Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-1592
Tsiviilasi
Ragn-Sells AS hagi Premier Restaurants Eesti OÜ vastu võla nõudes hagi hind 6 597,23 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ragn-Sells AS (registrikood 10306958, Suur-Sõjamäe tn 50a, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, Tallinn 10127; tel:
6304; [email protected]); Kostja: Premier Restaurants Eesti OÜ (registrikood 10190065, Tartu mnt 13, Tallinn 10145); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (Rödl & Partner Advokaadibüroo, Tartu mnt 13, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Premier Restaurants Eesti OÜ-lt (registrikood 10190065) hageja RagnSells AS (registrikood 10306958) kasuks välja 3961,43 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend üks eurot ja 43 senti) eurot, millest põhinõue on 3327,29 eurot, hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis on 583,14 eurot ja kahju hüvitis on 51 eurot.
Mõista kostjalt Premier Restaurants Eesti OÜ-lt (registrikood 10190065) hageja RagnSells AS (registrikood 10306958) kasuks välja viivis hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 01.02.2018 põhinõude summalt 3327,29 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Premier Restaurants Eesti OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt Premier Restaurants Eesti OÜ-lt (registrikood 10190065) hageja RagnSells AS (registrikood 10306958) kasuks menetluskuludena välja 1555 (üks tuhat viissada viiskümmend viis) eurot, millest 450 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1105 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt Premier Restaurants Eesti OÜ-lt (registrikood 10190065) hageja RagnSells AS (registrikood 10306958) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1555 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 2015 sügisel toimus kostja Xxxxis remont. 2015. a oktoobris tellis kostja hagejalt 2 konteinerit ehitusjäätmete äraveoks aadressil xxxx, mõlemad suurusega 7 m3. 2015. a novembrikuus tellis kostja veel ühe konteineri suurusega 7m3. Teenus sisaldas konteineri üüri, paigaldamist, ehitusprahi äravedu (võttes arvesse jäätmete kaalu) ja jäätmete keskkonnasõbralikku käitlust.
2.Kostja üüris konteinereid ehitusjäätmete jaoks 2015. a oktoobris ja novembris, mille jooksul paigaldas hageja kostja tellitud konteinerid aadressil Xxxx, tühjendas korduvalt ehitusjäätmetega täitunud konteinerid ja ladestas äraveetud ehitusprahi. Osutatud teenuste eest esitati kostjale arved, mille kostja on jätnud tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 1906688038, summas 1 470,71 eurot maksetähtajaga 17.11.2015. Hageja esitas kostjale arve nr 1906743979 summas 3 973,07 eurot maksetähtajaga 16.12.2015. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 5 443,78 eurot.
3.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja §-le 271. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping konteinerite üürimiseks, paigaldamiseks, ehitusprahi äraveoks ja jäätmete keskkonnasõbralikku käitluseks. Hageja on kohustused täitnud: üürinud ja paigaldanud konteinerid, vedanud ära ehitusprahi ning käidelnud äraveetud jäätmed. Kostja on jätnud täitmata oma raha maksmise kohustuse. Hageja viitas VÕS §-le 100, §-le 101, §-le 108 ja § 113 lõikele 1. Arvestades makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist seadusjärgses määras. Arve nr 1906688038 tasumise tähtaeg oli 17.11.2015. Tasumata summa on 1 470,71 eurot. Alates 18.11.2015 kuni 30.06.2016 viivitas kostja 226 päeva ning viivise summa on 73,29 eurot. Alates 01.07.2016 kuni 31.01.2018 viivitas kostja 197 päeva ning viivise summa on 63,51 eurot. Arve nr 1906743979 tähtaeg oli 16.12.2015 ja arve summa oli 3 973,07 eurot. Alates 17.12.2015 kuni
30.06.2016 viivitas kostja 197 päeva ning viivise summa on 172,58 eurot. Alates 01.07.2016 kuni 31.01.2018 viivitas kostja 197 päeva ja viivise summa on 171,57 eurot. Kokku on viivis 480,95 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude sumalt alates 01.02.2018 seadusjärgses määras.
4.Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1, § 127 lõikele 1 ja lõikele 4. Võlgnevusega seotud õiguslike asjaolude väljaselgitamiseks tellis hageja Xxxx OÜ-lt põhjaliku õigusliku analüüsi maksumusega 186 eurot. Hageja üritas vaidlust lahendada läbirääkimiste teel, kuid tulutult. Enne kohtumenetluse algatamist tellis hageja Xxxx OÜ-lt hagihoiatuse koostamise ja esitamise teenuse, maksumusega 51 eurot. Hageja on kandnud täiendavat kahju võlgnevuse sissenõudmiseks kokku summas 237 eurot. Kui kostja oleks arved tasunud tähtaegselt, ei oleks hageja pidanud tegema täiendavaid kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 237 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 6 161,73 eurot, millest 5443,78 eurot on põhivõlg, 237 eurot on kahju hüvitis ja 480,95 eurot on viivis. Hageja palus kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast viivise põhinõude summalt seadusjärgses määras.
5.11.04.2018 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et viimane ei ole hagejalt teenuseid tellinud. 03.11.2015 saadeti kostjale arve nr 1906688038. 20.11.2015 saatis kostja Xxxxi restorani juhataja A P hagejale järgneva e-kirja, milles palus arve ümber teha SIA-le Xxxx. SIA Xxxx on ehitusettevõtte, kes tegi kostja Xxxx restoranis 2015. a sügisel ümberehitustöid. Vastavalt kostja korraldusele tegi hageja arved ümber SIA-le Xxxx. Arvete sisu osas ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni.
6.Hageja on kõnede salvestistega tõendanud, et kostja tellis hagejalt konteinerid ehitusprahi jaoks. Teenus on reaalselt kostjale osutatud. Hageja protseduur näeb ette, et kõik konteinerid käivad üle kaalu. Autojuhil on elektrooniline kaalukaart millega ta fikseerib kes, millal ja millise autoga on kaalu peale sõitnud. Pärast tühjendamist sõidab auto tühja kastiga üle kaalu ja fikseerib taara kaalu. Andmed edastatakse elektrooniliselt sõidulehele. Autojuhil või kaalumaja töötajal puudub võimalus ja tahe käsitsi juurde kirjutusi teha. Hageja esitas ülevaate Xxxx asuva kostja Xxxxi restorani juurde tellitud konteinerite paigalduse, ehitusjäätmetega täitunud konteineri tühjenduse ja ära veetud ehitusprahi ladestuse kohta. Väljavõttes on kliendiks märgitud SIA Xxxx, kuna arved tehti kostja palvel ümber ning hageja andmebaasis on kliendiks märgitud SIA Xxxx.
7.SIA Xxxx arveid ei tasunud, mistõttu võttis hageja uuesti ühendust kostjaga. Kostja lubas asjaga tegeleda. Kuna kostja palus arved ümber vormistada ehitusfirma nimele, palus hageja edastada kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt on SIA Xxxx nõus arved tasuma. Kostja vastas, et tal ei ole sellist dokumenti esitada. Arved paluti kostja sõnul kirjutada ehitusettevõtte nimele, sest viimane peab selle eest tasu maksma. Hageja leidis, et arvetel märgitud teenuse tellis ja teenus osutati kostjale. Kuna kostjal puudus dokument, mis oleks kohustanud SIA Xxxx arvete eest tasuma, tegi hageja arved uuesti ümber kostja nimele. Hageja ei nõustunud, et kõnesalvestistest kajastuvad teenuste tellimused ei oma puutumust hageja esitatud arvetega.
8.21.06.2018 seisukohtades tõi hageja välja, et ta sõlmis 13.06.2012 kostjaga tähtajatu raamlepinguna jäätmekäitluslepingu nr 1700105428. Lepingu alusel kohustus hageja osutama teenust ning kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest vastavalt lepingu üldsätete punktile
5.1.hinnakirja järgi esitatud arve alusel. Lepingu üldsätete punktis 7 leppisid pooled kokku, et tellimine võib toimuda telefoni teel ning sellises suhtluses identifitseerimine toimub kliendinumbri abil, milleks on teenuse osutamise asukoht. Kuna oli olemas raamleping, ei olnud hagejal põhjust sõlmida alamlepinguid ühekordsete tööde tegemiseks, kuna need on alati tasutud olnud.
9.Kostja tuvastus toimus läbi hageja suurkliendihalduri E N, kes kinnitas, et Xxxx restorani juhataja A P tegi tellimuse konteineri paigaldamiseks. Edasi suhtles kostja klienditeenindusega. Samuti helistati E Nle ühel õhtul, kui ehitajad tegid kaua tööd ja vajasid konteineri tühjendust. Lepiti kokku, et varahommikul saab autojuht konteineri tühjaks teha. Arvete sisu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja esitas teise telefonikõne salvestuse, millest nähtus teenuse tellimine.
