Lõpetada R U kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest: Swedbank AS
1886,46 eurot,
Aktiva Finants OÜ
219,90 eurot,
Bigbank AS
221,02 eurot.
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõude on võlgnik käesolevas menetluses täielikult tasunud. Vabastada R U usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade R U kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Toimetada kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele kätte. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud.
1.Viru Maakohtu 21.12.2010.a. määrusega kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku R U pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. Viru Maakohtu 30.11.2011.a. kohtumäärusega kinnitati lõpparuanne, lõpetati füüsilisest isikust võlgniku R U pankrotimenetlus ja algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku usaldusisik jäeti määramata ja usaldusisiku ülesandeid täidab võlgnik ise. Võlgnikku kohustati esitama kohtule andmeid kohustuste täitmise kohta. Määruse kohaselt on vastavalt pankrotihalduri lõpparuandele tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu
Viru Maakohtu 12.04.2017.a. määrusega pikendati võlgniku R U kohustustest vabastamise menetlust kuni 29.11.2018.a.
2.Võlgnik on esitanud iga-aastaseid aruandeid kohustuste täitmise kohta. 07.11.2012.a. esitatud aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks pension ning toetused kohalikelt omavalitsustelt. Perioodil 30.11.2011 kuni 30.11.2012.a. võlgnikule vara ei tekkinud. Samuti ei leidnud ta nimetatud perioodil tööd. Töö leidmist takistab tervislik seisund. 08.08.2012.a. sündis võlgnikul tütar L U. Nimetatud perioodil ei olnud eraldi kontole midagi kanda ega võlausaldajatele väljamakseid võimalik teha.
3.27.11.2013.a. esitatud aruande kohaselt perioodil 01.11.2012.a. kuni 30.10.2013.a. oli sissetulekuks pension ning toetus kohalikult omavalitsuselt. Lisaks töötab võlgnik AS-is xxxx alates detsembrist 2012.a. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Võlgnik kandis selleks eraldatud kontole igakuiselt 50.- eurot, kokku 458,69 eurot. Summa jagati võrdselt nelja võlausaldaja vahel.
4.22.09.2014 esitatud aruande kohaselt perioodil 01.11.2013.a. kuni 20.09.2014.a. oli võlgniku sissetulekuks pension ning töötasu. Seoses tööde mahu vähendamisega võlgnik koondati 14.02.2014.a. AS-ist xxxx. Võlgnik võttis end töötuna arvele Töötukassas. 01.05.2014.a. asus võlgnik tööle AS-is xxxx, töötas seal kuni 22.07.2014.a. töölepingu lõppemiseni. 13.06.2014.a. määras Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule püsiva töövõimetuse. Viru Maakohtu 27.08.2014.a. kohtulahendi kohaselt kohustub võlgnik tasuma alaealisele lapsele elatist 35% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Võlgnik kandis selleks ettenähtud kontole kokku 506,52 eurot, mis on jagatud võrdselt nelja võlausaldaja vahel.
5.02.11.2015.a. esitatud aruande kohaselt perioodil 01.11.2014-02.11.2015.a. oli võlgniku sissetulekuks pension. Alates novembrist 2014.a. asus võlgnik tööle xxxx AS, kus töötas kuni 05.10.2015.a. Hetkel on R U Töötukassas töötuna arvele võetud. Seoses töötuks olemisega tekkis R U lapse elatise maksmises võlg ja kohtutäitur Kairi Laiõun arestis R U pangakontod. Nimetatud perioodil seoses kohtutäituri arestiga ei saanud R U selleks ette nähtud kontole midagi üle kanda ja võlausaldajatele väljamakseid pole olnud võimalik teha.
6.03.11.2016.a. esitatud aruande kohaselt perioodil 02.11.2015 kuni 01.11.2016.a. oli võlgniku sissetulekuks pension. 01.07.2016.a. kuni 30.09.2016.a. töötas võlgnik AS-is xxxx tähtajalise lepingu alusel. 20.06.2016.a. määras Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule püsiva töövõimetuse töövõime kaotusega 60%. Nimetatud perioodil seoses elatise maksmiseks kokku lepitud maksegraafikuga ei saanud R U selleks ette nähtud kontole midagi üle kanda ja võlausaldajatele väljamakseid pole olnud võimalik teha.
7.29.01.2018.a. esitas võlgnik aruande perioodi 01.11.2016.a. kuni 30.11.2017.a. kohta. Võlgniku sissetulekuks on pension Sotsiaalkindlustusametilt. Alates märtsist 2017.a. töötab võlgnik OÜ-s xxxx, kus ei ole tagatud stabiilset tööd. Seetõttu on ka sissetulek ebastabiilne. Suurema osa töötasust peab kohtutäitur kinni elatise võlgnevuse katteks. Nimetatud perioodil seoses kohtutäituri arestiga ei saanud R U selleks ette nähtud kontole midagi üle kanda ja võlausaldajatele väljamakseid pole olnud võimalik teha.
