Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-100017
Kohtuasi
OÜ ALFABEST hagi ACC Infra OÜ vastu 1904 euro 40 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ALFABEST apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2008 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) OÜ ALFABEST (registrikood 11726378, asukoht Sõpruse pst 200-18, Tallinn), volitatud esindaja Indrek Põder Kostja (vastustaja) Acc Infra OÜ (registrikood 12455547, asukoht Mustamäe tee 60, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2018. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi põhivõlana 1004 eurot 40 sendi ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ka selles osas.
2.1.Rahuldada OÜ ALFABEST hagi Acc Infra OÜ vastu osaliselt.
2.2.Mõista Acc Infra OÜ-lt OÜ ALFABEST kasuks välja:
2.2.1.põhivõlg 900 eurot ja 11. augustist 2016 kuni 20. veebruarini 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 873 eurot;
2-17-100017
2.2.2.põhivõlg 1004 eurot 40 senti ja 20. juulist 2016 kuni 20. veebruarini 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 47 eurot 45 senti.
3.Rahuldada OÜ ALFABEST apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 74% Acc Infra OÜ kanda ja 26% OÜ ALFABEST kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Alfabest (hageja) esitas 2. jaanuaril 2017 Acc Infra OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1904 eurot 40 senti ja viivise. Pärnu Maakohus tegi kostjale 5. jaanuaril 2017 makseettepaneku, kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohus andis asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 20. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1904 eurot 40 senti ja viivise, mis ei ületa põhivõla suurust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja hagi täienduse kohaselt sõlmisid pooled
6.juulil 2016 mootorsõiduki üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üürile ekskavaatori ning kostja pidi selle eest tasuma üüri. Hageja esitas kostjale 7. juulil 2016 arve üüri tasumiseks (900 eurot), mille kostja tasus. Lisaks esitas hageja ekskavaatori üürimise eest
29.juulil 2016 arve nr 29/7-163A 900 euro tasumiseks, kuid kostja ei ole seda tasunud. Lisaks sõlmisid pooled kostja ehitusobjektil suulise lepingu ekskavaatori teenuse osutamiseks ja leppisid kokku, et lähtuvad kirjalikus lepingus kokkulepitud tingimustest. Pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut, sest kostjal oli töödega kiire. Hageja osutas kostjale juhiga ekskavaatori teenust (31 tundi) ja edastas kostjale teenuste aega ja mahtu kajastava saatelehe.
2-17-100017 Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja esitas kostjale suulise lepingu alusel ekskavaatori teenuse osutamise eest 12. juulil 2016 arve nr 12/7-162A 1004 euro 40 sendi tasumiseks. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ja nõudekirjast ei ole kostja arveid tasunud. Samas ei ole kostja ka arveid vaidlustanud ega keeldunud varem neid tasumast. Kuna kostja on sattunud arvete maksmisega viivitusse, on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlalt ka viivist 0,5% päevas. Kuigi sissenõutavaks muutunud viivis ületab põhinõuet, ei nõua hageja kostjalt viivist põhivõla ületavas osas.
3.Hageja palus maakohtul lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, sest kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2017. a tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas 25. septembril 2017 kaja ning maakohus rahuldas 26. oktoobri 2017. a määrusega kaja ja taastas asjas menetluse. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõuded kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Lepingu järgi oli ettemaks 900 eurot ja üür 900 eurot, kuid hageja väitel on tasumata 1004 eurot 40 senti ja 900 eurot. Kostja ei ole hagejalt juhiga ekskavaatori teenust tellinud ega saanud. Hageja esitatud saatelehelt ei nähtu, et kostja on kinnitanud allkirjaga teenuse saamist. Pooled sõlmisid üksnes ekskavaatori üürilepingu ning selle eest on kostja hagejale tasunud (900 eurot). Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Juhul kui hageja oleks osutanud kostjale juhiga ekskavaatori teenust, on viivis ülemäära suur ja seda tuleb vähendada. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2018. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 900 eurot ja viivise 873 eurot. Menetluskuludest 53% jättis maakohus hageja kanda ja 47% kostja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 9. juulil 2016 mootorsõiduki üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale 6. juulist kuni 6. augustini 2016 üürile ekskavaatori New Holland B115B (registreerimismärk XXXXXX) ning kostja kohustus tasuma hagejale üüri 1800 eurot; - kostja maksis 7. juulil 2016 hagejale arve nr 7/7-161A alusel 900 eurot; - hageja esitas kostjale 12. juulil 2016 arve nr 12/7-162A 1004 eurot 40 sendi saamiseks, kostja ei ole arvet tasunud; - hageja esitas kostjale 29. juulil 2016 are nr 29/7-163A 900 euro saamiseks, kostja ei ole arvet tasunud.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue üüri (900 euro) ja viivise saamiseks põhjendatud. Kostja pidi tasuma hagejale üürilepingu p 2.2.1 alusel lepingu allkirjastamisest kolme päeva jooksul 900 eurot ja 20. juulil 2016 lõpposana veel 900 eurot. Kostja on tasunud küll esimese 900 eurot, kuid ei ole tasunud teist osa, mistõttu tuleb kostjalt
2-17-100017 hageja kasuks välja mõista üür 900 eurot ning lepingu p-s 4.2 sätestatud määras (0,5%) viivis 873 eurot alates 11. augustist 2016 kuni 20. veebruarini 2017.
