Otsuse avalikult teatavaks- 11. veebruar 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-129737
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS hagi X i vastu 524,84 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
607,15 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Elisa Teleteenused AS (rk 10069659; asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), esindaja Marilin Palts, e-post [email protected]; kostja X (ik XXX; viibimiskoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Elisa Teleteenused AS hagi X i vastu 524,84 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks 464,84 eurot, millest 391,01 eurot on põhinõue ja 73,83 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 10.01.2019 seisuga.
3.Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 317,18 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 88% ulatuses X i kanda ning 12% ulatuses Elisa Teleteenused AS kanda.
6.Jätta X i menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.
7.Määrata Elisa Teleteenused AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
8.Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulud 242 eurot.
9.Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis menetluskuludelt 242 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Vaidlust ei ole selles, et hageja (endine ärinimi Aktsiaselts Starman) on sõlminud kostjaga XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise ning seadmete rendi ja/või müügilepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale telekommunikatsiooniteenust (XL-ZUUMtv) ning rentis teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid (ZUUMtv kaart ja digiboks). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on oma kohustust (tasuda osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele) rikkunud.
3.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.01.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 451,01 eurot põhinõude ja 73,83 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 11.01.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja ei vaidle vastu põhinõudele, kuid ei nõustu tasuma viiviseid. Vastuse kohaselt teatas kostja juba 2016. aastal hagejale, et on alates 2015. aasta detsembrist vahistatud, mistõttu ei saa ta enam teenuse eest tasuda. Ometi ei alustanud hageja koheselt menetlust, vaid ootas peaaegu kolm aastat, et lasta viivistel koguneda.
4.Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 11.09.2015 sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 2(4)
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 11.09.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 451,01 eurot. Arve XXX on trahviarve. Lepingu nr XXX alusel kohustus kostja kasutama hageja ZUUMtv teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient hagejale lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 60 eurot. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et nimetatud lisatingimus leppetrahvi kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades leppetrahvi suurust (60 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga (18,99 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 391,01 eurot (451,01 – 60 = 391,01).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 11.01.2019 viivise 0,05% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,05% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). Kuna hageja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud, tuleb 3(4)
hageja viivisenõue rahuldada 73,83 euro ulatuses. Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 317,18 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja lepingujärgset viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole tõendanud põhinõudest suuremat kahju).
6.Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 391,01 eurot, 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 73,83 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 317,18 eurot.
7.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal tekkinud rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, kus vastuväide on esitatud üksnes viiviste osas). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 242 eurot (88% 275 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 242 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.