8.04.12.2018.a. esitatud aruande kohaselt perioodil 01.12.2017.a. kuni 03.12.2018.a. oli võlgniku sissetulekuks pension, millest pool läheb kohtutäiturile elatisraha katteks. Võlgnik on töötu. Tema pangakontod on kohtutäituri poolt arestitud. Nimetatud perioodil seoses kohtutäituri arestiga ei saanud R U selleks ette nähtud kontole midagi üle kanda ja võlausaldajatele väljamakseid pole olnud võimalik teha.
9.Seoses seitsme aasta täitumisega kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, kohustas kohus võlausaldajaid esitama seisukohad kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldas, et pankroti väljakuulutamise kuupäeva (21.12.2010.a.) seisuga oli R U maksuvõlgnevus kokku 223,82 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on nõue tasutud ning 02.01.2019.a. seisuga puuduvad Maksu- ja Tolliametil nõuded R U vastu. Seega ei ole Maksu- ja Tolliametil R U kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas vastuväiteid.
10.AS Swedbank leidis, et võlgnik ei ole viimastel aastatel, s.o 2017-2018.aastani tegelenud tulutoova tegevusega ega saanud töötasu. Võlgnikule on 20.06.2016 määratud püsiv töövõimekaotus 60%, kuid järelikult on võlgnik vähemalt 40% ulatuses töövõimeline. Sealjuures ei ole võlgnik teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik otsinud tasuvamat tööd. Arvestades, et võlgnik oli väljamakseid teostanud võrdselt, mitte jaotise alusel, oli lisa aeg võlgnikule võimaluseks tasuda võlausaldajatele vale arvestuse tõttu saamata jäänud väljamaksed. Võlgnik on Swedbank AS-le teostanud väljamakse 246,62 eurot, kuid jaotise alusel oleks pidanud tasuma 644,23 eurot, seega on senini tasumata 397,61 eurot. Võlgnik on jätnud esitama oma igapäevase arvelduskonto väljavõtted 2017 ja 2018 aastate kohta, seega on võlgnik asunud varjama oma tegelikke sissetulekuid ja väljaminekuid. Arvestades, et võlgniku ainukeseks sissetulekuks on väidetavalt pension, millest suurem osa läheb elatise maksmiseks, jääb arusaamatuks, mille eest võlgnik tasub oma igapäevaseid kulusid. Võlausaldaja leiab, et võlgnik tuleb kohustustest vabastamata jätta. Võlausaldaja täpsustuse kohaselt on käesoleval hetkel Swedbank AS-i nõudest rahuldamata 1 886,46 eurot (2 133,08 – 246,62).
11.Võlausaldaja Aktiva Finants OÜ on nõus võlgniku R U kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik on tasunud arvestatava osa võlgnevusest ja möödunud on 7 aastat. Võlgnik on tasunud võlausaldajale 241,61 eurot ja nõude jääk on 219,90 eurot.
12.Bigbank AS avaldas, et on nõus sellega, et võlgnik vabastatakse kohustustest. Võlgnik on teinud ühe makse 2014.a. summas 131,95 eurot, seega on jääk 221,02 eurot. Kohtumääruse põhjendused.
13.Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetlus algatati Viru Maakohtu 30.11.2011.a. määrusega. Seega on menetlus kestnud seitse aastat.
14.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Sama paragrahvi lõike 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
15.Võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Samuti pole võlgnik kohtu hinnangul süüliselt rikkunud §-is 173 sätestatud kohustusi. Võlgnikul on tuvastatud töövõime kaotus, mis omakorda raskendab tasuvama töö leidmist. Võlgnik on töövõime kaotusele vaatamata kohustustest vabastamise perioodil töötanud ning töö puudumisel olnud arvel töötuna. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt rahaliste vahendite olemasolule. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, kellele tuleb elatist tasuda. Elatise võlgnevuse tõttu on kohtutäitur võlgniku kontod arestinud ning võlgnikul ei ole olnud kogu menetluse kestel võimalust võlgnevusi tasuda. Võlgniku pensioni suurus ei võimalda teha sellest kinnipidamisi ega väljamakseid võlausaldajatele. Seega ei ole võlgnik kohtu hinnangul käesolevas kohustustest vabastamise menetluses rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on käesoleva menetluse kestel näidanud üles tahet enda kohustusi täita ning on võlgnevusi arvestatavas ulatuses ka vähendanud. Võlgniku vabastamist kohustustest toetavad kolm võlausaldajat neljast. Kohus on seisukohal, et võlgnik tuleb täitamata jäänud kohustustest vabastada.
16.PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
18.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed on vastavalt PankrS § 176 järgmised: Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
19.Kohus hoiatab, et vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
20.PankrS 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus võlgniku usaldusisiku kohustustest.
21.Kohus juhindus TsMS §-idest 463-466. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.