5.3.Hageja nõue juhiga ekskavaatoriteenuse osutamise eest 1004 euro 40 sendi ja viivise saamiseks ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga suulise lepingu. Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse osutamist. Teenuse osutamist ei tõenda ka saateleht, sest kostja ei ole seda allkirjastanud ega muul viisil kinnitanud teenuse tellimist või saamist. Muid tõendeid ei ole hageja hoolimata maakohtu selgitusest esitanud. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi 1004 eurot 40 sendi ja viivise saamiseks rahuldamata, ning saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ka selles osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult, otsust põhjendamata ja hagis esile toodud asjaolusid arvestamata seisukohale, et hageja ei ole tõendanud juhiga ekskavaatori teenuse lepingu sõlmimist. Pooled sõlmisid ehitusobjektil suulise lepingu ega teinud kirjalikku üürilepingu lisa, sest kostjal oli töödega kiire. Hageja edastas kostjale tööde kohta saatelehe, kuid kostja asus pärast tööde tegemist pahatahtlikult käituma ja ei allkirjastanud saatelehte. Samuti jättis kostja pahatahtlikult suulise lepingu alusel esitatud arve maksmata. Hageja esitas kostjale arve ja meeldetuletused ja kostja ei vaielnud neile vastu, mida kinnitab kostja enda esitatud e-kirjavahetus.
6.2.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Arvestades seda, et hageja ei ole niigi saanud kostjalt viimase pahatahtliku käitumise tõttu tasu, on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hagi ka selles osas. Maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi 900 euro ja sellelt viivise saamiseks. Seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt suulise lepingu alusel 1004 euro 40 sendi ja viivise tasumist.
2-17-100017 Hageja väitel leppisid pooled lisaks ekskavaatori üürilepingule kostja ehitusobjektil kokku, et hageja osutab kostjale ka ekskavaatoriteenust. Kuna kostjal oli töödega kiire, siis kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Hageja ekskavaatorijuht tegi kostja objektil tööd ja hageja esitas selle eest kostjale arve, kuid kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele seda tasunud. Kostja eitab kohtumenetluses nii ekskavaatorijuhi teenuse tellimist kui ka saamist. Hageja väitel on kostja asunud pahatahtlikult teenuse tellimist ja saamist eitama.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vaidlust lahendades ekslikult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et pooled sõlmisid suulise lepingu ekskavaatorijuhi teenuse saamiseks. Iseenesest on õige see, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Seejuures hindab kohus TsMS § 232 lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Neid sätteid silmas pidades leidis maakohus, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad, järeldamaks seda, et pooled sõlmisid hageja väidetud suulise lepingu ekskavaatoriteenuse osutamiseks. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus siiski asjas esitatud tõendid koosmõjus hageja väidetega hindamata, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.
11.Esmalt märgib kolleegium, et arvestades hageja nõuete suurust menetleb ringkonnakohus praegust kohtuasja lihtsustatud korras. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja kokku 1904 eurot 40 senti, millele lisandus viivis 1904 eurot 40 senti. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on ka hageja mõlemat põhivõla nõuet arvestades tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võib kohus mh kalduda TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega saab kohus arvestada lihtmenetluses asjas tõendina ka hageja kirjalikku seletust ning veenvat põhistust TsMS § 235 tähenduses, mis annavad alust pidada hageja väiteid koosmõjus esitatud tõenditega usutavaks.