10.26.09.2018 seisukohtades selgitas hageja, et arve nr 1906688038 summas 1 470,71 eurot ja maksetähtajaga 17.11.2015 sisaldab 15.10.2015 konteineri tühjendamist ladestuseta hinnaga 74,10 eurot ja ladestustasu 178,84 eurot. Konteineri tühjendamine oli tellitud 14.10.2015 kell
8.11.Telefonikõne salvestuse kohaselt tellis kostja, kes identifitseeris ennast kliendina nimega Xxxx, asukohaga Xxxx, ehitusjäätmete konteineri tühjendamise. Hageja selgitas, et kui tellitakse tühjendus, võtab autojuht kaasa tühja konteineri ja vahetab täiskonteineri tühja vastu. Kui klient tellib „äraviimise”, ei võta autojuht kaasa vahetuskonteinerit, vaid viib täiskonteineri minema.
11.Sama arve nr 1906688038 sisaldas 16.10.2015 konteineri paigaldamise tasu 24 eurot, konteineri tühjendamise tasu (ladestuseta) kahel korral 74,10 eurot, ladestustasu 160,70 eurot ja 211,24 eurot. 15.10.2015 kell 9.02 soovis kostja tellida lisaks olemasolevale konteinerile juurde veel 14 m3 konteinerit. 15.10.2015 kell 10.40 uuris kostja, kas nimetatud 14 m3 konteinerit on hagejal pakkuda. Hageja ei kinnitanud 14 m3 olemasolu ning kostja tellis ühe tühjenduse. 16.10.2015 kell 10.46 kõnega kinnitas kostja ühe konteineri tühjenduse ja paigalduse ning tellis lisaks veel ühe konteineri tühjenduse, kokku teise tühjenduse samaks päevaks. 16.10.2015 kell 11.20 tehtud kõnest on näha, et kostja soovis kinnitada, et tema tellimusest saadi õigesti aru. Kostja kinnitas, et ta tellis ühe konteineri juurde koos tühjendusega. Tellitud teenused osutati 16.10.2015. Kokku tellis kostja 16.10.2015 kahe konteineri tühjenduse ja ühe paigalduse.
12.Sama arve nr 1906688038 sisaldas 20.10.2015 kahe konteineri tühjendamise tasu (ladestuseta) summas 74,10 eurot, ladestustasu 134,78 eurot ja ladestustasu 139,96 eurot. 19.10.2015 kell 16.45 tellis kostja kahe konteineri tühjenduse. Sama arve sisaldas 29.10.2015 konteineri tühjendamise tasu (ladestuseta) 74,10 eurot ja ladestustasu 145,15 eurot. 28.10.2015 kell 16.34 tellis kostja ühe konteineri tühjenduse. Hageja täpsustas konteineri numbrit. 28.10.2015 kell 16.49 teatas kostja kahe konteineri numbrid ning soovis mõlemad tühjendada. Arvelt nähtub vaid ühe konteineri tühjendus, mis on kostja kasuks. Arvel kajastub 31.05.2015 konteineri laenutamine 31,40 eurot. Konteineri laenutamine oli poolte vahel kokkulepitult 2,30 eurot x 14 päeva = 32,20 eurot. Arvel kajastuv summa oli kostja kasuks väiksem.
13.Arve nr 1906743979 summa on 3 973,07 eurot ja maksetähtaeg oli 16.12.2015. Arve sisaldas 03.11.2015 kahe konteineri tühjendamist (ladestuseta) 74,10 eurot, ladestustasu 195,69 eurot ja 185,32 eurot. 02.11.2015 kell 8.53 tellis kostja kahe konteineri tühjenduse, hageja kinnitas tellimuse ning teavitas, et teenus osutatakse järgmisel päeval ehk 03.11.2015. Sama arve nr 1906743979 sisaldas 05.11.2015 kahe konteineri tühjendamist (ladestuseta) 74,10 eurot, ladestustasu 194,40 eurot ja 222,91 eurot. 04.11.2015 kell 11.15 tellis kostja kahe konteineri tühjenduse. Lepiti kokku teenuse osutamises järgmisel päeval ehk 05.11.2015.
14.Sama arve nr 1906743979 sisaldas 09.11.2015 kahe konteineri tühjendamist (ladestuseta) 74,10 eurot, ladestustasu 427,68 eurot ja 80,35 eurot. 06.11.2015 kell 13.47 tellis kostja kahe konteineri tühjenduse. Kuna oli reedene päev, lepiti teenuse osutamiseks kokku esmaspäeval 09.11.2015. Sama arve nr 1906743979 sisaldas 10.11.2015 konteineri paigaldamist 24 eurot, konteineri tühjendamist (ladestuseta) 74,10 eurot ja ladestustasu 81,64 eurot. 09.11.2015 kell 13.10 kinnitas kostja kahe konteineri tühjenduse, mis toimusid samal päeval 09.11.2015. Samas kõnes soovis kostja lisaks kolmandat konteinerit ja tühjendust. Teenuse osutamises lepiti kokku järgmisel päeval 10.11.2015.
15.Sama arve nr 1906743979 sisaldas 12.11.2015 kahe konteineri tühjendamist (ladestuseta) 74,10 eurot, ladestustasu 448,41 eurot ja 457,48 eurot. 11.11.2015 kell 13.58 tellis kostja kahe konteineri tühjenduse. Pooled leppisid kokku teenuse osutamises 12.11.2015. Sama arve nr 1906743979 sisaldas ühe konteineri tühjendamist 13.11.2015 ladestuseta summas 74,10 eurot ja ühe konteiner äratoomist samal päeval (ladestuseta) summas 74,10 eurot. Samuti sisaldas arve konteineri laenutamise kuutasu 25,12 eurot, ladestustasu 456,19 eurot ja 80,35 eurot.
16.13.11.2015 kell 10.35 kinnitas kostja kahe konteineri tühjendamise ning tellis lisaks kahe konteineri äraviimise ja ühe konteineri tühjendamise. Kostja palus seoses restorani avamisega kiiret reageerimist tellimusele samal päeval. Hageja osutas teenuse järgmisel päeval 14.11.2015. Sama arve nr 1906743979 sisaldas tasu kahe konteineri äratoomise eest 14.11.2015 (ladestuseta) summas 74,10 eurot, konteineri laenutamise kuutasu 8,35 eurot, ladestustasu 178,84 eurot ja 178,84 eurot.
17.Hageja selgitas, et konteinerite tellimisel tuvastati teenuse tellinud isik telefoninumbri alusel. Antud juhul oli numbriks 55647017, mis on tuvastatav kõnelogist. Esindusõiguse olemasolu on nähtav kõikidest kõnedest, kus kostja identifitseerimine on toimunud läbi ettevõtte nime ja asukoha, milleks on Xxxx OÜ ja Xxxx. 24.11.2015 kell 14.05 kõne salvestiselt on tuvastatav, et teenuse tellinud klient soovis, et arved koostataks teisele ettevõttele, kes tegi remonti. Hageja ei pidanud aru saama, et kostja esindaja pöördub tema poole mingil muul alusel peale pooltevahelise lepingu. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ehitusjäätmete eest pidi maksma ehitaja ja mitte kostja. Kosta tellis teenuse ning tema suhted ehitusettevõttega ei puutu käesolevasse vaidlusesse.
18.19.11.2018 seisukohtades selgitas hageja, et kostja on temalt tellinud kolm 7 m3 konteinerit, mida on kostja kinnitanud 15.10.2018 seisukohas. Kostja väidab, et ta ei ole saanud kokkulepitud tavaprügi arvele lisaks ehitusjäätmete konteinerite arveid. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et ta on arved esitanud. Kostjaga sõlmitud raamleping ehk jäätmekäitlusleping ei laiene ehitusjäätmetele. Raamlepinguga soovis hageja tõendada pooltevahelisele koostöölepingule omaseid asjaolusid ehk seda, mille alusel toimus kostja tuvastamine. Kostja esindusõigus on loetud tuvastatuks telefonikõnede lindistustega, mille kohaselt on teenuse tellijaks üks ja sama isik.
19.Jäätmevedu reguleerib jäätmeseaduse § 66 lg 6, mille kohaselt juhindutakse jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedust ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Keskkonnatasude seaduse § 21 lg 1 p 1 kohaselt rakendatakse ühele jäätmetonnile alates 01.01.2015 29,84 eurost saastetasumäära. Ladestustasu tuleneb seadusest. Riiklikult kehtestatud saastetasu määrale 29,84 eurot lisandus tasu vastavalt jäätmejaama hinnakirjale. Jäätmejaama hinnakirja kohaselt oli sortimata ehitusjäätmete hind 20 eurot m3/tonn.
20.Seega oli 2015. aastal ühe tonni tavaline tasu 49,84 eurot + km. Kuna hageja on ettevõte, kes teenib kasumit, on arvetel kajastuv ladestustasu tonni hind 54 eurot + km. Jäätmete kaal oli erinev sõltuvalt nende liigist ja omadustest. Ühte 7 m3 konteinerisse võis mahtuda 1-7 tonni ehitusjäätmeid. Ladestustasu 1 tonni hinnas kajastub segaehitusjäätmete sorteerimine. Jäätmete käitlus toimub vastavalt jäätmeliigile ja käitluskoha jäätmeloale. Mitte igas jäätmekäitluskohas ei saa kõiki jäätmeid käidelda ning seega tuleb hinna sisse arvestada võimalik ümbertransportimise kulu.
