Credit.ee OÜ hagi H-Elekter OÜ ja Hardy Tubli vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3649 eurot 76 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ; registrikood 11898079; asukoht F. Tuglase tn 19, Tartu linn, Tartu linn, 51006, Tartumaa. Hageja esindaja: Veronika Štroman; e-post [email protected] Kostja I: H-Elekter OÜ; registrikood 14002942; asukoht Õnne tn 2-4, Viisu küla, Paide linn, 73202, Järvamaa. Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige Hardy Tubli Kostja II: Hardy Tubli, isikukood XXX ; elukoht XXX .
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Credit.ee OÜ hagi H-Elekter OÜ ja Hardy Tubli vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks.
2.Mõista H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja:
2.1.1643 eurot ja 55 senti (sealhulgas põhivõlg 969 eurot 54 senti, laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud intress 109 eurot 6 senti, laenulepingu lisa intressi osamaksed 308 eurot 93 senti, võla sissenõudmise kulu 15 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 241 eurot 2 senti).
viivis tasumata põhivõlalt 969 eurolt 54 sendilt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla 969 euro 54 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas.
3.Hardy Tubli vastutab resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud viivise tasumise eest maksimaalselt summas 4506 eurot 45 senti.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ soovib H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt põhivõla väljamõistmist suuremas summas kui 969 eurot 54 senti, laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud osamaksetes sisalduva intressi väljamõistmist
suuremas summas kui 109 eurot 6 senti, sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist suuremas summas kui 241 eurot 2 senti ning alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise väljamõistmist suuremalt põhivõlalt kui 969 eurolt 54 sendilt. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Credit.ee OÜ soovib Hardy Tublilt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise väljamõistmist kokku suuremas summas kui 4506 eurot 45 senti.
9.Mõista H-Elekter OÜ-lt ja Hardy Tublilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Kohus jätab (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 13. detsembril 2018. Kostjad, kellele kohus on andnud kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
3.Hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja ja kostja I sõlminud XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX (edaspidi: laenuleping). Hageja andis laenulepingu alusel kostjale I laenu 2000 eurot. Hageja ja kostja I sõlmisid 2017. a suvel laenulepingu muutmise kokkuleppe lepingu nr. XXX lisa 24.08.2017 (edaspidi: laenulepingu lisa). Laenulepingu lisaga refinantseeriti hageja ja kostja I vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus, so pikendati laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tähtaega, muudeti intressi ja krediidi kulukuse määra.
4.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja I tasuma laenulepingu alusel hagejale laenusumma 2000 eurot ja intressid 1092,04 eurot, kokku 3092,04 eurot. Kostja I oli laenulepingu refinantseerimise hetkeks hagejale tasunud 1609,28 eurot. Seega võlgnes kostja I hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt hagejale laenulepingu refinantseerimise ajal väiksema summa kui laenulepingu refinantseerimiseks laenulepingu lisas kokkulepitud põhivõlg 2000 eurot. Hagis ei ole välja toodud, et kostja I oleks saanud laenulepingu lisa alusel hagejalt täiendavalt raha. Laenulepingu lisa järgne põhivõlg 2000 eurot koosneb seega ainult osaliselt laenulepingust tulenevast võlgnevusest. Kohtu hinnangul saab seega kostja I laenulepingu lisa järgi võlgnetava 2000 euro ja tema laenulepingu lisa sõlmimise ajal laenulepingu järgi võlgnetava summa vahe olla tasu krediidi kasutamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi, st tegemist on sisuliselt intressiga (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23). Laenulepingu lisas põhivõlana märgitu sisaldab seega intressi. Hagiavalduses on seda intressi osa nimetatud ettemaksuks ning selle suurus on 731,47 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt viivitas kostja I laenulepingu lisa järgse maksegraafiku aprillikuu osamakse tasumisega üle 3 kuu ning jättis mai-, juuni-, juuli ja augustikuu osamaksed tasumata, mille tõttu ütles hageja laenulepingu 11. septembri 2018. a seisuga üles. Nimetatud hagis toodud asjaolude õigsust eeldades, olid täidetud VÕS § 399 lg 1 p 1 eeldused laenulepingu lisa ülesütlemiseks. Seega on leping alates 11. septembrist 2018 üles öeldud.