12.Praegusel juhul väitis hageja, et sõlmis kostjaga suulise lepingu ekskavaatoriteenuse osutamiseks. Suulise lepingu tõendamine otseste tõenditega on keeruline olukorras, kus lepingu teine pool eitab lepingu sõlmimist ning lepingu sõlmimise juures ei viibinud teisi isikuid, kes võiksid anda tunnistajana selle asjaolu kohta ütlusi. Seega saavad suulise lepingu sõlmimist kinnitada eelkõige muud asjaolud, mis muudavad sellise lepingu sõlmise fakti usutavaks. Hageja esitas kohtule teenuse osutamise kohta saatelehe (tl 28), millelt nähtub, et ekskavaatoriteenust osutati 4. kuupäeval 8 tundi, 5. kuupäeval 10 tundi ja 6. kuupäeval 13 tundi. Maksjaks on saatelehele märgitud ACC Infra, lisaks on märgitud ka kontaktisik (T)
2-17-100017 ning tema telefoninumber. Kostja vastuväite kohaselt ei kinnita see tõend teenuse saamist, sest kostja ei ole saatelehte allkirjastanud. Saatelehelt tõesti teenuse vastuvõtja allkirja ei nähtu, kuid hageja väite kohaselt jättis kostja pahatahtlikult selle allkirjastamata. Lisaks esitas hageja kohtule tõendina 12. juulil 2016 koostatud arve nr 12/7-162A (tl 20) 1004 euro 40 sendi saamiseks, maksetähtajaga 19. juulil 2016. Arve alusena on märgitud suuline kokkulepe ning arve on esitatud ekskavaatoriteenuste eest (kogus 31 tundi, hind 27 eurot tund). Arve all paremas nurgas sisalduv märge viitab sellele, et arve on ilmselt kajastatud ka hageja raamatupidamises. Kuna kostja ei tasunud kumbagi hagi aluseks olevat arvet (ei suulise lepingu alusel esitatud arvet 1004 eurot 40 senti ega kirjaliku rendilepingu alusel esitatud arvet 900 eurot), saatis hageja raamatupidaja kostjale 13. oktoobril e-kirja teel meeldetuletuse (tl 22), milles tuletas meelde, et hageja raamatupidamise andmetel on kostjal tasumata makstähtaja ületanud arved. Hageja palus tasuda arved hiljemalt 17. oktoobril 2016. Kostja esitatud e-kirjavahetusest (tl 62 pöördel) nähtub, et hageja juhatuse liige saatis kostjale ka 29. novembril 2016 e-kirja, milles märkis järgmist: „Tuletame meelde, et kui te ei võta meiega ühendust ja ei maksa arvet, siis me peame pöörduma kohtusse.“ Kuna kostja ei tasunud ikka võlga, saatis hageja lepinguline esindaja 8. detsembril 2016 nõudekirja võla tasumiseks (tl 23–24 pöördel), milles palus tasuda võla hiljemalt
14.detsembril 2016 ning hoiatas, et arvete tasumata jätmise korral esitab ta kostja vastu hagi. Alles 15. detsembril 2016 on kostja e-kirjaga vastanud ja palunud täpsustada, millega on tegemist, ning 16. detsembril 2016 kinnitanud nõudekirja saamist ja hagejaga koostöö tegemist. Mh on kostja märkinud, et ootan ära selgitused ja kokkulepped ning aktid, et siis esmaspäeval edasi suhelda (tl 62–62 pöördel). Vastuväites makseettepanekule märkis kostja järgmist: „ACC Infra OÜ tegi antud ettevõttega koostööd suvel ja tasus ka soetatud teenuse eest. Nõuded, mida ALFABEST OÜ esitab, ei ole tõesed. ACC Infra ei ole antud teenuseid selles mahus tellinud ega saanud /.../“ (tl 10–11). Ka tagaseljaotsuse peale esitatud kajas eitab kostja oma võlga hageja ees täielikult, sh väidab, et ei ole ekskavaatoriteenust tellinud ega saanud (tl 57–59).