21.Kostja pidi olema teadlik, et esialgne pakkumine summas 192 eurot koos käibemaksuga konteinerile suurusega 7 m3 sisaldas teenust vaid kahele tonnile ehitusjäätmetele ning täiendavatele kogustele lisandub täiendav tasu. Antud asjaolust pidi kostja olema teadlik, kui nägi oktoobri arvet, mis edastati novembris. Kostja jätkas ladestusteenuse tellimist, mistõttu ta
pidi olema hindadest, sh ladestustasust teadlik. See, et arve suurus ei ole kostjale vastuvõetav, ei anna alust jätta tellitud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata.
22.Konteineri laenutamise tasu 7 m3 suurusega ehitusjäätmete konteinerile on fikseeritud ja oli 2015. aastal oli 52,34 eurot + käibemaks (10,47 eurot) ühe kuu eest. Seega on ühes kuus laenutustasu 62,81 eurot koos käibemaksuga, millest tulenevalt on päeva hind 62,81 eurot / 30 päeva = 2,10 eurot koos käibemaksuga. Oktoobris 2015 paigaldati konteiner 16. kuupäeval ning konteiner oli kostja valduses täpselt pool kuud ehk 15 päeva) ja laenutuse hind on 26,17 eurot + käibemaks, mis teeb kokku 31,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjale hinnapakkumise tegemise ajal pakutud 2,30 eurot (koos käibemaksuga) oli tavahind, mistõttu on arvetel kajastuv 2,10 eurot (koos käibemaksuga) suurkliendi hind, kelleks hageja kostjat pidas.
23.Konteineri tühjendamine sisaldas transportteenust hageja garaažist kliendi valduses oleva konteineri asukohta, täiskonteineri peale tõstmist ja jäätmete vedu käitluskohta. Hageja kehtiv transpordihind Tallinnas oli 2015. a 61,75 eurot + km ühe tunni eest. Ära veetud koguseid tõendab hageja koostatud tabel. Protseduur näeb ette, et kõik konteinerid käivad üle kaalu. Autojuhil on elektrooniline kaalukaart, millega fikseeritakse kes, millal ja millise autoga on kaalu peale sõitnud. Pärast tühjendamist sõidab auto jälle tühja kastiga üle kaalu ja fikseerib taara kaalu. Andmed edastatakse elektrooniliselt sõidulehele. Autojuhil või kaalumaja töötajal puudub võimalus ja tahe käsitsi juurdekirjutusi teha.
24.Kui kohus ei tuvasta kokkulepet tasu suuruse osas, palus hageja tasu suuruse hindamisel arvestada kohalikku keskmist tasu. Kuna hageja on seisukohal, et telefonikõnede lindistustega on tõendatud konteinerite tellimine ja tühjendamine kostja poolt, siis alternatiivselt palus hageja VÕS § 637 lg 1 tuginedes mõista kostjalt välja kohalik keskmine tasu. Hüvitamisele kuulub 2015. a lõpus teenuse osutamise hetkel turul kehtinud jäätmekäitlus hinnakirjale ja riigi poolt kehtestatud saastetasu määrale 29,84 eurot. Kostja pidi esimese tellimuse kohaselt olema teadlik, et esialgselt pakutud hind sisaldas kahte tonni prügi, mis kuulub esimese konteineri tellimuse sisse ja järgnevad tühjendused toimuvad juba lisatasu eest.
25.Tavalise tasu arvutamisel palus hageja kohtul lähtuda jäätmejaama alates 2015. a kehtivast hinnakirjast, mille kohaselt oli ladestustasu ehitusjäätmetele 20 eurot/m3, millele lisandus saastetasu vastavalt seadusele 29,84 eurot/tonn, kokku 49,84 eurot tonn + km. Paigaldamisel ja äratoomisel ladestuseta tuleb lähtuda samuti tavahinnast, kuivõrd turul oli sama hinnaga saadaval sama teenus. Teenustele lisandus laenutustasu ja tühjendamine ilma ladestuseta.
26.Lõplikes seisukohtades tõi hageja välja, et pooled leppisid kokku 7 m3 konteineri hinnas, mis sisaldas 2 tonni prügi ja tarnet (kohale toomist ja äraviimist). Hind oli 192 eurot koos käibemaksuga. Telefonikõne jätkust on tuvastatav, et 14 m3 sisaldas 4 tonni prügi ja hinnaks oli 299 eurot. Hageja hinnangul oli mõistetav, et konteinerid sisaldasid vastavalt selle suurusele tonne ehitusjäätmete mahutavusega prügile. Igat tühjendust tuli arvutada vastavalt kehtivale hinnakirjale, milleks oli 2 tonni prügi vastavalt konteineri tühjendamise tellimusele s.o kokku 19 x 192 koos käibemaksuga, mis kokku on 3648 eurot koos käibemaksuga.
27.Konteinerite tühjendamist on hageja tõendanud kõnede väljavõtetega, milliste kohaselt on konteinereid kokku tühjendatud 16 korda ja ära viidud 3 korral. Kostja on saanud aru, et ta peab maksma kokku 2,30 eurot päevas laenutustasu ja 192 eurot 7 m3 konteineri kohale toomise ja äraviimise eest, mis sisaldas kahte tonni prügi. Laenutustasu tuleb arvutada alates 16.10.2015, kui paigaldati kaks konteinerit, millest üks oli kohal 14 päeva ja teine oli 27 päeva. Täiendav konteiner toodi 10.11.2015 ja viidi ära 13.11.2015. Lähtuvalt eeltoodust tuli kostjal tasuda laenutustasu kokku 39 päeva eest 39 x 2,3 = 89,70 eurot. Viivise arvutus alates 17.12.2015 – 28.01.2019 – 1138 päeva, kokku 933,28 eurot.
28.Hageja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping VÕS § 619 tunnustel. Hageja viitas VÕS § 627 lõikele 2, mille kohaselt kuulub tasumisele mõistlik tasu, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud. Kostja oli arvetest teadlik ja palus need ümber vormistada ehitusettevõttele. Seega oli kostja teadlik arvete suurusest ja sisust ega esitanud nendele vastuväidet. Kostja esitatud pretensioon ligi kaks aastat hiljem on ebamõistlikult pikk aeg. Kostja ei ole pretensiooni esitanud õigeaegselt.
29.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivule summas 450 eurot. Esindaja osutas hagejale õigusabi hinnaga 85 eurot tunnis. Hageja õigusabi ajakulu tõendite kogumisele ja korrastamisele, hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest on 3,5 tundi. Summa oli 297,50 eurot. Ajakulu kostja vastusega tutvumisele ning analüüsimisele, täiendavate tõendite kogumisele ja korrastamisele, hageja 11.04.2018 seisukoha koostamisele ja kohtule edastamisele oli 2 tundi. Summa oli 170 eurot.
30.Hageja esindaja ajakulu kostja andmete väljaselgitamisele, hagejale asjaolude selgitamisele, hageja 21.06.2018 taotluse koostamisele ja kohtule edastamisele oli 0,5 tundi. Summa oli 42,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks, dokumentide korrastamiseks, istungile sõitmiseks ja seal esindamiseks oli kokku 1,5 tundi ja summa oli 127,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu tõendite kogumisele, telefonikõnede üleskirjutustele, seisukoha koostamisele ja kohtule edastamisele oli 3,5 tundi ja summa oli 297,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu kostja vastusega tutvumisele, tõendite kogumisele ja seisukoha koostamisele ning kohtule edastamisele oli 1 tund ning summa oli 85 eurot. Hageja esindaja ajakulu lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise eest oli 1 tund ja summa 85 eurot. Hageja palus kostjalt kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista 1555 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
31.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ja palus nende suuruseks määrata 1537 eurot. Kostja menetluskulud on ülepaisutatud ja tunnitasu suurus ebamõistlikult kõrge. Kostja esindajal on põhjendamatult suur aeg kulunud hagiavalduse analüüsi koostamiseks. Põhjendatud aeg on 120 minutit. Ebamõistlikult pikk aeg kulus hagi vastuse koostamiseks. Tegu ei olnud mahuka vaidlusega ja mõistlik aeg on 30 minutit. Hageja 11.04.2018 seisukohaga tutvumisele võis aega kuluda 60 minuti. Hageja 21.06.2018 täiendavate seisukohtade ja tõenditega tutvumisele ei saanud kuluda aega enam kui 60 minutit. Alusetu oli varasemalt menetluses avaldatu ülevaatamine 49,8 minuti ulatuses, vaid mõistlik aeg oli 20 minutit.
32.Kostja kliendi saadetud materjalide õiguslikuks analüüsiks ei saanud kuluda üle 20 minuti. Analüüside koostamise kohta tõendeid esitatud ei ole. Kuna istung kestis 40 minutit, võis kliendi informeerimise e-kirja koostamiseks kuluda 10 minutit ja mõistlik ajakulu kokku on 50 minutit. Istungi protokolliga tutvumisele ei saanud aega kuluda enam kui 16 minutit. Ühe e-kirja vastuvõtmisele ja selgitustega edastamisele ei saanud kuluda aega enam kui 10 minutit. Hageja 26.09.2018 seisukohtade ja tõenditega tutvumisele võis aega kuluda kuni 60 minutit. Kostja kliendile selle pinnalt küsimuste koostamine ei saanud aega võtta enam kui 30 minutit. Hageja ei pidanud kulu iseenesest mõistlikuks, sest kostja oli juba asjaoludega tutvunud.