6.Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingu alusel lepingu ülesütlemisele järgneva aja kohta üleantu tuleb VÕS § 195 lg 5 alusel tagastada. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal I on laenulepingu lisa alusel kohustus tasuda kuni laenulepingu lisa ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud osamakseid, sh maksta nii põhivõlga kui ka intressi, ning kohustus tagastada VÕS § 195 lg 5 alusel põhivõla osa, mis ei olnud lepingu ülesütlemisele eelnevalt veel sissenõutavaks muutunud.
7.Hageja on hagiavalduses märkinud põhivõla suuruseks lepingu ülesütlemise aja seisuga 1538,96 eurot (hõlmab nii varem sissenõutavaks muutunud makseid kui ka ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhivõlga). Samas, nagu kohus eelnevalt leidis, sisaldab see summa ka tasu raha kasutamise eest ehk intressi. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, milline osa iga põhivõla osamaksest on intress, kuivõrd hageja on nimetanud laenu põhiosa ja intressi ühiselt laenu põhiosa võlgnevuseks. Samas arvestades, et
laenu põhiosana nimetatud 2000 eurost moodustab intress 731,47 eurot ehk 37%, moodustab laenu põhiosana nimetatud 2000 eurost laenu tegelik põhiosa 1268,53 eurot ehk 63%. Kohtu hinnangul saab sellest proportsioonist lähtuda ka tegeliku põhivõla suuruse leidmisel laenulepingu ülesütlemisel. Seega on kostja I kohustatud hagejale tasuma põhivõla 969,54 eurot (1538,96*0,63).
8.Nagu eelnevalt märgitud on kostjal I kohustus tasuda laenulepingu lisa järgi enne selle ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress, sh hageja nimetatud intress ja hageja poolt põhivõlana nimetatud intress. Kohus lähtub põhivõlas sisalduva intressi leidmisel eelnevalt tuvastatud proportsioonist 37% põhivõlana nimetatud maksetest. Hagiavalduse p-s 3.6 toodud tabeli kohaselt on kostjal I tasumata põhivõlg mai 2018. a kuni august 2018. a osamaksete eest, millest intressi osa vastavalt eeltoodud proportsioonile on 109,06 eurot [(69,16 + 72,10 + 75,15 + 78,34) *0,37] eurot. Hagiavalduse p-s 3.4 toodud tabeli kohaselt on kostja I intressivõlg kuni laenulepingu ülesütlemiseni, st aprilli kuni augusti 2018 osamaksete eest 308,93 eurot. Kostja I peab seega tasuma intressi kokku 417,99 (109,06 + 308,93) eurot. Kohus märgib, et kuigi see summa ületab hagiavalduses intressinõudena märgitut, ei ole kohtu hinnangul tegemist haginõude piiride ületamisega, kuivõrd hageja on nõudnud ületavat summat hagis põhivõlana, st kohus ei mõista hageja kasuks soovitust rohkem välja, vaid kvalifitseerib hageja põhivõla nõude osaliselt intressinõudeks.
9.Pärast laenulepingu ülesütlemist saab hageja kostjalt I tasumata põhivõlalt nõuda intressi asemel VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Laenulepingu lisa kohaselt on laenulepingu lisas kokku lepitud viivise määr 0,25% päevas. Viivist saab nõuda aga üksnes tegeliku põhivõla tasumisega viivitamise eest. Intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise eest ei ole VÕS § 113 lg 6 järgi lubatud viivist nõuda. Kokkuleppe, mis võimaldab intressilt ja viiviselt viivist nõuda, on VÕS § 113 lg 6 teise lause järgi tühine. Seega ei saa hageja nõuda viivist ka sellelt summalt, mida hageja nimetab küll hagis põhivõlaks, kuid mis tegelikult oli tasu raha kasutamise eest. Lähtudes hagiavalduse p-s 3.6 toodud tabelist saab hageja seega nõuda aprilli 2018. a kuni august 2018. a osamaksetes sisalduva põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist 3. detsembri 2018. a seisuga 78,37 eurot [(66,35 * 0,63 *0,25 *104 / 100) + (69,16 * 0,63 *0,25 *193 / 100) + (72,10 * 0,63 *0,25 *162 / 100) + (75,15 * 0,63 *0,25 *132 / 100) + (78,34 * 0,63 *0,25 *101 / 100)]. Hageja saab nõuda lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhivõla osalt viivist 3. detsembri 2018. a seisuga 162,65 eurot (1244,21 * 0,63 * 0,25 * 83 / 100). Hageja võib nõuda kostjalt I viivist 3. detsembri 2018. a seisuga seega kokku 241,02 eurot. Alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist lepingujärgses määras 0,25% tasumata põhivõlast päevas.