13.Kolleegiumi hinnangul on hageja esiletoodud asjaolusid ja esitatud tõendeid koosmõjus arvestades usutav, et pooltel oli suuline kokkulepe ekskavaatoriteenuse osutamiseks ja hageja osutas poolte suulise kokkuleppe alusel kostjale 4.–6. juulil 2016 ekskavaatoriteenust, mille kohta esitas hageja kostjale 12. juulil 2016 arve, st kostja pidi tasuma hagejale vastavalt suulisele kokkuleppele 1004 eurot 40 senti. Seega on hagi 1004 euro 40 sendi saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuigi kostja eitab kohtumenetluses ekskavaatoriteenuse tellimist ja saamist, on kostja kinnitanud, et ta tegi hagejaga 2016. a suvel koostööd. Samas on kostja ignoreerinud hageja kahte erinevat arvet ja nende tasumiseks esitatud meeldetuletusi ca 5 kuu jooksul, esitamata mh hageja esitatud saatelehele, arvele ja nõudekirjadele ühtki vastuväidet. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja ei soovinud saadud teenuse eest tasuda, mitte aga sellele, et kostja ei tellinud ega saanud teenust. Viimasel juhul oleks kostjaga sarnane mõistlik isik esitanud kohe pärast arve saamist hagejale vastuväited selle kohta, et hageja esitas talle alusetult arved. Seda pole aga kostja teinud.
2-17-100017
Ainuüksi see, et kostja eitab täielikult hagejalt teenuse tellimist ja saamist, ei veena hageja esitatud tõendite ja selgituste valguses ringkonnakohut selles, et pooltel ei olnud suulist lepingut. Õige on küll kostja viide sellele, et kostja ei ole teenuse saamise kohta saatelehele allkirja andnud, kuid ka see asjaolu koosmõjus eelnevalt nimetatud tõenditega ei anna alust järeldada, et kostja ei ole teenust saanud. Lisaks on hageja toonud apellatsioonimenetluses esile, et kostja ehitusobjektil tegi töid hageja töötaja (BB) ning palunud viimase tunnistajana üle kuulata (tl 114 pöördel, 131 pöördel). Hoolimata sellest, et kolleegium jättis hageja töötaja tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata, annab hageja apellatsioonimenetluses hilinenult esitatud taotlus koosmõjus teiste tõenditega alust järeldada, et hageja väited teenuse osutamise kohta on usaldusväärsed ja põhistatud.
14.Hageja nõue ei ole siiski põhjendatud osas, millega hageja soovib saada kostjalt 1004 euro 40 sendiga viivitamise eest viivist 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist, ning kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis loetakse VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Hageja väitel leppisid pooled kokku selles, et suulisele lepingule kohalduvad samad tingimused nagu 6. juulil 2016 sõlmitud kirjalikule lepingule. Ekskavaatori üürilepingu p 4.2 järgi pidi kostja tasuma kohustuste täitmisega viivitamise korral hagejale viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest (tl 27–27 pöördel). Kuigi pooled leppisid sellise suurusega viivise kokku ekskavaatori üürilepingust tuleneva üüri jm rahaliste kohustuste rikkumise puhuks, ei kinnita ükski asjas esitatud tõend seda, et pooltel oli selline viivisekokkulepe ka suuliselt kokkulepitud ekskavaatoriteenuse eest tasumata jätmise korral. Seega ei ole hageja sellist viivisekokkulepet kohtule tõendanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 1004 euro 40 sendi maksmisega viivitamise tõttu üksnes seadusjärgses määras viivist. Viivisekalkulaatori andmetel on 1004 eurolt 40 sendilt alates 20. juulist 2016 kuni hagi esitamiseni (20. veebruar 2017) makstava viivise suurus 47 eurot 45 senti. Kuigi TsMS § 367 järgi võib hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, ei ole hageja kohtule sellist nõuet esitanud. Seetõttu, ei saa kolleegium rahuldada hageja viivisenõuet suuremas ulatuses kui see oli hagi esitamise aja seisuga.
15.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ning teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1004 eurot 40 senti ja sellelt hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 47 eurot 45 senti.
2-17-100017
16.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi suuremas ulatuses kui maakohus, tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuigi hageja soovis hagis kostjalt kokku 3808 euro 80 sendi tasumist, on hagi rahuldatud kokku üksnes 2824 euro 85 sendi, s.o 74% ulatuses. Seda arvestades jätab kolleegium 74% menetluskuludest kostja kanda ja 26% hageja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.