33.Kliendiga arutelule ei saanud aega kuluda, sest kostja oli juba esitanud seisukoha 15.10.2018. Kostja 15.10.2018 seisukohtade koostamise mõistlik aeg oli 90 minutit. Hageja 19.11.2018 seisukohtadega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks pidi mõistlikult aega kuluma 60 minutit. Kostja kliendile päringu saatmiseks ei saanud aega kuluda enam kui 5 minutit. Istungiks valmistumise ajakulu ei olnud asjakohane. Kohtuistung kestis vaid 72 minutit ja protokolliga tutvumisele ei saanud aega kuluda enam kui 16 minutit. Kostjal ei saanud kuluda kliendile õlevaate tegemiseks 90 minutit. Kirjavahetust kliendiga esitatud ei ole. Mõistlik aeg võis olla 10 minutit.
34.Ajakulu kompromissläbirääkimistega seoses 330 minutit ei ole põhjendatud. Kostja esindaja e-kirjad koosnesid neljast lühikesest lausest ja nende koostamiseks võis aega kuluda maksimaalselt 10 minutit. Lõplike seisukohtade koostamiseks võis aega kuluda 60 minutit. Kostja õigusabi ajakulu tuleks kokkuvõttes vähendada 2328,20 minuti ulatuses. Kostja menetluskulude mõistlikuks suuruseks pidas hageja 1537 eurot.
35.Kohtuvaidluse repliigina leidis hageja, et kostja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit. Kostja kinnitas alles istungil, et teenuse osutamises lepiti kokku ja konteineri tühjendamine telliti. Varem eitas kostja teenuse saamist. Kostja on ise põhjustanud menetluse venimise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
36.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on tõendamata. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Teenuste tellimused ei oma puutumust esitatud arvetega. Kostja ei ole hagejalt tellinud arvetes toodud teenuseid ja hageja ei ole kostjale neid teenuseid osutanud.
37.14.05.2018 seisukohtades märkis kostja, et on hagejalt tellinud ühe konteinerit kahel korral – ühel korral 7 m3 ja teise 14 m3, mille osas sai hind kokku lepitud. Eeltoodut tõendavad hageja esitatud telefonikõnede salvestised. Hageja ja kostja leppisid kokku hinnas 7 m3 2 tonnile prügile konteineri eest summas 192 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas tarnet ja kohale toomist. Lisaks lepiti kokku, et kostja tasub lisatasuna 2,30 eurot iga päeva kohta, kui konteinerit järgmisel päeval ära ei viida. Kosja soovis konteinerit viieks päevaks ja hinnaks lepiti kokku 192 eurot + 11,50 eurot (5 x 2,30 eurot) ehk kokku 203 eurot.
38.Teisel korral tellis kostja hagejalt 14 m3 konteineri 4 tonni prügile ja hind oli 299 eurot. Kostja palus lisada kokku lepitud summad tavapärastele prügiarvetele. Hagiavaldusele lisatud arvetes ei kajastu eelnimetatud ja kostjale osutatud teenus. Kostja ei võlgne hagi nõudes toodud summasid hagejale. Hagi alusena toodud arvetel osutatud teenuseid ei ole kostja hagejalt tellinud ja hageja ei ole neid teenuseid kostjale osutanud.
39.Kostja leidis, et hageja esitas talle arved ebaõigesti, mistõttu palus kostja need teha õigele isikule. Hagejalt tellis teenused SIA Xxxx, kellele hageja teenust osutas. Hageja ja kolmanda isiku SIA Xxxx vahel oli lepinguline suhe. Hageja osutas teenuseid kolmandale isikule. Asjaolu, et hageja lepingupartner SIA Xxxx jäi hagejale võlgu, ei anna hagejale alust nõuda võlgnevust kostjalt kui lepinguväliselt isikult. Kostjale ei ole teada, kas SIA Xxxx on või ei ole arveid tasunud. Kostja leidis, et hagi on tõendamata.
40.15.10.2018 seisukohtades leidis kostja, et hagi on alusetu, sest hageja ei ole kostjale esitanud arvet selle teenuse eest, mida kostja tellis. Hageja täiendavatest tõenditest selgus, et kostja ei ole tellinud mitte ühe 14 m3, vaid kolm 7 m3 konteinerit (kaks oktoobris 2015 ja ühe novembris 2015). Hageja tõendite kohaselt leppisid kostja ja hageja kokku hinnas 7 m3 2 tonnile prügile summas 192 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas tarnet, kohale toomist ja paigaldamist. Lisaks lepiti kokku, et kostja tasub 2,30 eurot iga päeva kohta, kui konteinerit järgmisel päeval ära ei viida. Kokku lepitud summasid arvetel ei kajastu. Arved ei vasta kokkuleppele.
41.Hageja on märkinud arvetele tasu tühjendusteenuse eest. Tühjendamise tasuna olid hageja ja kostja kokku leppinud 4,5 m3 kohta 18,9 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Seega ei saa 7 m3 konteineri tühjendamise tasu olla 61,75 eurot ilma käibemaksuta ja 74,10 eurot koos käibemaksuga. Sellises tühjendamise hinnas ei ole kokku lepitud ja see on oluliselt suurem, kui leping ette näeb.
42.Kostja ja hageja ei ole kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma lisaks ladestustasu. Arvetel on eraldi välja toodud tasu konteinerite paigaldamise ja äratoomise eest. Hageja on ise nõustunud, et arvetel märgitud tasu konteinerite laenutamise eest ei vasta ka kokkuleppele, sest arvetel on märgitud väiksem tasu. Kostja on äriühing, kes ei saa tasuda hagejale omaalgatuslikult, vaid vajab selleks raamatupidamisele arvet, mis vastab hageja ja kostja vahel kokkulepitud hindadele. Tänaseni ei ole hageja kostjale selliseid arveid esitanud.
43.Kostja leidis, et kuna arved ei vasta kokku lepitud tasule, ei ole ka hagi osaline rahuldamine võimalik. Kostja ei saa hagejale tasuda enne, kui hageja esitab kostjale õigetel alustel koostatud arved. Kostja ei ole põhjustanud hagejale vajadust kohtusse pöörduda.
44.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hagiavaldusele lisatud arved ei saa olla hageja ja kostja vahelise õigussuhte aluseks, sest esitatud arved ei ole esitatud kokkuleppe ega lepingu alusel. Hageja on korduvalt menetluse kestel muutunud oma väiteid ja põhjendusi. Hageja väited on vastuolulised.
45.Menetluskuludena palus kostja välja mõista õigusabikulud. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei soovinud arvetel kajastatud käibemaksu hüvitamist. Hageja on menetluse kestel pidevalt esitanud uusi väiteid ja tõendeid, millega kostja on pidanud tutvuma ja mida analüüsima. Samas on hageja esitanud hulga tõendeid, mis ei puudutanud hagieset ning mida kohus kohtuistungil tagastas. Kostjal tuli nende tõendite osas kujundada seisukoht.
46.Kostja esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis. Kliendiga kohtumisele seoses hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisele kulus 1 tund. Hagiavalduse analüüsile ning info õiguslikule analüüsile kulus 8 tundi ning 1120 eurot. Kostja vastuse ja hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamisele kulus 1,20 tundi ehk 168 eurot. 20.03.2018 taotluse esitamisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Hageja seisukoha ja täiendavate tõendite vastuvõtmisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Hageja 11.04.2018 täiendavate seisukohtade ja dokumentaalsete tõenditega tutvumisele, kliendiga suhtlusele, õiguslikule analüüsile ja kostja seisukoha koostamisele kulus 3,50 tundi ehk 490 eurot. Kostja seisukoha kohtule edastamisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Istungi aja kooskõlastamiseks kulus 0,20 tundi ehk 28 eurot.
47.Kohtus menetlusdokumentide vastuvõtmisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Hageja 21.06.2018 täiendavate seisukohtade ja tõenditega tutvumisele kulus 1,67 tundi ehk 233,80 eurot. Kliendi e-kirja päringule vastuse koostamisele menetluse seisu kohta kulus 0,30 tundi ehk 42 eurot. Varasemalt menetluses avaldatu ülevaatamiseks hageja 21.06.2018 seisukohtade analüüsiks kulus 0,83 eurot ehk 116,20 eurot. Kliendile täiendava päringu koostamisele kulus 0,42 tundi ehk 58,80 eurot. Kliendi vastuse vastuvõtmisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Kliendi täiendavate tõendite vastuvõtmisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Kliendi saadetud materjalide õiguslikule analüüsile kulus 1 tund ehk 140 eurot. Kliendi e-kirja vastuvõtmisele kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot.
