Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 24.08.2018 esitas hageja OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 30.10.2018 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule, menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.11.2018 esitas OÜ Aktiva Finants hagi J H vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud 20.04.2016 Xxxx AS-ga laenulepingu nr. L3700596280, mille alusel väljastati kostjale laen summas 2000 eurot. Laen tuli tagastada 36 osamaksega: põhiosa 2000 eurot; intress 855,71 eurot; lepingutasu 40 eurot; haldustasu 32,40 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 2928,11 eurot. Kostja ei ole laenusummat, intresse ja haldusetasu vastavalt maksegraafikuga kokkulepitud tähtpäevadele täielikult tasunud. Xxxx AS loovutas 30.04.2018 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esitab teatise nõude loovutamise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1260,30 eurot, intress 124,62 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 247,61 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista edaspidised viivised alates 16.11.2018 kuni põhinõude 1260,30 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 04.12.2018 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – laenusumma üleandmise tõendamiseks ning allkirjastatud nõude loovutamise teatise või nõude loovutuslepingu esitamiseks, mis tõendaks hagejal hageja staatuse olemasolu. Lisaks eeltoodule pidas kohus vajalikuks märkida, et alates 02.01.2018 on AS Xxxx nimeks hoopis Xxxx AS, mistõttu tuli hagejal selgitada ja vajadusel tõendada, miks on laenulepingu kostjaga üles öelnud 31.01.2018 AS Xxxx ja 01.05.2018 allkirjastamata nõude loovutamise teatisel on märgitud loovutajaks uuesti Xxxx AS, millist nime laenuandja selleks hetkeks enam kui neli kuud ei kandnud. Hageja sai kohtumääruse kätte 04.12.2018. Seega tuli hagejal puudused kõrvaldada hiljemalt 18.12.2018. Hageja eelmärgitud tähtajaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. 04.01.2019 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 24.09.2018 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Kohtule on esitatud esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 20.04.2016 allkirjastatud/sõlmitud laenuleping kirjalikus vormis. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Xxxx AS (kuni 02.01.2018 nimega AS Xxxx) on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Hageja on esitanud hagi lisana väidetavalt kostjale 01.05.2018 saadetud teatise nõude loovutamise kohta, mis on aga allkirjastamata, millel puudub selle koostaja nimi, ning milles loovutajaks on märgitud Xxxx AS,

millist nime võlausaldaja juba neli kuud ei kandnud, mistõttu see esitatud kujul ei vasta VÕS § 168 lõikes 2 ja VÕS § 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. Kohus arvestab hagi rahuldamata jätmisel ka asjaoluga, et hageja ei ole tõendanud laenusumma üleandmist kostjale. 20.04.2016 laenulepingu nr. L3700596280 punkti 2.1 kohaselt kannab laenuandja laenusumma laenusaaja maksekontole. Laen loetakse saajale üleantuks makse laekumisega laenusaaja kontole. Seega saab laenu üleandmist tõendada kas konto väljavõttega või maksekorraldusega, kuid hageja ei ole seda vaatamata kohtu suunisele teinud. Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu ja laenu üleandmise tõendamatuse tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.