hüvitamiseks nõudeõiguse olemasolu endise tööandja vastu alates kutsehaiguse diagnoosimisest. Kuigi hagejal on diagnoositud kutsehaigus pärast kostja juures töötamise lõppemist, ei anna ainuüksi see asjaolu alust väita, et hageja sissetulek ei ole vähenenud kostja süü tõttu. Hageja on kohtule tõendanud, et ta tegi rasket füüsilist tööd ebasoodsas mikrokliimas, müra ja vibratsiooni keskkonnas ning töö oli seotud sundasenditega ning ohutegurid toimisid kogu töötamise aja ning korraga. Hagiavalduse lisast 4 nähtub, et tegemist oli raske füüsilise tööga, mida tehakse seistes, istudes, ebamugavas poosis, raskuste siirdumisega. Maakohus on seisukohal, et arvestades hageja vanust, pole tõenäoline, et hageja oleks suutnud seda tööd (katelde puhastamine) teha käesoleva ajani. Maakohus nõustub kostja vastu väitega, et on ebatõenäoline, et hageja (hagi esitamisel oli hageja 65 aastane) oleks antud tööd suuteline olnud tegema tänase päevani isegi juhul, kui tal puuduks kutsehaigus. Just selle töö spetsiifika, ohutegurid andsidki hagejale aluse taotleda juba 01.06.2010 soodustingimustel vanaduspensioni määramist (hageja oli siis 58 aastane). Hageja oli teadlik juba enne kutsehaiguse diagnoosimist, et tema töö on seotud tervist kahjustavate tingimustega, mis annab talle õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni määramist. Hageja lõpetas kostja juures töölepingu tema enda poolt esitatud avalduse alusel 13. mail 2010 ja hagejale määrati juba 01.06.2010 soodustingimustel vanaduspension. Maakohus nõustub ka kostja vastuväitega, et kuna kostja ei ole alates 14.05.2011 aastast töötanud, siis ei ole võimalik tuvastada, milline oleks tema sissetulek ja milline on/oli sissetuleku vähenemine, kui hagejal ei oleks kutsehaigust. Seega on maakohus seisukohal, et hageja ei töötaks oma east ja katelde puhastaja töö spetsiifikast tulenevalt (raske füüsiline töö ebasoodsas mikrokliimas, müra ja vibratsiooni keskkonnas, kus töö on seotud sundasenditega ning ohutegurid toimivad kogu töötamise aja jooksul ning korraga) endisel erialal ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud.
15.Maakohus on seisukohal, et kahju olemasolu hagejal ei ole leidnud tõendamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 32-1-115-14). Kostja esitas maakohtule 21.03.2017 menetluskulude nimekirja, summas 750 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulud koosnevad: - 24.05.2016 hagiavalduse materjalidega tutvumine – ajakulu 1,5 tundi, summas 150 eurot; - 08.06.2016 hagiavaldusele kostja vastuse koostamine – ajakulu 1 tund, summas 100 eurot; - 09.06.2016 hagiavaldusele kostja vastuse koostamine – ajakulu 1 tund, summas 100 eurot; - 28.11.2016 kostja täiendava seisukoha koostamine – ajakulu 2 tundi, summas 200 eurot; - 21.03.2017 kostja täiendava seisukoha koostamine ja lisade tõlgete vormistamine – ajakulu 2 tundi, summas 200 eurot. Kostja esindaja tunnitasuks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). 23.05.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse ja tsiviilasi saadeti Tartu Ringkonnakohtusse. Kostja ei ole Tartu Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. 09.10.2017 Ringkonnakohtu määrusega tühistati Viru Maakohtu 28. aprilli 2017 otsus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. 22.02.2018 Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega võeti tsiviilasi menetlusse. 29.05.2018 tagaseljaotsusega rahuldati hagi. 22.06.2018 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja ja 19.07.2018 tasus kautsjoni summas 600 eurot. Kohus leiab, et kautsjon summas 600 eurot, tuleb jätta kostja enda kanda, kuna kautsjon tuli kostjal tasuda enda tegevuse/tegevusetuse tõttu. 14.09.2018 rahuldati kosta kaja, taastati menetlus ning edastati tsiviilasi kohtualluvusel Jõhvi kohtumajja.
16.01.2019 määrusega määras kohus kirjaliku menetluse ja määras menetlusosalistele tähtaja kuni 05.02.2019 täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja ei ole Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale uut menetluskulude nimekirja esitanud. Kuna kohtule on esitatud ainult menetluskulude nimekiri 21.03.2017 summas 750 eurot (ilma käibemaksuta) ja hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväidet esitanud, leiab kohus, et hageja menetluskulud summas 750 eurot on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas on 750 eurot. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Menetlus on seotud mõlema poole poolt esitatud mahukate tõendite läbitöötamise ja uurimisega ning kostja nõue menetluskulude hüvitamiseks summas 750 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.