48.Kliendile ülevaate koostamisele menetluse seisust kulus 0,20 tundi ehk 28 eurot. 05.09.2018 istungiks valmistumisele kulus 4,50 tundi ehk 630 eurot. Istungil osalemisele ja kliendi teavitamisele kulus 1,50 tundi ehk 210 eurot. Istungi protokolli vastuvõtmisele ja sellega tutvumisele kulus 0,60 eurot ehk 84 eurot. Hageja 26.09.2018 seisukohtade ja tõendite vastuvõtmisele ning kliendile edastamisele koos selgitustega kulus 0,30 tundi ehk 42 eurot. Kliendi 11.10.2018 e-kirja vastuvõtmisele ja analüüsile kulus 0,10 tundi ehk 14 eurot. Hageja 26.09.2018 väidete ja seisukohtadega tutvumisele kulus 2,50 tundi ja 350 eurot. Kliendile küsimustiku koostamisele seoses hageja 26.09.2018 seisukohaga kulus 0,50 tundi ja 70 eurot.
49.Kliendiga arutelule seoses kostja vastuse koostamisega kulus 0,20 tundi ja 28 eurot. Kostja15.10.2018 seisukoha koostamisele kulus 2,70 tundi ja 378 eurot. Hageja 19.11.2018 seisukohtade ja tõenditega tutvumisele ning õiguslikule analüüsile kulus 4 tundi ehk 560 eurot. Kliendile hageja seisukohtade edastamisele ja kliendile päringu koostamisele kulus 0,60 tundi ehk 84 eurot. 26.11.2018 istungiks valmistumisele kulus 5 tundi ehk 700 eurot. Istungil osalemisele kulus 2,75 tundi ja 385 eurot. Istungi protokolliga tutvumisele kulus 0,60 tundi ja 84 eurot. Kliendile materjalide põhjal ülevaate koostamisele kulus 1,5 tundi ja 210 eurot. Kliendi taotlusel tsiviilasja materjalide analüüsile ning kliendile ülevaate koostamisele kompromissläbirääkimiste eesmärgil kulus 5,5 tundi ja 770 eurot. Telefonikõnele kliendiga seoses kompromissläbirääkimistega kulus 0,2 tundi ja 28 eurot. Lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 2 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
51.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 13.06.2012 tähtajatu kirjaliku jäätmekäitluslepingu nr 1700105428, mis ei hõlmanud ehitusjäätmete käitlemist; 2) kostja tellist hagejalt 2015. aasta oktoobris kaks 7 m3 suurust konteinerit ehitusjäätmete äraveoks Tallinna Xxxxist aadressil Xxxx; 3) hageja esitas kostjale ehitusjäätmete äraveo eest arve nr 1906688038 summas 1 470,71 eurot ja arve nr 1906743979 summas 3 973,07 eurot, millised kostja jättis tasumata; 4) kostja palus hagejal arved ümber vormistada ettevõttele SIA Xxxx, kuid ka viimane ei tasunud hageja arveid.
52.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale kaks eelviidatud ehitusjäätmete käitlemise arvet kokku summas 5 443,78 eurot, viivise arvete tähtaegse tasumata jätmise eest ning kohtueelsetest õigusabikuludest tuleneva kahju.
53.Hageja leidis, et kostja tellis temalt 2015. aasta oktoobris telefoni teel kaks 7 m3 konteinerit ehitusjäätmete äraveoks. 2015. aasta novembris telliti juurde veel üks konteiner. Kostjale osutati teenust, mis seisnes konteinerite üüris, ehitusjäätmete äraveos ja käitlemises. Kostja tellimuste alusel tühjendas hageja 2015. aasta oktoobris ja novembris konteinereid korduvalt. Kostja ei esitanud arvete suhtes pretensioone, kuid jättis need tasumata. Teenused on kostjale osutatud ja äraveetud prügi kogused olid elektrooniliselt kaalutud. Kostja esindaja esindusõigus tuvastati raamlepingu alusel telefoninumbri, ettevõtte nime ja asukoha alusel. Kostjaga sõlmitud kirjalik leping ei hõlmanud ehitusjäätmete vedu.
54.Saastetasu 29,84 euro maksmise kohustus tuleneb seadusest. Kuna hageja on kasumit teeniv ettevõte, on tema ladestustasu koos saastetasuga 54 eurot tonni kohta, millele lisandub käibemaks. Kostja pidi aru saama, et talle algselt pakutud summa 192 eurot 7 m3 suurusele konteinerile sisaldas vaid kahte tonni jäätmeid ning ülejäänu eest tuli täiendavalt tasuda. Konteinerite laenutuse tasuna oli kostjaga kokku lepitud 2,30 eurot päevas, kuid arvetel oli tasu väiksem ehk 2,10 eurot päevas. Kokku toimus 19 tühjendust, mille eest kokku oleks kostjal tulnud tasuda 19 x 192 eurot koos käibemaksuga ehk 3648 eurot. Konteineri tühjendamise tasuks oli hagejal 2015. aastal Tallinnas 61,75 eurot ilma käibemaksuta ühe tunni eest. Kui kohtu hinnangul ei ole kokkulepe kostjaga tõendatud, tuleb kostjal tasuda hagejale 2015. aasta lõpus turul kehtinud jäätmekäitluse hinnakirja alusel. Iga tühjendust tuli arvutada vastavalt kehtivale hinnakirjale.
55.Kostja leidis, et ta on hagejalt tellinud ühel korral 7 m3 suuruse konteineri ja teisel korral 14 m3 konteineri. Tellimisel sai hind kokku lepitud. Tasu 7 m3 konteineri eest pidi koos tarnega olema 192 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma konteineri laenutuse eest 2,30 eurot päevas. Ladestustasus ei ole pooled kokku leppinud. Hagiavaldusele lisatud arved ei vasta kokku leppele ega osutatud teenusele. Kostja ei saa tasu maksta omaalgatuslikult, vaid tal on vaja maksmiseks nõuetekohast arvet. Samas väitis kostja, et hagejalt tellis teenust hoopis SIA Xxxx, kelle eest ei olnud kostjal tasumise kohustust.
56.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta on sõlminud kostjaga kokkuleppe kõigi tasude kohta, mis kostjale esitatud arvetes kajastuvad. Samas ei ole hageja tõendanud, et arvetel kajastuvad tasud vastasid 2015. aastal keskmisele kohalikule turuhinnale. Kohus selgitas hagejale tema nõude tõendamise vajadust 05.09.2018 eelistungil (toimiku lk 81—82).
57.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale jäätmekäitlusteenuste osutamise korral on tegemist käsunduslepingust tuleneva õigussuhtega.
58.VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja osutas kostjale teenuseid oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu pidi kostja eeldama, et tegemist on tasulise teenusega. VÕS § 627 lg 2 näeb ette, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtu hinnangul on mõistlikuks tasuks turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasugune või sarnase teenuse osutamise eest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata, millise kokkuleppe pooled sõlmisid tasu osas ning kui nad kokkulepet ei sõlminud, kas on tõendatud hageja väited teenuste osutamise kohta turuhinna tingimustel.
59.VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Eeltoodust tuleneb, et kui hagejale kaasnesid jäätmekäitluse teenuse osutamisega kulud, milliste kandmist on hageja tõendanud, kuid mille osas pooled ei leppinud kokku, et need on tasuga hõlmatud, peab kostja need hüvitama.
60.Jäätmete vedu reguleerib jäätmeseadus. JäätS § 66 lg 1 kohaselt loetakse korraldatud jäätmeveoks olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS § 66 lg 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Hageja esindaja kinnitas kohtule 26.11.2018 istungil, et hageja osales Tallinnas korraldatud jäätmeveos.
61.Tallinna linnas reguleerib jäätmete vedu Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 vastu võetud Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mille § 36 lg 1 kohaselt loetakse lisateenuseks korraldatud jäätmeveo tähenduses korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasulist
jäätmekäitlusteenust, mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu. Kohus osundab, et ehitusjäätmete käitlemise näol on iseenesest tegemist lisateenusega.
62.Sama Tallinna Linnavolikogu määruse § 36 lg 2 näeb ette, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. 26.11.2018 eelistungil (toimiku lk 126-127) selgitas kohus hagejale, et kuna hageja osales Tallinna linnas korraldatud jäätmeveos, kohaldus Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri, mille § 36 järgi pidi lisateenuste osutamine olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja jäätmevedaja pidi teatama lisateenuste tingimustest ning hinnakirjast. Hageja esindaja avaldas, et hageja kodulehel hinnakirju avaldatud ei olnud.
63.Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 3 lg 3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. KetS § 3 lg 6 järgi makstakse saastetasu antud seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. KeTS § 5 lg 1 järgi maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Muuhulgas on keskkonnaloaks KetS § 5 lg 2 p 9 järgi jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks. KetS § 18 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud seaduses toodud erandid. Saastetasumääraks jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on ohtlike ja tavajäätmete korral KetS § 21 lg 1 p 1 kohaselt 29,84 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja kui jäätmete käitleja pidi ehitusjäätmete käitlemisel tasuma saastetasu summas 29,84 eurot jäätmetonni kohta.
64.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja olid sõlminud jäätmekäitluslepingu (koos lisadega toimiku lk 63-72). Leping puudutas selle punkti 1 kohaselt pakendite käitlemist, biolagunevate jäätmete käitlemist, olmejäätmete käitlemist, ohtlike jäätmete käitlemist ning vanapaberi kogumise ja äraveo teenust. Lepingu üldtingimuste punkti 4 kohaselt pidi kostja kliendina tagama, et ta ei ladustaks segaolmejäätmete kogumisvahenditesse ehitusjäätmeid. Üldtingimuste punkti 5.1 järgi pidi kostja tasuma vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale kostjale esitatava arve alusel. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalik leping ei hõlmanud ehitusjäätmete käitlemist ega tasu sellise teenuse eest. Tegemist oli korraldatud jäätmeveoga mittehõlmatud lisateenusega.