10.Hageja üldtingimuste p 4.5 järgi on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja alusel. Hageja hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate võlateavituste maksumus 15 eurot iga viivitatud osamakse eest. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 11. septembril 2018. a kostjale I nii e-posti kui tavapostiga lepingu ülesütlemise teavituse. Hagejal on seega üldtingimuste p 4.5 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
11.Kostjalt I tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhivõlg 969,54 eurot, laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud intress 109,06 eurot, laenulepingu lisa intressi osamaksed 308,93 eurot, võla sissenõudmise kulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,02 eurot ning viivis põhivõlalt 969,54 eurolt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,25% päevas. Ülejäänud osas tuleb kostja I vastu esitatud hagi jätta rahuldamata.
12.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I juhatuse liige kostja II XX.XX.XXXX kostja I laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX (edaspidi: käendusleping). Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust, sh laenulepingust tuleneva lepingumaksete, viivise, leppetrahvi ning kõigi muude laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvate maksete eest. Käendaja vastutab laenuandja ees ka laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise eest. Käenduslepingu p 9 järgi vastutab käendaja ka laenulepingu muudatustest tulenevate kohustuste eest (sh laenuvõtjale tuleviks antud maksepuhkus, -intressimuudatused, -perioodi pikendamine, -täiendav finantseerimine) oma vastutuse maksimummäära ulatuses. Käenduslepingu p 9 järgi vastutab kostja II seega ka laenulepingu muutmisest tulenevate kostja I kohustuste, so laenulepingu lisast tulenevate kohustuste eest.
13.Tulevast kohustust võib VÕS § 142 lg 2 teise lause järgi siiski käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Laenulepingu lisaga refinantseeriti laenulepingust tulenev võlgnevus, so pikendati laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tähtaega, muudeti intressi ja krediidi kulukuse määra. Laenulepingu lisast tulenevad kohustused on seega seotud laenulepingust tulenevate kohustustega. Laenulepingu lisast tulenevad täiendavad kohustused, eelkõige intressi muutmisest tulenevad kohustused, on käenduslepingu punktis 9 viidatud kui kohustused, mille eest kostja II vastutab. Laenulepingu muutmisest, so laenulepingu lisast, tulenevate täiendavad kohustused olid käenduslepingu sõlmimise ajal kostjale II seega ettenähtavad. Tegemist on seega VÕS § 142 lg 2 mõttes piisavalt määratletavate kohustustega. Kostja II käenduslepingust tulenev vastutus ulatub seega laenulepingu lisast tulenevate kohustuseni.
14.Hageja võib käenduslepingu, VÕS § 142 lg 1 ja 2 ning § 145 lg 1 ja 2 alusel seega nõuda kostja I laenulepingu lisast tulenevate kohustuste täitmist ka kostjalt II. Kostja II vastutab käenduslepingu p 7 järgi solidaarselt kostjaga I. Samas on kostja II vastutus piiratud käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma, so 6150 euroga.
15.Kostjalt II tuleb solidaarselt kostjaga I seega hageja kasuks välja mõista põhivõlg 969,54 eurot, laenulepingu lisas põhivõlana nimetatud osamaksetes sisalduv intress 109,06 eurot, laenulepingu lisa intressi osamaksed 308,93 eurot, võla sissenõudmise kulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,02 eurot, kokku 1643,55 eurot. Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 969,54 eurolt alates 4. detsembrist 2018 kuni põhivõla 969,54 eurot tasumiseni määras 0,25% päevas, ent mitte suuremas summas kui 4506,45 (6150 - 1643,55) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 69% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 325 eurot. Muid menetluskulusid ei ole hagejal tekkinud. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel 69% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel 31% hageja menetluskuludest hageja enda kanda. Kostjatelt tuleb seega solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 224,25 (325 * 0,69) eurot. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate kanda. Arvestades asjaolu, et kostjad ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa neil menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.