65.Lepingu punkt 7 nägi ette, et poolte kokkuleppel võivad pooled punktis 1 toodud teenuste a punktis 2 toodud tingimuste osas teha muudatusi ja anda tellimusi e-posti, faksi või telefoni teel. Sellises suhtluses identifitseerib klient ennast kliendinumbri abil. Lepingule olid lisatud hageja hinnad määrdunud ja puhaste pakendite, samuti biolagunevate jäätmete käitlemiseks. Xxxx restorani juures pidi olema üks olmejäätmete konteiner suurusega 0,14 m3 ning tühjendamisega üks kord kuus.
66.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2015. aasta oktoobris sai hageja telefonikõne (kõne helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 4). Kõne tegija teatas hagejale, et helistab Xxxxist. Kõne tegija soovis tellida lisaks tavalistele prügikonteineritele juurde lisakonteineri, millesse panna remondi ajaks prügi. Hageja pakkus selleks 7 m3 konteinerit ja avaldas, et see läheb maksma 192 eurot koos käibemaksuga. Hind pidi sisaldama tarnet ehk hageja pidi konteineri kohale tooma. Samuti selgitati kostjale, et kui viimane soovib konteinerit pikemaks ajaks kui kaks päeva, lisandub tasu 2,30 eurot iga päeva eest juurde. Hageja
esindaja selgitas, et eelviidatud tasule lisandub tasu sõltuvalt sellest, kui palju prügi konteinerisse pannakse ning hageja pakutud tasu kehtib juhul, kui prügi on kuni kaks tonni. Samas ei avaldanud hageja kõnes, milline täiendav tasu lisandub enam kui 2 tonni prügi korral. Hageja lubas tellitud konteineri tuua järgmiseks päevaks. Kostja avaldas, et tema ettevõtte nimi on Xxxx OÜ, aadress Xxxx, mis pidi olema Xxxx ostukeskuse kõrval. Kostja lisaks küsis, et kas tasu lisatakse tavaarvetele ning hageja klienditeenindaja kinnitas, et lisatakse.
67.Sama aasta oktoobris tegi kostja hagejale teise telefonikõne (jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 77), kus soovis remondi ajaks tellida juurde veel ühe suure konteineri. Hageja klienditeenindaja küsis, kas mõeldakse 14 m3 ning kostja esindaja kinnitas seda. Hageja esindaja lubas kostjale tagasi helistada ja teatada, kas hagejal on võimalik vastava suurusega konteinerit pakkuda.
68.Hageja esitas kohtule 14.10.2015 telefonikõne salvestise (jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 89), milles kostja esindaja palus tühjendada ja uuesti tagasi panna tellitud ehitusmaterjalide konteineri. Kostja avaldas, et tegemist on Xxxx OÜ-ga ning aadressiks on Xxxx. Hageja avaldas, et saab konteineri tühjendada järgmisel päeval.
69.15.10.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 91) tutvustas kostja end taas kui Xxxx OÜ ning palus aadressile Xxxx saata 14 m3 konteineri, kuna eelmine jäi väikeseks. Hageja pakkus, et ta hoopis tühjendab uuesti hiljuti tühjendatud konteineri. Telefonikõnes lubas hageja konteineri tühjendada samal või järgmisel päeval.
70.16.10.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 92) tutvustas kostja end kui Xxxx OÜ. Kostja palus ära viia ühe kahest toodud konteinerist. Hageja lubas uurida, millal saab konteineri ära viia. Samal päeval 16.10.2015 tehtud teises kõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 93) täpsustas kostja, et kui täis konteiner ära viiakse, tuleb paigaldada selle asemele uus tühi konteiner.
71.19.10.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 94) avaldas kostja, et tegu Xxxx OÜ-ga aadressil Xxxx. Kostja palus tühjendada kaks 7 m3 konteinerit, mida hageja lubas teha. 28.10.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 95) avaldas kostja, et tegu Xxxx OÜ-ga aadressil Xxxx. Kostja soovis tellida ühe konteineri tühjenduse. Konteineri numbri täpsustamiseks lubas kostja tagasi helistada. Mõned minutid hiljem tegi kostja samal päeval teise kõne (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 96) ja teatas konteinerite numbrid. Kostja palus tühjendada mõlemad konteinerid ja hageja lubas seda teha.
72.02.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 98) avaldas kostja, et tegu Xxxx OÜ-ga aadressil Xxxx. Kostja palus kaks konteinerit tühjendada. Hageja avaldas, et saab seda teha järgmisel päeval, millega kostja nõustus. 04.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 99) avaldas kostja, et helistab Xxxxist. Kostja palus tühjendada kaks 7 m3 konteinerit. Hageja lubas järgmisel päeval konteinerit tühjendada ja uued asemele tuua.
73.06.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 100) avaldas kostja, et helistab Xxxxist aadressiga Xxxx. Kostja soovis taas kahe 7m3 konteineri tühjendamist. 09.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 101) avaldas kostja, et helistab Xxxxist aadressiga Xxxx ning ettevõtte nimi on Xxxx. Kostja soovis ühe konteineri vahetada suure 14 m3 konteineri vastu, mida hagejal pakkuda ei olnud. Alternatiivina soovis kostja saada veel ühte 7 m3 konteinerit ja ühe konteineri tühjendamist. Kokkuvõttes soovis kostja juurde kolmandat konteinerit. Kuna kostja soovis ühe
tühjendamist, pidi alles jääma kaks konteinerit. Hageja lubas järgmisel päeval tühjenduse ja vahetuse teha.
74.11.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 102) avaldas kostja, et helistab Xxxxist aadressiga Xxxx ning ettevõtte nimi on Xxxx OÜ. Kostja soovis tühjendada kahte 7 m3 konteinerit. Hageja lubas tühjenduse teha järgmisel päeval. 13.11.2015 telefonikõnes (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 103) avaldas kostja, et helistab Xxxxist aadressiga Xxxx. Kostja kõne kohaselt oli tal 3 konteinerit. Ta palus kaks ära viia ja ühe tühjendada ning alles jätta ühe konteineri. Kostja teatas konteinerite numbrid. Hageja avaldas, et saab veo teha esmaspäeval, kuigi kostja palus võimalust teha vedu samal päeval. Hageja lubas uurida võimalusi.
75.Hageja koostas kokkuvõtte kostjale osutatud teenustest (toimiku lk 120-121). Hageja esitas kohtule väljavõtte (toimiku lk 104), millest nähtub, et kõik kõned olid tehtud numbrilt 55647017. Eelviidatud telefonikõnede salvestiste ja tõendite alusel nõustub kohus hageja väitega, et kostja tellis hagejalt teenusena 2015. aasta oktoobris kahe 7 m3 ning novembris kokku kolme 7 m3 prügikonteineri paigaldamise ja tühjendamise ehitusjäätmete veoks. Kostja identifitseeris end igal korral telefoni teel selgelt kui Xxxx, viidates ettevõtte nimele ja asukohale. Telefonikõned tõendavad, et teenuse tellis nimelt kostja, mitte ükski teine isik. Õige ei ole kostja väide, et ta tellis ehitusjäätmete veoks konteinerid vaid kahel korral. Lisaks nähtub telefonikõnedest, et kuigi kostja soovis korduvalt tellida ka 14 m3 suurust konteinerit, ei olnud hagejal võimalik reaalselt sellist konteinerit pakkuda.
76.Hageja esitas kohtule oma raamatupidaja E L ja kliendihalduri E N selgitused ning e-kirjad (toimiku lk 73-76), millistest nähtuvalt tehti tellimusi telefoni teel. Kostja söögikohtades oli mobiiltelefon, millelt helistati. Tellimuse konteineri paigaldamiseks tegi kostja töötaja A P, kes suhtles edasi hageja klienditeenindusega. Selgitustes leiti, et kuna kostjaga oli raamleping olemas, ei olnud põhjust ühekordsete tööde tegemiseks alamlepinguid sõlmida. Samas selgituses on avaldatud, et kõik jäätmed olid elektrooniliselt kaalutud.
77.Kuivõrd hageja on tõendanud tellimuste esitamist kostja poolt, ei ole põhjendatud kostja väide, et teenust osutati hoopis Läti ettevõttele SIA Xxxx, kelle eest kostja ei pidanud tasuma. Asjas kogutud tõenditest nähtub küll, et 24.11.2015 toimus telefonikõne (helisalvestis jälgitav kohtute infosüsteemist, üleskirjutus toimiku lk 105), milles kostja avaldas, et neil oli umbes 1 kuu kestnud remont, mille käigus võttis kostja üürile suured konteinerid ehitusmaterjalide jaoks. Kostja oli saanud arved, aga palus need ümber teha teise ettevõtte nimele. Kostja kinnitas, et tellis alguses konteinerid endale, aga tasuma peab ettevõte, kes remonti tegi. Hageja klienditeenindaja soovitas kostjal rääkida kliendihalduri E Nga. Kohtu hinnangul ei saa antud telefonikõnest järeldada, et kostja ei olnud ise teenuse tellijaks.
78.Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse kostjaga 2015. aasta novembrist (toimiku lk 30-31). 03.11.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et tema esitatud arve summas 1470,71 eurot on maksmata. 20.11.2015 saatis kostja hagejale e-kirja palvega teha arve ümber ettevõttele SIA Xxxx.
79.Kostja palvel tegi hageja arve nr 1906760179 ümber ning märkis selles teenuse saajaks SIA Xxxx (toimiku lk 33). Samale ettevõttele esitas hageja 12.01.2016 arve nr 1906819475 (toimiku lk 34) summas 3973,07 eurot, mis ühtib kostjale esitatud arve nr 1906743979 summaga. Hageja esitas ühtlasi väljavõtte oma klientide andmebaasist (toimiku lk 35-37), mille kohaselt oli SIA Xxxx hageja klient, kellele osutati teenust mitmel Tallinna aadressil, sealhulgas aadressil Xxxx.
80.09.05.2016 saatis kostja esindaja P B hagejale e-kirja (toimiku lk 38 pöördel) ja palus endale saata Läti ehitusfirma tasumata arve, millega ta lubas tegeleda. 09.08.2016 saatis hageja kostjale
e-kirja (toimiku lk 38), milles kurtis, et ta ei saa enam Läti ettevõtet kätte. Seepeale vastas kostja esindajana S A (toimiku lk 38), et SIA Xxxx võtab hagejaga ühendust.
81.Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest 2017. aasta septembris (toimiku lk 39-40) nähtub, et hageja soovis kostjalt teada, kas viimasel oli SIA-ga Xxxx sõlmitud kirjalik kokkulepe ehitusjäätmete veo eest tasumiseks. Kostja esindaja A P teatas, et sellist dokumenti ei ole kostjale antud. Täiendavalt selgitas kostja, et SIA Xxxx oli ehitusjäätmete veo eest tasumise lubaduse andnud suuliselt. Kostja esindaja ei mäletanud, kellega kokkulepe sõlmitud oli. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väited, milliste kohaselt pidi tema tellitud teenuse eest tasuma SIA Xxxx, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Ainuüksi asjaolust, et hageja vormistas kostja palvel vahepeal arved ümber teisele ettevõttele, ei tulenenud SIA-le Xxxx kohustust neid tasuda. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest oleks tulenenud antud ettevõtte kohustus tasuda kostja tellitud jäätmeveo teenuse eest. Hageja on tõendanud, et teenuse tellis kostja ning teenust osutati kostjale.
82.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.11.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1906688038 (toimiku lk 5) summas 1470,71 eurot. Arve esitati ühe 7 m3 konteineri paigaldamise eest summas 20 eurot (millele lisandus käibemaks), konteineri 6 korra tühjendamise eest ilma ladestuseta summas 61,75 eurot korra kohta ja kokku 370,50 eurot, millele lisandus käibemaks, konteineri laenutamise tasu eest poole kuu ulatuses summas 26,17 eurot, millele lisandus käibemaks ning ladestustasu eest summas 54 eurot ning kokku 808,92 eurot, millele lisandu käibemaks.
83.Arve pöördel on märgitud, et 15.10.2015 toimus konteineri tühjendamine. Ladestustasu on samal päeval arvestatud koguselt 2 760 kg. 16.10.2015 on tasu arvestatud ühe konteineri paigaldamise ja kahe tühjendamise eest. Ladestustasu on samal päeval arvestatud kogustelt 2 480 kg ja 3 260 kg. 20.10.2015 on tasu arvestatud kahe konteineri tühjendamise eest. Ladestustasu on arvestatud kogustelt 2080 kg ja 2160 kg. 29.10.2015 on tasu arvestatud ühe konteineri tühjendamise eest ja ladestustasu on arvestatud koguselt 2240 kg. Laenutustasu on arvestatud ühe konteineri eest poole kuu ulatuses. Kohus osundab, et arvel ja selle pöördel märgitud konteinerite suurused, hulk ja tühjenduste arv ühtib kohtule esitatud telefonikõnedes tellituga. Äraveetud jäätmete kogused ühtivad hageja koostatud koondtõendil märgituga ning jäätmete koguste osas kostja vastuväiteid ei esitanud.
84.02.12.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1906743979 (toimiku lk 6) summas 3973,07 eurot koos käibemaksuga. Arvel oli kajastatud võlgnevus eelmise arve eest. Arve oli esitatud ühe 7 m3 konteineri paigaldamise eest summas 20 eurot, millele lisandus käibemaks, 10 korra konteineri tühjendamise eest hinnaga 61,75 eurot korra kohta ja 617,50 eurot kokku, millele lisandus käibemaks, kolmel korral konteineri äratoomise eest ilma ladestuseta hinnaga 61,75 eurot korra kohta ja 185,25 eurot kokku, millele lisandus käibemaks, konteineri laenutamise eest poole kuu eest summas 27,90 eurot, millele lisandus käibemaks ning ladestustasu eest summas 2460,24 eurot, millele lisandus käibemaks.
85.Arve pöördel oli märgitud, et 03.11.2015 toimus kahe konteineri tühjendamine. Ladestustasu arvestati kogustelt 3020 kg ja 2860 kg. 05.11.2015 toimus taas kahe konteineri tühjendamine. Ladestustasu arvestati kogustelt 3000 kg ja 3 440 kg. 09.11.2015 toimus kahe konteineri tühjendamine ning ladestustasu arvestati kogustelt 6 600 kg ja 1 240 kg. 10.11.2015 toimus ühe konteineri paigaldamine ja ühe tühjendamine. Ladestustasu arvestati koguselt 1 260 kg. 12.11.2015 toimus kahe konteineri tühjendamine. Ladestustasu arvestati kogustelt 6 920 kg ja 7060 kg. 13.11.2015 toimus ühe konteineri tühjendamine ja teise äratoomine. Lisaks oli arvel märgitud konteineri laenutamise koguseks 0,4. Ladestustasu arvestati kogustelt 7040 kg ja 1 240 kg. 14.11.2015 toimus kahe konteineri äratoomine. Laenutustasu arvestati koguselt 0,1333. Ladestustasu arvestati koguses 0,980 kg ja 0,900 kg.
86.Kohus leiab, et ka antud arvel ja selle pöördel märgitud konteinerite suurused, hulk ja tühjenduste arv ühtib kohtule esitatud telefonikõnedes tellituga. Äraveetud jäätmete kogused ühtivad hageja koostatud koondtõendil märgituga ning jäätmete koguste osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kokkuvõttes on hageja tõendanud kostja poolt teenuse tellimise ja vastava teenuse osutamise arvetel kajastatud mahus, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõlminud kostjaga kokkulepet kõigi arvetel toodud summade osas.
87.Poolte telefonikõnedest nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku 7 m3 konteineri laenutustasus 2,30 eurot päevas. Kohus osundab, et arvetel oli laenutustasu mõnevõrra väiksem, kuid konteinerite laenutuspäevade arv ühtib kostja tellituga vastavalt telefonikõnedele. Samas telefonikõnes leppisid hageja ja kostja kokku, et ühe 7 m3 konteineri paigaldamine ja selle tühjendamine kuni 2 tonni prügiga maksab 192 eurot koos käibemaksuga. Muid kokkuleppeid hinna osas hageja ja kostja ei sõlminud. Hageja ei avaldanud kostjale, kui palju tuleb viimasel 2 tonnist suurema ehitusjäätmete äraveo eest. Hageja ei avaldanud kostjale, et viimasel tuleb tegelikult tasuda konteineri paigaldamise eest 20 eurot ning iga tühjendamise eest 61,75 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei teatanud kostjale äraveetavate ehitusjäätmete tasu suurust kirjalikult taasesitatavas vormis, kuigi seda nägi ette Tallinna linnas kehtinud eeskiri. Hageja ka ei tõendanud, et ta nõudis kostjalt tasu vastavalt tema 2015. aasta kehtivale ja avalikult kättesaadavale hinnakirjale. Hageja ei tõendanud, et esitatud arvetel kajastuvad tasud kujutasid endast 2015. aastal turul kehtinud kohalikke tasusid. Hageja väited tavalise tasu osas jäid paljasõnalisteks.
88.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Pooled leppisid telefoni teel kokku, et ühe konteineri paigaldamine ja selles kuni 2 tonni prügi äraviimine läheb maksma 192 eurot koos käibemaksuga. Arvetest ja telefonikõnedest nähtub, et hageja viis 2015. aasta oktoobris prügi ära 6 korral ja novembris 10 korral ehk tegi kokku 16 tühjendust. 2015. aasta oktoobris oleks kostja pidanud 6 korra eest kokku lepitud tasuma maksma 6 x 192 eurot = 1152 eurot. Novembris oleks ta pidanud tasuma 10 x 192 eurot = 1920 eurot. Hageja nõudis hagis kostjalt võlgnevuse väljamõistmist üksnes esitatud arvete alusel. Oktoobri eest esitatud arve kohaselt pidi kostja tasuma konteinerite toomise, tühjendamise ja äraviimise eest koos laenutamise tasuga kokku 416,67 eurot ilma käibemaksuta ja 500 eurot koos käibemaksuga. Novembri kuu eest pidi kostja arve alusel tasuma samade teenuse eest 850,65 eurot ilma käibemaksuta ja 1020,78 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2015. aasta oktoobris osutatud teenuse eest tasuna 500 eurot ja 2015. aasta novembris osutatud teenuse eest tasuna 1020,78 eurot ehk kokku 1530,78 eurot.
89.Kohus nimelt leiab, et hagejal on õigus nõuda konteinerite paigaldamise ja tühjendamise, samuti nende laenutamise eest tasu arvetel märgitud ulatuses, sest iseenesest on arvetel märgitud tasud kogumis väiksemad sellest tasust, mida hageja kostjaga telefoni teel kokku leppis. Poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma 7 m3 suuruse konteineri toomise, paigaldamise ja äraviimise eest koos kahe tonni ehitusjäätmetega vähemalt 192 eurot koos käibemaksuga. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimasel puudus arvete tasumise kohustus, sest arved ei vastanud kokkuleppele. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kordagi pöördunud hageja poole ettepanekuga vormistada arved ümber vastavalt tegelikule kokkuleppele. Lisaks tuleneb VÕS § 76 lõikest 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kohustuse täitmise õiguslikuks aluseks leping, mitte arve. Lisaks olid arved esitatud kokku lepitud tasude osas kokku lepitust väiksemates summades.
90.Küll aga leiab kohus, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt ladestustasu maksmist summas 54 eurot tonni kohta, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kostjat teavitanud üheski telefonikõnes vastava tasu maksmise kohustusest. Hageja ei ole tõendanud, et vastav tasu oli ette nähtud tema 2015. aastal kehtinud ja avalikult kättesaadavas hinnakirjas, mistõttu oleks
kostja saanud tasu suurusega arvestada või oleks pidanud sellega arvestama. Hageja ei ole tõendanud, et 54 eurot tonni kohta oli 2015. aastal tavapärane ning turuhinnale vastav tasu. Hageja ei ole kirjalikult taasesitatavas vormis teavitanud kostjat vastava tasu olemasolust ja selle suurusest.
91.Kuna hageja on ise jäätmekäitlusettevõte, pidi hageja ise seoses ehitusjäätmete käitlemisega tasuma saastetasuna ühe jäätmetonni eest 29,84 eurot KetS § 21 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et saastetasu on hinnatav VÕS § 628 lg 2 mõistes mõistliku kuluna, mida käsundisaaja pidi tegema käsundi täitmiseks. Pooled ei ole kokku leppinud, et see kulu tuleks kanda hagejale makstava tasu arvelt. Saastetasu pidi hageja tasuma üksnes reaalselt äraveetavate ehitusjäätmete eest, mistõttu ei olnud tegu VÕS § 628 lg 2 teise lause mõistes sellise kuluga, mis oleks hagejale tekkinud ka ilma käsunduslepingu täitmiseta ning mis seetõttu oleks eeldatavalt pidanud sisalduma kokku lepitud tasus.
92.Seega tuleb kostjal lisaks tasule maksta hagejale teenuse osutamisega seotud kulu. 2015. aasta oktoobris oli hageja esitatud tõendite kohaselt äraveetud jäätmete koguseks 14 980 kg, mille eest tuli hagejal tasuda saastetasu 14,98 tn x 29,84 eurot = 447 eurot. 2015. aasta novembris oli hageja esitatud tõendite kohaselt äraveetud jäätmete koguseks 45 560 kg, mille eest tuli hagejal tasuda saastetasu 45,56 tn x 29,84 eurot = 1359,51 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saastetasu kulule vastava summana 447 eurot + 1359,51 eurot = 1 806,51 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista osutatud teenusega seoses 1530,78 eurot + 1806,51 eurot = 3337,29 eurot.
93.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista seisuga 28.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena 933,28 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele osaliselt, arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud põhinõude ulatust. Arve nr 1906688038 alusel tuli kostjal tasuda kohtu hinnangul 500 eurot, millele lisandus saastetasu kulu 447 eurot ehk kokku 947 eurot. Arve nr 1906743979 alusel tuli kostjal tasuda kohtu hinnangul 1020,78 eurot, millele lisandus saastetasu kulu 1359,51 eurot ehk kokku 2380,29 eurot. Arve nr 1906688038 maksetähtajaks oli 03.11.2015. Hagiavalduse esitamise ajaks 31.01.2018 oli antud arve osas sissenõutavaks muutunud viivise summa 170,30 eurot. Arve nr 1906743979 kohaselt oli maksetähtajaks 02.12.2015. Hagiavalduse esitamise ajaks 31.01.2018 oli antud arve osas sissenõutavaks muutunud viivise summa 412,84 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks 31.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena välja 170,30 eurot + 412,84 eurot = 583,14 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 01.02.2018 rahuldatud põhinõude summalt 3327,29 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
94.Lisaks viivisele palus hageja kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabi osutamises tuleneva kahju summas 237 eurot. Hageja väidete kohaselt oli tal vajalik tellida õiguslik analüüs hinnaga 186 eurot ning hagi hoiatus hinnaga 51 eurot. Kui kostja oleks arved tasunud, ei oleks hageja pidanud neid kulutusi tegema.
95.Kohus leiab, et hageja kohtueelsed õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt summas 51 eurot. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
96.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Xxxx OÜ esitas 10.07.2017 hagejale arve (toimiku lk 7) dokumentidega tutvumise ja põhjaliku õigusliku analüüsi koostamise eest summas 186 eurot. Võlgnikuna on arvel märgitud: „SIA Xxxx OÜ“. 12.10.2017 esitas Xxxx OÜ hagejale ka arve summas 51 eurot (toimiku lk 8) juriidilise teenindamise, hagihoiatuse koostamise ja esitamise eest. Võlgnikuna on arvel viidatud kostjale.
97.Hageja esitas kohtule 10.08.2017 kuupäeva kandva memorandumi (toimiku lk 106-107), mille oli koostanud Xxxx OÜ jurist T R. Memorandumis on peamiselt viidatud töövõtulepingut puudutavatele õigusnormidele. Memorandumi kohaselt puudus kokkulepe kostja ja SIA Xxxx vahel, mille kohaselt oleks viimane tasumise kohustuse üle võtnud. Memorandumis ei ole analüüsitud, kas või millisel alusel sai hageja esitada kostja vastu nimelt arvetes toodud summades rahalise nõude. Memorandumis puudub sisuline õiguslik analüüs selle kohta, millises summas ja millisel alusel saaks hageja esitada nõuet kostja vastu. Hageja esitas kohtumenetluse hoiatuse (toimiku lk 122-123), mis oli 09.11.2017 saadetud kostjale. Hoiatuses paluti kostjal tasuda võlgnevus 6 453,33 eurot.
98.Eelviidatud tõendite alusel loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks kuluks vaid kulu 51 eurot, mis hagejal kulus kohtueelse hagi hoiatuse saatmiseks. Kulud memorandumi koostamisele ei olnud põhistatud, sest memorandumi näol ei olnud tegemist sisulise õigusliku analüüsiga, mis oleks andnud hagejale nõu küsimuses, kuidas või milliseid nõudeid kostja vastu esitada.
99.Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 1906688038 alusel 947 eurot ja arve nr 1906743979 alusel 2380,29 eurot ehk kokku 3327,29 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 583,14 eurot ning kahju hüvitisena 51 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3961,43 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast seaduses sätestatud määras põhinõude summalt 3327,29 eurolt.
100.Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas tuleneb TsMS § 163 lõikest 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Poolte e-kirjade vahetusest (toimiku lk 141—144) nähtub, et hageja pakkus kostjale kompromissi sõlmimist summas 2800 eurot, kuid kostja oli nõus summaga 1500 eurot. Seega pakkus hageja kostjale kompromissina summat, mis on sarnane hagi rahuldamise ulatusele ja on sellest isegi väiksem. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
101.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
102.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivule summas 450 eurot. Esindaja osutas hagejale õigusabi hinnaga 85 eurot tunnis. Hageja õigusabi ajakulu tõendite kogumisele ja korrastamisele, hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest on 3,5 tundi. Summa oli 297,50 eurot. Ajakulu kostja vastusega tutvumisele ning analüüsimisele, täiendavate tõendite kogumisele ja korrastamisele,
hageja 11.04.2018 seisukoha koostamisele ja kohtule edastamisele oli 2 tundi. Summa oli 170 eurot.
103.Kostja andmete väljaselgitamisele ning hageja 21.06.2018 seisukohtade koostamisele kulus 0,5 tundi ja 42,50 eurot. Istungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks kulus 1,5 tundi ehk 127,50 eurot. Tõendite täiendavale kogumisele ning esitamisele, samuti seisukoha koostamisele kulus 3,5 tundi ja 297,50 eurot. Kostja vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 85 eurot. Lõplike seisukohtade koostamisele kulus samuti 1 tund ja 85 eurot.
104.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja vastab vaidluse sisule ning keerukusele. Samuti on hageja esindajate õigusabi osutamisele kulunud aeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide sisule ning mahule. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1555 eurot, millest 450 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1105 eurot on õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1555 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.